Taim Mi Stap Longwe Long Ples, Mi Tok Promis Long Mekim Wok Bilong God
AIS i pundaun na paitim pes bilong mipela. Bikpela win i kol nogut tru. Ol man i draivim ol trak mipela sindaun long ol i no laik draiv moa. Wanpela soldia i bikmaus na singaut: “Yupela olgeta go daun na wokabaut!” Mipela bihainim tok bilong em long wanem mipela pret. Olsem na mipela wokabaut 3-pela kilomita i go bek long banis kalabus long ples Saibiria. Mipela olgeta i bel hevi na krai long ples, na skin i kol nogut tru.
Mipela olsem 150 kalabusman, na mipela olgeta i man Jeman. I gat 6-pela man Rasia i bosim mipela. Dispela win na ais i bikpela tru, olsem na mipela mas putim het i go daun na subim win na wokabaut i go. Mipela i no inap lukluk gut, mipela i lukim ol 5-pela man em ol i go pas tasol.
Bihain mipela kamap long banis kalabus na skin bilong mipela i no gat strong moa. Long dispela nait stret long Saibira, mi bin tok promis long God. Mi tok olsem, sapos mi bai go bek long as ples Jemani, mi bai painim rot long mekim laik bilong em.
Ol Hevi Long Taim Bilong Pait
Mama i karim mi long Belin long Jemani long yia 1928. Taim mi gat 10-pela krismas mi bin insait long wanpela lain bilong ol yangpela, em lain bilong Hitler. Bihain mama i laik bai mi mekim komunio long lotu bilong mipela, olsem na mama i tok mi mas skul long lotu pastaim. Sori tru, tupela de paslain long mi mekim komunio, mama i dai. Mi pilim olsem nau mi stap wanpis, olsem na mi kirap na beten planti taim na kamapim ol hevi bilong mi long God.
Namba 2 Pait i wok long go bikpela na klostu olgeta san na nait balus bilong ol birua i kam na tromoi bom long Belin. Wanpela samting nogut ol birua i mekim em olsem: Sampela balus i kam na tromoi wanpela kain bom na taim bom i paitim graun, paia i kamap. Na taim ol man meri pikinini i lusim ples hait bilong ol na wok long mekim i dai paia, ol narapela balus i kam na ol i tromoi bom nogut na dispela ol traipela bom i kilim i dai ol dispela man meri pikinini.
Wanpela taim long taim bilong bikpela kol, ol balus bilong Inglan (Royal Air Force) i tromoi sampela bom i gat klok. Olsem na taim ol dispela bom i pundaun long graun, ol i no pairap hariap, ol bai pairap long 7 klok nait long Disemba 24. Ami bilong balus bilong Inglan i save, long dispela nait paslain long Krismas planti famili bai bung wantaim. I gat wanpela askim mi save tingting planti long en, olsem: ‘Bilong wanem God i larim ol dispela samting nogut tru i kamap?’
Long 1944 mi pasim tok long i go insait long ami. Tasol ol dokta bilong ami i tok skin bilong mi i no strong long mekim wok insait long ami, na mi ken kam bek 6-pela mun bihain. Orait, long Mas 1945 ol i singautim mi bilong i go insait long ami, tasol mi no go.
Ol Bikpela Hevi i Kirap
Liklik taim bihain, olsem long Me 1945, Namba 2 Pait i pinis. Ol ami bilong Rasia i kalabusim papa bilong mi na ol i bosim hap bilong Belin mipela sindaun long en. Olsem na long sampela mun mipela mas wok aninit long ol Rasia. Mipela mas bungim sampela ol masin samting bilong wanpela faktori bambai ol i ken salim i go bek long Rasia. Long dispela rot mi kisim save long tingting bilong sampela Rasia. Mi kirap nogut long wanem, ol dispela Rasia i wankain long mipela, ol i ting ol i pait bilong stap fri na kisim gutpela sindaun.
Long Ogas 9, 1945 long 2 klok long belo bek, wanpela ka i kamap long haus bilong mipela. Tupela soldia na narapela man Rasia i subim mi i go insait long ka taim ol i save long nem bilong mi. Long dispela taim tu ol i kisim sampela ol narapela yangpela. Ol i kisim mipela i go long ples klostu. Klostu mipela olgeta i kot, long wanem, ol i tok mipela i memba bilong wanpela lain (Werwolf). Mipela olgeta i no bin harim dispela nem bipo o save long dispela lain.
Wanpela bilong ol dispela yangpela i tokim ol soldia mi save long atres bilong sampela narapela yangpela, tasol mi tok, mi no save. Olsem na ol i kisim mi wantaim dispela yangpela i bin kamapim mi long ol soldia na ol i tromoi mipela long wanpela rum daunbilo i tudak na i kol. Olsem na mi brukim skru na beten long God, na taim mi mekim olsem, aiwara i pundaun. Skin bilong mi i kol nogut tru na mi pilim olsem mi stap wanpis. Taim mi beten i olsem dispela samting i helpim mi. Long apinun ol i rausim mi long dispela rum daunbilo na putim mi gen wantaim ol narapela yangpela.
Wanpela o tupela wik bihain mipela mas wokabaut i go long taun Kopenik. Em i no longwe tumas. Taim mipela kamap ol i tok mipela mas sindaun long graun. Ren i kirap long pundaun. Bihain ol i singautim 5-pela yangpela i go insait long wanpela haus, na bihain narapela 5-pela i mas go insait. Mipela harim krai na singaut bilong ol yangpela i bin go paslain long mipela. Taim ol i lusim haus mipela lukim blut i wok long kapsait na ol i holim trausis bilong ol. Ol soldia i bin rausim let na baten long trausis bilong ol, olsem na sapos ol i no holim trausis long han, trausis bai pundaun. Taim lain bilong mipela i go insait long haus mipela save samting nogut bai painim mipela.
Mi no gat let long trausis, mi gat wanpela kain rop gumi i holim trausis long en. Taim saiden bilong ol soldia i lukim, em rausim na mekim wok long dispela bilong paitim pes bilong mi. Taim em i mekim olsem, tupela narapela soldia i kikim mi na paitim mi. Bikpela blut i wok long kapsait long nus na maus bilong mi. Sapos sampela narapela soldia i no bin pulim mi i go, ating ol bai kilim mi i dai.
Ol i tromoi gen mipela long ol rum daunbilo, na ol i larim mipela i lusim ol dispela rum wanpela taim tasol, em long moningtaim, bilong go long toilet. Ol i larim mipela i mekim olsem long 2 minit tasol. Sapos wanpela i winim 2 minit ol bai subim em i go insait long wanpela traipela hul em pispis na pekpek i pulap long en. Sori tru, ol i subim wanpela i go insait long dispela hul na em i go daun insait long pekpek na pispis na em i dai.
Sindaun Bilong Mi i Kamap Gutpela Liklik
Fopela de bihain ol i putim mipela long sampela trak na kisim mipela i go long wanpela banis kalabus. Ating i gat 60 bilong mipela ol yangpela i gat 13 i go 17 krismas na 2,000 samting bikpela man long dispela banis. Ol i makim ol kalabusman Polan long sutim kaikai [sup] na olgeta taim ol i sutim kaikai bilong mipela ol yangpela pastaim.
Long Septemba 11, 1945 long moningtaim tru mipela mas kirap na wokabaut 50 kilomita i go long banis kalabus nogut, em Saksenhausen. Taim mipela wokabaut, husat i dai o husat i no gat strong long wokabaut, ol i tromoi skin bilong em long liklik ka i gat wil na hos i pulim. Long apinun ren i pundaun. Long biknait tru mipela kamap long banis kalabus. Ren i bin wasim mipela, olsem na skin i kol nogut tru na skin i no gat strong moa. Long moningtaim mipela wokabaut i go long bikpela banis kalabus.
Klostu long Saksenhausen long taun Velten i gat bikpela bakstua bilong kaikai. Long dispela ples mipela mas rausim kaikai olsem wit, na putim long ol tren i go long Rasia. Mi wok liklik taim long dispela bakstua na bihain ol i makim mi bilong mekim narapela wok. Mi amamas long mekim dispela narapela wok!
Rum mi save slip long en i gat narapela manki na wanpela man Rasia i mekim wok nes, em tupela i slip long en tu. Long olgeta de ol i givim klinpela sitbet long mipela na hamas blanket mipela laikim. Mipela kaikai gut na mipela inap go long wanem hap mipela laik go long en. Olsem na mi na dispela narapela manki i go lukim banis kalabus nogut Saksenhausen, em bipo ol Natsi i bin mekim wok nogut long en. Mipela go bilong lukim tasol.
Long hapsait bilong dispela banis mipela lukim ol rum i gat ges na ol i bin kilim i dai planti man long en. Na tu, mipela lukim ol aven em ol i mekim wok long en bilong kukim skin bilong man i dai pinis. Mi kirap nogut tru long ol samting nogut ol Natsi i bin mekim long dispela ples. Mi stap i orait, tasol planti wanples Jeman ol i stap kalabus na long olgeta de planti handet bilong ol i dai. Ol i tromoi skin bilong ol long ol bikpela hul long bus.
Wanpela de mipela painim wanpela blekbot i gat nem bilong kain kain kalabusman, em ol i bin stap long dispela banis nogut taim Hitler i bosim. Long dispela ol nem mipela lukim nem bilong ol Witnes Bilong Jehova. Long dispela taim mi no save, bihain bai mi kamap wanpela Witnes Bilong Jehova.
Sampela Hevi Moa
Dispela gutpela i stap bilong mi i no stap longtaim. Wanpela ofisa i bin pasim mi na em i askim mi, olsem wanem na mi bin stilim sampela marasin. Mi tokim em mi no save long dispela samting em i kotim mi long en, tasol em i no bilipim tok bilong mi, olsem na ol i putim mi long kalabus i no gat narapela man i stap long en. Ol i givim liklik kaikai tasol long mi, na ol i no givim sampela blanket long mi, maski em taim bilong kol. Mi stap olsem 11-pela de na ol i lusim mi.
Taim mi wokabaut i go bek mi kirap nogut taim wanpela yangpela soldia i save lukautim dua bilong banis em i amamas long lukim mi. Bipo em i no save mekim kain pasin olsem long mi. Em i putim han bilong em long sol bilong mi na maski em i no save gut long tok Jeman, em i tokim mi ol Natsi i bin kilim i dai papamama bilong em, na em tu i bin stap long ol banis kalabus nogut long Jemani. Em i tok em i save mi no bin mekim wanpela rong.
Bihain liklik long dispela long Janueri 30, 1946, ol i bungim mipela ol kalabusman i gat strongpela skin, long wanpela tren bilong salim mipela i go long narapela hap bilong wok. Mipela olgeta i pas pas. Long nait taim mipela laik slip, sapos wanpela i laik tanim, orait ol narapela tu i mas tanim wantaim.
Planti tok win i kamap long mipela i go we, tasol i no gat wanpela bilong dispela tok win i stret. Taim tren i sanap namba wan taim, 500 kalabusman moa i kalap long en. Ol i bilong narapela banis kalabus. Kirap long dispela taim mipela olgeta i kisim sampela strongpela bret na wanpela liklik pis na liklik sup. Sampela de mipela kisim liklik lip ti. Planti kalabusman i nek drai, olsem na ol i rapim tang long banis bilong tren em banis i gat ais long en. Taim mipela kamap klostu long Mosko mipela waswas na ol i rausim ol laus bilong mipela. Long dispela de mi dring bikpela wara tru, ating inap wanpela baket olgeta.
Mipela Go Long Saibiria!
Long Mas 6, 1947 mipela kamap long Saibiria. Bikpela ais i karamapim graun. Long sampela hap ais i kam antap long mak bilong ol banis. Ples mipela mas slip long en i stap insait liklik long graun, olsem na bikpela kol i no inap bagarapim tumas ol man i slip long ol dispela haus. Taim mipela stap long dispela hap mipela sampela i kisim ol dispela hevi mi bin stori long en long kirap bilong dispela stori.
Namba wan yia long Saibiria i hatwok. Planti man i stap long dispela kem ol i kisim pekpek blut. Planti ol i dai. Mi tu mi sik na mi ting mi no inap orait gen. Wanpela gutpela samting mipela kisim long dispela kem em olsem: olgeta de mipela kisim bret, tasol planti manmeri bilong Rasia i stap ausait long kem i mas sanap long lain inap planti aua bilong kisim kaikai, na sampela taim ol i no kisim kaikai, long wanem, kaikai i pinis long ol stua.
Long 1949 sampela ofisa i kam long Mosko bilong tingim ol bai mekim wanem long mipela. Wanpela yangpela ofisa em i no laikim ol Jeman, em i bin toktok wantaim mi. Tasol mi amamas long ol i no kalabusim mi. Husat long mipela i no kalabus, ol i salim mipela i go long ples Stalinsk na ol i givim wok long mipela bilong wokim wanpela haus paua.
Mi Go Bek Long Ples!
Long Mas 1950 ol i salim mipela i go bek long Jemani na long Epril 28 mi bungim gen famili bilong mi. Mi amamas tru long kam bek long famili bilong mi, tasol ol hevi bilong mi i no pinis yet. Bipo mi bin insait liklik taim long dispela lain bilong ol yangpela (Hitler Youth), olsem na gavman Komyunis bilong Is Jemani i no givim skel bilong mi long kaikai na klos, ol i givim hap tasol. Olsem na mi stap wantaim famili bilong mi 3-pela wik tasol na bihain mi lusim Is Belin na mi go long Wes Belin.
Tasol mi no lusim tingting long tok promis mi bin mekim long God, olsem sapos mi go bek long as ples bilong mi, mi bai painim rot bilong mekim laik bilong em. Planti taim mi bin sanap ausait long wanpela haus lotu tasol mi no laik go insait long en. Mi no amamas long ol lotu, olsem na mi pasim tok olsem mi wanpela bai beten long God, na askim em long soim rot long mi long olsem wanem mi ken mekim laik bilong em.
Bihain mi maritim Tili (Tilly) na mipela kamapim wanpela pikinini man. Long 1955 wanpela wanwok, em wanpela Witnes Bilong Jehova, i kirap na stori long mi long God. Tasol mipela i no stori moa long wanem, mipela lusim Jemani na go long Ostrelia.
Nupela Kantri, Nupela Sindaun
Bihain mipela sindaun long Adalet. Mipela amamas tru long wanem long 1957 wanpela Witnes i save tok Jeman i kamap long haus bilong mipela! Em i stadi wantaim mipela long Baibel na mipela wok long kisim gutpela save. Tasol mitupela Tili i bin kisim planti hevi long ples bilong mipela, olsem na bikpela samting mipela laik kisim, em long i stap fri—olsem wanpela i no ken mekim moa hatpela pasin long mipela. Nau mipela stap long Ostrelia na mipela amamas tru. Mipela pilim i no gat wanpela i ken putim hevi moa long mipela. Tasol mipela kisim save olsem long Ostrelia tu i gat kain kain samting i putim hevi long man, olsem hevi long mani, o narapela samting.
Mipela amamas tru long lain olsem as bilong ol dispela hevi em olsem Baibel i tok: “Dispela graun olgeta em i stap aninit long strong bilong Satan.” (1 Jon 5:19) Olsem na long dispela as hevi bai kamap, maski wanem kantri mipela stap long en. Mipela amamas tu long save gut long dispela beten mi bin mekim planti taim, olsem: “Kingdom bilong yu i mas i kam.” Mipela lain olsem Kingdom bilong God em wanpela gavman tru long heven na Krais Jisas i kirap mekim wok King long en long 1914. Mipela amamas moa long lain olsem Kingdom bilong God i kirap pinis na em i bin rausim Satan na ol ensel nogut bilong em long heven na klostu nau dispela Kingdom bai rausim olgeta pasin nogut long dispela graun!—Matyu 6:9, 10; KTH 12:12.
Olsem na mi tok, “Em nau.” Nau mi save long rot mi mas bihainim bilong truim tok promis mi bin mekim long God. Olsem na long Janueri 30, 1960 mi kirap long truim dispela tok promis na mi baptais. Bihain Tili i baptais.
Kirap long dispela taim i kam inap long nau, winim 30 yia, mipela i bin kisim planti kain kain blesing long wok bilong God. Pikinini man bilong mipela i gat meri pikinini na em tu i save mekim wok elda long wanpela kongrigesen Kristen. Long yia 1975 mipela baim haus bilong mipela i go long ol man, olsem na mipela inap go long wanem hap i no gat planti Witnes long en na autim tok. Long 1984 ol i askim mi long lukautim Haus Kibung bilong ol Witnes Bilong Jehova long Adalet na mi amamas long mekim olsem.
Mitupela meri bilong mi i amamas tru mi bin truim dispela tok promis mi bin mekim long God long 40 yia i go pinis taim mi stap longwe long hap bilong Saibiria. Wanpela savetok bilong Baibel i kamap tru long mipela. Em i tok: “Long olgeta samting yu mekim, yu mas tingting strong long Bikpela na yu mekim, na em bai i soim yu stretpela rot long bihainim.” (Sindaun 3:6)—Gerd Fechner i kamapim dispela stori.
[Piksa long pes 23]
Mi wantaim meri bilong mi, Tilly