Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
FEBRUARY 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 12-13
“Umfanekiso Wakolo Nelukhula”
(Matewu 13:24-26) Lomunye umfanekiso labatjela wona utsi: “UMbuso welizulu unjengemuntfu lowahlanyela inhlanyelo lenhle ensimini yakhe. 25 Kutsite bantfu baselele sitsa sefika sahlanyela lukhula emkhatsini wakolo, sase siyahamba. 26 Nalikhula likhaba futsi selitsela, nelukhula lwase luyabonakala.
“Nginani Onkhe Emalanga”
2 Loko lokwenteka kulensimi yemlimi kukhombisa kutsi Jesu utasibutsa njani futsi nini sonkhe sigaba semabele emkhatsini webantfu—emaKhristu lagcotjiwe latawubusa naye eMbusweni wakhe. Lokuhlanyela kwacala ngeliPhentekhoste la 33 C.E. Lokubutsa kutawuphela ngesikhatsi bonkhe labagcotjiwe labatawube basaphila emhlabeni ekupheleni kwalelive lelibi babekwa luphawu bese banyukela ezulwini. (Mat. 24:31; Semb. 7:1-4) Njengobe nentsaba lephakeme isita umuntfu abone kahle indzawo lakuyo, nalomfanekiso usisita sibone tingucuko letitawenteka eminyakeni lengaba ngu-2 000. Kuloko lesikubonako, ngutiphi tingucuko letihlobene neMbuso lesitibonako? Lomfanekiso ukhuluma ngesikhatsi sekuhlanyela, sekukhula, nesekuvuna. Ngalokuyinhloko, lesihloko sitawucoca ngesikhatsi sekuvuna.
NGAPHANSI KWESIVIKELO SAJESU
3 ‘Lukhula lwavela’ ekucaleni kwelikhulu lesibili leminyaka C.E., ngesikhatsi emaKhristu emanga acala kubonakala emhlabeni lofanana nensimi. (Mat. 13:26) Ngelikhulu lesine leminyaka, emaKhristu lafanana nelukhula aba manyenti kwendlula emaKhristu lagcotjiwe. Khumbula kutsi kulomfanekiso, tisebenti tacela imvume enkhosini yato yekuzuphuna lukhula. (Mat. 13:28) Inkhosi yato yaphendvula yatsini?
(Matewu 13:27-29) Ngako tisebenti talomuntfu teta kuye tafike tatsi: ‘Mnumzane, bewungakahlanyeli yini inhlanyelo lenhle ensimini yakho? Kwenteka kanjani-ke kutsi kube nelukhula?’ 28 Watsi kuto: ‘Sitsa lesente loku.’ Tatsi kuye: ‘Uyafuna yini sihambe siyewuliziphuna?’ 29 Watiphendvula watsi: ‘Cha ningayi, kute kungenteki kutsi naniziphuna lukhula bese niziphuna nakolo.
“Nginani Onkhe Emalanga”
4 Akhuluma ngemabele nangelukhula, Jesu watsi: “Yekelani nje kukhule kokubili ndzawonye, kuze kube sikhatsi sekuvuna.” Lomyalo ukhombisa kutsi kusukela ngelikhulu lekucala leminyaka kuze kube ngulamuhla, bekusolo kunemaKhristu lagcotjiwe emhlabeni lafanana nemabele. Leso siphetfo sisitfola kuloko Jesu labuye wakutjela bafundzi bakhe: “Nginani onkhe emalanga, kuze kube ngusekupheleni kwetikhatsi.” (Mat. 28:20) Ngako-ke, emaKhristu lagcotjiwe abetawuvikelwa nguJesu malanga onkhe kudzimate kufike kuphela. Njengobe emkhatsini wawo bekunemaKhristu lafana nelukhula, asati kutsi ngaleso sikhatsi bobani labebakha sigaba semabele. Nobe kunjalo, eminyakeni leminyenti ngaphambi kwekutsi kucale sikhatsi sekuvuna, sigaba semabele sacala kubonakala. Kwenteka njani loko?
(Matewu 13:30) Kuyekeleni kukhule kanye kanye kute kufike sikhatsi sekuvuna, ngaleso sikhatsi ngitawutjela bavuni ngitsi: Calani nibutse lukhula nilubophe lube tinyandza bese niyalushisa; ngemuva kwaloko nibutse kolo niwufake enyangweni.’”
“Nginani Onkhe Emalanga”
10 Kwekucala, kubutfwa kwelukhula. Jesu utsi: “Nasekuvunwa ngitawutjela labavunako kutsi babutse lukhula kucala, balubophe tincumbi.” Ngemuva kwa-1914, tingilosi tacala ‘kubutsa’ emaKhristu lafanana nelukhula ngekuwahlukanisa ‘kubantfwana bembuso’ labagcotjiwe.—Mat. 13:30, 38, 41.
11 Njengobe lomsebenti wekubutsa wawusachubeka, umehluko emkhatsini walamacembu lamabili wabonakala kahle. (Semb. 18:1, 4) Nga-1919, kwacaca kutsi liBhabhulona Lelikhulu seliwile. Yini ngalokukhetsekile leyehlukanisa emaKhristu eliciniso kulawo emanga? Ngumsebenti wekushumayela. Labo labacondzisako kuBafundzi beliBhayibheli bacala kugcizelela kubaluleka kwekwenta umsebenti wekushumayela ngeMbuso. Nasi sibonelo: Incwajana letsi To Whom the Work Is Entrusted, leyashicilelwa nga-1919, yakhutsata onkhe emaKhristu lagcotjiwe kutsi ashumayele emtini ngemuti. Yatsi: “Lomsebenti ubonakala umatima, kodvwa weNkhosi futsi ngemandla ayo sitawukhona kuwenta. Unencenye yekuhlanganyela kuwo.” Waba yini umphumela waloko? Kusukela ngaleso sikhatsi kuchubeke, Sicongosekulindza sa-1922, satsi Bafundzi beliBhayibheli bacala kwenta umsebenti wabo wekushumayela. Ngekuhamba kwesikhatsi, kushumayela emtini ngemuti kwaba luphawu lwalamaKhristu letsembekile—njengobe kunjalo nalamuhla.
12 Kwesibili, kubutfwa kwemabele. Naku Jesu lakutjela tingilosi takhe: ‘Butselani emabele ndzawonye enyangweni yami.’ (Mat. 13:30) Kusukela nga-1919, labagcotjiwe bebaloku babutselwa ebandleni lebuKhristu lelimiswe kabusha. EmaKhristu lagcotjiwe latawube aphila ngasekupheleni kwalelive lelibi, kubutselwa kwawo kwekugcina kutawenteka nawatfola umvuzo wawo wasezulwini.—Dan. 7:18, 22, 27.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 12:20) Ngeke iwufohlote umhlanga lofafabukile, ngeke iyicime nentsambo yesibane lelotitako, kuze kube ngulapho iletsa kulunga.
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 12:20 leliku-nwtsty
intsambo yesibane lelotitako: Sibane lebesivame kusetjentiswa bekusitja lesentiwe ngelubumba sase sifakwa emafutsa emncuma. Iflekisi yalesibane ngiyo lebeyidvonsa lamafutsa kuze lesibane sichubeke sivutsa. Ligama lesiGriki lelitsi “intsambo yesibane lelotitako” lingasho intsambo lesandza kucishwa yesibane ngobe lelilahle layo lisuke lisabhunya. Siphrofetho lesiku-Isaya 42:3 sabiketela kutsi Jesu unemusa; abengeke ayicime intsambo lebhunyako leletsa litsemba kubantfu labatfobekile nalebebacindzetelekile.
(Matewu 13:25) Kutsite bantfu baselele sitsa sefika sahlanyela lukhula emkhatsini wakolo, sase siyahamba.
Bewati Yini Ngaloku?
Bekwenteka mbamba yini endvulo kutsi kufike umuntfu ahlanyele lukhula ensimini yalomunye?
KUMATEWU 13:24-26, Jesu watsi: “Umbuso welizulu ufanana nendvodza leyahamba yayawuhlanyela inhlanyelo lenhle ensimini yayo. Kepha ebusuku, bantfu sebalele bonkhe, kwefika sitsa sayo sahlanyela lukhula emkhatsini walamabele, sesuka sahamba. Latsi kube likhule likhaba litsele titselo, kwase kubonakala lukhula.” Babhali labehlukene bayangabata kutsi lomfanekiso lowashiwo nguJesu kufanele utsatfwe njengobe unjalo, kantsi babhali bemtsetfo baseRoma bona batsi kufanele utsatfwe njengobe unjalo.
Lesinye sichaza magama seliBhayibheli sitsi: “Kuhlanyela lukhula lolungushevu ensimini yalomunye ngenca yekutsi ufuna kutiphindziselela . . . bekubucala ngekwemtsetfo wemaRoma. Lokutsi kuze kube nemtsetfo lokhuluma ngalendzaba kukhombisa kutsi lesento besivamile.” Lomunye umfundzi wetemtsetfo Alastair Kerr, wachaza kutsi nga-533 C.E. uMbusi wemaRoma Justinian washicilela incwadzi letsi “Digest”, lenengcikitsi yemtsetfo wemaRoma kanye nalokushiwo tati temtsetfo kusukela cishe nga-100-250 C.E. Kulencwadzi (i-“Digest”, 9.2.27.14), lesinye sati semtsetfo lesingu-Ulpian sakhuluma ngelicala lelatekwa yindvodza lengumRoma lenguCelsus, ngelikhulu lesibili leminyaka. Bekuhlanyelwe lukhula ensimini yalomunye umuntfu futsi loko kwabulala loko lebekuhlanyelwe. Lencwadzi i-“Digest” beyikhuluma ngekutsi umtsetfo bewungamsita njani umnikati wensimu nobe loyo lobolekwe insimu kute atfole sincephetelo kuloyo logangile.
Lokutsi lesento selunya besivamile eMbusweni waseRoma etikhatsini tasendvulo, kukhombisa kutsi lomfanekiso lowentiwa nguJesu wawukhuluma ngentfo leyatiwako.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 12:1-21) Ngaleso sikhatsi, Jesu wahamba emasimini ngeliSabatha. Bafundzi bakhe besebalambile, ngako babese bachulula kolo badla. 2 Nababona loku, baFarisi batsi kuye: “Asewubuke! Bafundzi bakho benta intfo lengakavumeleki kutsi yentiwe ngeliSabatha.” 3 Watsi kubo: “Anizange nifundze yini ngaloko Davide lakwenta ngesikhatsi yena nemadvodza labehamba nawo balambile? 4 Wangena endlini yaNkulunkulu, futsi badla tinkhwa letatinikelwe kuNkulunkulu, lobekuyintfo lebebangakavumeleki kuyidla, kodvwa bekubaphristi kuphela lebebavumelekile.5 Nobe anizange nifundze yini eMtsetfweni kutsi baphristi lebebasethempelini bebasebenta ngeliSabatha, kodvwa bangabi nelicala? 6 Ngiyanitjela ngitsi, lapha kukhona lomkhulu kunelithempeli. 7 Kube benikucondza loko lokushiwo ngulamavi latsi: ‘Ngifuna sihawu, hhayi umhlatjelo,’ beningeke nibalahle labo labete licala. 8 Ngobe iNdvodzana yemuntfu iyiNkhosi yeliSabatha.” 9 Watsi nakesuka lapho waya esinagogeni, 10 futsi kwakunendvodza leyayinesandla lesikhubatekile. BaFarisi bambuta batsi: “Kuvumelekile yini kwelapha ngeliSabatha?” Bebafuna intfo lebebangammangalela ngayo. 11 Watsi kubo: “Ukhona yini lapha kini longatsi anemvu yinye bese nayigcumkela emgodzini ngeliSabatha angayikhiphi? 12 Pho-ke, umuntfu akakabaluleki yini kunemvu? Ngako-ke kuvumelekile kwenta intfo lenhle ngeliSabatha.” 13 Wase utsi kulendvodza: “Yelula sandla sakho.” Yaselula, sase siyelapheka saba njengalesi lesinye. 14 Kodvwa baFarisi baphuma bakha lisu lekumbulala. 15 Watsi Jesu nakakuva loko, wesuka lapho. Bantfu labanyenti bamlandzela futsi welapha bonkhe labebagula, 16 kodvwa wabadvonsa ngendlebe kutsi bangatjeli muntfu ngaye, 17 kute kutewugcwaliseka loko lokwashiwo ngumphrofethi Isaya, nakatsi: 18 “Lena yinceku yami lengiyikhetsile, letsandzekako kimi, nalengiyemukele. Ngitayinika umoya wami, futsi itawukwenta tive tikwati kulunga kwami. 19 Ngeke ibangisane namuntfu nobe imemete; kute nemuntfu lotawukuva livi layo emigwacweni lemikhulu. 20 Ngeke iwufohlote umhlanga lofafabukile, ngeke iyicime nentsambo yesibane lelotitako, kuze kube ngulapho iletsa kulunga. 21 Tive titawetsembela ebitweni layo.”
FEBRUARY 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 14-15
“Kondla Labanyenti Ngetandla Letimbalwa”
(Matewu 14:16, 17) Kodvwa Jesu watsi kubo: “Kute sidzingo sekutsi bahambe; bapheni nine kudla.” 17 Batsi kuye: “Site kudla, ngaphandle nje kwetinkhwa letisihlanu netinhlanti letimbili.”
Kondla Labanyenti Ngetandla Letimbalwa
2 Nakabona lesicumbi sebantfu, Jesu uyasihawukela, elaphe labagulako kuso aphindze asifundzise tintfo letinyenti letimayelana neMbuso waNkulunkulu. Nasekucala kuhwalala, bafundzi bacele Jesu kutsi atjele labantfu bahambe kute baye emadolobheni ladvutane bayewutitsengela kudla. Kodvwa Jesu atsi kubafundzi bakhe: “Bapheni nine kudla.” Emavi akhe bekangase abonakale abamangalisa, ngobe kudla labebanako bekukuncane kakhulu—tinkhwa letisihlanu netinhlanti letimbili letincane kuphela.
(Matewu 14:18, 19) Watsi kubo: “Tiletseni lapha.” 19 Wase utjela labantfu kutsi bahlale phansi etjanini. Watsatsa letinkhwa letisihlanu naletinhlanti letimbili, wabuka ezulwini, wabonga, ngemuva kwekuhlephula letinkhwa watinika bafundzi bakhe, bona base batinika labantfu.
Kondla Labanyenti Ngetandla Letimbalwa
3 Ngesizatfu sekutsi uneluvelo, Jesu ente simangaliso—lokukuphela kwesimangaliso lesabhalwa ngibo bonkhe babhali bemaVangeli labane. (Mak. 6:35-44; Luk. 9:10-17; Joh. 6:1-13) Jesu acele bafundzi bakhe kutsi batjele lesicumbi sebantfu sihlale phansi etjanini sibe ngemacembu ebantfu labangu-50 nalabangu-100. Ngemuva kwekuthantaza, ahlephule sinkhwa aphindze ehlukanise letinhlanti. Esikhundleni sekutsi kube nguye lonika labantfu lokudla, Jesu wanika “bafundzi bakhe, bona base bemukelisa leticumbi.” Ngalokumangalisako, kube nekudla lokunyenti lokubenela bonkhe. Ase ucabange nje: Jesu wesutsisa bantfu labanyenti ngetandla letimbalwa—bafundzi bakhe.
(Matewu 14:20, 21) Bonkhe badla besutsa, futsi babutsa kudla lobekusele, kwagcwala bobhasikidi labalishumi nakubili. 21 Labo labadla kwakungemadvodza langaba tinkhulungwane letisihlanu, ngaphandle kwebafati nebantfwana.
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 14:21 leliku-nwtsty
ngaphandle kwebafati nebantfwana: NguMatewu kuphela lokhuluma ngebafati nebantfwana nakalandzisa ngalesimangaliso. Kungenteka kutsi sebabonkhe labondliwa nguJesu bebangetulu kwa-15 000.
Kondla Labanyenti Ngetandla Letimbalwa
ASE ucabange nganasi simo. (Fundza Matewu 14:14-21.) Bekungaphambi kweliPhasika la-32 C.E. Sicumbi semadvodza langaba ngu-5 000, ngephandle kwebafati nebantfwana, sihleti naJesu nebafundzi bakhe endzaweni lethulile edvutane naseBhethsayida, lokulidolobha lelisenyakatfo neLwandle lwaseGalile.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 15:7-9) Nine batentisi, Isaya waphrofetha kufanele ngani, nakatsi: 8 ‘Labantfu bangidvumisa ngemilomo yabo, kodvwa tinhlitiyo tabo tikhashane nami. 9 Kungikhonta kwabo kulite, ngobe bafundzisa timfundziso tebantfu.’”
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 15:7 leliku-nwtsty
batentisi: Ligama lesiGriki lelitsi hy·po·kri·tesʹ belisho badlali basesiteji lebebafaka tintfo letimbonya buso lebetentela kukhulisa emavi abo. Leligama lagcina lifanekisela nobe ngabe ngubani lofihla tinhloso takhe nobe bunguye bakhe. Jesu wabita baholi benkholo yemaJuda watsi “batentisi.”—Mat 6:5, 16.
(Matewu 15:26) Wamphendvula watsi: “Akukalungi kutsatsa sinkhwa sebantfwana usijikele tinjana.”
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 15:26 leliku-nwtsty
bantfwana . . . tinjana: Njengobe tinja betingcolile ngekweMtsetfo waMosi, imiBhalo isebentisa leligama ngemcondvo wekubukela phansi lokutsite. (Lev 11:27; Mat 7:6; Flp 3:2; Sem 22:15) Nobe kunjalo, encwadzini yaMakho (7:27) kanye neyaMatewu lapho kukhuluma Jesu khona, kusetjentiswa leligama lelisinciphiso lelisho “tinjana” nobe “tinja letihlala endlini” kute kukhonjiswe kungabukeli phansi kangako. Kungenteka Jesu lana bekamane asho ligama leliveta imiva bantfu labangasiwo emaJuda lebebanetinja letihlala endlini labanayo. Ngesikhatsi Jesu afananisa ema-Israyeli ‘nebantfwana,’ nalabangasiwo emaJuda abafananisa ‘netinjana,’ bekakhombisa tigaba tabo tekubaluleka. Ekhaya lelinebantfwana netinja, bantfwana bebanikwa kucala kudla.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 15:1-20) Ngemuva kwaloko, kwesuka baFarisi netati temtsetfo eJerusalema teta kuJesu, tatsi: 2 “Kwentiwa yini kutsi bafundzi bakho bangalihloniphi lisiko labokhokho? Njengekutsi abatigezi tandla tabo ngembikwekutsi badle.” 3 Wabaphendvula watsi: “Nine nentiwa yini kutsi ningawulaleli umtsetfo waNkulunkulu ngenca yemasiko enu? 4 Ngobe Nkulunkulu watsi: ‘Hlonipha uyihlo nenyoko,’ waphindze watsi: ‘Umuntfu lokhuluma kabi ngeyise nobe ngenina kufanele afe.’ 5 Kodvwa nine nitsi: ‘Nobe ngubani lotsi kuyise nobe kunina: “Konkhe lenginako lebengingakunakekela ngako sekusipho lesinikelwe kuNkulunkulu,” 6 akusadzingeki amhloniphe uyise.’ Nilente laba lite livi laNkulunkulu ngenca yemasiko enu. 7 Nine batentisi, Isaya waphrofetha kufanele ngani, nakatsi: 8 ‘Labantfu bangidvumisa ngemilomo yabo, kodvwa tinhlitiyo tabo tikhashane nami. 9 Kungikhonta kwabo kulite, ngobe bafundzisa timfundziso tebantfu.’” 10 Ngako wabita sicumbi sebantfu lesasisedvute watsi kuso: “Lalelani futsi nicondze loku: 11 Loko lokungena emlonyeni akumngcolisi umuntfu, kodvwa nguloko lokuphuma kuwo lokumngcolisako.” 12 Ngako bafundzi beta kuye batsi: “Uyati yini kutsi kubakhubile baFarisi loko lokushito?” 13 Wabaphendvula watsi: “Tonkhe tihlahla letingakahlanyelwa nguBabe losezulwini titawusishulwa. 14 Bayekeleni. Babaholi labatimphumphutse. Nangabe imphumphutse ihola imphumphutse, totimbili titawugcumukela emgodzini.” 15 Phetro watsi kuye: “Sichazele lomfanekiso.” 16 Ngako Jesu watsi: “Kantsi nani nisete kucondza? 17 Anati yini kutsi konkhe lokungena emlonyeni kuya esiswini bese ngemuva kwaloko kuyaphuma? 18 Kodvwa tintfo letiphuma emlonyeni tivela enhlitiyweni, futsi ngito letingcolisa umuntfu. 19 Ngobe enhlitiyweni kuphuma imicabango lemibi, kubulala, kuphinga, budlundlulu, kweba, kucala emanga, nekuhlambalata. 20 Letintfo ngito letingcolisa umuntfu, kodvwa kudla ngetandla letingakagezwa akumngcolisi umuntfu.”
FEBRUARY 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 16-17
“Ucabangisa Kwabani?”
(Matewu 16:21, 22) Kusukela ngaleso sikhatsi, Jesu Khristu watjela bafundzi bakhe kutsi utawuya eJerusalema nekutsi emadvodza lamadzala, baphristi labakhulu kanye netati temtsetfo batamhlupha kakhulu, futsi abulawe bese uyavuswa ngelilanga lesitsatfu. 22 Ngenca yaloko, Phetro wambitela eceleni wamekhuta watsi: “Bani nemusa kuwe Nkhosi; loku ngeke kwenteke kuwe.”
w07 2/15 16 ¶17
Madvodza—Hloniphani Bunhloko BaKhristu
17 Ngalelinye lilanga, Jesu watjela baphostoli bakhe kutsi bekufanele aye eJerusalema, futsi lapho abetawushushiswa ‘ngemadvodza lamadzala, baphristi labakhulu kanye netati temtsetfo, futsi abulawe bese uyavuswa ngelilanga lesitsatfu.’ Watsi nakeva loku, Phetro wabitela Jesu eceleni, wamekhuta watsi: “Bani nemusa kuwe Nkhosi; loku ngeke kwenteke kuwe.” Kuyacaca kutsi imiva yaPhetro yenta umbono wakhe wafiphala. Bekufanele atfole seluleko. Ngako Jesu watsi kuye: “Suka Sathane! Usikhubekiso kimi, ngobe awucabangisi kwaNkulunkulu kodvwa ucabangisa kwebantfu.”—Matewu 16:21-23.
(Matewu 16:23) Ngako wagucuka watsi kuPhetro: “Suka Sathane! Usikhubekiso kimi, ngobe awucabangisi kwaNkulunkulu kodvwa ucabangisa kwebantfu.”
Caphela—Sathane Ufuna Kukushwabadzela!
16 Sathane angadukisa ngisho netikhonti taJehova letikhutsele. Nasi sibonelo: Cabanga ngaloko lokwenteka ngesikhatsi Jesu atjela bafundzi bakhe kutsi madvutane abetawubulawa. Umphostoli Phetro lobekatsandza Jesu watsi: “Bani nemusa kuwe Nkhosi; loku ngeke kwenteke kuwe.” Jesu watsi kuPhetro: “Suka Sathane!” (Matewu 16:22, 23) Kungani Jesu abita Phetro ngekutsi “nguSathane”? Kungobe Jesu abekwati loko lobekusetawenteka. Ngekushesha Jesu abetawufa abe ngumhlatjelo loyinhlawulo futsi akhombise kutsi Develi ungumcambimanga. Lesi bekusikhatsi lesibaluleke kakhulu emlandvweni webantfu futsi bekungasiso sikhatsi sekutsi Jesu ‘abe nemusa’ kuye ngekwakhe. Sathane abetawujabula kube Jesu wayekela kuhlala alindzile.
17 Kuphela kwalelive sekusondzele, ngako natsi siphila esikhatsini lesimatima. Sathane ufuna sibe “nemusa” kitsi ngekusenta sinake kutfola imphumelelo kulelive. Ufuna sikhohlwe kutsi siphila emalangeni ekugcina futsi siyekele nekuhlala silindzile. Ungakuvumeli loko kwenteke kuwe! Esikhundleni saloko, ‘hlala ulindzile.’ (Matewu 24:42) Ungacali uwakholwe emanga aSathane ekutsi kuphela kwalelive kukhashane nobe kutsi ngeke kufike.
(Matewu 16:24) Jesu wase utsi kubafundzi bakhe: “Nangabe umuntfu afuna kungilandzela, akatidzele futsi avume kuhlushwa bese ungilandzela njalo.
w06 4/1 23 ¶9
‘Hambani Niyokwenta Bafundzi, Nibabhabhatise’
9 Kulingisa sibonelo saJesu sekwenta intsandvo yaNkulunkulu kuhlanganisani? Jesu watsi kubafundzi bakhe: “Nangabe umuntfu afuna kungilandzela, akatidzele futsi avume kuhlushwa bese ungilandzela njalo.” (Matewu 16:24) Ngalamavi, waveta tintfo letintsatfu lokufanele sitente. Kwekucala, ‘siyatidzela.’ Loku kusho kutsi siyaphikisana netifiso tetfu tesono letinebugovu, futsi sivumelane neteluleko neticondziso taNkulunkulu. Kwesibili, ‘siyavuma kuhlushwa.’ Ngesikhatsi saJesu kuhlushwa bekuhambisana nelihlazo. NjengemaKhristu, siyavuma kuhlushwa ngenca yetindzaba letimnandzi. (2 Thimothi 1:8) Nanobe live lisibukela phansi, silingisa Jesu ‘ngekungalinaki lihlazo,’ sibe sati kutsi sijabulisa Nkulunkulu. (Hebheru 12:2) Kwekugcina, silandzela Jesu “njalo.”—Tihlabelelo 73:26; 119:44; 145:2.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 16:18) Ngitsi kuwe: Wena unguPhetro. Mine ngitawukwakha libandla lami kulelidvwala, futsi liThuna ngeke lilehlule.
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 16:18 leliku-nwtsty
Wena unguPhetro . . . kulelidvwala: Ligama lesiGriki lelitsi peʹtros lingasho “incenyana yelidvwala; litje.” Kulelivesi lisetjentiswe njengelibitongco (Phetro), lokulibito lesiGriki Jesu lalinika Simoni. (Joh 1:42) Nalikhomba bulilisikati, leligama litsi peʹtra, lokusho “lidvwala lelikhulu.” Leligama litfolakala naku-Mat 7:24, 25; 27:60; Luk 6:48; 8:6; Rom 9:33; 1Ko 10:4; 1Ph 2:8. Kute lokukhombisa kutsi Phetro abecabanga kutsi bekunguye lidvwala Jesu abetawakha libandla lakhe kulo. Kunaloko, ku-1Ph 2:4-8 watsi “litje lekusimisa lelisisekelo” bekunguJesu, lowakhetfwa nguNkulunkulu. Nemphostoli Pawula watsi Jesu ‘usisekelo’ aphindze abe ‘lidvwala laNkulunkulu.’ (1Ko 3:11; 10:4) Kungenteka Jesu abedlala ngemagama, atsi: “Wena, lengikubite ngekutsi unguPhetro, incenyana yelidvwala, sewumati kahle Khristu, ‘longulelidvwala’ lelikhulu, lotawuba sisekelo selibandla lebuKhristu.”
libandla: Lana kulapho livela khona kwekucala ligama lesiGriki lelitsi ek·kle·siʹa. Lakhiwa magama lamabili esiGriki: lelitsi ek, lelisandziso lesisho “kuphuma noma kuvela e-” nalelitsi ka·leʹo, lelisho “kubita.” Lisho licembu lebantfu lababutsana ngenjongo yekwenta umsebenti lotsite. (Hlola Tinchazelo Temagama.) Kulelivesi, Jesu ubiketela kumiswa kwelibandla lebuKhristu, lelakhiwa ‘ngematje laphilako,’ lokungemaKhristu lagcotjiwe ‘lakhiwa abe yindlu leyentiwe ngemoya.’ (1Ph 2:4, 5) I-Septuagint ivame kusebentisa leligama lesiGriki lapho kunelesiHebheru lelivamise kuhunyushwa ngekutsi “libandla,” futsi kuleto tindzawo lisho bantfu baNkulunkulu sebabonkhe. (Dut 23:3; 31:30) Imi 7:38 (NW) itsi ema-Israyeli laphuma eGibhithe “abelibandla.” Ngendlela lefanako, emaKhristu ‘labitwa aphuma ebumnyameni’ futsi ‘akhetfwa eveni’ akha “libandla laNkulunkulu.”—1Ph 2:9; Joh 15:19; 1Ko 1:2.
(Matewu 16:19) Ngitakunika tikhiya teMbuso welizulu, futsi nobe yini lotayibopha lapha emhlabeni itawube seyiboshiwe nasezulwini, nanobe yini lotayikhumula lapha emhlabeni itawube seyikhunyuliwe nasezulwini.”
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 16:19 leliku-nwtsty
tikhiya teMbuso welizulu: EBhayibhelini, nangabe bantfu baniketwe tikhiya, kungaba tikhiya mbamba noma letingekwemfanekiso, bebasuke baniketwe ligunya lelitsite. (1Khr 9:26, 27; Isa 22:20-22) Ngako “sikhiya” sagcina sifanekisela ligunya nesabelo. Phetro wasebentisa “tikhiya” labeniketwe tona kuze avulele emaJuda (Imi 2:22-41), emaSamariya (Imi 8:14-17), nebetive (Imi 10:34-38) litfuba lekutfola umoya waNkulunkulu, lobekutawubenta bangene eMbusweni welizulu.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 16:1-20) BaFarisi nebaSadusi beta kuye, kute bamlinge bacela kutsi abakhombise sibonakaliso lesivela ezulwini. 2 Wabaphendvula watsi: “[[Nasekunguntsambama nivame kutsi: ‘Litawubalela ngobe sibhakabhaka sibhejile,’ 3 ekuseni nitsi: ‘Lamuhla litawukuna futsi kube makhata ngobe ligucubele.’ Niyakwati kuchaza lokubonakala esibhakabhakeni, kodvwa niyehluleka kuchaza tibonakaliso taletikhatsi.]] 4 Situkulwane lesibi nalesiphingako sihlale sifuna sibonakaliso, kodvwa kute sibonakaliso lesitawunikwa sona ngaphandle kwesibonakaliso saJona.” Ngemuva kwaloko wesuka lapho, wahamba. 5 Bafundzi bewelela ngesheya, kodvwa bakhohlwa kuphatsa tinkhwa. 6 Jesu watsi kubo: “Caphelani imvubelo yebaFarisi nebaSadusi.” 7 Ngako bacabanga batsi: “Sikhohlwe kuphatsa tinkhwa.” 8 Akwati loko lebebakucabanga, Jesu watsi kubo: “Nine leninekukholwa lokuncane, kungani nicabanga ngalendlela ngobe nje nikhohlwe tinkhwa? 9 Anikacondzi yini nanyalo, nobe anisatikhumbuli tinkhwa letisihlanu letesutsisa bantfu labatinkhulungwane letisihlanu, nekutsi ngemuva kwaloko nagcwalisa bobhasikidi labangakhi? 10 Anisatikhumbuli yini netinkhwa letisikhombisa letesutsisa bantfu labatinkhulungwane letine, nekutsi bangakhi bobhasikidi labakhulu lenabagcwalisa ngemuva kwaloko? 11 Pho kwentiwa yini kutsi ningaboni kutsi bengingakhulumi ngetinkhwa? Ngako caphelani imvubelo yebaFarisi nebaSadusi.” 12 Base bayacondza kutsi abengasho kutsi abacaphele imvubelo yesinkhwa, kodvwa abetsi abacaphele timfundziso tebaFarisi nebaSadusi. 13 Nakefika esifundzeni saseKhesariya Filiphi, Jesu wabuta bafundzi bakhe watsi: “Bantfu batsi iNdvodzana yemuntfu ingubani?” 14 Bona batsi: “Labanye batsi inguJohane uMbhabhatisi, labanye batsi ingu-Elija, kantsi labanye batsi inguJeremiya nobe lomunye webaphrofethi.” 15 Watsi kubo: “Nine-ke nitsi ngingubani?” 16 Simoni Phetro wamphendvula watsi: “UnguKhristu, iNdvodzana yaNkulunkulu lophilako.” 17 Jesu watsi kuye: “Uyajabula Simoni, ndvodzana yaJona, ngobe letintfo awuzange utembulelwe ngumuntfu kodvwa utembulelwe nguBabe losezulwini. 18 Ngitsi kuwe: Wena unguPhetro. Mine ngitawukwakha libandla lami kulelidvwala, futsi liThuna ngeke lilehlule. 19 Ngitakunika tikhiya teMbuso welizulu, futsi nobe yini lotayibopha lapha emhlabeni itawube seyiboshiwe nasezulwini, nanobe yini lotayikhumula lapha emhlabeni itawube seyikhunyuliwe nasezulwini.” 20 Ngako wadvonsa bafundzi bakhe ngendlebe watsi bangatjeli muntfu kutsi yena unguKhristu.
FEBRUARY 26–MARCH 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | MATEWU 18-19
“Caphela Kutsi Ungatikhubekisi Wena Kanye Nalabanye”
(Matewu 18:6, 7) Kodvwa nobe ngubani lowenta kutsi lomunye walaba labakholwako labanjengebantfwana akhubeke, kutawuba ncono kutsi kuboshelwe litje lelikhulu lekusila entsanyeni yakhe, lelinjengalelo leligucuguculwa yimbongolo, bese ujikwa elwandle. 7 “Maye ngemhlaba ngobe unetintfo letiwisa bantfu ekukholweni! Kona tintfo letinjalo kufanele tibe khona, kodvwa maye kuloyo muntfu letita ngaye!
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 18:6 leliku-nwtsty
litje lelikhulu lekusila . . . leligucuguculwa yimbongolo: Nakuhunyushwe njengobe kunjalo, kusho “litje lekusila lembongolo.” Litje lelinjalo belingemamitha langu-1.2 kuya ku-1.5 ngebukhulu, futsi belisindza kakhulu kangangekutsi bekudzingeka liguculwe yimbongolo.
Sitfombe lesiku-nwtsty
Litje Lekusila
Ematje ekusila abesetjentiselwa kusila kolo nome kuhluta emafutsa emncuma. Lamanye bekamancane futsi aguculwa ngetandla, kantsi lamanye bekamakhulu futsi bekaguculwa silwane. Kungenteka kutsi bekulitje lelikhulu lelifanana naleli Samsoni laphocelelwa kutsi aliguculele emaFilisti. (Khu 16:21) Lamatje ekusila lebekaguculwa tilwane abengekho ka-Israyeli kuphela, kodvwa bekakhona naseMbusweni waseRoma.
Ematje Ekusila
Litje lelikhulu lekusila lelinjengaleli beliguculwa silwane lesifuywako, njengembongolo, futsi belisetjentiselwa kusila kolo nobe kuhluta emafutsa emncuma. Litje lebeliba ngetulu belingaba ngemamitha langu-1.5 bukhulu futsi beliguculwa etikwalelikhulu kunalo.
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 18:7 leliku-nwtsty
tintfo letiwisa bantfu ekukholweni: Inchazelo yeligama lesiGriki lelitsi skanʹda·lon, lelisho “tintfo letiwisa bantfu,” kucatjangwa kutsi lisho lugibe; labanye bacabanga kutsi belisho lutsi lolunekudla lobelusimisa lolugibe. Ngekuhamba kwesikhatsi, lagcina lisho nome yini lengenta umuntfu akhubeke nome awe. Ngemcondvo longekwemfanekiso, lisho sento nobe simo lesingenta umuntfu alandzele indlela lekabi, akhubeke nobe atiphatse kabi, nobe ente sono. KuMat 18:8, 9, sento lesitsi skan·da·liʹzo lesisho ‘konisa’ singaphindze sihunyushwe ngekutsi “kuba lugibe; konisa.”
(Matewu 18:8, 9) Nangabe sandla sakho nobe lunyawo lwakho lukonisa, lujube ululahle; ngobe kuncono kakhulu kutsi utfole kuphila ukhubatekile nobe uyinchute, kunekutsi ubhujiswe phakadze unato totimbili tandla kanye netinyawo. 9 Nangabe liso lakho likonisa, likhiphe ulilahle, ngobe kuncono kakhulu kutsi utfole kuphila uyindlobho, kunekutsi ujikwe eGehena lemlilo unawo omabili emehlo.
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 18:9 leliku-nwtsty
eGehena: Leligama lesiHebheru lelitsi geh hin·nomʹ, lisho “sigodzi saHinomu,” lebesiseningizimu nasenshonalanga yeJerusalema. (Hlola Sandzisanchazo B12, libalave “IJerusalema Netindzawo Letiyitungeletile.”) Ngemalanga aJesu, lesigodzi besiyindzawo lapho kushiselwa khona tibi, ngako ligama lelitsi “Gehena” belikumelela kahle kubhujiswa ngalokuphelele.
Tinchazelo Temagama ku-nwtstg
Gehena
Ligama lesiGriki leSigodzi saHinomu, lesiseningizimu nshonalanga yeJerusalema. (Jer 7:31) Bekuphrofethwe kutsi kutawuba yindzawo lapho bekutawulahlwa khona tidvumbu tebantfu. (Jer 7:32; 19:6) Kute bufakazi lobuveta kutsi tilwane nobe bantfu bebajikwa eGehena kuze bashiswe baphila nome bahlushwe. Ngako alisho indzawo letsite lapho bantfu bahlushwa khona phakadze emlilweni. Kunaloko, iGehena yasetjentiswa nguJesu nebafundzi bakhe kuze bafanekisele kujeziswa kwaphakadze, “kufa kwesibili,” lokusho kubhujiswa kwaphakadze.—Sem 20:14; Mat 5:22; 10:28.
(Matewu 18:10) Caphelani kutsi ningedzeleli ngisho namunye kulaba labanjengebantfwana, ngobe ngicinisile ngitsi, tingilosi tihlale tisembikwaBabe losezulwini ngenca yabo.
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 18:10 leliku-nwtsty
tihlale tisembikwaBabe: Nobe “kubuka buso baBabe wami.” Tidalwa temoya kuphela letingabona buso baNkulunkulu, ngobe tihlala naye.—Eks 33:20.
Indlela Tidalwa Temoya Letisitsintsa Ngayo
Jesu waveta kutsi tingilosi tinemsebenti wekusita bantfu kuze bahlale banebuhlobo lobuhle naNkulunkulu. Ngako, ngesikhatsi ecwayisa bafundzi bakhe ngekukhuba labanye, watsi: “Caphelani kutsi ningedzeleli ngisho namunye kulaba labanjengebantfwana, ngobe ngicinisile ngitsi, tingilosi tihlale tisembikwaBabe losezulwini ngenca yabo.” (Matewu 18:10) Jesu abengasho kutsi umlandzeli wakhe ngamunye unengilosi yakhe. Kodvwa abechaza kutsi tingilosi tisebenta edvute naNkulunkulu futsi tinendzaba nemalunga ebandla lebuKhristu.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Matewu 18:21, 22) Ngemuva kwaloko Phetro weta kuye watsi: “Nkhosi, umuntfu kufanele angone kangakhi, solo ngimtsetselela? Tikhatsi letisikhombisa yini?” 22 Jesu watsi kuye: “Ngitsi kuwe, hhayi tikhatsi letisikhombisa, kodvwa letingemashumi lasikhombisa nesikhombisa.
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 18:22 leliku-nwtsty
tikhatsi . . . letingemashumi lasikhombisa nesikhombisa: Nakuhunyushwe njengobe kunjalo, “emashumi lasikhombisa laphindvwe kasikhombisa.” Lamagama esiGriki angasho “70 na-7” (tikhatsi letingu-77) nobe “70 lophindvwe kangu-7” (tikhatsi letingu-490). Inkhulumo lefanako letfolakala kuGe 4:24 ku-Septuagint ihumusha lamagama esiHebheru itsi “tikhatsi letingu-77,” lokwenta siyihumushe sitsi “tikhatsi letingu-77.” Kungakhatsaliseki kutsi sikucondza kanjani, lokuphindvwaphindvwa kwa-7 bekumelela “njalo” nobe “siphelane.” Ngesikhatsi Jesu agucula tikhatsi letingu-7 letashiwo nguPhethro atenta tikhatsi letingu-77, abetjela balandzeli bakhe kutsi akukafaneli babale kutsi umuntfu bamcolela kangaki. Ngalokwehlukile, umtsetfo waseBhabhulona i-Talmud (Yoma 86b) beyitsi: “Nangabe umuntfu ona kwekucala, kwesibili, nekwesitsatfu uyacolelwa, kwesine akacolelwa.”
(Matewu 19:7) Batsi kuye: “Pho kungani Mosi atsi indvodza kufanele inikete umkayo incwadzi yedivosi, bese iyamlahla?”
Liphuzu lelicwaningiwe laMat 19:7 leliku-nwtsty
incwadzi yedivosi: Noma “sitifiketi sedivosi.” Indvodza lebeyicabangela kudivosa bekudzingeka ibhale incwadzi lesemtsetfweni futsi ikhulume nalabadzala. Lomtsetfo bewunika lendvodza sikhatsi sekucabangisisa ngesincumo lefuna kusitsatsa. Injongo yalomtsetfo beyikuvimbela kwentiwa kwetincumo tedivosi ngekuphamatela futsi bewuvikela bafati ngalokusemtsetfweni. (Dut 24:1) Kodvwa ngemalanga aJesu, baholi benkholo benta kwaba lula kudivosa. Josephus, sati semlandvo sangelikhulu lekucala lesasingumFarisi lodivosile, saveta kutsi idivosi beyivumelekile “nganome ngusiphi sizatfu (futsi tinyenti tizatfu emadvodza laba nato).”
Sitfombe ku-nwtsty
Incwadzi Yedivosi
Lena yincwadzi yedivosi lebhalwe ngesi-Aramu, yanga-71 noma nga-72 C.E. Yatfolakala enyakatfo ye-Wadi Murabbaat, umfula loshile loseHlane laseJudiya. Itsi ngemnyaka wesitfupha ngesikhatsi emaJuda avukela emaRoma, Joseph, indvodzana ya-Naqsan, wadivosa Miriam, indvodzakati ya-Jonathan lobekahlala edolobheni lase-Masada.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Matewu 18:18-35) “Ngicinisile ngitsi kini: Nobe yini leniyibopha lapha emhlabeni itawube seyivele iboshiwe nasezulwini, nanobe yini leniyikhumulako lapha emhlabeni itawube seyivele ikhunyuliwe nasezulwini. 19 Ngitsi kini: Nangabe lababili kini bathantaza ngentfo letsite lebalulekile, Babe losezulwini utawubentela yona. 20 Ngobe nangabe kunalababili nobe labatsatfu labahlangene ngelibito lami, nami ngisuke ngilapho.” 21 Ngemuva kwaloko Phetro weta kuye watsi: “Nkhosi, umuntfu kufanele angone kangakhi, solo ngimtsetselela? Tikhatsi letisikhombisa yini?” 22 Jesu watsi kuye: “Ngitsi kuwe, hhayi tikhatsi letisikhombisa, kodvwa letingemashumi lasikhombisa nesikhombisa. 23 “Kungako uMbuso welizulu ufana nenkhosi lebeyifuna tisebenti tayo tibhadale imali letatiyikweleta yona. 24 Yatsi naseyicala kutibhadalisa, kwaletfwa sisebenti lesasikweleta emathalenta latinkhulungwane letilishumi. 25 Kodvwa ngobe besite imali yekubhadala, inkhosi yaso yatsi asitsatfwe nemfati waso kanye nebantfwana baso, nako konkhe lebesinako kutsengiswe kute itewutfola imali yayo. 26 Ngako lesisebenti saguca phansi sayincenga satsi: ‘Ngicela ungibeketelele, ngitakubhadala konkhe lengikukweleta kona.’ 27 Lenkhosi yasihawukela lesisebenti yatsi asikhululwe, yasesula nesikweleti saso. 28 Kodvwa satsi nasiphuma, sahlangana nalesinye sisebenti lesasisikweleta bodenariyo labalikhulu. Sasibamba, sasekhama satsi: ‘Ngibhadale konkhe longikweleta kona.’ 29 Ngako lesisebenti saguca phansi, sancenga satsi: ‘Ngicela ungibeketelele, ngitakubhadala konkhe lengikukweleta kona.’ 30 Nanome kunjalo, asizange sivume kusibeketelela, kodvwa sahamba sasihloma ejele kute sihlale lapho site sibhadale konkhe lesasisikweleta kona. 31 Tatsi leletinye tisebenti natibona konkhe loku lokwakwentekile, tadzabuka kakhulu, tahamba taya enkhosini yato tayichazela konkhe. 32 Inkhosi yasibita lesisebenti yatsi: ‘Sisebenti lesibi, mine ngisesulile sikweleti sakho ngesikhatsi ungincenga. 33 Bekungakafaneli yini nawe usihawukele lelesinye sisebenti njengobe nami ngikuhawukele?’ 34 Ngako lenkhosi yatfukutsela, yatjela bogadzi kutsi basihlome ejele, sihlale lapho site sibhadale konkhe lesasikukweleta. 35 NaBabe losezulwini utawukwenta lokufanako nakini nangabe ningabacoleli labanye bantfu ngalokusuka enhlitiyweni.”