nyaayiru, jūlai 20
ennudaiya yōsanaigal vēru, ungaludaiya yōsanaigal vēru.—ēsaa. 55:8.
naam seidha jebangalukku badhil kidaikkavillai endraal, ‘naan sariyaana vishayatthukkaaga jebam seigirēnaa?’ endru naam yōsitthu paarkkalaam. perumbaalum, namakku nalladhendru naam ninaippadhu unmaiyilēyē namakku nalladhaaga irukkaadhu. naam edhirpaarppadhu pōl oru prachinaiyai thīrtthu vaikka solli jebam seivōm. aanaal, adharku vēroru nalla thīrvu irukkalaam. alladhu, naam kētkira vishayangal yegōvaavin viruppatthukku ētrapadi illaamal irukkalaam. (1 yō. 5:14) oru petrōrin udhaaranatthai edutthukkollalaam. pillaigal thodarndhu satthiyatthil irukka vēndum endru avargal jebam seidhaargal. avargal kētpadhu nyaayamaaga thōndralaam. aanaal, thanakku sēvai seiya solli yegōvaa yaaraiyum kattaayappaduttha maattaar. nam pillaigal utpada, naam ellaarumē avarai aasaippattu vananga vēndum endrudhaan avar edhirpaarkkiraar. (ubaa. 10:12, 13; 30:19, 20) adhanaal, petrōrgal appadi jebam seivadharku badhilaaga, pillaigaludaiya manadhai thodum vidhatthil katrukkodukka udhava solli yegōvaavidam kētkalaam. appadi katrukkodutthaal, pillaigalukku thaanaagavē yegōvaamēl anbu valarum; avarudaiya nanbaraaga aasaippaduvaargal.—nīdhi. 22:6; ebē. 6:4. w23.11 21 ¶5; 23 ¶12
thingal, jūlai 21
oruvarai oruvar aarudhalpadutthungal.—1 the. 4:18.
“aarudhal” endru pavul payanpadutthiya vaartthaiyin artthatthai patri, oru baibil aaraaichi butthagam ippadi solgiradhu: “oruvar romba kashtamaana sōdhanaiyai anubavikkumpōdhu, avarukku pakkatthilēyē nindru avarai urchaagappadutthuvadhai” adhu kurikkiradhu. vaalvukkaana paadhaiyil ōda mudiyaamal sōrndhupōi irukkira oruvarai aarudhalpadutthumpōdhu, avarai eluppivittu thodarndhu ōduvadharku udhavuvadhupōl irukkum. matravargal saaindhu aluvadharku naam thōl kodukkum ovvoru dhadavaiyum avarmēl anbu kaattugirōm endru arttham. (2 ko. 7:6, 7, 13) karisanai kaattuvadharkum matravargalai aarudhalpadutthuvadharkum sambandham irukkiradhu. karisanai ulla oruvar matravargalai eppadiyaavadhu aarudhalpaduttha vēndum, avargalukku eppadiyaavadhu udhavi seiya vēndum endru ēnguvaar. namakkullē karisanai irundhaaldhaan, nammaal matravargalai aarudhalpaduttha mudiyum. yegōvaa karisanaiyulla kadavulaaga iruppadhaaldhaan matravargalai aarudhalpadutthugiraar endru pavul sonnaar. yegōvaa “kanivum irakkamum ulla thagappan. ellaa vidhamaana aarudhalin kadavul” endru eludhinaar.—2 ko. 1:3. w23.11 9-10 ¶8-10
sevvaai, jūlai 22
‘ubatthiravangalil sandhōshappadalaam.’—rō. 5:3.
kristhuvin sīshargalaaga irukkira ellaarukkum ubatthiravangal kandippaaga varum. appōsthalan pavulum ubatthiravangalai sandhitthaar. thesalōnikkēyargalidam avar ippadi sonnaar: “namakku kandippaaga ubatthiravam varum endru ungalōdu irundhapōdhē naangal pala dhadavai sonnōm; adhanpadiyē ubatthiravam vandhuvittadhu.” (1 the. 3:4) korindhiyargalukku ippadi eludhinaar: “engalukku vandha sōdhanaiyai patri nīngal therindhukolla vēndumendru virumbugirōm . . . pilaippōm endra nambikkaiyē pōivittadhu.” (2 ko. 1:8; 11:23-27) indru namakkum, ēdhōvoru vidhatthil ubatthiravam varum endru edhirpaarkkalaam. (2 thī. 3:12) yēsuvin mēl visuvaasam vaitthu avarudaiya sīsharaaga aanadhaal nanbargalō sondhakkaarargalō ungalai mōsamaagakkūda nadatthiyirukkalaam. nērmaiyaaga nadandhukondadhaal vēlai seiyum idatthil ungalukku prachinai vandhirukkalaam. (ebi. 13:18) ūliyam seivadhaal arasaangatthidamirundhu edhirppu vandhirukkalaam. ippadi, endha maadhiri ubatthiravangal vandhaalum naam sandhōshamaaga irukka vēndum endru pavul sonnaar. w23.12 10-11 ¶9-10