MWAHA ONTHOKORORIWA 7
Moota woottottela mureerelo yoosoma ya Biblya
“Onasoma’mo sai?”—LUKA 10:26.
ETXIPO 97 Masu a Muluku Anninikhaliherya Okhala Akumi
ELE NINKELA AHU OXUTTERAa
1. Etthu heeni enoonihera weera soolepa sa mBiblyani saari sootepa otthuneya wa Yesu?
NEEREKE nyuwo munnuupuwelela moota yaarowaaya okhala eparakha omoona Yesu axuttihaka? Imaara sootheene owo annaromola soolepa sa mBiblyani! Nto annapaka eyo mwaha woosuwela, mwaha wooweera masu oopatxera yaalempwale noomala owo obatiziwa nave masu oomalihera ahinaakuve okhwa Yesu aaromola soolepa sa mBiblyani.b (Ola. 8:3; Nsal. 31:5; Luka 4:4; 23:46) Mwa iyaakha tthaaru ni emeya sa muteko awe woolaleera, owo annaromola ni annasoma soolepa sa mBiblyani variyari va atthu.—Math. 5:17, 18, 21, 22, 27, 28; Luka 4:16-20.
Yesu mweekumini mwawe aahoonihera weera annasiveliwa ni soolepa ni aahaakhulela weera soolepa sivoleele soopaka sawe (Nwehe mwaha 2)
2. Eheeni yaamukhavihenre Yesu osuwela nnene soolepa? (Nwehe efootu ya vakaapani.)
2 Ahinaaye opatxera muteko woolaleera elapo ela ya vathi, Yesu anniiwa masu a Muluku, mweekhaikhai owo annawiiwa asitithawe Maria ni Yosefe etthekulaka ni soolepa sa mBiblyani owannyaya.c (Ola. 6:6, 7) Moohihovela Yesu annarowa isemana sootheene osinagoga ni asitithawe. (Luka 4:16) Vaavo yaasommwaaya masu a Muluku owo annamaala weera iiwexexe ni noovira etempu owo aaxuttera moota woophwanya soolepa. Mwaha wa yeeyo, Yesu khaaxuttenre paahi moota woophwanya soolepa, mene nto yannamusivela ni ovarihela muteko mweekumini mwawe itthu sootheene aaxutteraawe. Mwa ntakihero, muupuwele etthu yeereñye emaara aaraaweno iyaakha 12, asitokweene amusinagoga yaawo yaasuwenle nlamulo na Mose “yànakhala n’otikhina niwoko na miruku ni sowakhula sawe.”—Luka 2:46, 47, 52.
3. Eheeni ninrowaahu woona mwa yoosomeene yeela?
3 Wakhala weera nnoosoma masu a Muluku mahiku ootheene, nnoovirelela osuwela nnene sene ni ovaha mwiitti. Nto ninrowa ottottela hayi mureerelo ele ninsomaahu? Hiyo nnooxuttera ni ele Yesu aalenlaawe ale yaasuwenle malamulo, alipa oolepa, Afarisi ni Asaduki. Asitokweene a ittiini ala yannasoma masu a Muluku mahiku ootheene, mene nto khiyaattottela mureerelo. Yesu aahima itthu tthaaru seera saakhavihere asitokweene ale wakhala weera yaamutthuna ottottela mureerelo vaavo yaasomaaya soolepa. Etthu Yesu aalenlaawe asitokweene ale pooti onikhavihera, etthu (1) wiiwexexa ele ninsomaahu, (2) ophwanya mihakhu sa masu a Muluku ni ya (3) waakhulela weera Biblya oneerihe okhala atthu ooreera murima.
MUSOMEKE NI YOOTTHUNA WEERA MWIIWEXEXE
4. Luka 10:25-29 onnixuttiha eheeni woohima sa moota masu a Muluku eneeraaya esommweke?
4 Hiyo ninnatthuna wiiwexexa itthu silempwale mBiblyani, naaheera hiiho, khaninrowa ottottela mureerelo ele ninsomaahu. Mwa ntakihero, moone mwaha Yesu aakhalannaawe ni “mulipa a ikano”. (Mmusome Luka 10:25-29.) Mulopwana owo aamukoha etthu heeni aatthuneyaawe opaka weera akhaleno ekumi yoohimala, mene nto Yesu aamukoha: “Mukanoni elempwe’mo exeni? Onasoma’mo sai?” Mulopwana ole aahaakhula nnene sene avarihelaka muteko soolepa sinhimaaya weera omutthune Muluku ni mukhw’á. (Onam. 19:18; Ola. 6:5) Mene nto moone etthu aahimmaawe muhoolo mwaya: “Vano mukhw’aka tani?” Eyo enoonihera weera ole khiiwexexa etthu ele aasomaawe. Mwaha wa yeeyo, ole khaasuwela ovarihela muteko mweekumini mwawe ele aasomaawe.
Nyuwo pooti oxuttera wiiwexexa ele munsomaanyu
5. Nivekelo ni osoma moomaaleleya onrowa wookhaviherani hayi wiiwexexa ele munsomaanyu?
5 Weera niwere wiiwexexe nnene sene masu a Muluku nintthuneya okhalano yookhovelela ya omusoma Biblya mahiku ootheene. Nrowe noone itthu sinrowa wookhaviherani nyuwo. Nvekeleke muhinaaye opatxera omusoma Biblya, hiyo nintthuna nikhavihero na Yehova weera nimwiiwexexeke Biblya. Munvekele owo munepaawe wootteela weera ookhavihereni wiiwexexa. Avinyaka musomeke moomaaleleya. Opaka eyo, enimookhaviherani wiiwexexa ele munsomaanyu, nyuwo pooti othanla osoma moowiiwanyeya naari omwiiwelela audio oogravariwa. Opaka eyo nyuwo khamunrowa paahi woona ele munsomaanyu mene nto munrowa wiiwa, eyo enimookhaviherani nyuwo wiiwexexa, wuupuwelela ni oxuttera ele munsomaanyu mBiblyani. (Yeh. 1:8) Mwamaliha yoosomaanyu, nvekeleke veeli weera mmuxukureleke Yehova mwaha wa yoovahaawe yootepa otthuneya ni munvekeleke weera ookhavihereni ovarela muteko ele muxuttenraanyu mweekumini mwanyu.
Moota heeni opaka inoota sinrowaaya wookhaviherani nyuwo wiiwexexa ele munsomaanyu ni ohittiwala (Nwehe eparagrafu 6)
6. Mwaha wa heeni opaka makoho ni inoota onrowaaya wookhaviherani vaavo mummusomaanyu Biblya? (Nwehe efootu.)
6 Nwehe tho itthu piili sinrowa wookhaviherani nyuwo omwiiwexexa Biblya. Mwiipakeke makoho wa ele nyuwo musommaanyu. Mwaasomaka yoolepa ya mBiblyani mwiikoheke ha: ‘Atthu heeni enromoliwa mu? Ni taani onuuluma? Ni onuuluma nnaani, ni mwaha wa heeni?’ Makoho ala animookhaviherani wiiwexexa ele munsomaanyu ni wiiwexexa ipontu sootthuneya mwa ele munsomaanyu. Mpakeke inoota vaavo munsomaanyu. Vaavo nyuwo mumpakaanyu inoota munkhala ntoko munkuxa minyuupuwelo sanyu munalepa, eyo enimookhaviherani wiiwexexa ele munsomaanyu. Opwaha mwa yeeyo, olepa onimookhaviherani ohittiwala ele musommaanyu. Inoota sanyu pooti ohela mpuwa makoho, ipeskisa, ipontu sootthuneya ni moota woovarela muteko ele munsomaanyu, naari etthu yoottunttheni murima vaavo mwaasomaanyu yoolepa eyo. Opaka eyo, enimookhaviherani omoona Biblya ntoko mitthenka sinrweela wa Muluku.
7. Vaavo nimmusomaahu Biblya mukhalelo heeni nintthuneyaahu okhalano, ni mwaha wa heeni? (Matheyo 24:15)
7 Yesu aahima mukhalelo wootepa otthuneya wakhala weera ninnatthuna omwiiwexexa Biblya: Iseru. (Mmusome Matheyo 24:15.) Iseru ti heeni? Mukhalelo nraahuno woovirikanyiha miruku soonanara ni miruku sooreera, mutthu okhanleno iseru onnawera ovirikanyiha miruku ni itthu ikina, opwaha mwa yeeyo, iseru sinnawera onnikhavihera woona itthu sa muhoolo. Ni Yesu aahima weera nintthuneya okhalano iseru weera niwere woona okwanela wa iprofesiya. Weera nittottele mureerelo ele ninsomaahu mBiblyani, nintthuneya okhalano mukhalelo owo.
8. Ninkela osoma hayi ni iseru?
8 Yehova onnaavaha iseru arumeyi awe. Mwa yeeyo, munvekeleke Yehova weera oovaheeni ikuru weera mukhaleno mukhalelo owo. (Mir. 2:6) Mene nto hiyo nintthuneya wiilipihera, moota heeni? Musomeke vakhaani-vakhaani weera nwere woona waari weera ele munsomaanyu ennalikana ni itthu musuwenlaanyu. Etthu enrowa wookhaviherani nyuwo ori opaka ipeskisa mbuukhuni mwahu. Mwa ntakihero: Eliivuru Enaakhaliherya Anamoona a Yehova Otokosa Myaha Sikumiheriwe. Ikaruma iyo sooxuttiha sinimookhaviherani nyuwo okhalano iseru ni wiiwexexa ele munsomaanyu mBiblyani, ni moota heeni munkelaanyu ovarela muteko mweekumini mwanyu. (Aheb. 5:14) Mwamusoma Biblya ni iseru nyuwo munoowera omwiiwexexa nnene sene.
MUSOMEKE NI YOOTTHUNA OPHWANYA MIHAKHU SA MBIBLYANI
9. Soolepa heeni sootthuneya Asaduki yaahiyaaya ohima?
9 Asaduki yaasuwela nnene sene iliivuru ithanu soopatxera soolepa sa eHeberi, mene nto awo khiyaakhulela itthu sootthuneya saari muliivuruni mmo. Mwa ntakihero, moone etthu Yesu aahimmaawe vaavo Asaduki yaamweerenraaya nnikoho woohima sa ovinyererihiwa wa alipa ookhwa. Yesu enre: “Khamutonko osoma mwa ebukhu ya Mose sa niputthi navarela, vavale Muluku amulenlaiye èraka: ‘Miyo kà Muluku Àbrahamu ni Muluku a Isakhi ni Muluku a Yakobe’?”(Mar. 12:18, 26) Nnaamweera Asaduki yaatonko osoma sooweereya iye ikwaha sintxipale, mene masu a Yesu enoonihera weera awo yaahiya ohima eparte yootthuneya ya masu ale ooxuttiha: enhima sa alipa oovinyererihiwa.—Mar. 12:27; Luka 20:38.d
10. Vaavo nimmusomaahu Biblya nintthuneya owehexexaka eheeni?
10 Eheeni hiyo ninxuttera ahu? Emaara nimmusomaahu Biblya hiyo nintthuneya okhala oomaaleleya weera niiwexexe itthu sootheene ninxutteraahu. Hiyo khanintthuneya wiiwexexa paahi soohimmwa sootthuneya, mene nto ikhaikhai ni mathipelo seiyo siri ntoko mihakhu soovithiwa sa masu a Muluku, ontthuneya wiilipihera weera niphwanye.
11. Moovarihana ni 2 Timotheyo 3:16, 17 moota heeni munrowaanyu ophwanya mihakhu sa masu a Muluku vaavo mummusomaanyu Biblya?
11 Moota heeni nyuwo munrowaanyu ophwanya mihakhu sa masu a Muluku vaavo mummusomaanyu Biblya? Nwehe ele onhimaawe 2 Timotheyo 3:16, 17. (Mmusome.) Yoolepa ela ehimme ha: “Yolempwa eri yothene . . . muteko aya ti”: (1) wohusiha, (2) wovanya, (3) wolaka ni ya (4) wolela mwa exariya. Ipontu iya ixexe sinnavareleya muteko mpaka mwa iliivuru sa mBiblyani iye muhinsomaanyu ikwaha sintxipale. Musome moomaaleleya sooweereya iyo sa mBiblyani ni nwehe itthu heeni sinooxuttihaayani woohima sa Yehova ni yootthunaawe, ni mweerere wiiwexexa moota heeni sooweereya iyo sinrowaaya woottaruxani. Iversu sa mBiblyani pooti onikhavihera woonelela mikhalelo sahu soonanara ni sootthuna sahu, nave tho sinoonikhavihera otthawa mikhalelo iyo ni ovirelela okhala oororomeleya wa Yehova. Mweerere woona moota sooweereya iyo sinrowaaya wookola ni oreherera mikhalelo sanyu soonanara, naari wa mutthu muninphwanyaanyu mmutekoni woolaleera. Mwa yoosomaanyu ya Biblya mwiilipihere woonelela ipontu sinrowa woottaruxani ni wookhaviherani woona itthu moota Yehova onoonaiye. Wakhala weera ipontu iya ixexe sinookhala mmuupuweloni mwanyu munoorowa okhalano mihakhu sa masu a Muluku emaara munrowaanyu omusoma Biblya.
MUHIYE YOOSOMAANYU YA BIBLYA OTXENTXA MIKHALELO SANYU
12. Mwaha wa heeni Yesu aakonhaawe Afarisi masu ala eneera “Khamutonke osoma?”
12 Emaara ekina Afarisi yaawoothera atthareli a Yesu otupha nlamulo na esaabadu, awaakhulaka Yesu enre: “Khamutonke osoma?” Aapaka nikoho nno mwaha wooweera Afarisi khiyaakhanleno moonelo wooreera woohima sa soolepa. (Math. 12:1-7)e Yesu aahima matakihero meeli a mBiblyani ni eversu emoha ya mprofeti Hoseya weera awoonihere Afarisi weera khayiiwexexa nlamulo na esaabadu, ni yaari atthu oohimoriwa ikharari, nto asilopwana ale yannasoma malamulo mene nto khiyaarukunuxa moonelo aya. Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera yannasoma evaanyaka ni yaari atthu oowiisunnuwiha, nto mukhalelo owo wannaakhottihera wiiwexexa ele yaasomaaya.—Math. 23:23; Yoh. 5:39, 40.
13. Mukhalelo heeni nintthuneyaahu okhalano vaavo nimmusomaahu Biblya ni mwaha wa heeni?
13 Masu a Yesu ennanoonihera weera nintthuneya okhalano moonelo wooreera vaavo nimmusomaahu Biblya. Khanintthuneya okhala ntoko Afarisi, moovirikana naawo nintthuneya okhala atthu oowiiyeviha ni waakhulela vaavo ninxuttihiwaahu, moota onhimaawe Biblya ninttuneya waakhela mooreera masu a Muluku. (Yak. 1:21) Napaka eyo nnoorowa waakhulela weera masu a Muluku ekhaleno mathipelo mweekumini mwahu. Nyaha ninphwanyaahu mBiblyani woohima sa: omoriwa ikharari, opixa murima ni nsivelo, sinrowa oneettihaka wakhala weera naatthu oohivaanya ni oohiisunnuwiha.
Ninrowa osuwela hayi waari weera ninnaakhulela masu a Muluku otxentxa mikhalelo sahu? (Nwehe eparagrafu 14)f
14. Etthu heeni enrowa onikhavihera woona weera Biblya onnitxentxa mikhalelo sahu? (Nwehe efootu.)
14 Moota nnaakosoopaahu atthu akina onnoonihera wakhala weera ninnatthara masu a Muluku. Afarisi khiyaahiñye masu a Muluku ovara murima aya, nto tiyeeyo yaaweerinhe waaphukela atthu oohittheka. (Math. 12:7) Moota nnuupuwelaahu woohima sa atthu akina ni waakosoopa, ennoonihera waari weera ninneettihiwa ni miruku sa Yehova ninphwanyaahu mBiblyani. Mwa ntakihero, neereke nyuwo mummakela paahi wuulumaru mikhalelo soonanara sa asinna ohiya mikhalelo sooreera? Neereke naatthu oomoriwa ikharari naari oolevelela, naari naatthu oovaanyiha ni oommira supi? Waakhula wa makoho ala enoorowa woonihera wakhala weera ninneemerera otxentxa mikhalelo sahu, miyuupuwelo sahu ni mapakelo ahu itthu.—1 Tim. 4:12, 15; Aheb. 4:12.
OSOMA MASU A MULUKU ENNANIHAKALALIHA
15. Yesu oonela hayi masu a Muluku?
15 Yesu annasiveliwa vantxipale ni masu a Muluku, va Nsalmu 40:9 [40:8, NM]; ninnaphwanya eprofesiya emoha enhima moota Yesu oonelaawe masu a Muluku, vale enre: “Wera kipanke otthuna wanyu, Muluku aka: Wú t’onkisivela ni ikano sanyu siri mpuwa mwa murim’aka.” Mwaha wa nsivelo nno wannamweeriha Yesu omukokhorela Yehova moohakalala, naasomaka masu a Muluku ni nnasiveliwa ni ele ninxutteraahu nneereke ohakalala vantxipale.—Nsal. 1:1-3.
16. Etthu heeni muntthuneyaanyu opaka weera muttottele mureerelo ni yoosomaanyu ya Biblya? (Nwehe equaadru “Masu a Yesu pooti wookhaviherani wiiwexexa ele mumsomaanyu.”)
16 Nrowe ntthareke masu ni ntakihero na Yesu. Napaka eyo nneereke wiilipihera weera nttottele mureerelo yoosomaahu ya Biblya. Hiyo nneereke wiiwexexa nnene sene ele Biblya onxuttihaawe vaavo ninsomaahu moomaaleleya, naari vaavo ninpakaahu mavekelo ni opaka inoota. Hiyo pooti omusoma Biblya ni iseru vaavo ninpeskisaraahu mbuukhuni mwahu, hiyo pooti okhalano moonelo mukina moota wonvarela muteko Biblya, nnaamweera nisomaka sooweereya sihisuwelinwexa naasaka mihakhu sa masu a Muluku. Hiyo nnoorowa waakhulela weera Biblya otxentxe mikhalelo sahu, nisomaka wa moonelo wooreera ni niilipihere weera nipake eyo, naakhuleleke weera hiyo nnoorowa ottottela mureerelo vaavo nimmusomaahu Biblya ni ovirelela okhalano onthamwene woolipa ni Yehova.—Nsal. 119:17, 18; Yak. 4:8.
ETXIPO 95 Ekeekhai Ennitepa Waarya
a Ootheene hiyo nimmukokhorela Yehova ninniilipihera mahiku ootheene weera nimusome Biblya. Atthu anniilipihera weera emusome Biblya, mene nto awo khaaniiwexexa ele ensomaaya, nave tho eyo yaaheereya ni atthu akina a etempu ya Yesu. Wuupuwelela ele Yesu aalenlaawe atthu ale yaamusoma Biblya, pooti onikhavihera ottottela mureerelo vaavo nimmusoma ahu Biblya.
b Oweharu, emaara Yesu aabatiziwaawe owo aahoottihiwa ni munepa wootteela ni annuupuwelela etempu aakhalaawe wiirimu ahinaakuve owa elapo ela ya vathi.—Math. 3:16.
c Maria aasuwela soolepa, ninnasuwela eyo mwaha wooweera aaromola sooweereya sintxipale sa mBiblyani. (Luka 1:46-55) Vanooneya weera Maria ni Yosefe khiyaakhanleno musurukhu woothuma ikoopiya sawaya, weera ewere wuupuwelela soolempwa, awo yannakhala moomaaleleya vaavo saasommwaaya soolempwa musinagoga.
d Nwehe mwaha “Achegue-se a Deus—‘Ele é o Deus . . . de vivos’” va A Sentinela a 1º a Fevereiro a 2013.
e Munwehe Matheyo 19:4-6, vaavo Yesu aapakenlaawe nikoho Afarisi noolikana ntoko ele aapankaawe woopatxerani, awo yaasoma woohima sa soopattuxiwa, mene nto khiyaawera wiiwexexa moonelo wa Muluku woohima sa ekasamentu.
f YOOTAPHUELA YA EFOOTU: Mmuthukumanoni ya va Empa ya Omwene, munna mmoha onkhavihera waudiyu ni eviidiyu, khansuwela moota woottapunya. Opwaha mwa yeeyo noomala mithukumano asinna yaamuxukurela mwaha wa wiilipihera wawe ni khiyaawehexenxe ele ahaaweraawe opaka.