Ol Yangpela i Laik Save
Pasin Bilong Tok Swea i Nogut Olsem Wanem?
“Mi laik i stap wankain olsem ol wanskul bilong mi. Mi ting dispela i as na mi kisim pasin bilong tok swea.”— Melanie.a
“Mi no bin ting pasin bilong tok swea em i gat rong. Mi harim ol man i tok swea olgeta taim—long haus na long skul.”— David.
BILONG wanem taim ol man i bikpela pinis i tok swea, ol man i no gat tok long dispela, tasol taim ol yangpela i tok swea, ol man i ting dispela i samting nogut tru? Yu ting krismas bilong man i makim olsem i orait long em i tok swea o nogat? Planti manmeri i save mekim tok swea—na ol man i tok i orait long ol man i bikpela pinis i ken mekim kain tok olsem, tasol ol yangpela nogat—olsem na ating yu laik save, “Pasin bilong tok swea i nogut olsem wanem?”
Hau Man i Lain Long Mekim Tok Swea
Yumi luksave olsem planti manmeri i save tok swea. Pasin bilong tok swea i bikpela tru long ol skul. Eve husat i gat 15 krismas i tok: “Taim ol wanskul bilong mi i toktok, long olgeta wan wan sentens ol i save tok swea planti taim. Sapos yu save harim kain tok olsem long olgeta de, i no hatwok long yu tu i bihainim wankain pasin.”
Olsem Eve, yu tu i save harim ol manmeri i tok swea long olgeta taim? Yu tu i kisim dispela pasin?b Sapos olsem, orait tingim wanem samting i kirapim yu long tok swea. Taim yu luksave long wanem samting i kirapim yu long mekim olsem, orait nau yu inap daunim dispela pasin.
Orait, traim long bekim ol dispela askim.
Planti taim wanem samting i kirapim yu long tok swea?
□ Bilong kamapim kros na belhat bilong yu
□ Bilong pulim ai bilong ol man
□ Bilong ol arapela wankrismas i ken orait long yu
□ Bilong soim olsem yu gat strong
□ Bilong bikhet long ol man i gat namba
□ Narapela as na yu tok swea ․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․․
Long wanem taim na ples yu save tok swea?
□ Long skul
□ Long wok
□ Long E-meil, teks mesis
□ Taim mi yet i stap
Wanem ol eskius yu save mekim taim yu tok swea?
□ Ol wankrismas i mekim
□ Ol papamama i save mekim
□ Ol tisa i save mekim
□ TV na musik i pulap long en
□ I no gat rong long tok swea—ol i tok nating tasol
□ Mi save tok swea taim mi stap wantaim ol manmeri i orait long pasin bilong tok swea
□ Narapela as na yu tok swea
Bilong wanem yu mas daunim dispela pasin? Tru tru pasin bilong tok swea em i samting nogut? Tingim ol samting nau yumi laik stori long en.
Ol i no tok nating tasol. Jisas i tok: “Kain tingting i pulap long bel em maus i save autim.” (Luk 6:45) Tingim olsem ol tok yumi mekim i no soim olsem yumi laik kamap wanem kain man o meri, nogat—toktok bilong yumi i kamapim klia yumi wanem kain man o meri. Sapos yu mekim tok nogut long wanem ol arapela i mekim, dispela i soim olsem yu ‘bihainim pasin bilong planti man’ na yu no bihainim pasin tru bilong yu yet.—Kisim Bek 23:2.
Tasol i no dispela tasol. James V. O’Connor em wanpela saveman bilong skelim ol tok ples, em i tok: “Ol manmeri i save tok swea long olgeta taim, ol i no save wanbel wantaim ol arapela, ol i save skelim skelim tumas ol samting, tok bilas long ol arapela, belhat, tok pait, na toktok planti.” Olsem: Ol man i save tok swea taim wanpela samting i no kamap olsem ol i laikim, ol i gat dispela tingting olsem olgeta samting i mas wok gut tasol. I olsem ol i no laik tru long wanpela popaia i kamap. Tasol O’Connor i tok olsem ol man i no save tok swea “ol i save stap isi, . . . ol i man i bikpela pinis na ol inap long karim ol hevi bilong wan wan de.” Yu laik i stap wanem kain man o meri?
Pasin bilong tok swea i bagarapim gutnem bilong yu. Wankain olsem ol narapela yangpela, ating yu tu i save wari long lukluk bilong yu. Yu laik bai ol narapela i laikim yu. Tasol yu save olsem pasin bilong yu long toktok bai kamapim klia moa long ol man yu wanem kain man o meri, winim lukluk bilong yu? Toktok bilong yu inap kamapim klia ol samting olsem
◼ Wanem kain ol man bai kamap pren bilong yu.
◼ Bai yu kisim gutpela wok mani o nogat.
◼ Ol man bai soim rispek long yu o nogat.
Tru tumas—taim ol man i harim toktok bilong yumi, planti taim tingting ol i bin kisim long yumi taim ol i lukim yumi long namba wan taim, dispela bai senis. O’Connor i tok: “Yu no inap save long hamas taim yu bin bagarapim sans bilong yu long kisim wanpela nupela pren, o hamas taim yu mekim man i stap longwe long yu, o ol man i no rispek long yu, long wanem, yu mekim tok swea.” Dispela i lainim yu long wanem samting? Sapos yu save tok swea, yu bagarapim yu yet tasol.
Man i tok swea i no soim rispek long man i bin kamapim pasin bilong toktok. Sapos yu givim wanpela siot samting long wanpela pren bilong yu olsem presen, bai yu pilim olsem wanem sapos yu lukim em i mekim wok long en olsem wanpela hap laplap bilong klinim lek long en? Orait tingim: Man Bilong Wokim yumi i pilim olsem wanem taim yumi no mekim gutpela wok long maus bilong yumi. Baibel i tok: “Yupela i mas rausim olgeta pasin bilong bel nogut na kros na belhat na bikmaus na tok bilas, na olgeta kain pasin nogut.”—Efesus 4:31.
Olsem na i gat gutpela as na yu mas lusim pasin bilong tok swea. Tasol olsem wanem sapos pasin bilong tok swea i kamap olsem pasin bilong yu, bai yu lusim olsem wanem?
Namba wan samting: Yu mas luksave olsem yu mas senisim pasin bilong yu long toktok. Taim yu kliagut olsem gutpela samting bai kamap taim yu senisim pasin bilong yu long toktok, dispela bai helpim yu long lusim dispela pasin. Wanem ol samting mipela i raitim daunbilo bai helpim yu long lusim pasin bilong tok swea?
□ Yu laik amamasim Man i kamapim pasin bilong toktok
□ Yu laik bai ol narapela i rispek long yu
□ Yu laik lainim sampela tok moa
□ Yu laik mekim pasin bilong yu i kamap gutpela moa
Namba tu: Kisim save long as na yu save tok swea. Melanie i tok: “Pasin bilong tok swea i mekim na mi pilim olsem mi gat strong. Mi no laik bai ol narapela manmeri i bosim mi. Mi laik bosim ol narapela, na krosim ol wankain olsem ol pren bilong mi i save mekim.”
Olsem wanem long yu? Sapos yu save long as na yu save tok swea, dispela bai helpim yu long save olsem wanem yu ken lusim dispela pasin. Olsem: Sapos yu save tok swea, long wanem, olgeta narapela i mekim, orait yu mas lain long bilip long ol pasin bilong yu yet. Taim yu mekim ol samting yu save i stret long mekim, dispela bai helpim yu taim yu wok long kamap bikpela—na dispela bai helpim yu long lusim pasin bilong tok swea.
Namba tri: Painim ol narapela rot bilong kamapim tingting bilong yu. Yu bai i no inap lusim pasin bilong tok swea sapos yu traim tasol long pasim yu yet long tok swea. Bilong daunim pasin bilong tok swea yu mas “kamap nupela” man o meri. (Efesus 4:22-24) Dispela bai helpim yu long bosim bel na bai yu rispek long yu yet—na ol arapela tu.
Ol dispela skripsa bai helpim yu long kisim—na holim—ol pasin bilong nupela man.
Kolosi 3:2: “Oltaim yupela i mas tingting long ol samting bilong antap.”
Save yu kisim: Skulim tingting bilong yu long tingting long ol samting i klin, long wanem, ol tingting bilong yu i stiaim pasin bilong yu long toktok.
Sindaun 13:20: “Sapos man i wokabaut wantaim man i gat gutpela tingting, orait em tu bai i kisim gutpela tingting. Tasol sapos man i poroman wantaim ol man i no gat gutpela tingting, orait trabel bai i painim em.”
Save yu kisim: Pasin bilong toktok bilong ol man yu bung wantaim inap kalap long yu.
Song 19:14: “Bikpela, mi laik bai tok bilong mi na tingting bilong mi i ken i orait long ai bilong yu.”
Save yu kisim: Jehova i luksave long pasin bilong yumi long toktok.
Olsem wanem? Yu laik kisim sampela helpim moa? Gutpela sapos yu yusim sat i stap antap bilong yu ken save hamas taim yu tok swea? Bai yu kirap nogut long lukim olsem pasin bilong yu long toktok i kamap gutpela hariap!
SAMTING BILONG TINGIM
Olsem wanem pasin bilong tok swea inap makim
◼ wanem kain ol man i laik kamap pren bilong yu?
◼ bai yu kisim wok o nogat?
◼ ol arapela bai i gat wanem tingting long yu?
[Ol Futnot]
a Mipela i senisim ol nem long dispela stori.
b I gat as na ol Kristen i save sakim pasin bilong tok swea, long wanem, Baibel i tok: “Yupela i no ken larim ol kain kain tok nogut i kamap long maus bilong yupela.” Na “oltaim yupela i mas mekim gutpela tok tasol, em olkain tok ol man i save laik long harim.”—Efesus 4:29; Kolosi 4:6.
[Sat long pes 21]
YU WOK LONG WINIM DISPELA HEVI?
Mande Tunde Trinde Fonde Fraide Sarere Sande
Wik 1 ․․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․
Wik 2 ․․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․
Wik 3 ․․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․
Wik 4 ․․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․ ․․․․․․․․ ․․․․․․
[Piksa long pes 20]
Bai yu no mekim wok nogut long wanpela gutpela presen. So yu no laik mekim wok nogut long presen yu kisim, em pasin bilong toktok