STADI ATIKOL 28
SINGSING 88 Skulim Mi Long Pasin Bilong Yu
Wai na Yumi Mas Askim Long Kisim Edvais?
“Savetingting i bilong ol man i save askim long kisim edvais.”—PROV. 13:10.
SKUL YUMI BAI KISIM
Yumi bai stori long ol samting yumi ken mekim na bai edvais yumi kisim i ken helpim yumi.
1. Hau yumi ken mekim ol gutpela disisen na bai ol plen bilong yumi i ken kamapim ol gutpela samting? (Provep 13:10; 15:22)
YUMI olgeta i laik mekim ol gutpela disisen. Na yumi laik bai ol plen bilong yumi i kamapim ol gutpela samting. Baibel i tokim yumi olsem bilong mekim olsem, yumi mas askim long kisim edvais.—Ritim Provep 13:10; 15:22.
2. Jehova i promis long mekim wanem long yumi?
2 Tru tumas, gutpela Man bilong givim savetingting na edvais long yumi em Papa bilong yumi Jehova. Em i promis long helpim yumi, olsem: “Bai mi givim edvais long yu na ai bilong mi bai stap long yu.” (Sng. 32:8) Dispela tok i soim olsem Jehova i save givim edvais long yumi, na tu, em i tingim tru yumi na em i laik helpim yumi long bihainim ol tok kaunsel bilong em.a
3. Bai yumi stori long wanem samting long dispela atikol?
3 Long dispela atikol, yumi bai yusim Tok Bilong God long helpim yumi long bekim 4-pela askim: (1) Mi mas i gat wanem pasin sapos mi laik bai edvais mi kisim i ken helpim mi? (2) Husat inap givim mi gutpela edvais? (3) Hau mi ken redim bel na tingting bilong mi long bihainim edvais? (4) Wai na mi mas sakim pasin bilong askim ol narapela long mekim disisen bilong mi?
MI MAS I GAT WANEM PASIN?
4. Sapos yumi laik bai edvais yumi kisim i helpim yumi, orait yumi mas i gat wanem pasin?
4 Yumi mas i gat pasin daun na bai gutpela edvais yumi kisim i ken helpim yumi. Yumi mas luksave olsem ating yumi no gat ekspiriens o save inap long mekim ol gutpela disisen bilong yumi yet. Sapos yumi no gat pasin daun, Jehova i no inap helpim yumi. Dispela bai mekim na ol edvais yumi kisim long taim yumi ritim Baibel, ol bai lus nating wankain olsem wara i pundaun antap long ston na i go nabaut. (Mai. 6:8; 1 Pita 5:5) Tasol sapos yumi gat pasin daun, orait kwiktaim yumi bai pilim tru ol edvais bilong Baibel yumi harim na dispela bai helpim yumi.
5. King Devit i bin mekim wanem ol samting na dispela inap mekim em i kisim pasin antap?
5 Lukim skul yumi ken kisim long stori bilong King Devit. Ol samting em i bin mekim inap mekim em i kisim pasin antap. Paslain tru long em i kamap king, em i saveman bilong pilaim musik na em i gat nem long dispela. King i bin askim em long kam na pilaim musik long em. (1 Sml. 16:18, 19) Bihain long Jehova i makim Devit long kamap king, em i givim strong long em long rot bilong holi spirit. (1 Sml. 16:11-13) Em i gat biknem namel long ol manmeri long pasin bilong em long kilim i dai ol birua, na em i kilim i dai tu dispela traipela man Filistia em Goliat. (1 Sml. 17:37, 50; 18:7) Sapos man i gat pasin antap i mekim ol kain samting olsem, em bai ting olsem i no gat wok long em i putim yau long edvais bilong ol narapela. Tasol Devit em i no olsem.
6. Hau na yumi save olsem Devit i redi long kisim edvais? (Lukim tu piksa.)
6 Bihain long Devit i kamap king, em i poroman gut wantaim ol man em ol i givim em gutpela edvais. (1 Sto. 27:32-34) Yumi no kirap nogut long dispela bikos Devit i gat pasin bilong putim gut yau long ol gutpela edvais. Em i kisim edvais i no long ol man tasol, nogat, em i kisim tu edvais long wanpela meri nem bilong em Abigel. Em i meri bilong Nabal em man i no gat pasin rispek, em i no save tenkyu long ol narapela, na em i save tingim em yet tasol. Devit i daunim em yet na bihainim edvais em i kisim long dispela meri na em i abrusim pasin bilong mekim bikpela rong.—1 Sml. 25:2, 3, 21-25, 32-34.
King Devit i daunim em yet na em i kisim na bihainim edvais bilong Abigel (Lukim paragraf 6)
7. Yumi inap kisim wanem ol skul long stori bilong Devit? (Eklisiastis 4:13) (Lukim tu ol piksa.)
7 Yumi inap kisim sampela skul long stori bilong Devit. Olsem, ating yumi gat sampela skil o sampela namba moa antap long ol narapela. Maski i olsem, yumi no ken ting olsem yumi save long olgeta samting na yumi no nidim edvais bilong ol narapela. Na olsem Devit, yumi mas redi long putim yau long gutpela edvais i kam long ol narapela, maski husat i givim dispela edvais long yumi. (Ritim Eklisiastis 4:13.) Sapos yumi mekim olsem, yumi no inap mekim ol bikpela popaia we inap bringim bikpela bel hevi long yumi yet na long ol narapela.
Yumi mas redi long putim yau long gutpela edvais i kam long ol narapela, maski husat i givim dispela edvais long yumi (Lukim paragraf 7)d
HUSAT INAP GIVIM MI GUTPELA EDVAIS?
8. Wai na yumi ken tok Jonatan inap long givim gutpela edvais long Devit?
8 Lukim wanpela skul moa yumi inap kisim long stori bilong Devit. Devit i putim yau long edvais bilong ol manmeri em ol i pas gut wantaim Jehova na ol i kliagut long ol hevi i painim em. Olsem, Devit i laik save sapos King Sol i laik kamap wanbel gen wantaim em o nogat, olsem na em i putim yau long edvais bilong Jonatan em pikinini man bilong Sol. Wai na Jonatan inap givim gutpela edvais long Devit? Bikos Jonatan i pas gut wantaim Jehova, na tu, em i save gut long ol pasin bilong Sol. (1 Sml. 20:9-13) Olsem wanem yumi ken bihainim skul yumi kisim long dispela stori?
9. Yumi ken askim husat sapos yumi nidim edvais? Stori long dispela. (Provep 13:20)
9 Taim yumi nidim edvais, i gutpela long yumi askim wanpela husat i pas gut wantaim Jehova na em i gat ekspiriens long samting yumi laik kisim helpim long en.b (Ritim Provep 13:20.) Olsem, wanpela yangpela brata i laik painim wanpela poroman bilong maritim. Husat inap givim gutpela edvais long em? Wanpela pren husat i no marit yet inap helpim em sapos ol stiatok bilong Baibel i as bilong edvais em i givim. Tasol yangpela brata bai kisim gutpela edvais moa we i stret long em na inap helpim em sapos em i askim tupela marit em ol i strong long bilip na ol i marit inap sampela haptaim pinis.
10. Nau yumi bai stori long wanem samting?
10 Yumi stori pinis long pasin yumi mas i gat na husat inap givim gutpela edvais long yumi. Nau yumi bai stori long wai yumi mas redim bel na tingting bilong yumi long kisim edvais, na tu, skelim sapos i stret long askim ol narapela long mekim disisen bilong yumi o nogat.
HAU YUMI KEN REDIM BEL NA TINGTING LONG KISIM EDVAIS?
11-12. (a) Sampela taim yumi inap mekim wanem? (b) King Rehoboam i mekim wanem taim em i mas mekim wanpela bikpela disisen?
11 Sampela taim wanpela inap askim ol narapela long edvais, tasol tru tru, em i wokim tingting pinis long wanem disisen em bai bihainim, na em i askim long edvais bilong lukim sapos tingting bilong ol narapela i sapotim tingting bilong em o nogat. Kain man o meri olsem i no redim bel na tingting bilong em long bihainim edvais ol narapela i givim long em. I gutpela em i tingim stori bilong King Rehoboam olsem wanpela tok lukaut.
12 Rehoboam i kisim ples bilong King Solomon na kamap king bilong Israel. Rehoboam i kisim wok bilong bosim wanpela kantri i gat planti mani kago, tasol ol manmeri i pilim olsem Solomon i bin mekim ol manmeri i wok hat tru na dispela i putim hevi long ol. So ol manmeri i kam long Rehoboam na askim em sapos em i ken mekim isi dispela hevi ol i bin karim. Rehoboam i askim ol long givim em sampela haptaim bilong tingim wanem disisen em bai mekim. Pastaim Rehoboam i bihainim gutpela tingting, na em i go askim edvais long ol hetman em ol i save givim edvais long Solomon. (1 Kin. 12:2-7) Tasol em i no bihainim edvais em ol dispela hetman i givim. Wai na em i mekim olsem? Yu ting Rehoboam i wokim tingting pinis long wanem disisen em bai mekim na em i askim ol narapela long lukim sapos ol bai sapotim tingting bilong em? Sapos olsem, orait ol edvais em ol yangpela pren bilong em i givim i sapotim tingting em i gat pinis. (1 Kin. 12:8-14) Rehoboam i bihainim edvais ol yangpela pren i givim em na em i bekim askim bilong ol manmeri. Dispela i mekim na kantri Israel i bruk i go long tupela hap, na kirap long dispela taim na i go, planti hevi i painim Rehoboam.—1 Kin. 12:16-19.
13. Hau yumi ken save olsem yumi redim bel na tingting bilong yumi long bihainim edvais bilong ol narapela?
13 Yumi inap kisim wanem skul long stori bilong Rehoboam? Taim yumi askim long edvais bilong ol narapela, yumi mas redim bel na tingting bilong yumi long bihainim dispela edvais. Hau yumi ken mekim olsem? Yumi ken askim yumi yet olsem, ‘Mi save askim long edvais na wantu tasol mi sakim dispela edvais bikos em i no tok mi gat laik long harim?’ Skelim wanpela eksampel.
14. Yumi mas tingim wanem samting taim yumi kisim edvais? Stori long dispela. (Lukim tu piksa.)
14 Tingim olsem wanpela brata i kisim wanpela gutpela wok mani. Paslain long em i kisim dispela wok, em i askim wanpela elda long edvais. Brata i stori olsem bilong mekim dispela wok, em i mas lusim famili bilong em na stap longwe long ol inap sampela haptaim. Dispela elda i kirapim brata long tingim gen olsem nambawan bikpela wok em i mas mekim em long lukautim famili bilong em long sait bilong bilip. (Efe. 6:4; 1 Tim. 5:8) Tingim sapos dispela brata i no wanbel long tok bilong elda, na nau em i askim ol narapela bratasista long tingting bilong ol inap long ol i tokim em long samting em i gat laik long harim. Tru tru dispela brata i wok long askim long kisim edvais o em i wokim tingting pinis long disisen em bai mekim na em i askim tasol ol narapela bilong lukim sapos tingting bilong ol i wanbel wantaim tingting bilong em? Yumi mas save olsem oltaim bel bilong yumi i save giamanim yumi. (Jer. 17:9) Sampela taim edvais yumi nidim em edvais yumi no gat laik long harim.
Tru tru yumi wok long askim long kisim edvais o yumi wok long askim tasol ol narapela bilong lukim sapos tingting bilong ol i wanbel wantaim tingting bilong yumi? (Lukim paragraf 14)
BAI MI ASKIM OL NARAPELA LONG MEKIM DISISEN BILONG MI?
15. Yumi mas was gut long wanem samting, na bilong wanem?
15 Yumi olgeta wan wan i gat wok long mekim ol disisen bilong yumi yet. (Gal. 6:4, 5) Olsem yumi stori pinis, wanpela man i gat gutpela tingting bai kisim edvais i kam long Baibel na long ol Kristen i gat strongpela bilip paslain long em i wokim wanpela disisen. Tasol yumi mas was gut na yumi no ken askim ol narapela long mekim ol disisen bilong yumi. Sampela inap mekim olsem long rot bilong askim wanpela ol i rispektim olsem, “Yu bai mekim wanem sapos kain samting i painim yu?” Sampela narapela inap bihainim tasol ol narapela long mekim wankain disisen olsem ol na ol yet i no tingting gut paslain long ol i mekim olsem.
16. Wanem hevi i kamap long Korin long sait bilong ol abus ol i bin sakrifaisim long ol imis, na husat i mas wokim disisen bilong kaikai ol dispela abus o nogat? (1 Korin 8:7; 10:25, 26)
16 Tingim hevi i bin kamap long ol Kristen long kongrigesen long Korin long sait bilong abus em ol i bin sakrifaisim long ol imis. Pol i raitim pas long ol dispela Kristen na i tok: “Ol imis ol i samting nating long dispela graun. Na yumi save olsem i gat wanpela God tasol.” (1 Kor. 8:4) Dispela tok bilong Pol i mekim na sampela long kongrigesen i wokim disisen olsem ol i ken kaikai ol abus em ol i bin ofaim long ol imis na bihain ol i salim long maket. Ol narapela i wokim disisen olsem ol i no inap kaikai dispela abus bikos maus bilong bel bilong ol i no orait long dispela. (Ritim 1 Korin 8:7; 10:25, 26.) Dispela em disisen bilong wan wan yet long mekim. Pol i no tokim ol Kristen long Korin long wokim disisen bilong ol narapela o bihainim wankain disisen ol narapela i mekim. Olgeta wan wan bilong ol “bai tokaut long God long as bilong ol samting [ol yet i] bin mekim.”—Rom 14:10-12.
17. Wanem samting inap kamap sapos yumi bihainim tasol ol narapela na wokim wankain disisen olsem ol? Stori long wanpela eksampel. (Lukim tu ol piksa.)
17 Wanem samting inap kamap long nau i wankain long samting i bin kamap bipo? Tingim disisen wanpela i mas mekim long sait bilong kisim ol hap bilong blut. Olgeta wan wan Kristen yet i mas skelim gut na wokim tingting olsem ol bai kisim o sakim ol hap bilong blut.c Yumi inap pilim hatwok long kliagut long dispela samting, tasol bilong wokim kain disisen olsem em hevi wan wan Kristen yet i mas karim. (Rom 14:4) Sapos yumi bihainim tasol ol narapela na wokim wankain disisen olsem ol, dispela inap mekim na maus bilong bel bilong yumi i no stap strong moa. Yumi ken trenim na mekim maus bilong bel bilong yumi i kamap strong moa taim yumi lain long yusim. (Hib. 5:14) So wanem taim yumi ken askim wanpela Kristen i gat strongpela bilip long kisim edvais? Yumi yet i ken mekim wok painimaut, tasol sapos yumi nidim helpim bilong kliagut moa long ol stiatok bilong Baibel long dispela samting, orait yumi ken askim long edvais bilong ol narapela.
Yumi ken askim long edvais bihain long yumi yet i mekim wok painimaut (Lukim paragraf 17)
WOK YET LONG ASKIM LONG EDVAIS
18. Jehova i mekim wanem samting pinis bilong helpim yumi?
18 Jehova i soim olsem em i trastim yumi taim em i larim yumi mekim ol disisen bilong yumi yet. Em i givim yumi Baibel bilong helpim yumi. Na em i givim yumi ol gutpela pren em ol inap helpim yumi long kliagut long hau yumi inap bihainim ol stiatok bilong Baibel. Taim em i mekim olsem, em inapim wok bilong em olsem Papa bilong yumi. (Prov. 3:21-23) Yumi ken mekim wanem samting bilong soim olsem yumi tenkyu long em?
19. Hau yumi ken wok yet long amamasim Jehova?
19 Tingim dispela samting: Ol papamama i gat laik long lukim ol pikinini bilong ol i kamap bikpela man o meri na kisim pasin bilong wokim gut tingting, bihainim savetingting, na kamap gutpela wokman bilong Jehova. Olsem tasol, Jehova i amamas long lukim yumi wok yet long kamap strong long bilip, askim edvais long ol narapela, na mekim ol disisen we i onarim em.
SINGSING 127 Mi Mas i Stap Wanem Kain Man
a Long Baibel, dispela tok “edvais” na “tok kaunsel” i ken makim wankain samting. Long dispela atikol na long atikol i kamap bihain, yumi bai senis senis long yusim dispela tupela tok wantaim.
b Sampela taim ol Kristen i ken kisim edvais long ol manmeri i no lotuim Jehova taim ol i laik wokim ol disisen long sait bilong mani, medikal tritmen, na ol narapela samting.
c Bilong kisim sampela save moa long dispela topik, lukim poin 5 na “Mekim Wok Painimaut” seksen long lesen 39 bilong buk Stap Amamas Oltaim!
d STORI BILONG PIKSA: Wanpela elda i givim tok kaunsel long wanwok elda bilong em long pasin bilong em long toktok strong long miting bilong ol elda.