Lukautim Sipsip Em Wok Bilong Mipela
OLSEM WANEM? Yu bin pasim klos o baim rop ol i bin wokim long gras bilong sipsip? Yu save long bikpela wok bilong lukautim sipsip i kamapim dispela gras? Mipela inap helpim yu long save long ol dispela samting, long wanem, mitupela meri bilong mi Barbara, i save lukautim wanpela fam bilong ol sipsip long Saut Ailan bilong Nu Silan.
Ol sipsip i save stap isi tru, na ol i save pret, na planti taim ol i mekim pasin longlong. Tasol mi inap tingim wanpela sipsip mama i bin winim ol narapela long lukautim gut ol pikinini bilong em. Pikinini bilong ol narapela sipsip i raun nabaut na sampela taim ol i lus. Bilong wanem mi tingim dispela wanpela sipsip? Dispela sipsip i aipas. Tasol maski em i aipas em i mekim wok long nus na yau bilong em, na em i save tru long painim ol pikinini bilong em. Mi amamas tru long lukim ol pikinini bilong em i susu. Ol i mekim save long tromoi tel na i olsem tel i laik lus!
Taim mi yangpela yet na i kam inap long nau mi bin stap long Saut Ailan na lukautim ol sipsip. Papa bilong mi i bin wok fama long ol sipsip inap 60 yia. Bilong wanem mi tok “fama bilong lukautim sipsip” na mi no tok “wasman bilong lukautim sipsip”? Wasman bilong sipsip i save lukautim ol sipsip i raun nabaut, ol i no stap long wanpela hap. Tasol long hia mipela i gat ol fam bilong sipsip, na ol sipsip i stap insait long banis bilong ol hap graun i gat gras. Wan wan taim mipela senisim ples bilong ol sipsip. Na mipela i no lukautim liklik lain sipsip, mipela lukautim sampela tausen. Tasol long Nu Silan sampela fam i gat planti tausen moa, olsem na fam bilong mipela i liklik. Tasol maski em i liklik, wok bisnis bilong mipela i bikpela. Olsem na mipela i mas mekim wanem ol wok bilong lukautim planti sipsip?
Rot Bilong Kamapim Planti
Sampela fama i lukautim ol sipsip bilong mekim wok bisnis long abus bilong ol, tasol mipela i lukautim ol bilong baim gras na abus bilong ol. Ol turis i kirap nogut tru long save, mipela i gat olsem 19 narapela narapela kain sipsip long Nu Silan, na klostu olgeta 70 milion sipsip i stap long Nu Silan i bin kamap long ol dispela 19 kain sipsip. Sipsip i no wanpela animal bilong Nu Silan, nogat, ol i bin kam long ol narapela kantri. Nem bilong wanpela kain sipsip em merino, na em i bin kam long Spen. Na ol narapela sipsip olsem Romni, Lesta na sampela moa i bin kam long Inglan.
Mipela i save lukautim ol sipsip Romni. Dispela kain sipsip i longpela na skin bilong ol i bikpela na gras bilong ol i gutpela. Tasol bilong kisim gutpela gras long sipsip, mipela i mas mekim bikpela wok pastaim. Olsem: Mipela i mas kisim sampela nambawan sipsip bilong kamapim ol narapela nambawan sipsip. Long olgeta yia mi save baim ol nambawan sipsip man, olsem na olgeta taim mi gat 35 nambawan sipsip man. Long Epril mipela i larim ol sipsip man i poromanim ol sipsip meri. Olsem na insait long 3-pela wik, olgeta wan wan sipsip man i save poromanim 60 inap 80 sipsip meri. Mitupela Barbara i laikim mun Septemba, long wanem, em taim bilong ol sipsip i karim pikinini. Tasol paslain long Septemba mipela i save mekim wanem ol wok?
Kaikai Long Taim Bilong Kol
Long ol hap saut bilong ekweta taim bilong kol i kirap long Me. Long dispela taim gras long ol hap graun i no planti, olsem na mipela i mas givim kaikai long ol sipsip. Na mi tok “mipela,” long wanem, Barbara tu i mas mekim dispela wok. Mipela i hapim ol bikpela hap graun bilong ol sipsip long ol liklik liklik blok, na olgeta blok em inap hap hekta. Na nau long banis bilong ol dispela blok mipela i mekim bikpela wok long pasim ol rop paua olsem banis. Bilong wanem mipela i mekim olsem? Long wanem long olgeta de mipela i mas senisim graun ol sipsip i stap long en. Na tu, mipela i mas karim kaikai, olsem gras, i go long ol, olsem na banis paua i pasim ol sipsip na ol i stap wantaim long wanpela blok. Mipela i no givim gras tasol long ol, mipela givim sampela narapela kaikai tu, olsem bali na galip. Em i gutpela sapos sipsip mama i kaikai bali na galip bilong helpim skin bilong em taim em i no karim yet pikinini. Na long ol sipsip i gat wanpela krismas mipela i save givim swid [dispela i wankain liklik long kaukau]. Olsem na mipela i mas i gat gaden kaikai tu. Tasol nau yumi ken stori long taim ol pikinini sipsip i kamap.
Mipela Helpim Ol Sipsip
Long mun Septemba mitupela Barbara i raun long motabaik bilong mipela yet long olgeta blok bilong sipsip. Em i gutpela rot long kamap kwik long ol sipsip i laik karim pikinini. Taim ol sipsip i laik karim pikinini, mipela bai kam na lukim ol 4-pela o 5-pela taim long wanpela de, nogut ol i hatwok long karim pikinini. Na sapos wanpela i karim tupela pikinini wantaim, mipela i mas putim mak long skin bilong tupela, na sapos wanpela i lus, mipela i save husat i poroman bilong em.
Sampela sipsip i hatwok long karim pikinini, olsem na motabaik i gutpela tru long helpim mipela long kamap kwik long ol. Sapos het bilong pikinini sipsip i no kam ausait wantaim lek, dispela inap pasim win bilong em na em inap dai. Sapos dispela samting i kamap, mipela i mas helpim pikinini. Sapos man i no bin lain long dispela wok ating em i no amamas long mekim. Tasol long mitupela em wanpela mirakel—long olgeta yia mipela lukim ol nupela laip i kamap.
Klostu olgeta sipsip i save karim tupela pikinini wantaim. Bihain mipela putim liklik mak i gat kala long yau bilong 500 pikinini sipsip meri. Bihain taim ol i go bikpela ol i ken kamapim sampela sipsip moa. Dispela mak i helpim mipela long save long krismas bilong ol. Tripela o fopela mun bihain, olgeta sipsip man na ol sipsip meri mipela i no laik holim ol, mipela baim i go long faktori bilong abus. Sipsip i gat wanpela krismas mipela kolim hoget; sipsip i gat tupela krismas mipela kolim tupela tit. Olgeta sipsip i gat 8-pela tit tasol. Long olgeta yia sipsip i kisim tupela tit i go i go inap long em i gat 8-pela. Taim sipsip meri i gat tupela tit em i redi long kamapim pikinini.
Tasol nogut yumi lusim tingting—mipela kamapim ol dispela sipsip bilong kisim nambawan gras bilong ol, na dispela i hatwok tru.
Helpim Ol Long Katim Gras
Man i save tru long katim gras bilong sipsip em inap katim gras bilong 300 inap 400 sipsip long wanpela de. Tasol mi no inap—mi inap katim gras bilong 150 long wanpela de. Mipela mekim dispela wok wanpela taim long olgeta yia. Tasol gras bilong sampela, mipela i mas katim tupela taim long olgeta yia. Long mun Oktoba mipela bai katim gras bilong ol sipsip hoget, na long mun Mas taim ol i go bikpela liklik olsem sipsip tupela tit, mipela bai katim gen. Bilong katim gut gras bilong sipsip taim em i go bikpela liklik, mipela save katim tel bilong em taim em i liklik yet. Na tu, dispela i helpim as bilong en long stap klin.
Bipo tru ol man i bin katim gras bilong sipsip long sisis. Tasol maski mipela mekim wok long ol sisis paua long nau, em bikpela wok, na man i mas i gat gutpela save long mekim dispela wok. Sapos man i holim kranki sipsip em bai hatwok tru long katim gras. Mi save baim ol man bilong katim gras bilong ol sipsip bilong mi, na ol i save kisim pe inap long hamas sipsip ol i save katim gras bilong ol long wanpela de. Planti taim mipela kisim 4-pela inap 6-pela kilo gras long wan wan sipsip meri.
Nau mipela mas redim gras bilong sipsip bilong baim i go long ol bisnisman. Mipela save skelim gras inap long 180 kilo samting na pasim gut long ol bek. Tasol mipela i mas mekim narapela bikpela wok na gras bilong sipsip i ken kamap gutpela gras.
Ol i Mas Waswas
Ol laus i save kalap kalap long ol sipsip, olsem na skin bilong sipsip i save skrap. Sapos mipela i no was gut, ol sipsip i no kaikai gut, long wanem, ol i tromoi bikpela hap taim long skrapim skin bilong ol long ol banis. Taim ol i mekim olsem, skin bilong ol i lus na gras bilong ol i no gutpela. Olsem na mipela i save mekim wanem? Long olgeta yia mipela wasim ol long marasin. Dispela tu i bikpela wok mipela i mas mekim. Wanpela man i kam lukim mipela i mekim dispela wok na em i bin tok olsem:
Tingting Bilong Man Bilong Taun
‘Taim mi kamap ol i bin mekim wok bilong wasim ol sisip inap sampela aua pinis. Mi no bin lukim dispela wok bipo, olsem na mi ting ol i longlong nabaut. Ol man i wok long singaut; ol dok i wok long singaut; sampela sipsip i kus, na sampela i sotwin. Ol sipsip i pret taim ol dok i kalap kalap long baksait bilong ol bilong kamap long ol sipsip i go pas. Bihain mi save ol i no longlong nabaut—dispela ol samting i gat gutpela as.
‘Planti handet sipsip i wet i stap long ol banis. Bihain ol i makim 12-pela long wokabaut long wanpela baret. Wanpela fama i sanap klostu long liklik raunwara i gat marasin insait long en. Ol i karamapim bek long wara bambai ol sipsip i no inap lukim. Taim sipsip i kamap long fama i sanap klostu long wara, fama i subim sipsip i go insait long wara i doti. Sipsip i kirap nogut na em i mekim traim long lusim wara. Tasol sampela wokman i raunim wara na ol i holim longpela stik. Taim sipsip i kam klostu long ol, ol i subim sipsip i go insait tru long wara. Ol i mekim olsem na olgeta gras bilong sipsip i waswas. Taim sipsip i lusim wara em i kus na meknaisim skin bilong em bilong rausim wara. Taim dispela samting i pinis ol sipsip inap go bek long blok.’
Kilim Ol Laus na Liklik Snek
Mipela save mekim wok long marasin Grenade i gat tupela marasin moa long en—marasin Pyrethroid na marasin Cyhalothrin. Dispela marasin i save kilim ol laus, em samting i save bagarapim ol sipsip. Na tu ol sipsip i save kisim snek long bel na wetlewa, olsem na olgeta taim mipela mas sutim sampela marasin i go daun long nek bilong ol. Na sampela taim mipela mas givim marasin penisilin, nogut ol sipsip i kisim bikpela sik long blut.
Olsem wanem? Sipsip bilong mipela i save kisim bikpela sik long maus na lek olsem sampela animal bilong ol narapela kantri i save kisim? Nogat. Gavman i gat strongpela lo, olsem na ol man i kamap long sip o balus i mas bihainim dispela lo. Sampela man i kam long balus i no amamas tumas taim ol man i pamim marasin insait long balus paslain long ol i lusim balus. Tasol dispela i gutpela, long wanem, em wanpela rot bilong pasim sampela bikpela sik ol animal bilong narapela kantri i save kisim.
I Mas i Gat Ol Dok
Mi no inap tru pinisim stori bilong mi sapos mi no stori long ol 6-pela dok bilong mipela. Wanpela kain bilong ol dispela dok em dok bilong singaut. Ol bai kalap long baksait bilong ol sipsip na singaut singaut bilong stiaim ol sipsip i go long wanpela hap. Na narapela kain dok, em dok bilong lukim ai bilong sipsip. Em i no singaut, em i lukim stret ai bilong sipsip bilong mekim sipsip i go long wanpela hap. Mipela i no inap tru mekim wok bilong mipela sapos mipela i no gat ol dispela kain dok. Ol bai wok i go i go inap long skin bilong ol i no gat strong moa.
Em nau liklik stori bilong i stap bilong mipela long lukautim ol sipsip hia long Mosben, long Nu Silan. Olsem na sapos bihain yu baim wanpela laplap ol i bin wokim long gras bilong sipsip, tingim ol fama long olgeta hap, em ol i bin mekim bikpela wok long lukautim ol sipsip i bin kamapim dispela gutpela gras na bihain ol i wokim laplap long en.—Em stori bilong Bruce Cournane.
[Piksa long pes 16]
Ol i soim 19 narapela narapela kain sipsip long Agrodom, long Rotorua
[Kredit Lain]
Agrodome Rams on Stage
[Ol Piksa long pes 18]
Antap: Ol sipsip i go insait long wara i gat marasin
Daunbilo long han sut: Katim gras bilong sipsip i bikpela wok