SEMANA 36
Tata Diosï Jeobaeri marhuarichachi tsitisïnga jurhimbikua jingoni jámani
“Tsípisïndiksï imeecha engaksï imeecheri mintsitecha kʼarhimajka ka kʼarhichanksï xáni uékanksï jurhimbitku jámani” (MAT. 5:6).
PIREKUA 9 ¡Jeoba juchari Juramutisti!
AMBE ENGACHI EXEAKAa
1. ¿Náki tsʼéjkukua jatsispi José, ka ambe úspi?
JOSÉ, Jakobueri uájpa ma, kʼéri tsʼéjkukua ma jatsispti. Uarhiiti ma arhisïreendi: “Apondi jíndeni jingoni”. Nájkiruka ima uarhiiti Potifariri témbeepka enga Joséri patroniipka, José no méni kasu úkuspti uarhiitini. Jamberi nema eratsejti andisï José no uékapi imani jingoni apondini. Potifari no jarhaspti kʼumanchikuarhu ka José imeeri jántspirispti. Ístu, uarhiiti úpirindi kánikua no sési kámani enga ima no ísï úpiringa. Joperu José no méni kasu úkuspti enga ima méntku ísï arhini jarheenga. ¿Andi? Ima mismu uandaspti: “¿Néna úpirini ji xáni no sési jásï ambe úni ka pekarini Tata Diosïni japarini?” (Gén. 39:7-12).
2. ¿Néna mítespi José eska para Tata Diosï, ísku jándikua ambe pekadu máeska?
2 ¿Néna mítespi José eska para Tata Diosï ísku jándikua ambe “xáni no sési jásï” ambeeska? Ju je eranhaskani ini ambe, 200 uéxurhini kuerataxapti paraka karanhapiringa Moisésiri Lei enga uandaenga: “Asï ísku jándikua ambe niáta” (Éx. 20:14). Joperu ambe enga mítepka José Tata Diosïiri ambe, jarhuataspti paraka ima exepiringa na enga exejka Tata Diosï ísku jándikua ambe. Pori ejemplu, seguru eska José mítespka eska Tata Diosï Jeoba úspka temungurhirikuani para acheeti ka uarhiiti ma. Ka jamberi niárapti kurhaani eska Tata Diosï tsimani xanhari úspka ambe ma para kuájchakuni Sarani, enga Joséri bisabuelepka, jiáni engaksï tsimani reicha imani jingoni uékeenga apondini. Enga ísï úpka jarhuataspti Sarani paraka no jurajkupiringa imeeri uámbani. Ka ístu miántapti eska Tata Diosï májkueni ambe úspka para kuájchakuni Rebekani enga Isaakiri témbeepka (Gén. 2:24; 12:14-20; 20:2-7; 26:6-11). Enga José eratsentapka ini ambe, úspti kuenta íntskukuarheni ambe enga Tata Diosï sési exejka ka ambe nómbe. Jimboka xénchasïreenga Tata Diosï Jeobani, ístu kánikua jukaparharasïreendi imeeri juramukuechani ka mintsita jingoni uékasïreendi kurhajchaani.
3. ¿Ambechi exea ini jorhenguarhikua jimbo?
3 ¿Tsitisïntsï Tata Diosïiri jurhimbikuani?b Seguru eska jo. Peru jimbokachi imperfektueska ka engachi no jingontku jámaska, úpiringachi eratseni eska ambe ma sési jarhaska nájkiruka no ísïiuaka, ísï eskaksï na újka parhakpinirhu anapuecha (Is. 5:20; Rom. 12:2). Ísï jimbo, exeakachi ambeeski Tata Diosïiri jurhimbikua ka andijtsïnisï marhuachejki engachi kurhajchajka. Tátsekuachi exeaka tanimu ambe engachi uaaka úni parachi sánderu tsitini Tata Diosïiri juramukuechani.
¿AMBEESKI TATA DIOSÏIRI JURHIMBIKUA?
4. ¿Nénaksï eratsesïni uánikua kʼuiripuecha enga no sáni terukuntajka Tata Diosïiri jurhimbikua jingoni?
4 Enga Jesúsi Echerirhu jámani japka, relijioniri orhejtsïkutichaksï ísï exekuarhisïreendi enajkiksï jurhimbitku jámeeni ka enajkiksï ambakiti kʼuiripuepi. Peru Jesúsi arhiaspti eskaksï kánikua no sési úxapka jimbokaksï uinhamarhikuasïreenga máteruechani ka jimbokaksï imeecha uandasïreenga ambe enga sési japka ka ambe nómbe (Ecl. 7:16; Luk. 16:15). Iásïjtuksï jarhasti kʼuiripuecha engaksï májkueni jámajka, eratsesïndiksï eska ambe engaksï újka no no sési jarhaska. Íksï kʼuiripuecha sánderu kʼéri ambe exekuarhisïndi eska máteruecha ka arhinchaasïndiksï máteruechani. Enga nema ísï jámajka nóksï kurhajchaani jarhasïndi Tata Diosïiri juramukuechani ka ima no sáni jaiapanheantasïndi.
5. Seguni Biblia, ¿ambe arhikuekasïni jurhimbikua jingoni jámani? Uanda je máru ejempluechani.
5 Jurhimbikua sési jásï kualidadi máesti. Enga nema jurhimbikua jingoni jámajka imani ambe úsïndi enga Tata Diosï uandajka eska sési jarhaska. Bibliarhu, uandakuecha engaksï ísï tradusirikuarhika komu “jurhimbikua” arhikuekasïndi eska nema jatsiska para ísï irekani eskaksï na uandajka Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha, engaksï sánderu kʼéri ambeeka. Pori ejemplu, Tata Diosï Jeoba juramukuaspti komersiantichani eskaksï jatsispka para úrani ʻtsʼeritarakua ma enga sési tsʼeriteengaʼ (Deut. 25:15). Ísï jimbo, kristianu ma enga uéjka ambakiti kʼuiripu máeni Tata Diosïni japarini, jatsisti para jurhimbikua jingoni jámani imeeri negosiuecharhu. Ístu, ima enga tsitijka Tata Diosïiri jurhimbikuani, no sáni jaiapanhentasïndi engaksï máteru kʼuiripuecha no sési kánhajka. Ka para jaiapanherantani Tata Diosïni iámu ambe jimbo, méntkisï eratsesïndi ambe enga uéjka Tata Diosï eska uaaka (Kol. 1:10).
6. ¿Andichisï uaa seguru jarhani eska Tata Diosï Jeoba míteska ambe enga sési jaka ka ambe nómbe? (Isaías 55:8, 9).
6 Biblia arhisïndi eska Tata Diosï Jeobasï újka eska iámindu ambe jurhimbikua jingoni úkuarhiaka (Jer. 50:7). Jimboka imajtsïni Kueraaska, imajkusï újti uandani ambe enga sési jaka ka ambe nómbe. Ka jimboka Tata Diosï perfektueska, jimbosï sési míteti ambe enga sési jaka ka ambe nómbe. Joperu jucha no úsïnga ísï úni jimbokachi pekadoriska (Prov. 14:12; arhinta je Isaías 55:8, 9). Peru, ¿uaachi ísï irekani eskaksï na uandajka Tata Diosïiri juramukuecha? Jo, jimbokachi ísï kueraanhaska “eska ima na jásïika” (Gén. 1:27). Ístu, kánikuachi tsitisïnga kurhajchaani imeeri juramukuechani. Ka jimbokachi kánikua xénchasïnga juchaari Taatini, jánguarhintasïngachi májkueni jámani eska ima (Efes. 5:1).
7. ¿Andisï sési jaki eskaksï jauaka juramukuecha? Uanda je ejemplu ma.
7 Engachi jánguarhintajka úni ambe engaksï uandajka Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha ima ambeeri enga sési jaka ka ima ambeeri enga no sési jaka, sésijtsïni nicheati. Ju je exeni andi. Pori ejemplu, ¿ambe úkuarhipirini enga mándani banku uandapiringa na engaksï xáni jukaparhapiringa monedeecha? Kánikua úkua jukapirindi inde ambe. Ka enga Ospitalirhu ma mándani doktori ka mándani enfermera úpiringaksï ambe engaksï imeecha uékapiringa ka no ambe engaksï arhinhajka eskaksï jatsiska para úni, jamberiksï máru pʼamenchaticha niárapirindi uarhini. ¿A no eskajtsïni kánikua marhuachesïnga úni eskaksï na uandajka juramukuecha? Ka májkueni úkuarhisïndi Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani jingoni, jindeestiksï parajtsïni sési nicheni.
8. ¿Náki kóntperatechanksï intsïnhaua imeecha engaksï tsitijka jurhimbikua jingoni jámani?
8 Tata Diosï Jeoba újchakuraasïndi imeechani engaksï jánguarhintajka kurhajchaani imeeri juramukuechani. Ima aiatspesïndi: “Echeri jurhimbiticheriuati, ka jimaksï irekaati para méntkisï” (Sal. 37:29). ¿Úsïntsï eranhaskani na engachi irekaaka engaksï iámindu kʼuiripuecha kurhajchauaka Tata Diosïiri juramukuechani? Tsípikua jingonchi irekaaka, iáminduechachi sési pájperaaka ka májku kʼérichi jauaka. Ka Tata Diosï Jeoba uékasïndi eskajtsï chájtu jatsiauaka indeni kóntperatechani. ¿A no eska uánikua ambe jarhaska engachi jimbo jukaparharajka Tata Diosïiri jurhimbikuani? Peru, ¿ambechi jatsiski para úni parachi sánderu tsitini jurhimbitku jámani? Ju je exeni tanimu ambe engajtsïni jarhuataaka ísï úni.
AMBECHI UAA ÚNI PARACHI SÁNDERU TSITIANI TATA DIOSÏ JEOBAERI JURAMUKUECHANI
9. ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi kurhajchaani Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani?
9 Primeru: Xénchani imani kʼuiripuni enga juramukuechani uaajka. Engachi uéjka kurhajchaani imani juramukuechani engaksï uandajka ambe enga sési jaka ka ambe nómbe, jatsiskachi para sánderu xénchani imani enga uaaka ini juramukuechani. Engachi sánderu xénchaska Tata Diosï Jeobani, sánderuchi uékaaka ísï irekani eskaksï imeeri juramukuecha na uandajka. Ju je eratsentani Adáni ka Ebani. Engaksï imeecha xénchapiringa Tata Diosï Jeobani, méntkisïksï kurhajchapirindi (Gén. 3:1-6, 16-19).
10. ¿Ambe úspi Abraáni para sánderu sési kurhanguni na enga eratsejka Tata Diosï Jeoba?
10 Nóchi uékasïnga májkueni no sési ambe niátani eska Adáni ka Eba. Ísï jimbo, jatsiskachi para sánderu sési míteni Tata Diosï Jeobani, jukaparharaani imeeri kualidadichani ka jánguarhintani májkueni eratseni eska ima. Engachi ísï úska, sánderuchi xénchaaka imani. Ju je exeni Abraániri ejempluni, ima kánikua xénchasïreendi Tata Diosïni. Méntkisï kurhajchaspti, nájkiruka méni úkua jukanchapka kurhanguni ambe enga Tata Diosï ueenga. Pori ejemplu, enga Abraáni mítepka eska Tata Diosï Jeoba, “iámu parhakpinirhu anapu Juesi”, kʼamajkupiringa Sodoma ka Gomorrani, eratsespti eska jamberi kʼamajkuapiringa ambakiti kʼuiripuechani no sési úricha jingoni. Eratsesïreendi eska Tata Diosï no méni úpiringa inde jásï ambe. Ísï jimbo, kaxumbikua jingoni kurhamarhispti máru ambe ka Tata Diosï tekaantskua jingoni mókukuntaspti. Ísï tátsekua, Abraáni kurhanguspti eska Tata Diosï mintsitanisï exekuajka kʼuiripuechani ka eska no méni kastigariuasïnga ambakiti kʼuiripuechani no sési úricha jingoni (Gén. 18:20-32).
11. ¿Néna xarhataspi Abraáni eska xénchasïreenga ka mintsikani Tata Diosï Jeobani?
11 Enga Abraáni uandontskuarhepka Tata Diosï Jeoba jingoni Sodoma ka Gomorreri ambe, kánikua marhuakuspti. Jarhuataspti sánderu xénchani ka janhanharhini imeeri Taatini. Máru uéxurhini tátsekua, Abraáni kʼéri tsʼéjkukua ma jatsispti nani enga jatsipka para xarhatani na enga xáni mintsikeenga. Tata Diosï arhispti eska kéjtsïtapiringa imeeri uájpa Isaakini enga xáni xéncheenga. Abraáni sési mítesptia Tata Diosïni ka no ma ambe kurhamarhispti. Ima solu ústi ambe enga arhipka, nájkiruka no fásiliipka. Seguru eska Abraáni eratsentapka ambe enga xáni jorhenguarhipkia Tata Diosïiri ambe. Ima mítespti eska Tata Diosï no méni úpiringa ambe ma enga no sési jaka o enga no sési pʼikuastpepiringa. Ka apostoli Pablu uandaspti eska Abraáni niáraspka kurhanguni eska Tata Diosï úpiringa tsítantani imeeri uájpa Isaakini (Ebr. 11:17-19). Ka i ambe meru ísï úkuarhipirindi, jimboka Tata Diosï aiakuspti Abraánini eska kʼéri ireta ma japiringa Isaakini jimbo ka enga i ambe úkuarhipka, Isaaki nótki kánguarhiaxapti sapiichani. Jimboka Abraáni kurhajchasïreenga Tata Diosï Jeobani, seguru jarhaspti eska Tata Diosï méntkisï úpiringa ambe enga sési jaka. Mintsikaparini kurhajchaspti imeeri Taatini, nájkiruka i ambe enga arhipka no fásiliipka (Gén. 22:1-12).
12. ¿Nénachi uaa májkueni úni eska Abraáni? (Salmo 73:28).
12 ¿Nénachi uaa májkueni úni eska Abraáni? Jatsiskachi para sánderu sési míteni Tata Diosï Jeobani. Engachi ísï úska sánderuchi sési pájperaaka imani jingoni ka sánderuchi xénchaaka (arhinta je Salmo 73:28). Ístu, jorhendani jauakachi juchaari konsiensiani parachi májkueni eratseni eska Tata Diosï (Ebr. 5:14). Ka engajtsïni nema méntku arhini jauaka parachi úni ambe ma enga no sési jaka, i ambejtsïni jarhuataati parachi no ísï úni. Nóchi méni uékapiringa imani ambe úni enga no sési pʼikuastapiringa juchaari Taatini ka enga úpiringa eskachi nóteru sési pájperapiringia imani jingoni. ¿Ambechi máteru ambe uaa úni parachi xarhatani eskachi tsitisïnga imani ambe úni enga Tata Diosï uandajka eska sési jarhaska?
13. ¿Ambechi uaa úni parachi jurhimbikua jingoni jámani? (Proverbios 15:9).
13 Segundu: Jánguarhintani pauani pauani imani ambe úni enga sési jaka. Engachi uéjka eska múskulu ma uinhapiti jauaka, jánguarhintasïngachi pauani pauani ejersisiu úni. Sáno májkueni, engachi uéjka kurhajchani Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani, jatsiskachi para pauani pauani jánguarhintani. Míteskachi eskajtsïni Tata Diosï Jeoba kurhangutspisïnga ka nójtsïni jukari ambe kurhachesïndi (Sal. 103:14). Imajtsïni aiachisïndi eska “xénchaasïn[ga] imeechani engaksï jánguarhintajka jurhimbikua jingoni jámani” (arhinta je Proverbios 15:9). ¿A no eska engachi uékani jarhajka sánderu marhuakuni Tata Diosïni kánikuachi jánguarhintasïnga astakachi újka ísï úni? Sáno májkueni, kánikuachi jánguarhintasïnga parachi jurhimbikua jingoni jámani. Ka Tata Diosï Jeobajtsïni tekaantskua jingoni seguiriuati jarhuatani parachi imani ambe úni enga sési jaka ka parachi tiempu jingoni sánderu sési úni ambe ma (Sal. 84:5, 7).
14. ¿Ambe arhikuekasïni jurhimbikueri inchanhikua enga tiámueri, ka andichisï uétarhinchajki?
14 Tata Diosï Jeobajtsïni uékperakua jingoni miátantasïndi eska úni ambe enga ima uandajka eska sési jarhaska no úkuka jukaska (1 Juanu 5:3). Sánderu sési, kuájchakusïndijtsïni ka pauani pauanchi uétarhinchasïnga eskajtsïni inde ambe kuájchakuaka. Ju je eratsentani imani xukuparhakuani uarhiperakueri enga apostoli Pablu uandapka (Efes. 6:14-18). ¿Náki xukuparhakueri parti kuájchakusïni kristianueri mintsitani? Jurhimbikueri “kamisa [o inchanhikua] tiámueri” enga Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani arhikuekajka. Ísï eska inchanhikua tiámueri ma na kuájchakujka mintsitani, imeeri juramukuechajtuksï kuájchakusïndi juchaari mintsitani enga arhikuekajka ambe engachi eratsejka, pʼikuarherajka ka ambe engachi tsitijka. Ísï jimbo, kánikua jukaparhakuesti eska juchaari xukuparhakuarhu uarhiperakueri, méntkisïchi jukarini jauaka jurhimbikueri inchanhikuani enga tiámueriika.
15. ¿Ambechi jatsiski para úni parachi jukantani jurhimbikueri inchanhikuani enga tiámueriika?
15 ¿Ambechi jatsiski para úni parachi jukantani jurhimbikueri inchanhikuani enga tiámueriika? Jatsiskachi para exeni ambe engaksï uandajka Tata Diosï Jeobaeri juramukuecha ante dechi erakuni ambe ma. Ísï jimbo, ante dechi exeni ambeerichi uandontskuarhia máteruechani jingoni, náki kústakuachi kurhaua, ambechi exea o ambe engachi arhintaaka, ju je kurhamarhikuarhini: “¿Ambe peerani jaua juchiiti mintsitarhu? ¿Tata Diosï Jeoba jaiapanhentaa indeni ambe? ¿O inde ambe úsïndi eska ma tsitiaka imani ambe enga Tata Diosï no jaiapanhentajka, komu ísku jándikua ambe, atajperakua ambe, jukari uékani jatsikuarheni ka no uandanhiani máteruecha jimbo?” (Filip. 4:8). Engachi úska imani ambe enga Tata Diosï Jeoba jaiapanhentajka, imeeri juramukuechaksï kuájchakuati juchaari mintsitani ima ambeeri enga no sési jaka.
Uaakachi méntkisï jurhimbikua jingoni jámani ísï eskaksï “marirhu anapu olecha” na méntku jurhani jarhajka. (Exea je párrafuechani 16 ka 17).
16, 17. ¿Nénajtsïni jarhuatasïni Isaías 48:18 parachi seguru jarhani eskachi uaaka méntkisï kurhajchaani Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani?
16 ¿Ménisïjtsï eratseski eskajtsï no uaaka méntkisï kurhajchaani Tata Diosïiri juramukuechani? Ju je eratsentani ejempluni ma enga Tata Diosï Jeoba uandapka ka enga Isaías 48:18 jimbo jaka (arhinta je). Tata Diosï aiatspesïndi eskachi méntkisï uaaka jurhimbikua jingoni jámani ísï eskaksï “marirhu anapu olecha” na méntku jurhani jarhajka. Ju je eranhaskani eskachi marirhu uanamukutini jarhaska ka eskachi exexaka na engaksï olecha méntku jurhani jaka no anhaxurhiparini. ¿A no eskachi no eratsepiringa eskaksï olecha nóteru juuakia? Nómbe. Míteskachi eskaksï olecha desde iónisï jurhaskia ka eskaksï seguirini jauaka jurhani.
17 Jimajkani, ísï eskaksï marirhu anapu olecha na méntku jurhani jarhajka, ¿ambejtsïni jarhuataa parachi méntkisï jurhimbitku jámani? Engachi uékani jauaka úni ambe ma, ju je eratsentani ambe enga uéjka Tata Diosï Jeoba eskachi uaaka ka ju je ísï úni. No arhiparini na enga xáni úkua jukaaka ambe engachi jatsika para úni, juchaari Taati enga xáni xénchpetiika méntkisï juchantsïni jingoni jauati parajtsïni jarhuatani seguirini úni ambe enga sési jaka ka parachi pauani pauani kurhajchaani imeeri juramukuechani (Is. 40:29-31).
18. ¿Andichisï no jatsi para jusgarpini seguni eskachi jucha na sési exeaka?
18 Terseru: Jurajkuni eska Tata Diosï Jeoba jusgarpiaka. Nájkirukachi jánguarhintajka parachi ísï jámani eskaksï Tata Diosïiri juramukuecha na uandajka, nóchi jatsiska para máteruechani jusgariuani, nijtuchi eratseni eskachi jucha sánderu jurhimbikua jingoni jámasïnga eska imeecha. Nóchi kʼéri ambe exekuarhisïnga máteruechani jingoni eratseparini eskachi uaaka jusgariuani seguni eskachi jucha na sési exejka. Sánderu sési, miántasïngachi eska Tata Diosï jindeeska “iámu parhakpinirhu anapu Juesi” (Gén. 18:25). Imajtsïni no sésikua íntskusti parachi jucha jusgarpini. Ka Jesúsi mismu ini ambe uandaspti: “Asï jáma je jusgarpini paraka chájtu no jusgarinhantaaka” (Mat. 7:1).c
19. ¿Nena xarhataspi José eska mintsikasïreenga eska Tata Diosï jurhimbikua jingoni jusgarpipiringa?
19 Ju je ménderu eratsentani Joséri ejempluni, achamasï ma enga jurhimbitku jámeenga. Ima no jusgariuaspti máteruechani ni sikiera jiáni enga no sési kánhapka. Mismu imeeri ermanu jémbeechaksï kánikua no sési kámaspti, íntspikuarhisptiksï paraka jántspiri máepiringa ka arhisptiksï imeeri taati jémbani eska ima uarhispkia. Máru uéxurhini tátsekua, José ménderu exejperantaspti imeeri ermanu jémbeechani jingoni, iásï ima kʼéri juramuti máesptia. Úpirindi no sési jusgariuani ka no sési ambe úkuantani. Ka imeeri ermanu jémbeecha inde ambeksïsï erokuarhini japti, nájkirukaksï kánikua no sési pʼikuarherani japka imani ambe jimbo engaksï úkupka Joséni. Peru José arhiaspti: “Asï ché je. ¿Andi jí Tata Diosïiri lugari jimbo jarhaski?” (Gén. 37:18-20, 27, 28, 31-35; 50:15-21). José kaxumbikua jimbo jámaspti ka jurajkuspti eska Tata Diosï Jeoba jusgariuapiringa imeeri ermanu jémbeechani.
20, 21. ¿Ambejtsïni jarhuataa parachi no jámani eratseni eskachi sánderu jurhimbitku jámasïnga eska máteruecha?
20 Májkueni eska José, juchajtuchi jurajkusïnga eska Tata Diosï jusgarpiaka. Pori ejemplu, nóchi eratsesïnga eskachi jucha míteskia andiksïsï erachicha újka ambe ma. Nóchi úsïnga exeni ambe enga imeecheri mintsitarhu jaka; solu “Tata Diosï Jeoba exesïndi ambe jimboksïsï újki ambe ma” (Prov. 16:2). Ima xénchaasïndi iámindu jásï kʼuiripuechani no arhiparini nani engaksï anapueuaka oksï na járhati pʼindekuechani jatsiaski. Imajtsïni ini ambe juramuchisïndi: Míta je ‘chaari mintsitani’ (2 Kor. 6:13, Táta Diósïri Uandakua Tata Jesukristueri Aiatsperakua). Ísï jimbo uékasïngachi xénchaani iámindu juchaari erachichani ka no jusgariuani.
21 Ístuchi no jusgariuasïnga imeechani engaksï no marhuakujka Tata Diosïni (1 Tim. 2:3, 4). Pori ejemplu, nóchi jusgariuasïnga juchaari familiarichani engaksï no marhuakujka Tata Diosïni, nijtuchi eratsejki eskaksï no méni niáraaka marhuakuni. Engachi ísï úpiringa nóchi kaxumbitipiringa ka sánderuchi kʼéri ambe exekuarhini japiringa eska máteruecha. Tata Diosï Jeoba útasï tiempu íntskuaxati iámu “parhakpinirhu anapuechani” paraksï móantani (Uku. 17:30). Ju je no mirikurhini eska Tata Diosï Jeoba no sési exesïnga imani enga uandajka eska sánderu jurhimbikua jingoni jámasïnga eska máteruecha.
22. ¿Ambeksïni jarhuatasïni parajtsï tsitini jurhimbikua jingoni jámani?
22 Engachi úska ambe enga Tata Diosï uandajka eska sési jarhaska, kánikuachi tsípikua jingoni irekaaka ka ambakiti ejempluchi máeuaka para máteruecha. Ka i ambe uaati eskajtsïni máteruecha ka Tata Diosï Jeoba sánderu xénchaaka. Ísï jimbo, ju je seguirini ʻkʼarhimaniʼ ka ʻkʼarhichaniʼ jurhimbikueri ambe (Mat. 5:6). Seguruchi jarhaska eska Tata Diosï exesïnga na engachi xáni jánguarhintajka pauani pauani parachi kurhajchaani imeeri juramukuechani ka i ambe úsïndi eska ima kánikua sési pʼikuarheraaka. Nájkiruka parhakpinirhu sánderu no jurhimbikua jingoni janhajkia, ju je uinhapikuarhintani ka miáni eska “Tata Diosï Jeoba xénchaasïn[ga] imeechani engaksï jurhimbikua jingoni jámajka” (Sal. 146:8).
PIREKUA 139 ¿Eranhaskasïndi jimbanhi parhakpinini?
a Ini parhakpini jimbo enga xáni no sési jánhaskuarhini jaka, no fásiliisti exeantani imani kʼuiripuechani engaksï tsitijka jurhimbikua jingoni jámani. Joperu jarhastiksï uánikuecha engaksï kurhajchaajka Tata Diosï Jeobaeri juramukuechani ka seguru eskajtsï chájtu ísï úsïnga jimbokajtsï xénchasïnga Tata Diosïni, imani enga kánikua tsitijka jurhimbikua jingoni úni iámindu ambe. ¿Ambechi uaa úni parachi sánderu tsitini jurhimbikua jingoni jámani? Ini jorhenguarhikua jimbochi exeni jauaka nénachi uaa ísï úni. Joperuchi orheta exeaka ambeeski Tata Diosïiri jurhimbikua ka andisï sési jaki eskachi tsitiaka jurhimbikua jingoni jámani.
b Ini jorhenguarhikua jimbochi uandani jauaka jurhimbikueri ambe enga kualidadi máeka ka nóchi arhikuekani jauaka Biblieri jurhimbikua ambe engachi semana 34 jimbo exeka.
c Ménichani, kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutichaksï jatsisïndi para nemani jusgarini enga kʼéri pekadu ma újka ka exenksï sini ima kʼuiripu meru móantaskia (1 Kor. 5:11; 6:5; Sant. 5:14, 15). Peruksï kaxumbitiisti ka miántasïndiksï eskaksï no úsïnga exeni ambe enga mintsitarhu jaka ka eskaksï Tata Diosï Jeobani jimboksï jusgarpijka (terukutanta je 2 Crónicas 19:6 jingoni). Kánikuaksï jánguarhintasïndi kurhangutspini, pʼamojpini ka sési jusgarpini ísï eska Tata Diosï.