SEMANA 42
PIREKUA 103 Jeobajtsïni íntsaasti orhejtsïkutiichani
Tsípisïngachi jimbokachi jatsiaska erachiichani engaksï ísïika “komueska intsïmperata ma”
“Enga ima iótakuarhu karhanchentapka, [...] máru kʼuiripuechani [...] íntspiaspti komueska intsïmperata ma” (ÉFES. 4:8).
AMBE ENGACHI JORHENGUARHIAKA
Na engajtsïni jarhuatajka sierbo ministerialiicha, orhejtsïkutiicha ka sirkuitueri orhejtsïkutiicha ka nénachi uaa xarhatani eskachi jukaparharasïnga imeecheeri ánchikuarhitani.
1. ¿Ambejtsïni xáni íntskuskia Jesúsi?
NO NEMA jarhasti enga xáni intsïmpitiika eska Jesúsi. Pori ejemplu, enga Echerirhu japka úraspti imeeri uinhapikuani para milagruechani uaani ka jarhuatani uánikua kʼuiripuechani (Luk. 9:12-17). Ka íntskustijtsïni sánderu ambakiti intsïmperatani jimboka íntspiska imeeri tsípikuani juchantsïni jimbo (Juanu 15:13). Desde enga tsíntapka, ima seguirixati intsïmpitiini. Ísï eska ima na aiatspipka, ima kurhakusïndi Tata Diosï Jeobani eska úraaka imeeri espiritu santuni parajtsïni jorhendani ka sési pʼikuastantani (Juanu 14:16, 17; 16:13). Ka ístu Jesúsi úraasïndi tánguarhikuechani parachi exeni néna jorhendaani kʼuiripuechani Biblieri ambe ka ístu paraksï imeeri chúxapatiini (Mat. 28:18-20).
2. ¿Neeskiksï inde achamasïicha engaksï ísïika “komueska intsïmperata ma”? (Éfesu 4:7, 8).
2 Joperu ístujtsïni Jesúsi íntskusti máteru ambe. Apostoli Pablu karaspti eska jiáni enga Jesúsi auandarhu karhanchentapkia íntspiaspti máru achamasïichani “komueska intsïmperata ma” (arhinta je Éfesu 4:7, 8). Ima uandantaspti eska Jesúsi íntspiaspka ini kʼuiripuechani paraksï mámaru jarhuatani kúnguarhikuani (Éfes. 1:22, 23; 4:11-13). Ini jurhiatikuecha jimbo, i achamasïicha engaksï ísïika “komueska intsïmperata ma” jindeestiksï sierbo ministerialiicha, kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiicha ka sirkuitueri orhejtsïkutiicha.a Ísïisti, i achamasïichaksï no perfektuesti ka niárasïndiksï imani ambe úni enga no sési jaka (Sant. 3:2). Joperuksï k’éri intsïmperata máesti enga tata Jesukristu úrajka parajtsïni jarhuatani.
3. Uanda je ejemplu ma jingoni nénachi uaa jarhuataani inde achamasïichani engaksï ísïika “komueska intsïmperata ma” paraksï sánderu sési úni imeecheeri ánchikuarhitani.
3 Jesúsijtsïni íntsaasti ini achamasïichani engaksï ísïika “komueska intsïmperata ma” paraksï uinhaperaantani kúnguarhikuechani (Éfes. 4:12). Joperu juchajtuchi uaaka jarhuajpeni paraksï ima sési úni imeecheeri ánchikuarhita enga xáni jukaparhakueka. Parachi sánderu sési kurhanguni, ju je eranhaskani arini ambe. Jiáni enga Kʼumanchikua Reinueri ma únhani jarhajka, máruksï meru jima ánchikuarhini jarhasïndi ka máteruechaksï máteru ambe jingoni jarhuajpesïndi, komu t’irekua ambe páni, ambe ma móskuni o máteru ambe úparini. Sáno májkueniisti jimbokaksï sierbo ministerialiicha, orhejtsïkutiicha ka sirkuitueri orhejtsïkutiicha mámaru ambe úsïnga, joperu iámindu juchachi uaaka jarhuataani imani ambe jingoni engachi újka ka uandani. Ju je exeni nénajtsïni marhuachesïni imeecheeri ambakiti ánchikuarhita ka ístuchi exeaka nénachi uaa xarhatakuani eskachi agradesidu jarhaska imeecha jingoni ka ístu Jesúsini jingoni jimbokajtsïni íntsaaska indeni achamasïichani.
SIERBO MINISTERIALICHAKSÏ JARHUAJPESÏNDI
4. ¿Nénaksï jarhuajpesïreeni sierbo ministerialiicha primeru siglurhu?
4 Primeru siglurhu, erachiichaksï sierbo ministeriali únhasïreendi (1 Tim. 3:8). Peeka 1 Korintu 12:28 jimbo, Pablu indeeni erachiichani arhikuekaani japka enga uandapka “imeecha engaksï jarhuajpejka”. I erachiichaksï mámaru ambe úsïreendi parakaksï orhejtsïkutiicha úpiringa jorhentpini ka uinhaperaantani erachiichani. Jamberiksï sierbo ministerialiicha jarhuajpienga kopiechani uaani karakateecheri o imani ambe piáni enga xáni uétarhienga paraksï kopiechani uaani.
5. ¿Ambeksï úsïni sierbo ministerialiicha ini jurhiatikuecha jimbo?
5 ¿Ambeksï úsïni sierbo ministerialiicha ini jurhiatikuecha jimbo? (1 Ped. 4:10). Jamberiksï máru kuenta úntajti kúnguarhikuarhu anapu sentabuni, territoriuechani exeani, publikasionichani kurhajkuarhiani ka íntsaantani aianhpirichani, audiu ka bideurhu jarhani, akomodadoriini oksï jarhuajpeni Kʼumanchikua Reinuerirhu paraksï arreglarini ambe ma. Iámindu i ambe uétarhisïndi paraka kúnguarhikua sési jauaka (1 Kor. 14:40). Joperu ístuksï ménichani arhiasïndi sierbo ministerialiichani paraksï asignasioni ma nitamatarani partirhu Kristianueri Irekua ka Aianhpikua o paraksï nitamatarani arhijtsïkperata ma para iáminduechani. Ístuksï úsïndi jarhuatani erachiichani engaksï grupuni ma orhejtsïkujka aianhpikuarhu. Ka ménichani orhejtsïkutiichaksï arhiasïndi paraksï nirani pámbetaani para uinhaperantani erachini o pirenchini ma.
6. ¿Andichisï xáni jukaparharajki sierbo ministerialiicheeri ánchikuarhitani?
6 ¿Andichisï xáni jukaparharaajki sierbo ministerialicheeri ánchikuarhitani? Ju je exeni ambe engaksï uandajka máru erachiicha. Pirenchi ma enga Bolivia anapueka ka enga Bereniceb arhinhajka uandasïndi: “Sierbo ministerialicheeri ánchikuarhita jimbo, ji úsïnga sánderuni agustu jarhani tánguarhikuecharhu. Imeechaksï audiu ka bideuecharhu jarhasïndi ka ji úsïnga sánderu sési pireni, komentarini, kurhauani arhijtsïkperateechani, exeani bideuechani ka imajeniichani. Imeechaksï jingontku jarhasïndi paraka iámu ambe sési jauaka kúnguarhikuarhu ka ístuksï exesïndi eskaksï erachiicha uaaka konektarikuarhini tánguarhikuarhu interneti jimbo. Enga na kʼamakurhijkia tánguarhikua, imeechaksï jarhuajpesïndi aseu úni ka kuenta úntasïndiksï sentabuni, ka eskachi jatsiauaka iámu publikasioni engachi uétarhinchaajka. ¡Ji kánikua diosmaiamukua arhiasïnga!”. Leslie enga Colombia irekaka ka enga orhejtsïkutiiri témba máeka, uandantasïndi: “Sierbo ministerialiichaksï kánikua jarhuatasïndi juchiiti acheetini. Engaksï imeecha no jarhuatapiringa mámaru ambe úni, juchiiti acheeti kánikua okupadu japirindi. Ji kánikua agradeserikuasïnga jimbokaksï imeecha méntkisï tsípikua jingoni jarhuatasïnga”. Ka juchajtuchi májkueni agradeserikuasïnga (1 Tim. 3:13).
7. ¿Nénachi uaa xarhatani eskachi agradeserikuasïnga sierbo ministerialiichani? (Ístu exe je imajenini).
7 Jamberichi agradesidu pʼikuarherajka sierbo ministerialiicha jimbo, joperu Biblia arhisïndi: “Méntkisï diosmaiamukua arhijpi je” (Kol. 3:15). Ju je exeni ambe enga újka Finlandia anapu orhejtsïkuti ma enga Daavid arhinhajka: “Sierbo ministerialiichani tekstu ma axakuasïnga mensaji o tarjeta ma jimbo, ka arhiasïnga na engajtsïni xáni uinhaperantajka ka na engani xáni agradesidu jaka imeecheeri ánchikuarhita jimbo”. Pascual ka Jael engaksï Nueva Caledonia irekaka, arhisïndiksï Tata Diosï Jeobani na engaksï pʼikuarherajka sierbo ministerialiicha jimbo: “Sánderuchi seguidu diosmaiamukua arhisïnga Tata Diosï Jeobani engachi jatsiaka sierbo ministerialiichani kúnguarhikuarhu ka kurhakusïngachi eska no méni jurajkuauaka ka jarhuatani”. Tata Diosï Jeoba kurhauasïndi indeni járhati kómarhikuechani jimboka kánikua marhuakusïnga kúnguarhikuani (2 Kor. 1:11).
ORHEJTSÏKUTIICHAKSÏ UINHAMU ÁNCHIKUARHISÏNDI
8. ¿Andisï Pablu uandapi eskaksï primeru siglurhu anapu orhejtsïkutiicha kánikua ánchikuarhisïreenga? (1 Tesalónika 5:12, 13).
8 Primeru siglurhu anapu orhejtsïkutiichaksï kánikua ánchikuarhisïreendi (arhinta je 1 Tesalónika 5:12, 13; 1 Tim. 5:17). Imeechaksï orhejtsïkuasïreendi kúnguarhikuechani paraksï úni tánguarhikuecha úkuarhini ka iámindu kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiichaksï exesïreendi ambe úni. Ka ístuksï uékperakua jingoni arhiasïreendi erachiichani ka pirenchiichani paraksï mójtakuni máru ambe ka ísïksï úsïreendi kuájchakuni kúnguarhikuani (1 Tes. 2:11, 12; 2 Tim. 4:2). Joperu ístu, kánikuaksï jánguarhintasïreendi paraksï úni sési jarhani Tata Diosï Jeoba jingoni ka kuidariuani imeecheeri familiechani (1 Tim. 3:2, 4; Titu1:6-9).
9. ¿Ambeksï úsïni orhejtsïkutiicha ini jurhiatikuecha jimbo?
9 Ini jurhiatikuechani jimbo, orhejtsïkutiichaksï kánikua ánchikuarhisïndi. Pori ejemplu uérasïndiksï aianhpini (2 Tim. 4:5). Jo, ambakiti ejempluksï máesti aianhpikuarhu, imeechajtsïni arhisïndi náki territoriu jimbochi aianhpia, ístujtsïni jorhendasïndi néna aianhpini ka jorhentpini. Ka ístuksï jurhimbikua ka pʼamojperakua jingoni jusgarpisïndi. Enga nema kʼéri pekadu ma újka, imeechaksï jánguarhintasïndi jarhuatani erachini o pirenchini paraka ménderu sési jauaka Tata Diosï Jeoba jingoni. Joperuksï jánguarhintasïndi paraka kúnguarhikua pímbinhasï jauaka (1 Kor. 5:12, 13; Gál. 6:1). Imeecheeri sánderu kʼéri ánchikuarhita jindeesti kuidariuani erachiichani (1 Ped. 5:1-3). Kánikuaksï sési nitamataraasïndi arhijtsïkperateechani, jánguarhintasïndiksï sési míteani kúnguarhikua anapu erachiichani ka nirasïndiksï uinhaperaantani erachiichani engaksï uétarhinchani jarhajka. Ístuksï máru orhejtsïkutiicha jarhuajpesïndi konstruksionirhu o para Kʼumanchikuechani Reinueri arreglariuani, óksï jarhuajpesïndi para kʼéri tánguarhikua rejioniiri úkuarhini ka ístuksï jarhasti imani Grupurhu engaksï Jarhuataajka Testiguechani engaksï Uétarhinchajka Tratamientu ma, ka Grupurhu engaksï testiguechani pʼorhembiajka engaksï pʼamenchani jarhajka óksï máteru jásï ánchikuarhita ma jingoni jarhuajpeni. Uánikua ambeksï úsïndi juchantsïni jimbo, ¿a no?
10. ¿Andichisï xénchaajki kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiichani?
10 Tata Diosï Jeoba uandasptia eskaksï orhejtsïkutiicha sési kuidariuapiringa erachiichani ka eskaksï iicha no chéni pʼikuarherapiringa (Jer. 23:4). Pori ejemplu, indeni ambesï úkuarhinchapti pirenchi ma enga Finlandia anapueka ka enga Johanna arhinhajka. Imeeri amamba uinhamu pʼamenchaxapti, ima uandantasïndi: “Kánikua úkua jukanchasïreenga máteruechani aianguani na enga pʼikuarhereenga. Joperu orhejtsïkuti ma engani ji no káni sési mítepka, tekaantskua jingondini kurhajchaspti, jindeeni jingoni kómarhispti ka exerasptirini eskari Tata Diosï Jeoba kánikua xénchasïnga. No xáni sési miásïnga ambe engareni arhipka, joperuni kánikua segura pʼikuarheraspka. Ísï exesïnga eska Tata Diosï Jeoba axaspka parareni jarhuatani jiáni engani uétarhinchani japka. ¿Ka chá miásïni nénaksïni jarhuataskia kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiicha?
11. ¿Nénachi uaa xarhatakuani orhejtsïkutiichani eskachi sési pʼikuarherasïnga imeecheeri ánchikuarhita jimbo? (Ístu exe je imajenini).
11 Tata Diosï Jeoba uékasïndi eskachi xarhatakuauaka orhejtsïkutiichani eskachi xénchaasïnga “jimbokaksï imeecha uinhamu ánchikuarhisïnga” (1 Tes. 5:12, 13). Henrietta enga Finlandia irekaka, uandantasïndi: “Orhejtsïkutiichaksï tsípikua jingoni jarhuataasïndi máteruechani, joperu inde ambe no arhikuekasïndi eskaksï ima kánikua tiempu jatsisïnga ka uinhapikua o eskaksï no jatsiasïnga problemeechani. Jimbosïni ménisï andarhierajka orhejtsïkutini ma ka arhini: ‘Nomasiksïni uékasïnga arhini eskajtsï ambakiti orhejtsïkuti máeska’”. Pirenchi Turquía anapu ma enga Sara arhinhajka, uandasïndi: “Orhejtsïkutiichaksï uétarhinchasïndi eska ma uinhaperaantauaka paraksï seguiriini jarhani sési marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Ísï jimbo, karakuasïnga tarjeta ma, pʼímarhiasïnga paraksï tʼireni o imeecha jingoni uérasïnga aianhpini”. ¿Náki orhejtsïkutintsï uékapirini diosmaiamukua arhini ka nénajtsï úpirini ísï úni? (1 Kor. 16:18).
Chájtsï uaaka uinhaperaantani imani erachiichani engaksï responsabilidadi ma jatsika paraksï imeecha seguiriini jarhani sési marhuani. (Exea je párrafuechani 7, 11 ka 15).
SIRKUITUERI ORHEJTSÏKUTIICHAKSÏ UINHAPERANTASÏNDI KÚNGUARHIKUECHANI
12. ¿Ambe máteru ambe íntsaaspi Jesúsi kúnguarhikuechani para uinhaperaantani? (1 Tesalónika 2:7, 8).
12 Jarhasti máteru intsïmperata enga Jesúsi íntsaaka kúnguarhikuechani. Primeru siglurhu, Jesúsi úraaspti Jerusaléni anapu orhejtsïkutiichani paraksï Pabluni, Bernabéni ka máteru orhejtsïkutiichani axaani máteru kúnguarhikuecharhu (Úku. 11:22). ¿Para ambe? Paraksï uinhaperaantani erachiichani, májkueni eska na jatsika para úni sierbo ministeriali ma ka orhejtsïkuti ma (Úku. 15:40, 41). Ima achamasïichaksï uánikua ambe nitamakuarhispti, astaksï niáraspti sáno uarhini paraksï jorhendaani ka uinhaperaantani máteruechani (arhinta je 1 Tesalónika 2:7, 8).
13. ¿Náki ánchikuarhitaksï úsïni sirkuitueri orhejtsïkutiicha?
13 Sirkuitueri orhejtsïkutiichaksï jatsisïndi para iauani ísï nirani. Máruksï iauanisï nirasïndi paraksï úni kúnguarhikua ma jimbo niárani. Ka mándani semanaksï uánikua arhijtsïkperatechani nitamataraasïndi, nirasïndiksï erachiichani pʼorhembiani paraksï uinhaperaantani ka tánguarhintasïndiksï prekursoriicha ka orhejtsïkutiicha jingoni ka ístu aianhpiriicha jingoni paraksï nirani aianhpini. Ístuksï prepararikuarhisïndi arhijtsïkperateecha jingoni ka exesïndiksï nénaksï úkuarhia kʼéri tánguarhikuecha sirkuitueri ka rejioniiri. Ka ístuksï exeasïndi imani jorhentperakuechani para prekursoriicha, ka tánguarhintasïndiksï prekursoriicha jingoni engaksï indeecheeri sirkuitu jimbo jaka ka uánikua máteru ambeksï úsïndi enga kánikua jukaparhakueka, ka ménisïksï imani ambe úsïndi enga Beteli arhiajka ka enga sóntku uétarhijka para úni.
14. ¿Andichisï jukaparharajki sirkuitueri orhejtsïkutiicheeri ánchikuarhitani?
14 ¿Néna jarhuataasïni kúnguarhikuechani engaksï xáni sési ánchikuarhijka sirkuitueri orhejtsïkutiicha? Turquía anapu erachi ma uandasïndi: “Méni engajtsïni jurhajka pʼorhembini, jarhuatasïndirini parani ji sánderu uékani erachiicha jingoni jarhani ka jarhuataani. Uánikua sirkuitueri orhejtsïkutiichani míteaskia, joperu iáminduechajtsïni méntkisï xarhatachesïndi eskaksï jatsisïnga tiempu paraksï jindeeni jingoni uandontskuarheni”. Johanna engachi párrafu 10 jimbo uandaka, ma xanhari sirkuitueri orhejtsïkuti jingoni uéraspti aianhpini, joperuksï no nemani exentaspti kʼumanchikuecharhu. Ima uandantasïndi “Nájkirukachi no nemani exentapka, no méni mirikurhiaka imani jurhiatikuani. Imani tiempu jimbo, juchiiti ermaneechaksï apenasi mótsispti máteru nanisï ka ji kánikua jirinhantasïreenga. Sirkuitueri orhejtsïkutiirini kánikua uinhaperantaspti ka uékperakua jingondini kurhangutaraspti eskachi iáiasï no méntkisï uaaka májku kʼéri jarhani, joperu eskachi jimbanhi parhakpinirhu uaaka mámaru ambe úni parachi májku kʼéri jarhani”. ¿A no eskachi niárasïnga kánikua xénchaani sirkuitueri orhejtsïkutiichani? (Úku. 20:37–21:1).
15. a) ¿Nénachi uaa ísï úni eska na arhijka 3 Juanu 5-8 parachi xarhatakuani sirkuitueri orhejtsïkutiichani eskachi jukaparharasïnga? (Ístu exe je imajenini). b) ¿Andichisï no jatsi para mirikurhini erachiiri témbani ka ambechi uaa úni? (Exe je rekuadruni “Ju je no mirikurhiani témbeechani”).
15 Apostoli Juanu arhispti Gaiuni eska sési kaapiringa imani erachiichani engaksï nipiringa pʼorhembini kúnguarhikuani, arhispti: “Tʼu sáni jarhuataa engaksï imeecha níntani jauakia ka ísï ú eska Tata Diosï na jaiapanhentajka” (arhinta je 3 Juanu 5-8). ¿Nénachi uaa juchajtu májkueni úni? Pʼímarhini sirkuitueri orhejtsïkutini para nirani tʼireni ka uérani aianhpini engajtsïni pʼorhembini jauaka. Ju je exeni ambe enga újka Leslie engachi párrafu 6 jimbo uandaka para xarhatakuani eska agradesida jarhaska. Ima uandasïndi: “Kómarhisïnga Tata Diosï Jeobani eska íntsauaka ambe engaksï imeecha uétarhinchajka. Ka ístu, juchiiti acheeti ka ji, kartachi ma karakuasïnga ka arhiasïngachi na engajtsïni xáni uinhaperantajka engajtsïni pʼorhembijka”. Ju je no mirikurhini eskaksï sirkuitueri orhejtsïkutiicha ísïiska eska náki uéjki kʼuiripu ma. Imeechajtuksï ménisï pʼamenchasïndi, uandanhiani ka no sési pʼikuarherani. Ísï jimbo, enga chá ménisï arhiaska sési jásï ambe, ojtsï íntsaani sapichitu regalu ma, imeechaksï exeati eska Tata Diosï Jeoba mókukuantasïnga imeecheeri kómarhikuechani (Prov. 12:25).
UÉTARHISÏNDIKSÏ SÁNDERU ERACHIICHA ENGAKSÏ ÍSÏIUAKA “KOMUESKA INTSÏMPERATA MA”
16. ¿Ambeksï jatsiski para kurhamarhikuarhini erachiicha? (Proverbios 3:27).
16 Iámu parhakpinirhu, kúnguarhikuechaksï uétarhinchasïndi erachiichani engaksï ísïiuaka eska intsïmperata ma. Enga chá itsï atakuarhikia, ¿uaajtsï ísïini eska intsïmperakua ma? (arhinta je Proverbios 3:27). ¿Jánguarhintaxakijtsï parajtsï sierbo ministerialiini? Ka engajtsï jindeekia, ¿eratseskijtsïa ambejtsï uaa úni parajtsï orhejtsïkutiini?c ¿Ambejtsï úpirini mójtakuni ka uininharhitantani solisitudi ma para nirani Jorhentperakuarhu para Aianhpiriicha Reinueri? Engajtsï niraska jorhentperakuarhu, Jesúsiksïni uaati máru úrani. Joperu engajtsï exeska eskajtsï no uaaka ini ambe úni, aiangu je Tata Diosï Jeobani ka kurhaku je eskaksïni íntskuaka espiritu santu parajtsï sési úni imani ánchikuarhitani engajtsï intsïnhaaka (Luk. 11:13; Úku. 20:28).
17. ¿Ambe xarhatasïni inde kʼéri ánchikuarhita engaksï úni jaka inde achamasïichani enga Jesúsi íntspiaka komueska intsïmperakua ma?
17 Indeni xáni kʼéri ánchikuarhita jimbo engaksï úni jaka ima achamasïicha engajtsïni Jesúsi íntsaaka komueska intsïmperata ma, xarhatasïndi eskajtsïni Jesúsisï orhechepani jaka ini últimu jurhiatikuechani jimbo (Mat. 28:20). Juchaari Rei, kánikuajtsïni xénchasïndi, mámaru ambejtsïni íntskusïndi ka jingontku exeni jarhasïndi ambe engachi uétarhinchani jarhajka ka íntsaasïndijtsïni erachiichani engajtsïni jarhuatajka. ¿A no eskachi kánikua agradesidu jarhaska indeni ambe jimbo? Jiájkani, ju je jirinhakuntani nénachi uaa xarhatani eskachi agradesidu jarhaska ka ju je méntkisï diosmaiamukua arhini Tata Diosï Jeobani jimbokajtsïni imasï íntskujka “iámindu sési jásï intsïmperata ambe ka ambakiti ambe” (Sant. 1:17).
PIREKUA 99 Uánikua erachiichaksï jarhasti
a Iámindu ari achamasïichaksï ísïisti komueska intsïmperata ma: Orhejtsïkutiicha engaksï jaka Grupurhu enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani, jarhuajpiriicha Grupueri enga Orhejtsïkuajka iámindu kúnguarhikuechani ka ístu imeecha engaksï grupurhu ma jaka engaksï Betelini ma orhejtsïkujka ka máteru orhejtsïkutiicha engaksï máteru ánchikuarhita ambe újka.
b Máru nombriichaksï mójtakurhisti.
c Exentaakajtsï sánderu informasioni ambe enga uétarhijka para sierbo ministerialiini o para orhejtsïkutiini arhini artikuluecha jimbo “¿Uékasïntsï sierbo ministerialiini?” ka “¿Uékasïntsï orhejtsïkutiini?” rebistarhu Aianhpiri nobiembri de 2024.