“Vuavanyisi Bya Ku Lavisisa”—Xana I Dyondzo Leyi Seketeriwaka Hi Bibele?
OCTOBER 22, 1844, a ku ri siku ra ku langutela lokukulu eka vanhu va kwalomu ka 50 000 eRibuweni ra le Vuxeni bya United States. Murhangeri wa vona wa moya, William Miller a a vule leswaku Yesu Kreste u ta vuya hi siku rorolero. Va-Millerite, hi laha va vitaniwaka ha kona, va rindze etindhawini ta vona to hlanganela eka tona ku kondza byi va vusiku. Kutani siku leri landzelaka ri fika, kambe Hosi a yi fikanga. Va tlhelele emakaya va pfilunganyekile, kutani endzhaku ka sweswo siku rero va ri vitana siku ra “Ku Khomisiwa Tingana Letikulu.”
Hambiswiritano, ku khomisiwa tingana loku ku nga ri khale ku hundzuke ntshembo. Wanhwana un’wana la vitaniwaka Ellen Harmon u khorwise ntlawa lowutsongo wa va-Millerite leswaku Xikwembu, eswivonweni, xi paluxe leswaku nkarhi lowu va wu hlayeleke a ku ri wona. U vule leswaku hi siku rero ku humelele xiendlakalo xo hlamarisa—Kreste u nghene “endhawini yo kwetsima swinene ya xikwetsimisiso xa le tilweni.”
Endzhaku ka malembe yo tlula khume, mu-Adventist James White (loyi a tekaneke na Ellen Harmon) u endle xiga xokarhi leswaku a hlamusela ntirho lowu Kreste a wu endlaka ku sukela hi October 1844. Eka Review and Herald ya January 29, 1857, White u vule leswaku Yesu u sungule “vuavanyisi bya ku lavisisa.” Naswona leyi yi tama yi ri dyondzo ya xisekelo exikarhi ka vanhu va kwalomu ka nkombo wa timiliyoni, lava tivitanaka ma-Seventh-Day Adventist.
Kambe, swidyondzi swin’wana leswi xiximekaka swa Kereke ya Seventh-Day Adventist (SDA), swa kanakana leswaku dyondzo ya “vuavanyisi bya ku lavisisa” yi sekeriwe eBibeleni. Hikwalaho ka yini va anakanya hi ndlela yin’wana? Loko u ri mu-Seventh-Day Adventist, mhaka leyi yi nga ha ku khumba. Kambe, xo sungula, xana “vuavanyisi bya ku lavisisa” i yini?
Xana I Yini?
Ndzimana-nkulu leyi kombisiweke ku seketela dyondzo leyi i Daniyele 8:14. Yi hlayekisa xileswi: “A ku eka mina, Ma ta va masiku ya magidi mambirhi ni madzana manharhu; kutani xikwetsimisiso xi ta basisiwa.” (King James Version) Hikwalaho ka xiga lexi nge “kutani xikwetsimisiso xi ta basisiwa,” ma-Adventist yo tala ma hlanganisa ndzimana leyi na Levhitika ndzima 16. Yi hlamusela ku basisiwa ka xikwetsimisiso hi muprista lonkulu wa Muyuda hi Siku ra ku Phahlelana Mariyeta. Nakambe va hlanganisa marito ya Daniyele na Vaheveru ndzima 9, leyi hlamuselaka Yesu tanihi Muprista Lonkulu la Tlakukeke etilweni. Xidyondzi xin’wana xa SDA xi vula leswaku mianakanyo leyi yi sekeriwe eka endlelo ro “yelanisa matsalwa.” Munhu u kuma “rito ro karhi ro fana ni rito leri nge xikwetsimisiso eka Dan. 8:14, rito leri fanaka na rona eka Lev. 16, rito leri fanaka na rona eka Hev. 7, 8, 9” kutani a vula “leswaku hinkwawo matsalwa lawa ma vulavula hi nchumu wun’we.”
Ma-Adventist ma swi vekisa xileswi: Vaprista va Israyele wa khale a va endla vutirheli bya siku na siku exivandleni xa tempele lexi vitaniwaka Vukwetsimelo, leswi a swi tisa ku rivaleriwa ka swidyoho. Hi Siku ra ku Phahlelana Mariyeta, muprista lonkulu a a endla vutirheli bya lembe na lembe eka Xikwetsimisiso (kamara ya le ndzeni-ndzeni ya tempele) leswi a swi endla leswaku swidyoho swi suriwa hi ku helela. Va vula leswaku vutirheli bya vuprista bya Kreste ematilweni byi ni swiyenge swimbirhi. Xo sungula xi sungule loko a tlhandluka hi lembe-xidzana ro sungula, xi hela hi 1844, kutani leswi swi endle leswaku swidyoho swi rivaleriwa. Xa vumbirhi, kumbe “xiyenge xa ku avanyisa,” xi sungule hi October 22, 1844, xa ha ya emahlweni, naswona xi ta endla leswaku swidyoho swi suriwa hi ku helela. Xana leswi swi endlekisa ku yini?
Ku vuriwa leswaku, ku sukela hi 1844, Yesu u karhi u kambisisa mahanyelo ya vanhu hinkwavo lava tivulaka vapfumeri (ku sungula hi lava feke, kutani ku landzela lava hanyaka) leswaku a vona loko va faneriwa hi vutomi lebyi nga heriki. Nkambisiso lowu wu vitaniwa “vuavanyisi bya ku kambisisa.” Loko vanhu se va avanyisiwe hi mukhuva lowu, swidyoho swa lava va pasaka xikambelo lexi swa suriwa hi ku helela etibukwini. Kambe, hi laha Ellen White a hlamuselaka ha kona, lava va tsandzekaka ku pasa xikambelo lexi ‘mavito ya vona ma ta suriwa ebukwini ya vutomi.’ Xisweswo, “vumundzuku bya vanhu hinkwavo byi ta va se byi vekiwile leswaku va kuma vutomi kumbe rifu.” Hi nkarhi wolowo, xikwetsimisiso xa le tilweni xi ta basisiwa kutani Daniyele 8:14 yi ta hetiseka. Leswi hi leswi ma-Seventh-Day Adventist ma swi dyondzisaka. Kambe buku ya SDA leyi nge Adventist Review yi ri: “Xiga lexi nge vuavanyisi bya ku lavisisa a xi kumeki eBibeleni.”
Mhaka Leyi Nga Hlanganiki
Dyondzo leyi yi karhate ma-Adventist man’wana. Muyimeri un’wana u ri: “Matimu ma kombisa leswaku varhangeri vo tshembeka lava nga exikarhi ka hina va vaviseka ngopfu loko va anakanyisisa hi dyondzo ya hina ya xisekelo ya vuavanyisi bya ku kambisisa.” Loko a engetela, u vula leswaku emalembeni ya sweswinyana, ku karhateka ku hundzuke ku kanakana loko swidyondzi swi sungula ku “kombisa ku nga eneriseki hi tinhlamuselo to tala ta hina leti tolovelekeke, leti nga tiphuphu, malunghana ni ku basisiwa ka xikwetsimisiso.” A hi kambisiseni timbirhi ta tona.
Phuphu yo sungula: Daniyele ndzima 8 yi hlanganisiwa na Levhitika ndzima 16. Mianakanyo leyi yi vevukisiwa hi swiphiqo swimbirhi leswikulu—ku nga ririmi ni mongo. Xo sungula, kambisisa ririmi. Ma-Adventist ma pfumela leswaku ‘xikwetsimisiso lexi basisiweke’ eka Daniyele ndzima 8, xa fana ni ‘xikwetsimisiso lexi basisiweke’ eka Levhitika ndzima 16. Ku fana loku a ku vonaka ku amukeleka, ku kondza vahundzuluxeri va kuma leswaku ku “basisiwa” loku ku vulavuriwaka ha kona eka King James Version, i xihoxo xa ku hundzuluxeriwa ka riendli ra Xiheveru tsa·dhaqʹ (leri vulaka leswaku “ku lulama”) leri tirhisiweke eka Daniyele 8:14. Profesa wa ta ntivo-vukwembu Anthony A. Hoekema u ri: “I mhaka leyi vavaka leswi rito leri ri hundzuluxeriweke va ku ku basisiwa, tanihi leswi riendli ra Xiheveru leri hi ntolovelo ri hundzuluxeriwaka va ku ku basisiwa [ta·herʹ] ri nga tirhisiwangiki laha nikantsongo.”a Ri tirhisiwa eka Levhitika ndzima 16 laha King James Version yi hundzuluxelaka rito ta·herʹ yi ku “ku basisa” ni leswaku “ku basa.” (Levhitika 16:19, 30) Hikwalaho ke, Dok. Hoekema hi laha ku faneleke u gimeta a ku: “Loko Daniyele a vulavula hi muxaka wa ku basisa loku ku endliweke hi Siku ra ku Phahlelana Mariyeta, a a ta va a tirhise taheer [ta·herʹ] ematshan’weni ya tsadaq [tsa·dhaqʹ].” Hambiswiritano, tsa·dhaqʹ a ri kumeki eka Levhitika, naswona ta·herʹ a ri kumeki eka Daniyele. Kutani mhaka a yi hlangani.
Xana Mongo Wu Paluxa Yini?
Sweswi xiya mongo. Ma-Adventist ma vula leswaku Daniyele 8:14 “yi tiyimele yi ri yoxe,” a yi fambisani ni mongo wa tindzimana leti ti yi rhangelaka. Kambe, xana wa swi kuma sweswo loko u hlaya Daniyele 8:9-14 eka bokisi leri nga laha leri nga ni xihloko lexi nge “Daniyele 8:9-14 Hi Ku Ya Hi Mongo”? Ndzimana 9 yi vulavula hi muhlaseri, rimhondzo leritsongo. Tindzimana 10-12 ti paluxa leswaku muhlaseri loyi u ta hlasela xikwetsimisiso. Ndzimana 13 ya vutisa, ‘Xana nhlaselo lowu wu ta teka nkarhi wo fikela kwihi?’ Kutani ndzimana 14 ya hlamula: “Kukondza ku va madyambu ni mixo ya 2300; kutani ndhawu yo kwetsima yi ta vuyiseriwa exiyin’weni xa yona lexi faneleke.” Kutani ke, ndzimana 13 yi tlakusa xivutiso lexi hlamuriwaka hi ndzimana 14. N’wantivo-vukwembu Desmond Ford u ri: “Ku susa Dan. 8:14 eka xivutiso lexi nge [“Nkarhi wo fikela kwihi?” ndzimana 13] a hi nchumu lowu kotekaka.”b
Hikwalaho ka yini ma-Adventist ma humesa ndzimana 14 eka mongo wa yona? Leswaku ma papalata makumu lama khomisaka tingana. Mongo wu vula leswaku ku thyakisiwa ka xikwetsimisiso, loku boxiwaka eka ndzimana 14, ku endliwa hi rimhondzo leritsongo. Kambe, dyondzo ya “vuavanyisi bya ku kambisisa” yi vula leswaku ku thyakisiwa loku ka xikwetsimisiso ku vangiwa hi Kreste. Ku vuriwa leswaku u teka swidyoho swa vapfumeri a swi yisa exikwetsimisisweni xa le tilweni. Kutani ke, xana ku ta endleka yini loko ma-Adventist mo amukela dyondzo leyi, ma tlhela ma amukela ni mongo wa ndzimana leyi? Dok. Raymond F. Cottrell, mu-Seventh-Day Adventist tlhelo khale ka muhleri wa SDA Bible Commentary, u ri: “Loko ho tixisa hi vula leswaku matwisiselo ya SDA ya Daniyele 8:14 ma pfumelelana ni mongo, kutani hi ta va hi vula leswaku rimhondzo leritsongo i Kreste.” Dok. Cottrell u ri: “A swi koteki ku hlanganisa mongo wa ndzimana leyi ni nhlamuselo ya ma-Adventist.” Malunghana ni “vuavanyisi bya ku kambisisa,” Kereke ya Adventist a yi fanele yi hlawula eka leswi—ku amukela dyondzo leyi kumbe ku amukela mongo wa Daniyele 8:14. Khombo ra kona, yi amukele dyondzo leyi kutani yi cukumeta mongo wa mhaka. Dok. Cottrell u ri, a swi hlamarisi leswi swichudeni swa Bibele leswi dyondzekeke swi solaka ma-Adventist hi ku “nghenisa swilo eMatsalweni” leswi swi “nga kumekiki eka Matsalwa”!
Hi 1967, Dok. Cottrell u lunghiselele dyondzo ya xikolo xa savata hi buku ya Daniyele, kutani yi rhumeriwa eka tikereke ta SDA emisaveni hinkwayo. A yi dyondzisa leswaku Daniyele 8:14 ya fambisana ni mongo wa yona ni leswaku ‘ku basisa’ a ku kombeteli kona eka vapfumeri. Lexi xiyekaka, dyondzo leyi a yi vulavuli nikatsongo hi “vuavanyisi bya ku kambisisa.”
Tinhlamulo Tin’wana Leti Xiyekaka
Xana ma-Adventist ma swi xiya hi mpimo wo tanihi kwihi leswaku phuphu leyi a yi na matimba yo seketela dyondzo ya “vuavanyisi bya ku kambisisa”? Dok. Cottrell u vutise vativi va ntivo-vukwembu va Adventist va 27 a ku, ‘Xana hi swihi swivangelo swa ririmi kumbe swa mongo leswi mi nga swi nyikelaka ku hlanganisa Daniyele ndzima 8 na Levhitika ndzima 16?’ Va angule va ku yini?
“Hinkwavo ka vona va ri khume-nkombo va vule leswaku a swi kona swivangelo swa ririmi kumbe swa mongo leswi nga endlaka Dan. 8:14 yi kombetela eka siku ra ku phahlelana mariyeta ni dyondzo ya vuavanyisi bya ku kambisisa.” U va vutisile a ku, ‘Xana xi kona xivangelo xin’wana lexi ha xona mi nga yi hlanganisaka ha xona?’ Vunyingi bya swidyondzi swa Adventist swi vule leswaku a swi na swona swivangelo swin’wana, ntlhanu wa vona va vule leswaku va yi hlanganisa hikwalaho ka leswi Ellen White a yi hlanganiseke, kutani vambirhi va vule leswaku va seketele dyondzo leyi hikwalaho ka “nkateko wa ku hoxa” ka vuhundzuluxeri. N’wantivo-vukwembu Ford u ri: “Makumu wolawo lama nyikeriwaka hi swidyondzi swa hina leswi tlakukeke, ma tiyisekisa leswaku hakunene dyondzo ya hina ya ndhavuko ya Dan. 8:14 yi hoxile.”
Xana Wu Kona Mpfuno Wo Karhi Wo Huma Eka Vaheveru?
Phuphu ya vumbirhi: Daniyele 8:14 yi hlanganisiwa na Vaheveru ndzima 9. “Tibuku ta hina hinkwato ta khale ti tirhisa swinene Hev. 9 loko ti hlamusela Dan. 8:14,” hi ku vula ka n’wantivo-vukwembu Ford. Mianakanyo leyi yi tumbuluke endzhaku ka ku “Khomisiwa Tingana Letikulu” hi 1844. Hi ku lava nkongomiso, Millerite Hiram Edson u lahlele Bibele yakwe etafuleni leswaku yi ta tipfulekela. Vuyelo byi ve byihi? Ku pfuleke Vaheveru tindzima 8 na 9. Ford u ri: “Yoleyo a yi vonaka yi ri ndlela leyi faneleke ni leyi seketelaka ma-Adventist eka mianakanyo ya leswaku tindzima leti ti khome xilotlelo xo kuma nhlamuselo ya 1844 ni ya Dan. 8:14!”
Dok. Ford ebukwini yakwe leyi nge Daniel 8:14, the Day of Atonement, and the Investigative Judgment wa engetela: “Mianakanyo leyi i ya ntikelo swinene eka ma-Seventh-Day Adventist. Hi le ka Hev. 9 ntsena . . . laha ku kumekaka nhlamuselo leyi enteke ya leswi vuriwaka . . . hi dyondzo leyi ya nkoka eka hina, ya xikwetsimisiso.” Ina, Vaheveru ndzima 9 hi yona ntsena ndzima leyi, eka “Testamente Leyintshwa,” yi nyikelaka nhlamuselo ya vuprofeta bya Levhitika ndzima 16. Kambe ma-Adventist ma tlhela ma vula leswaku Daniyele 8:14 hi yona ndzimana yi ri yoxe eka “Testamente ya Khale” leyi nyikelaka sweswo. Loko swivulwa leswi haswimbirhi swi ri ntiyiso, ku fanele ku ri ni ku yelana exikarhi ka Vaheveru ndzima 9 na Daniyele ndzima 8.
Desmond Ford u ri: “Ku ni swilo leswi xiyekaka hi ku olova loko munhu a hlaya Hev. 9. A ku na nchumu lowu yelanaka ni buku ya Daniyele, naswona a ku na nchumu lowu yelanaka na Dan. 8:14. . . . Ndzima hinkwayo yi hlamusela Lev. 16.” U ri: “Dyondzo ya hina ya xikwetsimisiso a yi kumeki ni le ka buku yi ri yoxe eka Testamente Leyintshwa leyi hlamuselaka leswi mintirho ya xikwetsimisiso yi vulaka swona. Leswi swi seketeriwe hi vatsari lava dumeke va ma-Adventist emisaveni hinkwayo.” Kutani ke, phuphu ya vumbirhi na yona a yi na matimba yo seketela dyondzo leyi leyi nga ekhombyeni.
Hambiswiritano, makumu lawa a hi mantshwa. Se ku hundze malembe yo tala, hi ku vula ka Dok. Cottrell, “Swidyondzi swa Bibele swa kereke leyi swi ri karhi swi swi vona leswaku nhlamuselo ya hina ya ndhavuko ya Daniyele 8:14 na Vaheveru 9, a yi na xisekelo.” Malembe ya 80 lama hundzeke, mu-Seventh-Day Adventist lonkulu E. J. Waggoner, u tsarile: “Dyondzo ya ma-Adventist malunghana ni xikwetsimisiso, swin’we ni ya ‘Vuavanyisi bya ku Kambisisa’ . . . , kahle-kahle i ku ala nkutsulo.” (Confession of Faith) Eka malembe yo tlula 30 lama hundzeke, swiphiqo swo tano swi tshame swi yisiwa eka Ntsombano wa Varhangeri, eka vurhangeri bya Kereke ya SDA.
Swiphiqo Ni Swihinga
Ntsombano wa Varhangeri wu hlawule “Komiti yo Langutana ni Swiphiqo swa Buku ya Daniyele.” A yi simekeriwe ku endla xiviko lexi nga ta tlhantlha swiphiqo leswi vangiwaka hi Daniyele 8:14. Komiti leyi ya swirho swa 14 yi kambisise mhaka leyi ku ringana malembe ya ntlhanu kambe yi tsandzekile ku ta ni ntlhantlho hi vun’we. Hi 1980, xirho xa komiti leyi, Cottrell u vule leswaku swirho swo tala swa komiti leyi swi vula leswaku nhlamuselo ya ma-Adventist ya Daniyele 8:14 yi nga “hlamuseriwa hi ndlela leyi enerisaka” hi ku hambeta u “kumbetela” ni ku vula leswaku swiphiqo “swi fanele swi rivariwa.” U engeterile: “Tsundzukani, vito ra komiti leyi a ku ri Komiti yo Langutana ni Swiphiqo swa Buku ya Daniyele, naswona vunyingi a a byi ringanyeta leswaku hi rivala swiphiqo leswi naswona hi nga vuli nchumu ha swona.” Leswi, hi marito man’wana a ku ri “ku pfumela leswaku hi hava ntlhantlho.” Xisweswo nhlayo leyin’wana leyitsongo yi arile ku yima ni mianakanyo ya vunyingi, hi loko xiviko xa ximfumo xi nga ha endliwi. Swiphiqo swa dyondzo swi tshame swi te tano, swi nga tlhantlhiwanga.
Loko a vulavula hi ntlimbo lowu, Dok. Cottrell u ri: “Xiphiqo xa Daniyele 8:14 xa ha ri kona hikuva, ku ta fikela sweswi, a hi si tiyimisela ku langutana ni ntiyiso wa leswaku ku ni xiphiqo xa xiviri xo pfumala nchumu wo seketela ha wona. Mhaka leyi a yi nge heli ntsendze loko ha ha tama hi endla onge a ku na xiphiqo, ntsendze loko ha ha tama hi tipfala mahlo hi amukela mianakanyo ya hina ya khale.”—Spectrum, magazini lowu kandziyisiwaka hi Association of Adventist Forums.
Dok. Cottrell u kombela ma-Adventist leswaku ma “tlhela ma endla nkambisiso wa vukheta wa tidyondzo ni misinya ya milawu ya xiphiqo lexi xo pfumala nseketelo lexi nhlamuselo ya hina yi sekeriweke eka xona—leri eka ma-Adventist—ku nga Tsalwa leri ku tshembiweke rona ntsena.” Hi tsakela ku khutaza ma-Adventist leswaku ma kambisisa dyondzo ya “vuavanyisi bya ku kambisisa,” va vona loko tiphuphu ta yona ti sekeriwe swinene eBibeleni kumbe ti sekeriwe ehenhla ka tidyondzo ta ndhavuko leti rhekarhekaka.c Muapostola Pawulo hi vutlhari u tsundzuxile: “Kambisisani hinkwaswo, mi tiya eka leswinene.”—1 Vatesalonika 5:21.
[Tinhlamuselo ta le hansi]
a Wilson’s Old Testament Word Studies yi hlamusela tsadaq (kumbe, tsa·dhaqʹ) tanihi “ku lulama, ku va la lulameke,” kutani taheer (kumbe, ta·herʹ) tanihi “ku basa, ku vonakala, ku vangama; ku tenga; ku pfumala xivati kumbe thyaka.”
b Dok. Ford a a ri profesa wa vukhongeri eka Pacific Union College leyi seketeriwaka hi kereke le U.S.A. Hi 1980, vurhangeri bya SDA byi n’wi nyike nkarhi wo ringana tsevu wa tin’hweti leswaku a ya kambisisa dyondzo leyi, kambe va ala leswi a swi kumeke. Swona u swi kandziyise eka buku leyi nge Daniel 8:14, the Day of Atonement, and the Investigative Judgment.
c Leswaku u kuma nhlamuselo leyinene ya Daniyele ndzima 8, vona matluka 188-219 ya buku leyi nge “Your Will Be Done on Earth,” leyi humesiweke hi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
[Xifaniso lexi nga eka tluka 27]
Daniyele 8:14 Hi Ku Ya Hi Mongo
DANIYELE 8:9 “Kutani eka rin’wana ra tona ku huma rimhondzo rin’wana, leritsongo, ri hambeta ri kula ngopfu swinene etlhelo ra le dzongeni ni le tlhelo ra vuhuma-dyambu ni le tlhelo ro Saseka. 10 Kutani ri hambeta ri kula ku ya fika eka vuthu ra le matilweni, lerova ri endla leswaku mavuthu man’wana ni tinyeleti tin’wana swi wela emisaveni, hiloko ri swi kandziyela. 11 Kutani ri tikukumuxa ni le ka Hosana ya vuthu, naswona xitlhavelo xa nkarhi hinkwawo xi susiwa eka rona, ni ndhawu ya rona ya xikwetsimisiso leyi yimisiweke, yi hirimuxiwa. 12 Kutani hakatsongo-tsongo vuthu ri nyiketiwa, swin’we ni xitlhavelo xa nkarhi hinkwawo, hikwalaho ka ku tlula nawu; ri hambeta ri lahlela ntiyiso emisaveni, ri teka goza naswona ri humelela.
“13 Hiloko ndzi twa mukwetsimi un’wana a vulavula, ni mukwetsimi un’wana a byela loyi a a vulavula a ku: ‘Xi ta teka nkarhi wo fikela kwihi xivono xa xitlhavelo xa nkarhi hinkwawo ni xa ku tluriwa ka nawu loku onhetelaka, ku endla leswaku ndhawu yo kwetsima ni vuthu swi va swilo swo kandziyeriwa?’ 14 Hiloko a ku eka mina: ‘Kukondza ku va madyambu ni mixo ya 2300; kutani ndhawu yo kwetsima kunene yi ta vuyiseriwa exiyin’weni xa yona lexi faneleke.’”—New World Translation of the Holy Scriptures.