Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
MARCH 3-9
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 3
Khombisa Kutsi Uyametsemba Jehova
IzAga 3:5, 6—“Ungenciki Kokwakho Ukuqonda”
“Thembela kuJehova ngayo yonke inhliziyo yakho.” Sibonisa ukuthi sithembele kuNkulunkulu ngokwenza izinto ngendlela yakhe. Kumelwe sithembele kuNkulunkulu ngokuphelele, ngenhliziyo yethu yonke. EBhayibhelini, inhliziyo ngokuvamile kukhulunywa ngayo njengesho lokho umuntu ayikho, okuhlanganisa imizwelo yomuntu, lokho okumenza enze izinto ezithile, indlela acabanga ngayo nendlela abheka ngayo izinto. Ngenxa yalokho, ukuthembela kuNkulunkulu ngayo yonke inhliziyo yethu kuhilela okungaphezu kwendlela esizizwa ngayo. Kuyisinqumo esisenzayo ngoba siqiniseka ngokuphelele ukuthi uMdali wethu ukwazi kangcono lokho okusilungele.—Roma 12:1.
“Ungathembeli kokwakho ukuqonda.” Ngenxa yokuthi sinesono, asinakuthembela kulokho esikucabangayo, ngenxa yalokho kudingeka sithembele kuNkulunkulu. Uma sithembela kithi kuphela noma emizweni yethu lapho sikhetha esizokwenza, singase senze izinqumo ezingase zibonakale zizinhle ekuqaleni kodwa ezingasilethela imiphumela emibi ekugcineni. (IzAga 14:12; Jeremiya 17:9) Ukuhlakanipha kukaNkulunkulu kuphakeme kakhulu kunokwethu. (Isaya 55:8, 9) Lapho siqondiswa ukucabanga kwakhe siyophumelela ekuphileni.—IHubo 1:1-3; IzAga 2:6-9; 16:20.
IzAga 3:5, 6—“Ungenciki Kokwakho Ukuqonda”
“Mqaphele kuzo zonke izindlela zakho.” Kumelwe sithole umbono kaNkulunkulu kuzo zonke izinto ezibalulekile ekuphileni kwethu, nakuzo zonke izinqumo ezibalulekile esizenzayo. Lokho sikwenza ngokuthandaza sicele isiqondiso sakhe, nangokwenza lokho akushoyo eZwini lakhe iBhayibheli.—IHubo 25:4; 2 Thimothewu 3:16, 17.
“Yena uyokwenza izindlela zakho ziqonde.” UNkulunkulu wenza izindlela zethu ziqonde ngokusisiza ukuba siphile ngemiyalo yakhe elungile. (IzAga 11:5) Ngenxa yalokho, sigwema izinkinga ezingenasidingo futhi sikujabulele nakakhulu ukuphila.—IHubo 19:7, 8; Isaya 48:17, 18.
Ttfutfuka—Uchubekele Embili
Nangabe umuntfu uke wahlangabetana netimo letehlukehlukene ekuphileni, angase alingeke kutsi acabange atsi: ‘Ngike ngaba kuso lesimo. Ngiyati kutsi kufanele ngente njani.’ Kukuhlakanipha yini kwenta njalo? Taga 3:7 tiyecwayisa: “Ungatenti sihlakaniphi.” Lokuhlangenwe nako kutawusisita kutsi sibe nembono lobanti nasihlangabetana netimo letitsite ekuphileni. Kepha nangabe sitfutfuka, lokuhlangenwe nako kwetfu kufanele kuphindze kugcizelele etingcondvweni nasetinhlitiyweni tetfu kutsi siyasidzinga sibusiso saJehova kute siphumelele. Ngako-ke intfutfuko yetfu ibonakala ngesifiso sekufuna sicondziso saJehova ekuphileni kwetfu, hhayi nje kutsi sitetsembe tsine nasisetimeni letitsite. Ingabonakala ngekuciniseka kwetfu ngekutsi kute lokungenteka ngaphandle kwemvume yakhe nangekutsi sibe nebuhlobo lobuhle futsi simetsembe Babe wetfu losezulwini.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 9/15 17 ¶7
Amaphuzu Avelele Encwadi YezAga
3:3. Kufanele siwazise kakhulu umusa wothando neqiniso futhi sikubonise obala njengoba nje singenza ngomgexo oyigugu. Kudingeka futhi sizibhale lezi zimfanelo ezinhliziyweni zethu, sizenze zibe yingxenye eyinhloko yokuphila kwethu.
MARCH 10-16
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 4
“Londvolota Inhlitiyo Yakho”
Ungayivikela Njani Inhlitiyo Yakho?
4 Ligama lelitsi “inhlitiyo” lelisembhalweni weTaga 4:23 lisho umuntfu lesinguye ngekhatsi noma loko lesingiko. (Fundza Tihlabelelo 51:6.) Ngalamanye emagama “inhlitiyo” isho imicabango yetfu lejulile, indlela lesitiva ngayo, tisusa tetfu, kanye naloko lesikufisako. Liphindze lisho luhlobo lwemuntfu lesingilo ngekhatsi hhayi nje loko bantfu labakubonako kitsi.
Ungayivikela Njani Inhlitiyo Yakho?
10 Kuze sikhone kuvikela tinhlitiyo tetfu, kufanele sisheshe sitibone tingoti futsi sitsatse sinyatselo kute sitivikele kuto. Loku kusikhumbuta umsebenti lowentiwa ngumuntfu logadzile. Ngesikhatsi saSolomoni, gadzi bekema elubondzeni lwelidolobha futsi bekamemeta kute acwayise labanye ngengoti lebeyisondzela. Kwetama kukubona ngeliso lengcondvo loku lobekwentiwa ngulogadzi kutasisita sicondze kutsi yini lokufanele siyente kute Sathane angonakalisi indlela lesicabanga ngayo.
11 Endvulo, bogadzi bebasebenta ndzawonye nalabo lebebasemasangweni elidolobha. (2 Sam. 18:24-26) Bebabambisana kute basite ekuvikeleni lidolobha ngekutsi baciniseke kutsi emagede avaliwe nakusondzela sitsa. (Neh. 7:1-3) Ngalokufanako, bonembeza betfu labaceceshwe ngeliBhayibheli bangasecwayisa nangabe Sathane etama kulawula imicabango yetfu, indlela lesitiva ngayo, tisusa tetfu noma loko lesikufisako. Nangabe bonembeza betfu basecwayisa kufanele sibalalele futsi sitsatse sinyatselo kute sitivikele.
Ungayivikela Njani Inhlitiyo Yakho?
14 Kuze silondvolote tinhlitiyo tetfu akukafaneli sigcine ngekuyekela kwenta tintfo letimbi kodvwa kufanele sente tintfo letinhle. Cabanga ngalomfanekiso welidolobha lelibiyelwe. Gadzi bekavala emasango elidolobha kute bantfu bangahlaselwa titsa, kodvwa ngaletinye tikhatsi bekufanele avule emagede kute bantfu baletse kudla naletinye tintfo labatidzingako. Nangabe gadzi angawavuli emasango alelidolobha, bantfu bebatawubulawa yindlala. Ngendlela lefanako natsi kufanele sivule tinhlitiyo tetfu kute sicabange ngendlela Nkulunkulu lacabanga ngayo.
“Londvolota Inhlitiyo Yakho!”
Yini lebangela kutsi kube nesidzingo sekulondvolota inhlitiyo lemelela lokutsite? Nkulunkulu watfuma iNkhosi Solomoni kutsi ibhale lamavi: “Ngetulu kwako konkhe londvolota inhlitiyo yakho ngekunakekela konkhe, ngobe kuyo kugeleta tiyalu tekuphila.” (Taga 4:23) Inhlitiyo yetfu lemelela lokutsite, inesandla ekuphileni kwetfu kwanyalo kanye nematsemba lesinawo ekuphila esikhatsini lesitako. Kungani kunjalo? Sizatfu saloko kutsi Nkulunkulu ubona konkhe lokusenhlitiyweni yetfu. (1 Samuweli 16:7) Inhlitiyo inguloko lesingiko, lokusho “kuhloba kwemuntfu longekhatsi,” lokuba nemtselela endleleni Nkulunkulu lativa ngayo ngatsi.—1 Phetro 3:4.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Ukulungele Yini Kulindza Jehova?
4 Taga 4:18 tisitjela kutsi “indlela yalabalungile ifana nekukhanya kwasentsatsakusa lokuya ngekuya kukhanye kakhulu kuze kube semini.” Kungenteka lamavi asho indlela Jehova lembula ngayo injongo yakhe kubantfu bakhe kancane kancane. Nanobe kunjalo, kungenteka lelivesi lisho nendlela umKhristu latfutfuka ngayo ebuhlotjeni bakhe naJehova. Kutsatsa sikhatsi kutsi umuntfu asondzelane naJehova. Nangabe sidadisha liVi laNkulunkulu ngekutimisela, futsi sisebentise seluleko sakhe lesisitfola enhlanganweni yakhe, kancane kancane singaba nebuntfu bebuKhristu. Sitawuphindze simati kancono Nkulunkulu. Naka umfanekiso Jesu lawusho kuze achaze leliphuzu.
MARCH 17-23
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 5
Kubalekele Kutiphatsa Kabi Ngekwelicansi
w00-ZU 7/15 29 ¶1
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
Kulesi saga, umuntu ophambukayo uvezwe ‘njengowesifazane ongaziwa’—isifebe. Amazwi ayenga ngawo isisulu sakhe amnandi njengekhekheba lezinyosi futhi abushelelezi kunamafutha omnqumo. Ingabe okuningi ukuyengelwa kwabantu ekuziphatheni okubi ngokobulili akuqali ngaleyo ndlela? Ngokwesibonelo, cabanga ngalokho okwehlela umabhalane okhangayo oneminyaka engu-27 ubudala okuthiwa u-Amy. Uthi: “Le ndoda engisebenza nayo inginaka kakhulu futhi ingitusa ngawo wonke amathuba ewatholayo. Kuyajabulisa ukunakwa. Kodwa ngibona ngokucacile ukuthi isithakazelo sayo esokuba nobuhlobo bobulili nje kuphela. Ngeke ngithathwe yilokhu kuyenga kwayo.” Amazwi athophayo omyengi wesilisa noma wesifazane avame ukukhanga ngaphandle kwalapho siqaphela isimo sawo sangempela. Kulokhu kudingeka sisebenzise ikhono lethu lokucabanga.
w00-ZU 7/15 29 ¶2
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
Imiphumela yokuziphatha okubi ibaba njengomhlonyane futhi ibukhali njengenkemba esika nhlangothi-zombili—ibuhlungu futhi iyabulala. Unembeza okhathazekile, ukukhulelwa okungafunwa noma isifo esithathelwana ngobulili kuvame ukuba imiphumela emibi yokuziphatha okunjalo. Futhi cabanga ngobuhlungu obukhulu obungokomzwelo umngane womshado walowo muntu ongathembekile abhekana nabo. Isenzo esisodwa sokungathembeki singadala izilonda ezijule kangangokuba zingahlala ukuphila konke. Yebo, ukuziphatha okubi kuyalimaza.
w00-ZU 7/15 29 ¶5
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
Kudingeka sibe kude ngangokunokwenzeka nethonya labantu abaziphethe kabi. Kungani kufanele sizichaye ezindleleni zabo ngokulalela umculo owonakalisayo, sibukele izinto zokuzijabulisa ezonakalisayo noma sizichaye ezithombeni ezingcolile? (IzAga 6:27; 1 Korinte 15:33; Efesu 5:3-5) Futhi yeka ukuthi kuwubuwula kanjani ukwenza izinto eziyobangela ukuba basinake noma sigqoke futhi sizilungise ngendlela engenasizotha!—1 Thimothewu 4:8; 1 Petru 3:3, 4.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w00-ZU 7/15 29 ¶7
Ungahlala Umsulwa Ezweni Eliziphethe Kabi
USolomoni ukugcizelela kanjalo ukulahlekelwa okukhulu okubangelwa ukuzivumela uhileleke ekuziphatheni okubi. Ukuphinga nokulahlekelwa isithunzi noma ukuzihlonipha, kuyahambisana. Akuhlazisi yini ngempela ukuba yinto nje yokwanelisa inkanuko yethu siqu noma yomunye umuntu? Akubonisi yini ukuntula ukuzihlonipha ukuhileleka ebuhlotsheni bobulili nomuntu ongeyena umngane wakho womshado?
MARCH 24-30
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 6
Yini Lesingayifundza Entfutfwaneni?
it-1-E 115 ¶1-2
Intfutfwane
‘Kuhlakanipha Kwemvelo.’ ‘Kuhlakanipha’ kwetintfutfwane akusiko kuhlakanipha lokuhambisana nekukhalipha nobe kwenta tincumo letihlakaniphile, kodvwa tisuke tenta ngendlela Jehova latidala kutsi tente ngayo. LiBhayibheli litsi intfutfwane ‘ilungisa kudla kwayo ehlobo, ibutse kudla kwayo ngesikhatsi sekuvuna.’ (Tag 6:8) Lolunye luhlobo lwetintfutfwane lolutfolakala ePalestine, yi-harvester (Messor semirufus), lokutintfutfwane letivunako. Letintfutfwane tibeka kudla lokunyenti lokutinhlavu entfwasahlobo nasehlobo, kuze tikudle ngetikhatsi lapho kudla kungatfolakali melula, njengasebusika. Letintfutfwane tivame kutfolakala emabaleni ekubhulela, lapho lokutinhlavu kukunyenti khona. Nakwenteka imvula imantisa lolokutinhlavu letintfutfwane letikubekile, tibese tiyakwetfwala tiyokubeka ngephandle elangeni kuze kome. Letintfutfwane tiphindze tatiwe nangekudla lencenye lehlumako yalokutinhlavu (inhlitiyo), kuze kungatomila natisakubekile.
Lokuhle Letikwentako. Nakubukwa indlela letintfutfwane letiphila ngayo, lamavi lalandzelako abese akhutsata nakakhulu: “Hamba ufundze entfutfwaneni vila ndzini, buka indlela leyenta ngayo tintfo kuze uhlakaniphe.” (Tag 6:6) Nanobe ngekwemvelo tibeka kudla kuze tilungiselele sikhatsi lesitako, kodvwa indlela letenta ngayo iyamangalisa. Letintfutfwane tikhutsele futsi tiyatimisela. Tivame kubonakala tidvonsa nobe tetfwele tintfo letinkhulu kunemitimba yato. Tenta konkhe letingakwenta kuze tente umsebenti wato futsi tiwucedze. Indlela letibambisana ngayo iyamangalisa. Tigcina imigodzi yato ihlobile futsi tikhombise kutsi tiyakhatsalelana ngekutsi tisitane nangabe kukhona intfutfwane lelimele nobe ledziniwe.
w00-ZU 9/15 26 ¶3-4
Londoloza Igama Lakho
Njengentuthwane, ingabe nathi akufanele sisebenze ngenkuthalo? Ukusebenza kanzima ukuze sithuthukise umsebenzi wethu kuyasisiza kungakhathaliseki ukuthi ukhona yini osibhekile noma cha. Yebo, esikoleni, emsebenzini, nalapho sihlanganyela emisebenzini engokomoya, kufanele senze konke okusemandleni ethu. Njengoba intuthwane izuza ngokusebenza kwayo ngenkuthalo, ngakho noNkulunkulu ufuna ukuba ‘sibone okuhle kuwo wonke umshikashika wethu.’ (UmShumayeli 3:13, 22; 5:18) Unembeza ohlanzekile nokwaneliseka komuntu siqu kuyizinzuzo zokusebenza kanzima.—UmShumayeli 5:12.
Esebenzisa imibuzo emibili ewubuciko, uSolomoni uzama ukuphaphamisa ivila ekuvilapheni kwalo: “Uyakulala kuze kube nini, vilandini? Uyakuvuka nini ebuthongweni bakho na?” Ililingisa ngenkulumo yayo, le nkosi iyanezela: “Ubuthongo obuncane, ukozela okuncane, ukusonga izandla kancane kuze kulalwe, bese kuthi ubumpofu bakho bufike njengomhambuma, nokuswela kwakho njengomuntu wesihlangu.” (IzAga 6:9-11) Lapho ivila lisalele, ubumpofu bulifikela ngejubane lomphangi, futhi lihlaselwa ukweswela njengokungathi lihlaselwa umuntu ohlomile. Ngokushesha amasimu omuntu oyivila agcwala ukhula nembati. (IzAga 24:30, 31) Ibhizinisi lakhe lisheshe liwe. Umqashi uyombekezelela kuze kube nini umuntu oyivila? Futhi ingabe umfundi ovilapha ukutadisha angalindela ukuthola imiphumela emihle esikoleni?
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w00-ZU 9/15 27 ¶3
Londoloza Igama Lakho
Le mikhakha eyisikhombisa izaga ezikhuluma ngayo iyisisekelo futhi ihlanganisa cishe zonke izinhlobo zobubi. “Amehlo azidlayo” kanye “nenhliziyo eceba imicabango emibi” kuyizono esizenza ngokucabanga. ‘Ulimi lwamanga’ kanye ‘nokufakaza amanga nokuphafuza inkohliso’ kungamazwi ayisono. ‘Izandla ezichitha igazi elingenacala,’ kanye “nezinyawo ezigijimela ebubini” kuyizenzo zobubi. Futhi ikakhulukazi uJehova uyamzonda umuntu okujabulelayo ukubanga ukuxabana kubantu abebengahlalisana ngokuthula, ngaphansi kwezimo ezihlukile. Ukwanda kwesibalo sisuka ku-6 siya ku-7 kusikisela ukuthi akuhlosiwe ukuba lolu hla luphelele, njengoba abantu beqhubeka benza ububi obuhlukahlukene.
MARCH 31–APRIL 6
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 7
Gwema Kutifaka Esilingweni
w00-ZU 11/15 29 ¶5
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
Ifasitela uSolomoni alunguza ngalo linehele—ngokusobala elinezintingo eziphiciwe mhlawumbe futhi eziqoshwe kahle. Njengoba kuhwalala, imigwaqo iba mnyama. Ubona insizwa echayeke engozini. Intula ukuqonda, noma ukuhluzeka kwengqondo. Cishe, iyazi ukuthi injani le ndawo ekuyo nokuthi kungenzekani kuyo lapha. Le nsizwa isondela eduze “negumbi lakhe,” elisendleleni eya kwakhe. Ubani? Uzokwenzani?
w00-ZU 11/15 30 ¶4-6
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
Lona wesifazane ulalisa ulimi. Ukhuluma ngokuzethemba, eziqinisa. Konke akushoyo ukuhlele kahle ukuze ayengele le nsizwa ebulilini. Uzishaya olungile ngokuyitshela ukuthi wenzé imihlatshelo yeminikelo yokuthula ngalona lolo suku futhi wagcwalisa izithembiso zakhe, esikisela ukuthi akalintuli ingokomoya. Ethempelini laseJerusalema imihlatshelo yeminikelo yokuthula yayiba yinyama, ufulawa, amafutha newayini. (Levitikusi 19:5, 6; 22:21; Numeri 15:8-10) Njengoba onikelayo ayengazithathela yena nomkhaya wakhe ingxenye yomhlatshelo weminikelo yokuthula, lona wesifazane usikisela ukuthi unenala yokudliwayo nokuphuzwayo endlini yakhe. Kusobala lokho akugudliselayo: Le nsizwa izozitika kwakhe. Uphume endlini yakhe ezofuna yona nje. Kwaze kwathinta inhliziyo bo—uma ekhona ongakholelwa into enjalo. Esinye isazi seBhayibheli sithi: “Kuyiqiniso ukuthi wayephume ngoba ezofuna othile, kodwa ingabe wayezele ukuzofuna le nsizwa ngokukhethekile? Yisiwula kuphela esasingamkholwa—mhlawumbe sona lesi.”
Ngemva kokuzenza sikhange ngendlela esigqoke ngayo, ngamazwi aso athophayo, ngokwanga nangokuqabula, lesi sifebe sisebenzisa iphunga. Sithi: “Ngendlele umbhede wami ngezindwangu zokumboza, nelineni elinemishwe laseGibithe. Ngifafazile umbhede wami ngemure, nangomhlaba, nangokinamona.” (IzAga 7:16, 17) Silungisé umbhede waso kahle ngelineni laseGibithe elimibalabala, sawuqhola ngamakha ekhethelo emure, inhlaba nesinamoni.
Siyaqhubeka: “Woza sizanelise ngothando kuze kuse, sijabule ngokuthandana.” Simemela le nsizwa kokungaphezu nje kwesidlo esimnandi sabo bobabili. Siyithembisa ukuhlanganyela ubulili. Kule nsizwa, lokhu kuyinto entsha nebangela ukwesasa! Eqhubeka eyiyenga, lona wesifazane uyanezela: “Ngokuba indoda yami ayikho ekhaya; ihambile uhambo olude; yaphatha isikhwama semali ngesandla sayo; iyakubuyela ekhaya ngosuku lokuhlangana kwenyanga.” (IzAga 7:18-20) Uyayiqinisekisa ukuthi cha bazophepha impela, ngoba umyeni wakhe uhambe ngomsebenzi futhi ngeke abuye ngokushesha. Yeka ukuthi unekhono kanjani ekuphambeni umuntu osemusha! “Uyamphambukisa ngamazwi akhe amaningi amahle; ngokuthopha kwezindebe zakhe uyamyenga.” (IzAga 7:21) Ukumelana nokuyengwa okunjena kungadinga indoda enjengoJosefa. (Genesise 39:9, 12) Ingabe le nsizwa injengaye?
w00-ZU 11/15 31 ¶2
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
Le nsizwa iyehluleka ukumelana nalesi simemo. Ingakunaki ukuhluzeka kwengqondo, imlandela “njengenkabi iya ekuhlatshweni.” Njengoba nje umuntu oboshwe ngamaketanga engenakuphunyula ekujezisweni, le nsizwa idonsekela esonweni. Ayiyiboni ingozi kuze kube yilapho ‘umcibisholo uhlaba isibindi sayo,’ okusho ukuthi, ithola inxeba elingayibulala. Ingase ife ngokoqobo ngoba izichaya ezifweni ezibulalayo ezidluliselwa ngobulili. Inxeba lingayibulala futhi ngokomoya; ‘libekelwe ukuphila kwayo.’ Ubuqu bayo bonke nokuphila kwayo kuthinteka kakhulu njengoba yone ngokungathi sína kuNkulunkulu. Kanjalo isheshela ekuxhakathisweni ukufa njengenyoni iyongena ogibeni!
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w00-ZU 11/15 29 ¶1
“Gcina Imiyalo Yami, Uphile”
USolomoni uyaqhubeka: “Yibophe eminweni yakho [imiyalo yami], uyilobe esibhebheni senhliziyo yakho.” (IzAga 7:3) Njengoba iminwe iphambi kwamehlo ethu futhi ibalulekile ekufezeni izinjongo zethu, izifundo ezifundwa ngokukhuliswa ngemiBhalo noma ngokuzuza ulwazi lweBhayibheli kufanele zihlale ziyisikhumbuzo nesiqondiso kukho konke esikwenzayo. Le miyalo kufanele siyiqophe esibhebheni senhliziyo yethu, siyenze ibe yingxenye yethu.
APRIL 7-13
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 8
Lalela Kuhlakanipha KwaJesu
cf-ZU 131 ¶7
“Ngiyamthanda UBaba”
7 Evesini 22, ukuhlakanipha kuthi: “UJehova wangenza ngingukuqala kwendlela yakhe, owokuqala kuyo yonke imisebenzi yakhe yakudala.” Kumelwe ukuba kuhileleke okungaphezu kokuhlakanipha lapha, ngoba le mfanelo ayikaze ‘yenziwe.’ Ayizange ibe nesiqalo ngoba uJehova ubelokhu ekhona futhi ubelokhu ehlakaniphile. (IHubo 90:2) Nokho, iNdodana kaNkulunkulu ‘yayiyizibulo layo yonke indalo.’ Yenziwa noma yadalwa; yayingeyokuqala ezintweni uJehova azenza. (Kolose 1:15) INdodana yayikhona ngaphambi komhlaba namazulu, njengoba izAga zichaza. NjengoLizwi, uMkhulumeli kaNkulunkulu uqobo, yayiwukubonakaliswa okuphelele kokuhlakanipha kukaJehova.—Johane 1:1.
cf-ZU 131-132 ¶8-9
“Ngiyamthanda UBaba”
8 INdodana yayenzani phakathi neminyakanyaka ngaphambi kokuba ize emhlabeni? Ivesi 30 lisitshela ukuthi yayiseceleni kukaNkulunkulu ‘njengesisebenzi esiyingcweti.’ Kusho ukuthini lokhu? EyabaseKolose 1:16 iyachaza: “Kwadalwa ngayo zonke ezinye izinto emazulwini nasemhlabeni . . . Zonke ezinye izinto zidalwe ngayo futhi zadalelwa yona.” Ngakho uJehova, uMdali, wasebenzisa iNdodana yakhe, iSisebenzi esiyiNgcweti, ukuze adale zonke ezinye izidalwa—kusukela ezidalweni zomoya endaweni yasezulwini kuye emkhathini omkhulukazi, nasemhlabeni onezinhlobonhlobo ezimangalisayo zezitshalo nezilwane, kuze kufike esidalweni esiphakeme kunazo zonke emhlabeni: umuntu. Ngezindlela ezithile, singase sifanise lokhu kubambisana kukaBaba neNdodana nalokho okuba phakathi komdwebi wamapulani nomakhi, owenza ipulani edwetshiwe ibe yinto engokoqobo. Lapho sibamba ongezansi ngenxa yendalo, empeleni sisuke sidumisa uMdwebi Wamapulani Omkhulu. (IHubo 19:1) Singase sicabange nangokubambisana osekuthathe isikhathi eside nokujabulisayo phakathi koMdali ‘nesisebenzi’ sakhe “esiyingcweti.”
9 Lapho abantu ababili abangaphelele besebenza ndawonye, ngezinye izikhathi abezwani kahle. Akunjalo ngoJehova neNdodana yakhe! INdodana yasebenza iminyakanyaka noYise futhi ‘yayithokoza phambi kwakhe ngaso sonke isikhathi.’ (IzAga 8:30) Yebo, yayikujabulela ukuba noYise, noYise wayezizwa ngendlela efanayo. Njengokulindelekile, iNdodana yaya ifana kakhulu noYise, ifunda ukulingisa izimfanelo zaKhe. Akumangalisi-ke ukuthi isibopho phakathi kukaBaba neNdodana saqina kangaka! Kungashiwo kufanele ukuthi yisibopho sothando esidala nesiqine kunazo zonke ezulwini nasemhlabeni.
w09-ZU 4/15 31 ¶14
Ukwazisa UJesu—UDavide Omkhulu NoSolomoni Omkhulu
14 Ngokusobala, uyedwa kuphela umuntu owadlula uSolomoni ngokuhlakanipha. Lowo muntu uJesu Kristu futhi wazichaza ngokuthi ‘ungaphezu kukaSolomoni.’ (Math. 12:42) UJesu wakhuluma “amazwi okuphila okuphakade.” (Joh. 6:68) Ngokwesibonelo, iNtshumayelo YaseNtabeni inikeza imininingwane eyengeziwe ngezimiso ezikwezinye zezaga zikaSolomoni. USolomoni wachaza izinto eziningi eziletha injabulo kumuntu ongumkhulekeli kaJehova. (IzAga 3:13; 8:32, 33; 14:21; 16:20) UJesu wagcizelela ukuthi injabulo yeqiniso itholakala kuphela ezintweni ezihlobene nokukhulekelwa kukaJehova nokugcwaliseka kwezithembiso zakhe. Wathi: “Bayajabula abaqaphela isidingo sabo esingokomoya, ngoba umbuso wamazulu ungowabo.” (Math. 5:3) Labo abasebenzisa izimiso ezitholakala ezimfundisweni zikaJesu basondela kuJehova, “umthombo wokuphila.” (IHu. 36:9; IzAga 22:11; Math. 5:8) UKristu ubonakalisa ‘ukuhlakanipha kukaNkulunkulu.’ (1 Kor. 1:24, 30) NjengeNkosi enguMesiya, uJesu Kristu ‘unomoya wokuhlakanipha.’—Isaya 11:2.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
g-ZU 5/14 16
‘Ukuhlakanipha Kuyamemeza’ Ingabe Uyakuzwa?
▪ I-World Book Encyclopedia ithi: “IBhayibheli liyincwadi esakazwe kakhulu kunazo zonke emlandweni. Liye lahunyushwa ngokuphindaphindiwe futhi nangezilimi eziningi kunanoma iyiphi enye incwadi.” Manje, iBhayibheli litholakala liphelele noma liyingxenye ngezilimi ezingaba ngu-2 600, okulenza litholakale kubantu abangaphezu kwamaphesenti angu-90 esintwini sisonke.
▪ Ukuhlakanipha “kuqhubeka kumemeza” nangendlela engokoqobo ngokwengeziwe. KuMathewu 24:14 siyafunda: “Lezi zindaba ezinhle zombuso ziyoshunyayelwa emhlabeni wonke owakhiwe ngenjongo yobufakazi ezizweni zonke; khona-ke ukuphela [kwezwe elikhona manje] kuyofika.”
APRIL 14-20
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 9
Bani Ngumuntfu Lohlakaniphile, Hhayi Lophukutanako
“Kulalelisise Loko Lokushiwo Bantfu Labahlakaniphile”
4 Kuliciniso kutsi singahle sikutfole kumatima kwemukela seluleko kulotsite. Singaze siphatseke kabi. Kungentiwa yini loko? Ngisho nobe sati kutsi sinesono, kungahle kube matima kwemukela seluleko nangabe umuntfu asitjela ngeliphutsa letfu. (Fundza Umshumayeli 7:9.) Singahle sibeke tizatfu futsi singabate tisusa takhe, nobe sitfukutseliswe yindlela laseluleke ngayo. Singahle sibone liphutsa kulona loselulekako, sicabange sitsi: ‘Ungubani nje yena kutsi angeluleka mine? Naye unemaphutsa akhe!’ Nangabe singasitsandzi leseluleko singahle singasemukeli, nobe sicele lomunye kutsi aseluleke ngobe sinelitsemba lekutsi utawusinika seluleko lesisitsandzako.
“Kulalelisise Loko Lokushiwo Bantfu Labahlakaniphile”
12 Yini lengasisita semukele seluleko? Kufanele sitfobeke, sikhumbule kutsi sinesono nekutsi ngaletinye tikhatsi senta tintfo letingakahlakaniphi. Njengobe sibonile, Jobe bekanembono longasiwo kodvwa wayishintja indlela lebekacabanga ngayo futsi Jehova wambusisa ngaloko. Yini leyenta Jehova wambusisa? Kungobe bekatfobekile. Wakhombisa kutsi utfobekile ngekutsi asemukele seluleko lasinikwa ngu-Elihu, nanobe Elihu bekamncane kakhulu kunaye. (Jobe 32:6, 7) Kutfobeka kutasisita kutsi sisisebentise seluleko ngisho nobe sicabanga kutsi asisidzingi, nobe ngisho lona losinika sona amncane kunatsi. Lomunye lomdzala welibandla waseCanada utsi: “Njengobe singakhoni kutibona ngendlela labanye labasibona ngayo, kungaba matima kutsi sitfutfuke nangabe kute loselulekako.” Sonkhe sidzinga kutiveta kakhudlwana titselo temoya futsi sibe bafundzisi labancono betindzaba letimnandzi.—Fundza Tihlabelelo 141:5.
13 Tsatsa seluleko njengendlela Nkulunkulu lakhombisa ngayo kutsi uyasitsandza. Jehova usifunela lokuhle. (Taga 4:20-22) Nakaseluleka asebentisa liVi lakhe, tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini nobe umzalwane nobe dzadze, usuke asikhombisa kutsi uyasitsandza. KumaHebheru 12:9, 10 utsi: “Usiyala kuze kusitakale tsine.”
14 Naka leseluleko hhayi indlela lesiniketwe ngayo. Ngaletinye tikhatsi singahle sive shengatsi asikaniketwa kahle leseluleko. Kuliciniso kutsi lona loniketa leseluleko kufanele ente kube melula ngalona lowelulekwako kutsi asemukele. (Gal. 6:1) Kodvwa nangabe kungitsi leselulekwako, kufanele sinake lomlayeto, ngisho nobe siva shengatsi indlela leselulekwe ngayo ayikabi kahle. Singahle sitibute: ‘Ngisho nobe ngingakayitsandzi indlela lenginiketwe ngayo leseluleko, kodvwa kukhona yini lokungangisita kuso? Ngingakhona yini kungawanaki emaphutsa alona longelulekako futsi ngizuze kuleseluleko?’ Sitawube sikhombisa kutsi sihlakaniphile nangabe silalela nobe ngabe ngusiphi seluleko lesisitfolako.—Taga 15:31.
w01-ZU 5/15 30 ¶1-2
‘Ngokuhlakanipha Izinsuku Zethu Ziyakuba Ziningi’
Umuntu ohlakaniphile usabela ngendlela ehlukile kweyomhleki wosulu lapho esolwa. USolomoni uthi: “Sola umuntu ohlakaniphile, uyokuthanda. Nika umuntu ohlakaniphile, uyohlakanipha ngokwengeziwe.” (IzAga 9:8b, 9a, NW) Umuntu ohlakaniphile uyazi ukuthi “asikho isiyalo esibonakala okwamanje sengathi siyajabulisa, kodwa sibanga usizi; nokho kamuva labo abaqeqeshwe yiso sibathelela isithelo esinokuthula, okuwukuthi, ukulunga.” (Heberu 12:11) Nakuba iseluleko singase sizwakale sibuhlungu, singaziphindiselelani noma sizivikele uma kanti ukusamukela kuzosenza sihlakaniphe nakakhulu?
Inkosi ehlakaniphile iyaqhubeka: “Fundisa olungileyo, uyakwenezela emfundweni.” (IzAga 9:9b) Akekho umuntu ohlakaniphe kakhulu noma osemdala kakhulu ukuba angaqhubeka efunda. Yeka ukuthi kujabulisa kanjani ukubona ngisho nasebegugile bamukela iqiniso futhi bezinikezela kuJehova! Kwangathi nathi singazama ukuhlala sizimisele ukufunda, sigcine ingqondo ikhaliphile.
w01-ZU 5/15 30 ¶5
‘Ngokuhlakanipha Izinsuku Zethu Ziyakuba Ziningi’
Ukwenza umzamo wokuzuza ukuhlakanipha kuwumthwalo wethu ngabanye. Egcizelela leli qiniso, uSolomoni uthi: “Uma uhlakaniphile, uzihlakaniphele; uma udelela [“uhleka usulu,” NW], uyakukuthwala wena wedwa.” (IzAga 9:12) Ukuhlakanipha komuntu ohlakaniphile kuzuzisa yena, kanti umhleki wosulu uzibangela yena ngokwakhe ukuhlupheka. Ngempela, sivuna lokho esikutshalayo. Ngakho, kwangathi ‘singabeka indlebe ekuhlakanipheni.’—IzAga 2:2.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 9/15 17 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi YezAga
9:17—Ayini “amanzi ebiwe,” futhi kungani ‘emtoti’? Njengoba iBhayibheli lifanisa ukujabulela ubuhlobo bobulili emshadweni nokuphuza amanzi aqabulayo akhiwe emthonjeni, amanzi ebiwe afanekisela ukuba nobuhlobo bobulili ngasese nomuntu ongashadile naye. (IzAga 5:15-17) Umqondo umuntu aba nawo wokuthi ngeke abanjwe ngalesi senzo wenza ukuba lawo manzi abonakale emnandi.
APRIL 21-27
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 10
Yini Lengasenta Sijabule Mbamba Ekuphileni?
w01-ZU 7/15 25 ¶1-3
‘Izibusiso Zitholwa Olungileyo’
Olungileyo ubusiswa nangenye futhi indlela. “Isandla esinobudenge siveza ubumpofu, kepha isandla sokukhuthala siyacebisa. Obutha ehlobo uyindodana ehlakaniphileyo; olele ubuthongo ngesikhathi sokuvuna uyindodana ehlazisayo.”—IzAga 10:4, 5.
Amazwi enkosi ayiqiniso nakakhulu ezisebenzini ngesikhathi sokuvuna. Inkathi yokuvuna ayisona isikhathi sokozela. Iyisikhathi sokukhuthala nokusebenza isikhathi eside. Ngempela, iyisikhathi sokuphuthuma.
Ecabanga ngokuvunwa kwabantu, hhayi kokusanhlamvu, uJesu watshela abafundi bakhe: “Ukuvuna kukhulu, kodwa izisebenzi zimbalwa. Ngakho-ke, ncengani iNkosi yokuvuna [uJehova uNkulunkulu] ukuba ithumele izisebenzi ekuvuneni kwayo.” (Mathewu 9:35-38) Ngonyaka ka-2000, kwaba khona abangaphezu kwezigidi ezingu-14 eSikhumbuzweni sokufa kukaJesu—abangaphezu kwenani loFakazi BakaJehova liphindwe kabili. Ubani-ke ongaphika ukuthi ‘amasimu amhlophe ukuba avunwe’? (Johane 4:35) Abakhulekeli beqiniso bacela izisebenzi ezengeziwe eNkosini bebe bezikhandla emsebenzini wokwenza abafundi ngokuvumelana nemithandazo yabo. (Mathewu 28:19, 20) Futhi yeka ukuthi uJehova uye wayibusisa ngokucebe kangakanani imizamo yabo! Phakathi nonyaka wenkonzo ka-2000, kwabhapathizwa abasanda kuhlanganyela abangaphezu kuka-280 000. Nalaba bazama ukuba ngabafundisi beZwi likaNkulunkulu. Kwangathi singathola injabulo nokwaneliseka kule nkathi yokuvuna ngokuhlanganyela ngokugcwele emsebenzini wokwenza abafundi.
w01-ZU 9/15 24 ¶3-4
Hamba ‘Endleleni Yobuqotho’
USolomoni ubonisa ukubaluleka kokulunga. Uthi: “Imfuyo yesicebi ingumuzi waso onamandla; incithakalo yabampofu ingubumpofu babo. Umsebenzi wolungileyo ungowokuphila; inzuzo yababi ingeyokona.”—IzAga 10:15, 16.
Ingcebo ingaba yisivikelo ezintweni ezingalindelekile ekuphileni, njengoba nje nomuzi onamandla unikeza ukulondeka ngezinga elithile kwabahlala kuwo. Futhi ubumpofu bungabangela umonakalo lapho kuba nezenzakalo ezingalindelekile. (UmShumayeli 7:12) Nokho, kungenzeka nokuthi le nkosi ehlakaniphile ibhekisela engozini ehilela kokubili ingcebo nobumpofu. Isicebi singase sithambekele ekuthembeleni ngokuphelele engcebweni yaso, sicabange ukuthi izinto zaso eziyigugu ‘zinjengogange oluphakemeyo.’ (IzAga 18:11) Futhi umuntu ompofu angase abe nombono oyiphutha wokuthi ubumpofu bakhe benza ikusasa lakhe lingabi nathemba. Ngenxa yalokho, bobabili bayahluleka ukuzenzela igama elihle noNkulunkulu.
it-1-E 340
Sibusiso
Jehova Uyababusisa Bantfu. “Sibusiso saJehova ngiso lesenta umuntfu anjinge, futsi akamletseli buhlungu etikwaso.” (Tag 10:22) Jehova uyababusisa labo labetsembekile kuye ngekutsi abavikele, abente baphumelele, abacondzise, futsi abanike labakudzingako.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w06-ZU 5/15 30 ¶18
Injabulo Yokuhamba Ebuqothweni
18 “Isibusiso sikaJehova”—yiso esenze abantu bakhe bachuma ngokomoya. Siqinisekiswa nangokuthi “akenezeli ubuhlungu kanye naso.” (IzAga 10:22) Pho kungani abantu bakaNkulunkulu abaningi abaqotho bebhekana novivinyo nezinhlupheko, okubabangela ubuhlungu obukhulu nosizi? Zintathu izizathu eziyinhloko ezenza sibhekane nezinkinga nezinsizi. (1) Ukuthambekela kwethu esonweni. (Genesise 6:5; 8:21; Jakobe 1:14, 15) (2) USathane namademoni akhe. (Efesu 6:11, 12) (3) Izwe elibi. (Johane 15:19) Nakuba uJehova ezivumela izinto ezimbi ukuba zisehlele, akazibangeli. Empeleni, “zonke izipho ezinhle nazo zonke izipho eziphelele zivela phezulu, ngoba zehla zivela kuYise wezinkanyiso zasezulwini.” (Jakobe 1:17) Izibusiso zikaJehova azibangeli buhlungu.
APRIL 28–MAY 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | TAGA 11
Ungakusho!
w02-ZU 5/15 26 ¶4
Abaqotho Baholwa Ubuqotho
Ubuqotho babaqotho nobubi babenzi bokubi kuyabathinta nabanye abantu. “Ngomlomo umuntu ongenaNkulunkulu ubulala umakhelwane wakhe,” kusho inkosi yakwa-Israyeli, “kepha abalungileyo bayakhululwa ngokwazi.” (IzAga 11:9) Ubani ongaphika ukuthi ukunyundela, inhlebo elimazayo, inkulumo eyichilo, nezingxoxo ezingenanjongo kuyabalimaza abanye? Ngakolunye uhlangothi, inkulumo yolungileyo imsulwa, icatshangisiswe kahle, futhi iyacabangela. Ulwazi luyamkhulula ngoba ubuqotho bakhe bubonisa abamsolayo ukuthi bangabaqambimanga.
w02-ZU 5/15 27 ¶2-3
Abaqotho Baholwa Ubuqotho
Abantu bomuzi abahamba ngobuqotho bandisa ukuthula nenhlalakahle futhi bayabakha abanye ngokomzwelo emphakathini. Ngaleyo ndlela umuzi uyaphakanyiswa—uchume. Abanyundelayo, abakhuluma izinto ezibuhlungu nezingafanele babanga isiyaluyalu, ukungajabuli, ukwahlukana, nenkathazo. Kuba njalo ikakhulu uma laba abenza lezo zinto besesikhundleni esivelele. Umuzi onjalo uba nesiyaluyalu, inkohlakalo, nokuwohloka kokuziphatha ngisho mhlawumbe nezomnotho.
Isimiso esilotshwe kuzAga 11:11 sisebenza ngezinga elifanayo nakubantu bakaJehova njengoba behlanganyela ndawonye emabandleni asamuzi. Ibandla elinethonya labantu abangokomoya—abaqotho abaholwa ubuqotho—liba yiqembu labantu abajabulayo, abakhuthele, abawusizo, nabaletha udumo kuNkulunkulu. UJehova uyalibusisa lelo bandla, bese liyachuma ngokomoya. Ngezinye izikhathi, abambalwa bangase bakhononde futhi banganeliseki, futhi labo abagxekayo nabasola indlela izinto ezenziwa ngayo bafana ‘nempande enobuthi’ obungasakazekela nakwabanye abangahilelekile. (Heberu 12:15) Abantu abanjalo ngokuvamile basuke befuna igunya elithé xaxa nokuvelela. Basakaza inzwabethi, ethi ebandleni noma kubadala ubulungisa abukho, kunobandlululo lobuhlanga, nokunye okufuze lokho. Ngempela, ukwanda kwabo ngomlomo kungadala ukwahlukana ebandleni. Akungcono yini ukuba siyishaye indiva inkulumo yabo futhi siphishekele ukuba ngabantu abangokomoya abathuthukisa ukuthula nobunye ebandleni?
w02-ZU 5/15 27 ¶5
Abaqotho Baholwa Ubuqotho
Yeka ukuthi umuntu ontula ukuqonda, noma ‘ongenakuhlakanipha’ angenza umonakalo omkhulu kanjani! Uyaqhubeka ecevuza kuze kufinyelele ekutheni anyundele noma ahlambalaze. Abadala abamisiwe kumelwe bathathe isinyathelo ngokushesha ukuze baqede leli thonya elibi. Ngokungafani nalabo ‘abangenakuhlakanipha,’ umuntu onokuqonda uyazi ukuthi kufanele athule nini. Kunokuba adalule imfihlo, uyayisibekela indaba. Eqaphela ukuthi ulimi olungalawuliwe lungadala umonakalo ngempela, umuntu onokuqonda ‘uthembekile emoyeni.’ Uqotho kwakholwa nabo futhi akadaluli izindaba eziyimfihlo nezingabalimaza. Yeka ukuthi abagcini bobuqotho abanjalo bayisibusiso kanjani ebandleni!
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
g20.1-ZU 11, libhokisi
Indlela Yokubhekana Nokucindezeleka
“QEDA UKUCINDEZELEKA NGOKUBA NOMUSA”
“Umuntu onomusa . . . . uzizuzisa yena, kodwa umuntu onesihluku uzilethela izinkinga.”—IZAGA 11:17.
Incwadi ethi Overcoming Stress inesihloko esithi “Kill Your Stress with Kindness.” Ngokusho komlobi wale ncwadi, uDkt. Tim Cantopher, ukuphatha abanye ngomusa kungathuthukisa impilo nenjabulo yakho. Ngakolunye uhlangothi, umuntu ongenamusa nononya angaphelelwa injabulo ngoba uzihlukanisa nabanye.
Singathola impumuzo ekucindezelekeni ngokuziphatha ngomusa. Ngokwesibonelo, akufanele sifune ukwenza izinto eziyisimanga nesingeke sikwazi ukuzenza. Akufanele futhi sizibukele phansi. UJesu Kristu wathi: “Kumelwe uthande umakhelwane wakho njengoba uzithanda wena.”—Marku 12:31.