Eneru
Domingu 1 de eneru
Sieguestiksï engaksï orhekupaajka máruteru sieguechani (Mat. 15:14).
Jesúsi no sáni chéparini uandantaspti ambe engaksï ueenga relijioniiri orhejtsïkutiicha. Arhiaspti fariseuechani eskaksï ísku apariispka jimbokaksï sánderu uandanhiasïreenga jupajkuni eska kuidariuani imeecheeri taati jémbeechani (Mat. 15:1-11). Nájkirukaksï relijioniiri orhejtsïkutiicha kánikua ikiapka Jesúsi jingoni, ima no jurajkuspti jurhimbitku ambe uandantani. Jesúsi ístu uandantaspti eskaksï relijioniiri orhejtsïkutiicha no jurhimbitku ambe jorhentpixapka. Ima no uandaspti eska Tata Diosï jaiapanhentasïnga ambe engaksï xáni jakajkujka relijionicha. Sánderu sési, Jesúsi uandaspti eskaksï uánikua kʼuiripuecha imani xanharu jimbo nipiringa enga kánikua korhuraka ka enga kʼamajkukuarhu pájpejka, ka eskaksï namunitu kʼuiripuecha imani xanharu jimbo nipiringa enga no korhuraka ka enga pájpejka tsípikuarhu para méntkisï (Mat. 7:13, 14). Uandaspti eskaksï máru kʼuiripuecha uandapiringa eskaksï marhuakusïnga Tata Diosïni, joperu no ísïini. Jesúsi uandaspti: “Xéparini imeechani jingoni engaksï chkuanderakua ambe uandajtsïkpijka, engaksïni jurhajka andarhierani komueska jiuatsïcha karichiiri sïkuiri jukarinksï, peru inchaakurinksï jindeesti apejpitiicha. Peru chájtsï míteantauaka indeni ambe jimbo engaksï újka” (Mat. 7:15-20). w21.05 9 párr. 7, 8
Lunesï 2 de eneru
Nóteru kómu nínharhixaptia (1 Sam. 1:18).
Ana uámbuchatixapti lebita ma jingoni enga Elkaná arhinheenga, ka ima kánikua xénchasïreendi Anani. Joperu Elkaná, jatsispti máteru uarhiitini enga Peniná arhinheenga. Elkaná sánderu xénchasïreendi Anani ka eska Penináni. Joperu “Peniná kánguarhiasïreendi sapiichani ka Ana nómbe”. Peniná, “méntkisï teresmarhusïreendi para no sési pʼikuastani”, ‘Ana pʼiarasïreendi uerani ka no ma ambe tʼiresïreendi’. Nájkiruka Ana i ambe nitamakuarhini japka, Biblia no nani uandasïndi eska jámapiringa no sési ambe úkuntani Penináni. Sánderu sési, mintsita jingoni aiangukuarhispti Tata Diosï Jeobani ka mintsikaspti eska ima úpiringa jarhuatani (1 Sam. 1:2, 6, 7, 10). ¿Ambechi jorhenguarhisïni Anaeri ambe? Enga nema andaperani uékani jauaka juchantsïni jingoni, ju je miáni eska juchaari jájki jimbo jarhaska ambe engachi uaaka úni. Nóchi jatsiska para arhijperani jámani jarhani. Ka nóchi jámaaka no sési ambe úkuntani, sánderu sési, jánguarhintaakachi puátsperantani (Rom. 12:17-21). Nájkiruka máteru kʼuiripu no mójtakurhiaka, juchachi uaaka agustu pʼikuarherani. w21.07 17, 18 párr. 13, 14
Martesï 3 de eneru
Xéparini, asï jáma je jukari tsitini jatsikuarhekuekani (Luk. 12:15).
Judasï Iskarioti niáraspti jukari uékani jatsini ambe ka jimbosï traisionariipti Jesúsini. Joperu ima orheta, no xásï kʼuiripu máespti (Luk. 6:13, 16). Xarharasïndi eska mintsikasïreenga jimboka imani patsarasïreenga sentabu enga aianhpikuarhu úrakuarhienga. Ka Jesúsi someni arhiasptia eskaksï jingontku jámapiringa paraksï no jukari uékani jatsini ambe ma (Mar. 7:22, 23; Luk. 11:39). Ante de Jesúsi uarhini, Judasï xarhatasptia eska uékasïreenga sánderu ambe jatsini. Simóni enga lepra pʼamenchapka, pʼímarhispti imeo Jesúsini ka imeeri chúxapatiichani ka ístuksï jima jarhaspti María ka imeeri ermana jémba Marta. Engaksï na tʼireni japkia María jauaraspti ka atajtsïkuspti Jesúsini aseiti ma enga kánikua jukaparhapka. Judasï ka máteru Jesúsiiri chúxapatiichaksï ikiaspti. Jamberiksï Jesúsiiri chúxapatiicha eratsepti eska inde sentabu úpiringa úrakuarheni para aianhpikua. Joperu Judasï máteru ambe jimbosï ikiani japti: ima sïpatspeni jámasïreendi ka ima uékasïreendi sentabu sïpani (Juanu 12:2-6; Mat. 26:6-16; Luk. 22:3-6). w21.06 18 párr. 12, 13
Mierkulisï 4 de eneru
Lástima jíndeni, ¿nérini uaa késtatachini ini kuerpuni engareni ísï uándikuni jaka? (Rom. 7:24).
¿Xáni uánikua ambechi jatsiski para úni engachi jamberi ísï pʼikuarherajka enajkichi no uaa iámindu ambe úni? Apostoli Pablu májkueni pʼikuarheraspti. Ima uandaspti eska no uandanhiaxapka májku kúnguarhikua jimbo, sino iápuru anapu kúnguarhikuechani jimbo (2 Kor. 11:23-28). ¿Kʼéri pʼamenchakuachi ma kámasïni enga újka eskachi no sési pʼikuarheraaka? Pablu kʼéri uandanhiata ma jatsispti, enga ísïipka komueska chekamikua ma, jamberi pʼamenchakua máepti (2 Kor. 12:7-10). ¿Ménisïchi no sési pʼikuarherasïni imani ambe jimbo engachi no sési újka? Pablujtu uánikua xanhari niáraspti ísï pʼikuarherani. Uandaspti eska méntkisï no sési pʼikuarherasïreenga jimboka jatsispka para jánguarhintani imani ambe úni enga sési jaka (Rom. 7:21-24). Nájkiruka iámindu ini ambe nitamakuarhinchapka, Pablu seguirispti marhuakuni Jeobani. ¿Ambe jarhuataspi para ísï úni? Nájkiruka no mirikurhienga ambe enga no sési ueenga, mintsikasïreendi euajpintskuani. w21.04 21, 22 párr. 7, 8
Juebesï 5 de eneru
Uájpa Acheetiiri jurhasti para íntspini imeeri tsípikuani para uánikuechani piántani (Mar. 10:45).
Enga Adáni perfektuepka, niáraspti kʼamanharhintani ka indeni jimbo nóteru úsptia irekani para méntkisï nijtu imeeri uájpeecha. Jimboka Adáni uékaparinisï no kurhandirapka, jatsispti para maiampintani imeeri tsípikua jingoni ka uarhini. Joperu imeeri uájpeechaksï no kulpa jatsispti (Rom. 5:12, 14). ¿Joperu Jeoba úpirini úni ambe ma para euajpintani kʼuiripuni uarhikueri ka pekadueri? Jo. Enga Adáni na pekaripkia, Jeoba sánhani arhispti xarhatani ambe enga úpiringa para pʼímutaantani Adáni uájpeechani pekadueri ka uarhikueri (Gén. 3:15). Euajpintskua jimbo, úsïngachi ambakiti pájperakua ma jatsini Jeoba jingoni nájkirukachi kʼamanharhintstika. Euajpintskua jimbo, kʼamajkunhaati iámindu ambe enga Noambakiti xáni újka (1 Juanu 3:8). Ístu niáraati ísï úkuarhini eska Tata Diosï na uékeenga ueenakuarhu. Echeri niáraati paraisu máeni. w21.04 14 párr. 1; 19 párr. 17
Biernesï 6 de eneru
Bautisarikuarhi je iáminduecha (Uku. 2:38).
Uánikua kʼuiripuechaksï niraspti Jerusaléni. Uápuru paisiicharhu anapuesptiksï ka táchani jásï idiomeechanksï uandasïreendi. Indeni jurhiatikua jimbo, k’éri ambe úkuarhispti: ma repentku máru judiuechaksï ueenaspti imani kʼuiripuecheri idiomechani jimbo uandani. Joperu ambe enga sánderu jukaparhakuepka, jindeespti ambe engaksï uandapka ima judiuecha ka ambe enga arhiapka apostoli Pedru iáminduechani. Máru ambe enga ima arhiapka jindeespti eskaksï úpiringa pʼímutantskateeni engaksï jakajkupiringa tata Jesukristuni. Ima uandakuechaksï, mintsitarhu niárakuaspti ka kurhanguarhisptiksï: “¿Ambechi uaa jucha?”. Ka Pedru mókukuaspti: “Bautisarikuarhi je iáminduecha” (Uku. 2:37, 38). Ambe enga tátsekua úkuarhipka, ískujtsïni pakatasïndi: ima jurhiatikua, ma 3,000 kʼuiripuechaksï ísï itsï atakuarhispti ka ísïksï niáraspti Kristueri chúxapati úkuarhini. Ixú ueenaspti úkuarhini k’éri ánchikuarhita enga Jesúsi íntsaapka imeeri chúxapatiichani ka enga iásï jamberi úkuarhini jaka. w21.06 2 párr. 1, 2
Sábadu 7 de eneru
Ji ikaraska ka Apolosi itsï jatsikusti, joperu Tata Diosïsï úti eska kʼépiringa, ísï jimbo, no kʼéri ambeesti ima enga ikarajka nijtu ima enga itsï jatsikujka, sánderu sési, Tata Diosïsï kʼéri ambeeti jimboka úsïnga eska kʼéaka (1 Cor. 3:6, 7, TNM).
Jamberichi ísï exejka eska jimeesïsï engachi jucha irekaka, no fásiliiska ueenani jorhendani nemani Biblieri ambe. Jamberiksï máru kʼuiripuecha no tsitijti kurhaani ambe engachi aianhpijka o astaksï no uékani eskachi jimeesïsï aianhpiaka. ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi seguiriini eratseni eska inde kʼuiripuecha ma jurhiani uékaaka jorhenguarhini? Ju je miáni eska ini parhakpinirhu mámaru ambe úkuarhixaka ka eska kʼuiripuecheri irekua uaaka mójtakurhini ka imeecha engaksï ióntki no ma ambe uékeenga tátsekuaksï kuenta íntskukuarheati eskaksï uétarhinchasïnga Tata Diosïni (Mat. 5:3, TNM). Máru engaksï no jiókuarhiauenga juchaari publikasionichani niárastiksï uékani jorhenguarhini Biblieri ambe. Ístuchi míteska eska Tata Diosï Jeobaeriska pʼikuntskua (Mat. 9:38). Uékasïndi eskachi seguiriuaka júskani, joperu imasï újti eska semiia andaraaka para tsikini. Ístujtsïni kánikua uinhaperantasïndi míteni eska nájkirukachi iáiasï no nemani jorhendani jaka, Tata Diosï Jeobajtsïni újchakurasïndi jimbokachi jánguarhintasïnga ka no jimbokachi uánikua publikasionichani íntspiasïnga o uánikua kʼuiripuechani jorhendaani. w21.07 6 párr. 14
Domingu 8 de eneru
Sapiichaksï Jeobaeri intsïmperakua máesti (Sal. 127:3).
Tata Diosï Jeobajtsïni ústi parachi úni sapiichani kánguarhiani ka arhistijtsïni eskachi jorhendauaka paraksï imani xénchani ka paraksï marhuakuni. Nájkiruka Tata Diosï Jeoba íntsaaka ánjeliichani uinhapikua paraksï kʼéri ambe úni, nóksï úsïndi sapiichani kánguarhiani. Ini ambe míteparini, taatiichaksï agradesidu japirindi ini xáni ambakiti kóntperata jimbo. Tata Diosï íntsaasti ini xáni ambakiti ánchikuarhitani paraksï ísï tʼarhexeraani uájpeechani, jurhimberantaani ka konseju íntsaani eska ima na uéjka (Efes. 6:4; Deut. 6:5-7). Ka para jarhuataani, Tata Diosïiri kúnguarhikua íntsaasti erramienteechani engaksï Bibliarhu pʼitakata jaka, komu publikasionichani, bideuechani, pirekuechani ka máteru jorhenguarhikuechani engaksï interneti jimbo jaka. Xarharasïndi eska juchaari Taati auandarhu anapu ka imeeri Uájpa xénchaasïngaksï juchaari sapiichani (Luk. 18:15-17). Tata Diosï Jeoba sési pʼikuarherasïndi enga exejka eskaksï taatiicha mintsinharhisïnga ka engaksï jánguarhintajka kuidariuani imeecheri uájpeechani. Taatiicha engaksï ini ambe újka jarhuataanksï jarhasïndi uájpeechani parakaksï niáraaka Jeobaeri familiarhu jarhani para méntkisï. w21.08 5 párr. 9
Lunesï 9 de eneru
Mintsikakua jindeesti engachi jimbo exejka indeni ambe enga no xarharajka (Ebr. 11:1).
Máru kʼuiripuechaksï eratsesïndi eska mintsikani Tata Diosïni arhikuekasïnga jakajkuni nájkiruka no ma prueba jauaka. Peru Biblia uandasïndi eska jakajkukua no indeni ambesï arhikuekajka. Biblia uandasïndi eskachi uaaka jakajkuni imani ambe engachi no újka exeni, komu Tata Diosï Jeobani, tata Jesukristuni ka auandarhu anapu Reinuni, jimbokaksï jarhaska pruebeecha engaksï xarhatajka eskaksï meru jarhaska (Ebr. 11:3). Sientifiku ma enga testigu úkuarhika uandasïndi: “Jeobaeri testiguechaksï jakajkusïndi ambe ma, jimbokaksï jatsiaska pruebechani ka kuenta úsïndiksï ambe engaksï sientifikuecha exentajka”. Jiájkani, enga jaka ambe ma enga xarhatajka eska jarhaska Kueraajpiri ma, ¿andiksïsï uánikua kʼuiripuecha no jakajkujki eska jarhaska Tata Diosï ma enga kueraaka iámindu ambe enga tsípiti jaka? Jimbokaksï máru no méni jánguarhintaska jirinhantaani pruebechani. Robert enga iásï Jeobaeri testiguekia, uandasïndi: “Eskuelarhu, no méni uandanhasïreendi eska Tata Diosïsï kueraaka ambe ma, ísï jimbo, jakajkusïreenga eska inde ambe no ísïispka. Joperu engani 22 jatiripkia, exerastijtsïni eskaksï jarhaska pruebeecha engachi jimbo uaaka jakajkuni ambe enga Biblia uandajka kueraakateri ambe”. w21.08 15 párr. 4, 5
Martesï 10 de eneru
Tsʼéjku je ka exe je eska Jeoba ambakitiiska (Sal. 34:8).
Uaakachi míteni na enga xáni sési kámpijka Tata Diosï Jeoba engachi arhintaska Bibliani ka ístu engachi kurhajchaska máteruechani na enga ima újchakuraakia. Joperuchi solu uaaka kurhanguni na enga xáni sési kámpijka Tata Diosï Jeoba engachi jucha mismu ‘tsʼéjkuska’. Pori ejemplu, ju je eratseni eskachi uékasïnga marhuakuni Tata Diosï Jeobani tiempu kompletueri, joperu para ísï úni, jatsiskachi para arisku sáni irekani. Míteskachia eska Jesúsi uandaspka eska engachi Tata Diosïiri Reinuni orheta peeraska, Tata Diosï Jeobajtsïni íntskuati imani ambe engachi jucha xáni uétarhinchajka. Jamberichi no méni úka exeni jucha mismu eska inde ambe ísïiska (Mat. 6:33). Joperuchi mintsikasïnga Jesúsiiri aiatsperakuani, ísï jimbo, nóteruchi xáni úrasïngia sentabu ka nóteruchi xáni ánchikuarhisïngia parachi úni sánderu aianhpini. Engachi ísï újka, exesïngachi engajtsïni Tata Diosï Jeoba meru kuidarisïnga. Ka juchachi mismu exesïnga eska sési kámpisïnga. w21.08 26 párr. 2
Mierkulisï 11 de eneru
Niáraati tiempu engaksï kʼuiripuecha nóteru jiókuarhiaka ambakiti jorhenguani (2 Tim. 4:3).
¿Májkueni úkuarhisïni iásï? Jo. Nájkirukaksï no ísï irekani jarhajka eska Biblia na uandajka, uánikua relijioniiri orhejtsïkutiichaksï sési eroasïndi imeechani engaksï jatsikuarheriijka, engaksï jorhenatiika o imeechani engaksï k’éri ambeeka iretarhu. Íksï mismu relijioniiri orhejtsïkutiicha no xénchaasïndi Jeobaeri marhuariichani engaksï tsípikua jingoni marhuakujka Jeobani ka jurhimbitku jámani, jimbokaksï parhakpinirhu no k’éri ambe exenhasïnga. Ísï eska Pablu na uandapka, Tata Diosï imeechani erakuasti engaksï no xénchanhajka (1 Kor. 1:26-29). Joperu, Jeoba iámindu imeeri ambakiti marhuariichani kánikua jukaparharasïndi. ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi no jurajkuni eskajtsïni támisï paaka ambe enga i parhakpinirhu jorhentpinhajka? (Mat. 11:25, 26). Asï jurajku je eskaksïni no sési pʼikuastaaka ambe engaksï parhakpini anapuecha eratsejka Jeobaeri marhuariicheeri ambe. Miá je eska Jeoba solu imeechani úraasïnga engaksï kaxumbitiika paraksï úni ambe enga ima uékajka (Sal. 138:6). Ka eratsenta je ambe enga xáni úkia Jeoba imani kʼuiripuechani úrapariani engaksï parhakpini anapuecha ísï exeajka eskaksï no jorhenaska ni uánikua ambe mítekuni. w21.05 8 párr. 1; 9 párr. 5, 6
Juebesï 12 de eneru
Chájtsïni méntkisï axachesïreenga ambe engani uétarhincheenga (Filip. 4:16).
Apostoli Pablu kánikua agradeserispti engaksï máteruecha jarhuatapka. Ima kaxumbitiispti ka jurajkuspti eskaksï erachiicha jarhuatapiringa (Filip. 2:19-22). Erachiicha engajtsï jatiriikia, uánikua ambe jarhasti engajtsï uaaka úni parajtsï xarhatani eskajtsï jukaparharasïnga ambe engaksï tumbiicha újka kúnguarhikuarhu. Engaksï aiakukuarheaka paraksïni páni nani, parajtsï piántani tʼirekua ambe o ánchperata ambe úni, jiókuarhi je. Ísï exe je eskaksïni Tata Diosï Jeobasï xarhatacheni jaka uékperakua. Jamberijtsï jimini ueenaka sési pájperani indeni erachiicha jingoni. Jarhuataa je tumbiichani parakaksï sési pájperakua ma jatsiaka Tata Diosï jingoni. Arhia je eskajtsï tsípisïnga engaksï jaka tumbiicha kúnguarhikuarhu engaksï jánguarhintajka jarhuajpeni. Ka arhuta je tiempu parajtsï imeecha jingoni jarhani ka aiangua je imani ambe engajtsï chá nitamanchaka. Engajtsï ísï úska, diosmaiamukuajtsï íntskuntani jauaka Tata Diosï Jeobani enga ísï andaparhataaka tumbiichani kúnguarhikuarhu (Kol. 3:15; Juanu 6:44; 1 Tes. 5:18). w21.09 12 párr. 12, 13
Biernesï 13 de eneru
Indeni jimbo engajtsïni xáni kánikua kóndentaka juchaari Tata Diosï, axacheatijtsïni eramarhandikua auandarhu uératini (Luk. 1:78).
Jeoba xénchaasïndi juchaari erachiichani. Peru para jucha no méntkisï fásiliisïndi arhiani eskachi xénchaasïnga ka xarhatakuani. Ménisï, jindeesïndi jimbokachi no májku nani anapueska o jimbokachi ménderueni tʼarhexeska. Ka iáminduechachi ménisï úsïnga ambe ma enga no sési pʼikuastaajka máteruechani o niárani ikiataani. Joperu útasï ísï, uaakachi úni eskaksï iámindu juchaari erachiicha xénchperaaka, engachi jucha xénchaaska májkueni eska Jeoba na xénchaajka (Efes. 5:1, 2; 1 Juanu 4:19). Nema enga pʼamojpejka jánguarhintasïndi exeni néna jarhuataani ka sési pʼikuastani máteruechani. Ma ambe enga jimbo Jesúsi sési kaapka kʼuiripuechani, jindeespti para xarhatani na enga Tata Diosï Jeoba uandanhienga kʼuiripuecha jimbo (Juanu 5:19). Bibliajtsïni arhisïndi: “enga exeapka xáni uánikua kʼuiripuechani, lástima uaaspti jimbokaksï jandiajku jámaxapka ka etsakuarhitini komueska karichicha engaksï nómbe erangutini jatsijka” (Mat. 9:36). Pʼamojperata enga Jesúsi xarhatakuapka kʼuiripuechani, no jindeespti nomasi pʼikuarhinhekua ma. Tsinaaspti pʼamenchatiichani, jarhuataaspti imeechani engaksï uinhamu ánchikuarhienga ka kuataratinksï jarhani (Mat. 11:28-30; 14:14). w21.09 22 párr. 10, 11
Sábadu 14 de eneru
Tata Diosï pʼamojkuasïreendi: puákuantasïreendi ambe engaksï no sési ueenga (Sal. 78:38).
Uékperakua jimbo, Tata Diosï Jeoba xarhatatspesïndi pʼamojperakua. Apostoli Pablu karaspti eska Tata Diosï “kánikua pʼamojpesïnga”. Ixú apostoli Pablu uandaxapti eska Tata Diosï erokuarhikua ma íntsaasïnga imeechani engaksï erakukateeka paraksï auandarhu irekani nájkirukaksï pekadoriuaka (Efes. 2:4-7). Peru Tata Diosï no kristianu erakukateechankusï pʼamojperakua xarhatakuajti. Dabidi uandaspti salmurhu ma: “Tata Diosï Jeoba ambakitiisti iáminduechani jingoni ka xarharasïndi na enga xáni pʼamojpejka iámindu imani ambe jimbo enga újka” (Sal. 145:9). Tata Diosï Jeoba xénchaasïndi kʼuiripuechani, ka ima pʼamojperakua xarhatakuasïndi, méntkisï enga uaaka ísï úni. Jesúsi kánikua sési mítesti eska Tata Diosï Jeoba tsitisïnga pʼamojperakua xarhatatspeni. Uánikua uéxurhini imeeri Taati jingoni irekaspti auandarhu ante de jurhani echerirhu (Prov. 8:30, 31). Mémindu exespti na enga imeeri Taati pʼamojperakua xarhatakuauenga kʼuiripuechani engaksï pekadoriika (Sal. 78:37-42). Enga Jesúsi jorhendaani japka máteruechani, mémindu uandaspti na enga xáni pʼamojpejka imeeri Taati jémba. w21.10 8, 9 párr. 4, 5
Domingu 15 de eneru
Taati, ú eska kʼéri ambe arhinhaaka chiiti nombri (Juanu 12:28).
Tata Diosï Jeoba mismu mókukuntaspti auandarhu uératini ka aiakuspti eska úpiringa eska kʼéri ambe arhinhapiringa imeeri nombri. Enga Jesúsi Echerirhu jámani japka aianhpini, méntkisï kʼéri ambe arhispti imeeri Taatiiri nombrini (Juanu 17:26). Ísï jimbo, jucha engachi jurhimbiti kristianueka, sésichi pʼikuarherasïnga engachi úrajka Tata Diosïiri nombrini ka engachi újka eskaksï máteruechajtu míteaka. Primeru siglurhu, sanititu ante de kúnguarhikua kristianu úkuarhini, Tata Diosï Jeoba ueenaspti “kóndeantaani imeechani engaksï no Israeli anapue[p]ka míndaaparini máru engaksï imeeri nombri jimbo jindeepiringa imeeri kʼuiripuecha” (Uku. 15:14). Ima kristianuechaksï kánikua sési pʼikuarherasïreendi úrani Tata Diosïiri nombrini ka mítetaraani máteruechani. Úrasptiksï Tata Diosïiri nombrini engaksï aianhpienga Tata Diosïiri ambe ka engaksï karaapka Bibliarhu anapu libruechani. Ísïksï xarhataspti eskaksï jindeespka ireta ma enga Tata Diosï mítetaraapka imeeri nombrini (Uku. 2:14, 21). Ka iásïjtu, Jeobaeri testiguechachi jindeeska ireta ma enga Tata Diosï Jeoba mítetaraaka imeeri nombrini. w21.10 20, 21 párr. 8-10
Lunesï 16 de eneru
Jingontku exeati ambe enga xáni újka Tata Diosï Jeoba imeeri ambakiti uékperakua jimbo (Sal. 107:43).
Tata Diosïiri ambakiti uékperakua jindeesti para méntkisï. Salmo 136 jimbo, 26 xanhari uandakuarhisïndi íri ambe. Primeru bersikulu uandasïndi: “Diosmaiamukua arhi je Tata Diosï Jeobani jimboka ima sési kámpisïnga; imeeri ambakiti uékperakua jindeesti para méntkisï” (Sal. 136:1). Bersikuluecharhu 2 a 26 jamberi, mémindu uandasïndi “jimboka imeeri ambakiti uékperakua jindeeska para méntkisï”. Engachi arhintajka ini salmuni, ískujtsïni pakatasïndi exeni na enga mámaru ambe jimbo Tata Diosï Jeoba xarhatajka imeeri ambakiti uékperakua ka eska méntkisï ísï úni jarhasïnga. Enga arhijka “jimboka imeeri ambakiti uékperakua jindeeska para méntkisï”, asegurarichesïndijtsïni eska uékperakua enga Tata Diosï Jeoba pʼikuarherajka imeeri ireta jimbo, no méni mójtakurhiaka. ¡Kánikuajtsïni uinhaperantasïndi míteni eska Tata Diosï Jeoba no sóntku jurajkuasïnga imeeri marhuariichani! Sánderu sési, imeecha jingoni jarhasïndi engaksï marhuakujka ka sánderia engaksï no sési nitamakuarhini jarhajka. Míteni eska Tata Diosï Jeoba juchantsïni jingoni jarhasïnga, kánikuajtsïni sési pʼikuastasïndi ka uinhapikuajtsïni íntskusïndi parachi úni orhepani uérakuani uandanhiateechani ka parachi seguiriini marhuakuni (Sal. 31:7). w21.11 4 párr. 9, 10
Martesï 17 de eneru
Asï jáma je uandanhiani chaari mintsitarhu. Mintsika je Tata Diosïni (Juan 14:1, TNM).
¿Niárasïntsï sánisï cheeni engajtsï eratsentajka no sési jásï ambe enga úkuarhiaka no ióni jimbo, komu enga kʼamajkunhaaka relijioni no jurhimbiti, enga Gog Magog anapu uékaaka no sési úkuni Tata Diosïiri iretani o enga Armajedoniiri guerra úkuarhiaka? ¿Ménisïjtsï niárasïni kurhamarhikuarhini sintsï kánikua mintsikasïni Tata Diosïni parajtsï no jurajkuni enga i ambe úkuarhiaka? Enga ísïika, kánikuaksïni jarhuataati eratseantani Jesúsiiri uandakuechani nani enga iásï anapu tekstu jupindaskuarhitini jaka. Jesúsi i ambe arhiaspti imeeri chúxapatiichani: “Asï jáma je uandanhiani chaari mintsitarhu. Mintsika je Tata Diosïni”. Engachi kánikua mintsikaska Tata Diosïni, nóchi chéaka ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepani. Ma ambe engajtsïni jarhuataaka sánderu mintsikani Tata Diosïni para jiáni engachi kʼérati tsʼéjkukuechani jatsiauaka, jindeesti na engachi orhepani uérakuajka iásï tsʼéjkukuechani. Ísïchi uaaka exeni nani engachi uétarhinchajka sánderu mintsikani Tata Diosïni. Méntkisï engachi orhepani uérakujka tsʼéjkukuani ma, sánderuchi mintsikasïnga Tata Diosïni. Ka i ambejtsïni jarhuataati parachi úni orhepani uérakuani uandanhiateechani engachi sánderu orhepani jatsiauaka. w21.11 20 párr. 1, 2
Mierkulisï 18 de eneru
Engani ji débili pʼikuarherajka, jimajkanimindusïni sánderu uinhapitiijka (2 Kor. 12:10).
Apostoli Pablu arhispti Timoteoni, ka máteru kristianuechani, eskaksï sési úpiringa imeecheeri ánchikuarhitani para aianhpini (2 Tim. 4:5). Joperu ménichani úkua jukasïndi, komu para ima erachiicha engaksï jimeesïsï irekaka engajtsïni juramutiicha no jurajkujka parachi aianhpini. Jeobaeri marhuariichaksï mámaru járhati uandanhiateechanksï jatsiasïndi engaksï jimbo úpiringa chkétakuarhini. Uánikuechaksï jatsisïndi para chúskutani ánchikuarhini paraksï imani ambejku úni piáni engaksï meru uétarhinchajka. Uékapirindiksï sánderu aianhpini, peruksï tʼuini kuataratini jarhasïndia enga fini de semana niárajka. Máteruechaksï no úsïni xáni aianhpini jimbokaksï kʼérati pʼamenchakuechani kánguarhiasïnga, oksï jatiriinia; máruksï nóteru jamberi úsïndia uérani imeecheeri kʼumanchikuecharhu. Ístuksï máru ísï pʼikuarherasïndi enajkiksï no ma ambe marhuajki. Náki uéjki járhati uandanhiateechanchi jatsiani, Jeobajtsïni íntskuati uinhapikua parachi úni orhepani uérakuani ka parachi úni marhuakuni xáni eskachi xáni uaaka. w21.05 20 párr. 1-3
Juebesï 19 de eneru
Asï jáma je no janhanharhini chaari Tata Diosïiri nombrini (Lev. 19:12).
Ménichani, máteruechajtsïni úpirindi arhini eskachi imani ambe uaaka engajtsïni no jurajkuaka marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Enga i ambe úkuarhiaka, jatsiskachi para sési erakuni úni ambe ma. Ju je exeni ambakiti konseju ma enga Levítico 19:19 jimbo jaka, ma parti arhisïndi: “Asï [...] jukanta je xukuparhakua ma enga tsimani járhati piruakuecha jingoni jeuetakuarhitini jauaka”. I lei úsïreendi eskaksï israeliteecha xarhatapiringa eskaksï no májkueniispka eska máteru ireteecha. Iásï, no no sési jarhasti eskachi jukaaka xukuparhakua enga tsimani ambe jingoni úkata jauaka komu lana ka algodoni o máteru ambe jingoni. Joperu kʼóru no sési japirindi eskachi ísïipiringa eska ima kʼuiripuecha engaksï imani ambe jakajkujka ka úni enga no terukuntajka Biblia jingoni. Ísïisti, kánikuachi xénchaasïnga juchaari familiarichani ka uékperakua jingonchi kaasïnga máteruechani. Ju je miáni eska engachi uéjka pímbinhasïini, jatsiskachi para támu jarhani para Tata Diosï (2 Kor. 6:14-16; 1 Ped. 4:3, 4). w21.12 5 párr. 14; 6 párr. 16
Biernesï 20 de eneru
No kómukurhasti puerta ka no kórurhani xanharu enga tsípikuarhu pájpejka (Mat. 7:14).
Uaakachi exentani xanharuni enga tsípikuarhu pájpejka, jimboka Jesúsi uandaspka: “Engajtsï chá méntku jauenaska úni eskaksïni ji na arhijka, sési jimbo chá jindeuaka juchiiti jorhenguarhitiicha. Ka míteakajtsï indeni ambe enga sési jimboeka, ka inde ambe enga sési jimboeka, uaati eska chá nóteru jindeuaka jántspiriicha” (Juanu 8:31, 32). Xáni sési engajtsï chá jirhinhantaka jurhimbikuani. Ueenaspkajtsï sési jorhenguarhini Tata Diosïiri Karakatani parajtsï jorhenguarhini ambe enga ima juramujka ka úspkajtsï ambe enga Jesúsi jorhentpipka. Jorhenguarhiskajtsï eska Tata Diosï Jeoba erokuarhisïnga eskachi no jiókuarhiaka ambe engaksï relijioni no jurhimbitiicha jorhentpijka ka eskachi no uaantauaka kʼuínchikuechani o pʼindekuechani engaksï no Bibliarhu jupindaskuarhijka. Ístujtsï exeska eska ménichanisï úkua jukasïnga imani ambe úni engajtsïni Tata Diosï Jeoba kurhachejka ka no úni imani ambe enga ima no jaiapanhentajka (Mat. 10:34-36). Jamberijtsï úkua jukanchapka jurajkuni ini ambe, joperu jimbokajtsï xénchasïnga chaari Taati auandarhu anapuni ka jimbokajtsï uékaspka jaiapanherantani, úskajtsï orhepani uérani. Tata Diosï Jeoba kánikua sési pʼikuarherajti chánksïni jingoni (Prov. 27:11). w21.12 22 párr. 3; 23 párr. 5
Sábadu 21 de eneru
Kurhaa juchiiti uátsï ka ú ambe engakeni arhijka (Prov. 4:10).
Moisési ambakiti ejemplu máesti jimboka jiókuarhispka enga Tata Diosï Jeoba jurhimberantapka ísï tátsekua enga na no sési ambe úpka. Ma xanhari, xáni ikiaxapti enga no kʼéri ambe arhipka Tata Diosï Jeobani. Ísï jimbo, no úspti inchani Echerirhu engaksï Aiaminhapka (Núm. 20:1-13). Enga Moisési arhipka Tata Diosï Jeobani na enga xáni no sési pʼikuarherani japka jimboka ima arhispka eska no inchapiringa imani Echeri jimbo, Tata Diosï arhispti: “Ásterureni méni arhi inde ambeeri” (Deut. 3:23-27). Moisési no ikiani pakaraspti, sánderu sési, jiókuarhispti ambe enga Tata Diosï Jeoba arhipka ka Tata Diosï jurajkuspti eska ima seguiripiringa orhejtsïkuni imeeri iretani (Deut. 4:1). Moisési ambakiti ejemplu máesti para jucha. Ima xarhataspti eska jiókuarhispka enga Tata Diosï Jeoba jurhimberantapka jimboka seguirispka sési marhuakuni imani nájkiruka tsïtapka ambe ma enga ima kánikua jukaparhareenga. Engachi májkueni úska eska Moisési, sésijtsïni nicheati (Prov. 4:11-13). Uánikua erachiichaksï ísï ústia. w22.02 11 párr. 9, 10
Domingu 22 de eneru
Ka Jesúsi pʼiáraspti uerani (Juanu 11:35).
Enga na kʼamarani japkia uéxurhini 32, Jesúsiiri ambakiti amigu ma enga Lasaru arhinheenga, pʼamenchaspti ka uarhini (Juanu 11:3, 14). Jesúsi kánikua xénchasïreendi imani ka imeeri pirembeechani Martani ka Maríani. Enga Marta mítepka eska Jesúsi jurhaxapka, uiriipaspti kúmani. Eranhaska je na enga xáni komu pʼikuarheraparini arhipka: “Tata, engari tʼu ixú japiringa, juchiiti mími no uarhipirindi” (Juanu 11:21, 32). Jesúsi ueraspti jimboka exespka Maríani ka Martani engaksï kómu pʼikuarherani japka jimbokaksï uarhiranchaspka imeecheeri ermanu jémbani. Engajtsï chájtu uarhiranchaka nemani Tata Diosï Jeoba kurhangusïndi na engajtsï pʼikuarherajka chá. Jesúsi jindeesti enga sési terukukuntajka Tata Diosïni iámindu ambe jimbo (Ebr. 1:3). Enga Jesúsi uerapka, xarhataspti na enga pʼikuarherajka imeeri Taati jémba (Juanu 14:9). Engajtsï chá no sési pʼikuarherani jaka jimbokajtsï uarhiranchaska nemani engajtsï chá xénchajka, uaakajtsï seguru jarhani eska Tata Diosï Jeoba no solu míteska eskajtsï kómu pʼikuarheraxaka sino ístuksïni pʼamojkusïndi ka uékasïndi eskajtsï sési pʼikuarherantaaka (Sal. 34:18; 147:3). w22.01 15 párr. 5-7
Lunesï 23 de eneru
Enga nema jakajkujka, ísï jimboesti jimboka kurhandiska (Rom. 10:17).
Kánikuajtsïni marhuacheati engachi arhutaska tiempu parachi uandontskuarheni Tata Diosï Jeoba jingoni, kurhajchani ka eratseni imeeri ambe. Orheta, sánderuchi sési erakuaka úni ambe ma. Biblia uandasïndi, “ima enga mímixetiichani jingoni jámani jaka, mímixeti úkuarhiati” (Prov. 13:20). Tsimani úni jámani, sánderuchi sési jorhentpiaka. Engachi Biblieri ambe jorhentpini jarhajka, jánguarhintasïngachi paraka jorhenguarhiri sánderu andarhieraaka Tata Diosï Jeobani. Engachi sánderu uandontskuarheaka juchaari Taati auandarhu anapu jingoni, sánderuchi xénchaaka ka sánderuchi míteaka néna jorhendani juchaari jorhenguarhirini paraka imajtu xénchaaka Tata Diosïni. Indeni ambesï úpti Jesúsi. Kánikua xénchperakua jingoni aianguauasïreendi imeeri chúxapatiichani imeeri Taati jémbeeri ambe ka inde ambe jarhuataaspti parakaksï imeechajtu úpiringa kánikua xénchani Tata Diosïni (Juanu 17:25, 26). Tanimu úni jámani, sánderuchi mintsikaaka Tata Diosïni. Ju je eratsentani ambe enga úkuarhijka engachi kurhakujka Tata Diosïni eskajtsïni arhistachiaka, sési pʼikuastantaaka ka eskajtsïni jarhuataaka. Méni engajtsïni mókuchintajka, sánderuchi mintsikasïnga (1 Juanu 5:15). w22.01 30 párr. 15-17
Martesï 24 de eneru
Nóterujtsï ísï jámaakia eskajtsï ióntki na jámeenga (Kol. 3:9, TDU).
Tata Diosï Jeobajtsïni arhisïndi eskachi no jámaaka eratseni no sési jásï ambe ka eskachi jurajkuaka imani ambe enga no sési jaka, imajtsïni ísï arhisïndi jimbokajtsïni kánikua xénchasïnga ka jimboka uékasïnga eskajtsïni sési nicheaka (Is. 48:17, 18). Ima mítesti eska engachi imani ambe újka enga no sési jaka, kánikuajtsïni no sési nichesïndi ka ístu eskachi no sési úkuasïnga máteruechani. Ka Tata Diosï kánikua no sési pʼikuarherasïndi enga inde ambe úkuarhijka. Jamberijtsïni máru parienticha ka amiguecha teresmarhujti jimbokachi jánguarhintaxaka ménderueni jámani (1 Ped. 4:3, 4). Jamberijtsïni arhiati eskachi jucha uaaka irekani na engachi jucha uékaaka ka eskajtsïni no nema jatsiska parajtsïni arhini ambe úni. Peru imeecha engaksï no jiókuarhiajka Tata Diosïiri juramukuechani, nóksï úxati ambe engaksï uéjka jimbokaksï jurajkusïnga eska Satanásiiri parhakpini arhiauaka ambe engaksï jatsika para úni (Rom. 12:1, 2). Iáminduechachi jatsiska para erakuni ambe úni: seguiriini ísï jámani eskachi ióntki na jámeenga imani ambe úparini enga pekadu ka Satanásiiri parhakpini úrpijka, o jurajkuni eskajtsïni Tata Diosï Jeoba mójtakuaka parachi iásï úni ambakiti kʼuiripu máeni (Is. 64:8). w22.03 3 párr. 6, 7
Mierkulisï 25 de eneru
Tata Diosïiri uandakua tsípitiiska ka uinhapitini ka sánderu atarani ka eska nákinterku ma espada tsimani filueri. Ka tsʼéjkusïndi indeni ambe enga ma kʼuiripu eratsejka ka pʼikuarhinheni imeeri mintsitarhu (Ebr. 4:12).
Engachi eratsentajka Tata Diosïiri Karakateri ambe, jarhuatasïndijtsïni parachi ísï exeani juchaari uandanhiateechani eska Tata Diosï na exeajka. Ju je exeni ambe enga nitamanchapka pirenchi ma enga tsïndi pakarapka. Kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkuti ma arhispti eska arhintapiringa libru de Job ka eska inde ambe jarhuatapiringa. Enga ísï úpka, jirejiresï arhinchaspti Jobuni ka imeeri eratsekua jingoni arhispti: “Jobu, ¡andiresï chiiti ambejku uandanhiajki!”. Jiájkani exespti eska imajtu májkueni úxapka eska Jobu. Inde ambe jarhuataspti para nóteru ísï eratsenia ka uinhaperantaspti para nóteru no sési pʼikuarherania engani ísï tsïndi pakarapka. Ístu, Jeoba úraasïndi juchaari erachiichani parajtsïni uinhaperantani. Pablu karaspti eska uékaxapkia imeeri erachiicha jingoni jarhani paraksï uinhaperperantani (Rom. 1:11, 12). w21.05 22 párr. 10, 11; 24 párr. 12
Juebesï 26 de eneru
Siete jurhiatikuecha jimbo kʼuínchikuari úkuaka chiiti Tata Diosï Jeobani nani enga Jeoba erakuaka (Deut. 16:15).
Ióntki, israeliteechaksï ini ambe arhinhaspti: “Tanimu xanhari ma uéxurhini jimbo, iámindu tatakeechaksï jatsisti para chiiti Tata Diosï Jeobaeri orhepatini jarhani nani enga ima erakuaka” (Deut. 16:16). Jatsisptiksï para jurajkuani imeecheri kʼumanchikuechani ka echerichani. Joperu Tata Diosï Jeoba aiakuaspti: “No nema uékaati inchaakuni chiiti echerirhu engari karhamaaka exeni chiiti Tata Diosï Jeobani” (Éx. 34:24). Israeliteechaksï mintsikaparini Tata Diosï Jeobani nirasïrendiksï kʼuínchikuecharhu engaksï mándani uéxurhini úkuarhienga. Ísïksï úsïreendi kʼérati kóntperatechani pʼiuani: sánderuksï sési kurhangusïreendi Tata Diosïiri Leini, eratsentasïrendiksï na enga xáni sési kámpijka Tata Diosï ka tsípikuarhisïrendiksï máteru Tata Diosïiri marhuariicha jingoni. Juchantsïntujtsïni kánikua marhuachesïndi engachi jánguarhintajka tánguarhikuecharhu nirani. Ka Tata Diosï Jeoba kánikua sési pʼikuarherajti engachi ambakiti komentariuechani íntspiajka ka engaksï no xáni kʼérajka. w22.03 22 párr. 9
Biernesï 27 de eneru
Ima uinhapitiisti para jarhuataani imeechani engaksï tsʼéjkunhajka (Ebr. 2:18).
Tata Diosï Jeoba jurajkuspti eska imeeri Uájpa no sési kánhapiringa para prepararini para ima K’éri Saserdotiini. Tata Jesukristu úspti exeni na enga úkua jukaka kurhajchani Tata Diosïni enga ma kʼérati tsʼéjkukuechani jatsiajka. Xáni no sési pʼikuarheraspti enga jamberi jatsipka para “ueparini ka mískuarhiparini” kómarhini Tata Diosïni. Tata Jesukristu kánikua no sési pʼikuastanhaspti, jimbosï míteti néna jarhuataani imeechani engaksï tsʼéjkunhajka. Kánikuachi agradesidu jarhaska enga Jeoba imani erakuka para K’éri Saserdotini “engajtsïni uaaka pʼamojkuni juchantsïni engachi xáni débiliika” (Ebr. 2:17; 4:14-16; 5:7-10). Jeoba jurajkuspti eska Jesúsi kánikua no sési kánhapiringa para mókuntani arini kurhamarhikuani enga xáni juparhakueka: ¿Uaaksï kʼuiripuecha no méni jurajkuni Jeobani nájkirukaksï kʼérati tsʼéjkukuechani jatsiauaka? Noambakiti uandasïndi eska nómbe, jimboka uandasïnga eskachi interesi jimbosï marhuakujka Tata Diosïni ka eskachi no xénchasïnga Jeobani (Job 1:9-11; 2:4, 5). Jesúsi no méni jurajkuspti Jeobani. Ísï úparini, xarhataspti eska Noambakiti chkuanderari máeska. w21.04 17 párr. 7, 8
Sábadu 28 de eneru
Ísï jimbo, ní je ka jorhendaa je iámindu kʼuiripuechani. Jorhendaa je paraksï úni iámindu ambe engaksïni ji juramuchika (Mat. 28:19, 20, TNM).
Ante de itsï atakuarhini, nema enga Biblieri ambe jorhenguarhini jaka jatsisti para úni ambe enga Biblia jorhentpijka. Enga ísï újka, ísïisïndi eska ima acheeti jánhaskati enga Jesúsi uandapka enga kʼerenda ma jimbo kánikua jarhakupka para úni imeeri kʼumanchikuani (Mat. 7:24, 25; Luk. 6:47, 48). Jarhuata je jorhenguarhirini para mójtakukuarhini (Mar. 10:17-22). Jesúsi arhispti achamasïni enga jatsikuarheriipka eska atarantapiringa imani ambe enga xáni jatsikuarhepka nájkiruka mítepka eska úkua jukanchapiringa (Mar. 10:23). ¿Andisï ísï arhipi? Jimboka xénchasïreenga. Jamberichi ménisï no tekaani jauaka arhini jorhenguarhirini eska jatsiska para úni ambe enga jorhenguarhini jaka, jamberi jimbokachi eratseaka eska no preparadu jarhaska (Kol. 3:9, 10). Joperu engachi no ióndaska uandontskuarhekuni indeeri ambe, sánderu sóntku mójtakukurhiati. Engachi ísï úska, xarhatakunchi jauaka eskachi xénchasïnga (Sal. 141:5; Prov. 27:17). w21.06 3 párr. 3, 5
Domingu 29 de eneru
Kristujtsïni íntskusti ejemplu parakachi ísï jámapiringa eska ima na jámeenga (1 Ped. 2:21).
Apostoli Pedru, Jesúsiiri ambakiti ejemplueri uandaspti na enga ima tekaantapka uandanhiateechani. Peru uánikua máteru Jesúsiiri ejempluecha jarhasti engachi úpiringa chúngumani (1 Ped. 2:18-25). Ambe enga úpka ka uandani imeeri tsípikuarhu, ejemplu máesti para jucha. ¿Nájkirukachi kʼamanharhintstika uaachi ísï jámani eska Jesúsi na jámapka? Jo. Ju je eratsentani eska apostoli Pedru no uandaspka eskachi meru ísï úpiringa eska Jesúsi, sino eskachi jánguarhintapiringa xáni eskachi xáni úpiringa. Engachi ísï úska, ísïchi úni jauaka eska apostoli Juanu uandapka “ísï jámani eska” Jesúsi “na jámapka” (1 Juanu 2:6). Engachi májkueni jámaaka eska Jesúsi, ambakiti pájperakuachi ma niáraaka jatsini Jeobani jingoni. ¿Andichisï ísï uandajki? Jimbokajtsïni Jesúsi ambakiti ejemplu ma jurajkuchispka parachi ísï irekani eska Tata Diosï na jaiapanhintajka (Juanu 8:29). Jeoba kánikua sési pʼikuarheraati engachi ísï jámaska eska Jesúsi na jámapka. Ístuchi seguru jarhaska eska Jeoba andarhierauaka imeechani engaksï jánguarhintajka imeeri amigueni (Sant. 4:8). w21.04 2, 3 párr. 4-6
Lunesï 30 de eneru
Jeoba kánikua sési pʼikuarherasïndi imeeri ireta jingoni (Sal. 149:4).
Jeoba exeasïndi juchaari ambakiti kualidadichani, ístu exesïndi ambe engachi xáni uaaka úni ka jarhuatasïndijtsïni para jucha imeeri amigueni. Engachi no méni jurajkuaka imani, ima méntkisï juchantsïni jingoni jauati (Juanu 6:44). Engachi seguru jauaka eskajtsïni Jeoba xénchasïnga, jánguarhintaakachi para sánderu sési marhuakuni nájkirukachi uandanhiateechani jatsiauaka. Joperu engachi no seguru jauaka, nóchi xáni uinhapiti jauaka (Prov. 24:10). Ka engachi chketakuarhiska, ka nóteru seguru jarhania eskajtsïni Jeoba xénchasïnga, nóchi uaaka kuájpikuarhini engajtsïni Noambakiti uékaaka no sési ambe úchini (Efes. 6:16). Máru ambakiti erachiichaksï uénaspti ísï eratseni eska Jeoba no xénchaasïnga ka ísï jimbo, nóteruksï xáni mintsikasïndia. ¿Ambechi uaa úni engachi ueenaaka eratseni eskajtsïni Tata Diosï no xénchasïnga? Ju je kurhakuni Jeobani eskajtsïni íntskuaka imeeri pínandikua ka eska kuájchakuaka juchaari mintsitani ka eratsekuani parachi no xáni uandanhiani (Sal. 139:23; nota; Filip. 4:6, 7). Ka ju je miántani eskaksï jarhaska máteru erachiicha engaksï ístu jánguarhintani jaka paraksï no ísï eratseni eska Jeoba no xénchaasïnga w21.04 20 párr. 1; 21 párr. 4-6
Martesï 31 de eneru
Tata Diosï jindeesti enga ánchikuarhini jaka chaari mintsiteecharhu, parajtsï uékani úni ambe, ka parakajtsï uaaka ísï úni (Filip. 2:13).
Ju je eratsentani néna engachi niáraka Jeobaeri testigueni. Orheta, nemajtsïni aianguspti ambakiti aianhperakuani, jamberi juchaari taati, ánchikuarhitarhu o eskuelarhu anapu kompanieru ma, o Testigu ma enga aianhpini jámani japka kʼumanchikuecharhu (Mar. 13:10). Tátsekua, nema kánikua tiempu úrasti ka jánguarhintasti parajtsïni jorhendani Biblieri ambe. Indeni ambe jimbo, niáraskachi xénchani Tata Diosï Jeobani ka jorhenguarhiskachi eskajtsïni ima xénchasïnga. Tata Diosï Jeobajtsïni andaparhaterasti jurhimbikuarhu ka iásï, Jesúsiiri chúxapatiiskachia ka sánderu orhepani uaakachi irekani para méntkisï (Juanu 6:44). Mintsita jingonchi agradesidu jarhaska enga Tata Diosï Jeoba úraka nemani parajtsïni jorhendani jurhimbikuani ka engajtsïni jurajkuka parachi imani marhuakuni. Iásï engachi mítekia jurhimbikuani, kʼéri kóntperatachi ma jatsiska para jarhuataani máteruechani paraksï nirani juchantsïni jingoni imani xanharu jimbo enga pájpijka tsípikuarhu para méntkisï. Para máru erachiicha fásiliisti kʼumanchikuecha jimbo nirani aianhpini, joperuksï úkua jukanchasïndi aiatspeni ka jorhentpini Biblieri ambe. w21.07 2 párr. 1, 2