Kapite 24
E tou nofo koa ite u Folafola ae e Hogofulu?
1. Kote lao fea ae nee foaki e Moisese kite hahai?
KOTE U lao fea ae e loto Sehova ke tou fakalogo kiai? E tonu koa ke tou taupau te mea ae e higoa ete Tohi-Tapu “kote lao a Moisese” pee “kote Lao” pee “kote lao a Sehova”, koteuhi he koia ae nee ina foaki mai (I Fakamatala 16:40; I Hau 2:3; Tito 3:9)? Pea nee faka hokope ia e Moisese te Lao kite hahai.
2. Kotea ae e ite lao aia?
2 Kote lao a Moisese e katoa ai lao e 600 tupu pee folafola kite tagata taki tokotahi, e kau ai mote u folafola tafito ae e hogofulu. O hage ko tona tala e Moisese, “nee ina [ia Sehova] faka totonu atu kia koutou ke koutou taupau, te u folafola ae e hogofulu, pea nee ina tohi kite u maka e lua”. (Teutalonome 4:13; Ekesote 31:18; Crampon 1905.) Kae koai koa ae nee foaki kiai e Sehova te Lao, ae e kau ai te u Folafola ae e Hogofulu? Kite malamanei katoa ape? Nee fai te Lao moo a?
NEE FOAKI KI ISELAELE ITONA UHIGA KEHE
3. E tou iloi feafeai kote Lao nee foakipe ki Iselaele ?
3 Kote Lao nee mole foaki kite malamanei katoa. Nee fai e Sehova te fakapapau mote u hako o Sakopo, ae nee liliu kote puleaga o Iselaele. Kote puleaga tokotahipe aia nee ina foaki kiai tana u lao. Kote Tohi-Tapu eina faka mahino lelei mai ite Teutalonome 5:1-3 pea mote Pesalemo 147:19, 20.
4. He koe nee foaki te Lao ki Iselaele?
4 Kote apositolo ko Paulo nee ina lagai te fehui aeni: “Moo a te Lao?” Kotea te tupuaga o tona foaki e Sehova ki Iselaele? E tali kiai e Paulo: “Moo fakaha ote u maumaulao, o au kite hau ate hako ae nee fai kiai te faka papau (. . .). Koia, kote Lao kua liliu ko totatou tagata taupau [pee tagata fai ako] o au kia Kilisito.” (Kalate 3:19-24). Kote uhiga ote Lao ae e makehe ai kote haofaki pea mote takitaki ote kau Iselaele koteuhi ke natou toka lelei kite tali o Kilisito. Kote u tuuga sakilifisio ae e faka totonu ete Lao e natou faka manatu kia natou ko natou kote kau agahala pea e aoga ia kia natou keiai he Fakamauli.—Hepeleo 10:1-4.
“KO KILISITO KOTE FAKA OSI OTE LAO”
5. Ite mate a Kilisito maa tatou, kotea leva ae nee hoko kite Lao?
5 E iloga lelei mai ia, ko Kilisito iate Fakamauli ae e tonu ke hau o hage kotona tala ete aselo i tona fanaui (Luka 2:8-14). Koia, i tana osi foaki tona mauli haohaoa moo sakilifisio, kotea leva ae nee hoko kite Lao? Nee too ia. E ui e Paulo: “E mole kei tou ihe tagata taupau.” (Kalate 3:25.) Kote pulihi ote Lao nee kohe mea faka fimalie ia kite kau Iselaele. Nee ina fakaha ia tonatou uhiga agahala, nee mole he tahi ia natou nee ina lavai tona taupau faka leleii. E ui e Paulo: “Ko Kilisito kua ina, aki he totogi, faka mavae mai tatou mai te malaia ote Lao.” (Kalate 3:10-14). Pea ina toe ui: “Ko Kilisito kote faka osi ote Lao.”—Loma 10:4; 6:14.
6. a) Kotea te fua ote faka osi ote Lao kite kau Iselaele pea mo natou ae e mole Iselaele, pea kotea tona tupuaga? b) Kotea te mea nee fai e Sehova o uhiga mote Lao?
6 Kote Lao nee kote “kaupa” ia eina vahei te kau Iselaele pea mote u puleaga kehe ae nee mole faka logo kiai. Kae, aki tana sakilifisio, nee haga Kilisito “o pulihi (. . .) te Lao ote u folafola... Koteuhi ke ina fakatupu (. . .) te u hahai e lua [te kau Iselaele pea mo natou ae e mole-Iselaele], (. . .) ke natou tahi mo ia totonu, kohe tagata foou e tahi”. (Efese 2:11-18.) Pea kite mea leva ae nee fai e Sehova o uhiga mote Lao, e tou lau fenei: “Nee loto leleipe o ina faka molemole kia tatou tatatou u hala fuli pea mo molehi te tohi ae nee faka tuu kia tatou, tohi ae e fau aki te u faka totonu [e kau ai te u Folafola ae e Hogofulu] pea nee faka feagai ia kia tatou [koteuhi eina fakamaui te kau Iselaele kote kau agahala]; pea nee Ina too ite ala o tutuki kite pou faka mamahi.” (Kolose 2:13, 14). Koia kote sakilifisio haohaoa a Kilisito nee ina faka gata te Lao.
7, 8. Kotea ae e faka mooni aki kote Lao e mole faahi lua?
7 Eiai te hahai e natou lau kote Lao e faahi lua: kote u Folafola ae e Hogofulu pea mote toe ote u lao. Pea e kote lua faahi,i tanatou lau, ae kua fakagata, kae kite u Folafola ia ae e Hogofulu kei tuu pe ia. Kae, e mole koia aia. I tana Akonaki ite mouga, nee talanoa fakatataupe ia Sesu kite u Folafola ae e Hogofulu pea mote u koga ae ote Lao, nee mole ina faka kehekehei. Nee ina fakaha ai kote lao a Moisese nee mole vahei o faahi lua.—Mateo 5:21-42.
8 Koutou fakatokagai te mea ae nee tohi e Paulo aki te malohi faka atua: “Ite temi aeni kua faka atea tatou mai te Lao.” Kote kau kilisitiano sutea nee faka ateainape koa natou mai te u lao ae e kehe age ite u Folafola ae e Hogofulu? Kailoa, koteuhi e toe ui e Paulo: “E mooni ia, kana aula te Lao nee mole au iloi te agahala; koia, he kana aula nee mole lagi au iloi te manumanu, mokanapau nee mole ui ete Lao: ‘Aua naa ke manumanu.’ ” (Loma 7:6, 27; Ekesote 20:17). I tona tapui ete folafola fakamuli ote u Folafola ae e Hogofulu ia te manumanu, nee toe faka atea foki te kau Iselaele mai te u Folafola ae e Hogofulu.
9. Kotea ae e ha mai ai kote lao o uhiga mote sapato ite vahaa fuli nee toe faka gata mo ia?
9 E mahino mai ai koa kote lao ae o uhiga mote sapato ite vahaa fuli, te fa folafola ote u Folafola ae e Hogofulu, kua toe faka gata ia mo ia? Ei, i tona tohi ite Kalate 4:8-11 pea mote Kolose 2:16, 17, kote kau kilisitiano e mole kei natou nofo ite lao faka atua ae nee foaki kite kau Iselaele, lao ae nee faka maua ai te taupau ote sapato ite vahaa fuli pea mote tahi u aho e kehe age ote tau. Ite koga tohi o Loma 14:5 e toe fakatuu ai foki kote sapato ite vahaa fuli e mole kohe maua faka kilisitiano ia.
TE U LAO AE E HILI KITE KAU KILISITIANO
10. a) Kote kau kilisitiano e natou nofo ite u lao fea? b) Nee too mai fea te lahi ote u lao aia, pea he koe e tonu ia?
10 Ite mole nofo ate kau kilisitiano ite u Folafola ae e Hogofulu, e feala koa ke ui ai e mole hanatou lao ke natou taupau? Kailoa. Nee fai e Sesu te “fakapapau foou” o fakatafito kihe sakilifisio e lelei age: ae ko tona mauli faka tagata haohaoa. Kote kau kilisitiano enatou nofo ite fakapapau foou aia pea enatou fakalogo kite u lao faka kilisitiano (Hepeleo 8:7-13; Luka 22:20), tokolahi ote u lao aia, nee too mai ite lao a Moisese. E tautau feia tuumaupe moka iai he fenua e fetogi tona puleaga. Kote fakatuutuu ote puleaga afea e tautau pulihi, kae kote fakatuutuu foou e tautau mau ai foki te u lao ote fakatuutuu afea. E toe feiape, nee faka gata te fakapapau ote Lao, kae lahi tona u lao pea mo tona u uho tafito nee fakahu kite tauhi faka kilisitiano.
11. Kote u lao pea mote u akonaki fea ae nee foaki kite kau kilisitiano e hage kote u folafola ae e Hogofulu?
11 Koutou lau te u Folafola e Hogofulu ae e fakatuu ite pasina 203 pea koutou faka tatau kite u lao pea mote u akonaki faka kilisitiano aeni: “Ko Sehova, tou Atua, ae e maua keke atolasio kiai.” (Mateo 4:10; I Kolonito 10:20-22). “Ke koutou taofi ia koutou maite u fakatata.” (I Soane 5:21; I Kolonito 10:14). “Ko Tamatou Tamai ei selo, ke tapuha tou huafa [aua naa takua noai]!” (Mateo 6:9). “Fanau, ke koutou fakalogo ki akotou u matua.” (Efese 6:1, 2). E faka tuu ite Tohi-Tapu kote fakapo, te faifeauaki, te kaihaa, te loi mote manumanu e faka feagai ia kite u lao ae nee foaki kite kau kilisitiano.—Fakaha 21:8; I Soane 3:15; Hepeleo 13:4; I Tesalonika 4:3-7; Efese 4:25, 28; I Kolonito 6:9-11; Luka 12:15; Kolose 3:5.
12. E toe mau feafeai te uhiga totonu ote sapato ite tauhi faka kilisitiano?
12 E logope te mole maua ae ke taupau te sapato ite vahaa fuli, ete kau kilisitiano, eiai te ako kia natou e feala ke natou mau maite lao afea aia. Kapau kote kau Iselaele nee natou malolo faka sino, kote kau kilisitiano, e natou malolo faka laumalie natou. I tanatou tui mo tanatou fakalogo, kua natou litua kite u gaue ae e mole lelei. O hagela kote tahi faipe te mea ae e kita ui e lelei (Hepeleo 4:10). Kote malolo faka laumalie aia e fai ite aho fulipe kae mole faii vahaa. Kote lao ote sapato ae eina fakatotonu ke taupau he aho e tahi kite u mea faka laumalie nee ina taofi te kau Iselaele ke aua naa natou tuku fuli tonatou temi kite u mea faka malama. Kote taupau ite aho fuli ote manatu aia e kohe puipui lelei ia kite tokaga kite u koloa.
13. a) Kote lao fea ae e tokonii kiai te kau kilisitiano ke natou fai, pea e feafeai tanatou fai? b) Kote lao fea ae nee faka tokaga tafito kiai e Sesu? c) Kote lao fea ae e faka tafito kiai te lao katoa a Moisese?
13 Koia, kote kau kilisitiano e tokonii natou kite ‘fai ote lao a Kilisito’, ite taupau ia ote u Folafola ae e Hogofulu (Kalate 6:2). O feafeai? Aki te mulimuli kite u folafola a Kilisito. Nee ina fakatokaga tafito kite ofa (Mateo 22:36-40; Soane 13:34, 35). Io, kote ofa kite tagata fulipe e kohe lao faka kilisitiano ia. Kote tafito ia aia ote lao katoa a Moisese, o hage ko tona ui ete Tohi-Tapu: “Kote Lao katoa e kua hoko ia ite palalaupe e tahi, ae kote: ‘E maua keke ofa ki tou kaiga o hage ko koe totonu.’ ”—Kalate 5:13, 14; Loma 13:8-10.
14. a) Kote lelei fea ae ka tou mau anai ite ako pea mote taupau ote u manatu ote lao a Moisese? b) Kotea ae ka eke anai tatou ete ofa ke tou fai?
14 Kote lao a Moisese, ae e kau ai te u Folafola e Hogofulu, nee kohe u lekula tonu ia e hau mai te Atua. E logope tatatou mole nofo ite Lao aia, kote u manatu faka atua ae e ha mai ai e mauhiga kia tatou. Kote ako pea mote faka aoga ote u manatu aia e tuputupu ai totatou ofa kia Sehova. Kae tou maua tafito foki kite ako pea mote taupau ote u lao pea mote u akonaki faka kilisitiano. Kote ofa ae kia Sehova eina eke anai tatou ke tou fakalogo lelei ki tana u faka totonu fuli.—I Soane 5:3.
[Talanoa ʼo te pasina 203]
TE U FOLAFOLA AE E HOGOFULU
1. “Koau Sehova, tou Atua (. . .). Aua naa iai hou tahi u atua o fakafeagai ki toku fofoga.
2. “Aua naa ke fai maa koe he paki togi, pe kohe mea e faka tata kihe meape eite lagi i oluga, pee ite kele i lalo, pee ite vai ite lalo kele. Aua naa ke punou i onatou mua, pea mo (. . .) tauhi kia natou.
3. “Aua naa ke too te huafa o Sehova, tou Atua, o takuanoai (. . .).
4. “I tau manatui te aho ote sapato koteuhi ke taputapu, e maua keke tauhi pea e maua keke fai tau gaue ia aho e ono. Kae kite fitu aho e kohe sapato ia kia Sehova, tou Atua. Aua naa ke fai he gaue e tahi, ia koe, pe ko tou foha, pe ko tou ofafine (. . .)
5. “Faka apaapa ki tau tamai mo tau fae, ke loaloaga ai tou u aho ite kele ae e foaki atu e Sehova, tou Atua.
6. “Aua naa ke fakapo.
7. “Aua naa ke tono.
8. “Aua naa ke kaihaa.
9. “Aua naa ke fai he faka mooni loi ke faka feagai ki tou tatau.
10. “Aua naa ke holi [pee manumanu] kite fale o tou tatau. Aua naa ke holi [pee manumanu] kite ohoana o tou tatau, pee ko tana kaugana tagata, pee ko tana kaugana fafine, pee ko tana vitulo, pee ko tana asino, pee kohe mea pe a tou tatau.”—Ekesote 20:2-17.
[Paki ʼo te pasina 204, 205]
Kote Lao nee kohe kaupa ia nee ina vaei te kau Iselaele mai te u puleaga ae