Te Manatu ʼa Te Tohi-Tapu ʼo ʼUhiga Mo Te Nefesi
“Neʼe liliu ai te tagata ko te nefesi maʼuli.”—Senesi 2:7.
1. Koteā te meʼa ʼaē ʼe tonu ke tou vakaʼi ke feala ai hatatou ʼiloʼi pe koteā te meʼa ʼaē ʼe ʼui e te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te nefesi?
OHAGE ko te meʼa ʼaē kua tou vakaʼi, ʼe lahi te ʼu akonaki kehekehe ʼo ʼuhiga mo te nefesi. Māʼiape la mo nātou ʼaē ʼe nātou ʼui ʼe nātou fakatafito tanatou ʼu akonaki ki te Tohi-Tapu, ʼe kehekehe tanatou ʼu manatu ʼo ʼuhiga mo te nefesi pea mo te meʼa ʼaē ʼe hoko kia tatou mokā tou mamate. Kae koteā koa te meʼa ʼaē ʼe ʼui moʼoni mai e te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te nefesi? Moʼo tali ki te fehuʼi ʼaia, ʼe tonu ke tou vakaʼi te faka ʼuhiga ʼo te ʼu kupu faka Hepeleo pea mo faka Keleka ʼaē ʼe fakaliliu ʼaki te kupu “nefesi” ʼi te Tohi-Tapu.
Ko Te “Nefesi” ʼe Ko He Meʼa Maʼuli
2, 3. (a) Koteā te kupu faka Hepeleo ʼaē ʼe fakaliliu ʼaki te kupu “nefesi,” pea koteā te ʼuluaki faka ʼuhiga ʼo te kupu ʼaia? (b) ʼE fakamoʼoni feafeaʼi mai ia Senesi 2:7, ko te kupu “nefesi” ʼe feala ke faka ʼuhiga ki te tagata katoa?
2 Ko te kupu faka Hepeleo ʼaē ʼe fakaliliu ʼaki te kupu “nefesi” ʼe ko te kupu neʹphesh, pea ʼe fakaʼaogaʼi tuʼa 754 ʼi te ʼu Tohi Faka Hepeleo (ʼaē ʼe fakahigoaʼi ʼi te agamāhani ko te Tauhi ʼĀfea). Koteā koa te faka ʼuhiga ʼo te kupu neʹphesh? ʼO mulimuli ki te tohi The Dictionary of Bible and Religion, ʼe “faka ʼuhiga ʼi te agamāhani ki te meʼa maʼuli katoa, peʼe ki te tagata katoa.”
3 Ohage la, ʼe ʼui fēnei ia Senesi 2:7: “Ko Sehova ʼAtua neʼe ina faʼu te tagata ʼaki te efu ʼo te kele pea neʼe ina pupuhi ki tona ihu te mānava ʼo te maʼuli, pea neʼe liliu ai te tagata ko te nefesi maʼuli.” Koutou fakatokagaʼi ʼi henī, ko Atama neʼe mole ʼi ai hona nefesi; kae neʼe liliu ko te nefesi—ohage ko he tahi ʼe liliu ko he tōketā, ʼe ko ia te tōketā. Koia, ko te kupu “nefesi” ʼe feala ke faka ʼuhiga ki he tagata katoa.
4, 5. (a) Koutou fakahā he ʼu faʼifaʼitaki ʼe hā ai, ko te kupu “nefesi” ʼe faka ʼuhiga ki te tagata katoa. (b) ʼE lagolago feafeaʼi te tohi The Dictionary of Bible and Religion ki te ʼui ʼaē, ko te tagata ʼe ko he nefesi?
4 ʼE maʼu te manatu ʼaia ʼi te ʼu Tohi Faka Hepeleo katoa, pea ʼe tou maʼu ai te ʼu palalau ohage la “kapau ʼe agahala he nefesi” (Levitike 5:1), “ko te nefesi fuape ʼaē ka ina fai anai he gāue” (Levitike 23:30), “kapau ʼe maʼu he tagata ʼe ina kaihaʼa he nefesi” (Teutalonome 24:7), “neʼe lotohoha ʼaupito ai tona nefesi” (Kau Fakamāu 16:16), “ ʼe aʼu anai ki ʼafea takotou fakaʼita toku nefesi?” (Sopo 19:2), pea “ko toku nefesi ʼe mole mamoe ʼuhi ko toku mamahi.”—Pesalemo 119:28.
5 ʼE mole feala hatatou ʼui ʼaki te ʼu vaega ʼaia, ko te nefesi ʼe ko he meʼa fakapulipuli ʼe hoko atu tona maʼuli ʼi te hili ʼo te mate. ʼE ʼui fēnei e te tohi The Dictionary of Bible and Religion, “kapau ʼe tou ʼui kua mavae te ‘nefesi’ ʼo ia ʼaē neʼe tou ʼofa mamahi ai ke ʼalu ʼo fakatahi mo te ʼAliki, peʼe kapau ʼe tou talanoa ki te ‘nefesi tuputupua,’ pea ʼe mole ko he faʼahi ʼe ʼalutahi mo te meʼa ʼaē ʼe talanoa kiai te [Tauhi ʼĀfea].”
6, 7. Koteā te kupu ʼi te ʼu Tohi Faka Keleka Faka Kilisitiano ʼaē ʼe fakaliliu ʼaki te kupu “nefesi,” pea koteā te faka ʼuhiga tāfito ʼo te kupu ʼaia?
6 Ko te kupu ʼaē ʼe tuʼa teau tupu tona fakaliliu ʼaki te kupu “nefesi” ʼi te ʼu Tohi Faka Keleka Faka Kilisitiano (ʼaē ʼe fakahigoa ʼi te agamāhani ko te Tauhi Foʼou), ʼe ko te kupu psy·kheʹ. Ohage ko te kupu neʹphesh, ʼe tautau faka ʼuhiga ki te tagata katoa. Ohage la, koutou fakatokagaʼi te ʼu palalau ʼaenī: “Kua hoha toku nefesi.” (Soane 12:27) “Neʼe kamata matataku ai te ʼu nefesi fuli.” (Gāue 2:43) “Ke fakalogo te nefesi fuli pe ki te ʼu pule māʼoluga.” (Loma 13:1) “Koutou fai he ʼu palalau fakaloto fīmālie ki te ʼu nefesi ʼaē ʼe lotomamahi.” (1 Tesalonika 5:14) “Ko te tokosiʼi, ko nefesi e valu, neʼe ʼave haohaoa ʼi te vai.”—1 Petelo 3:20.
7 Ohage ko te kupu neʹphesh, ko te kupu psy·kheʹ ʼe faka ʼuhiga ki te tagata katoa. ʼE ʼui e te tagata sivi Tohi-Tapu ko Nigel Turner, ko te kupu ʼaia “ ʼe faka ʼuhiga ki te ʼu meʼa fuli ʼaē ʼe pipiki ki te agaaga ʼa te tagata, te tagata totonu, pea mo te sino kakano ʼaē neʼe pupuhi kiai e te ʼAtua tana rûaḥ [tona laumālie] . . . ʼE faka ʼuhiga ki te tagata katoa.”
8. Ko te ʼu manu ʼe ko he ʼu nefesi koa? Koutou fakamahino.
8 ʼI te Tohi-Tapu, ko te kupu “nefesi” ʼe mole faka ʼuhiga pe ki te tagata, kae ʼe toe faka ʼuhiga foki ki te ʼu manu. Ohage la, ʼi te talanoa ʼo ʼuhiga mo te fakatupu ʼo te ʼu manu ʼo te tai, ʼe ʼui fēnei ia Senesi 1:20 te meʼa ʼaē neʼe fakatotonu e te ʼAtua: “Ke maʼuli te ʼu vai ʼi te mahu ʼo te ʼu nefesi maʼuli.” Pea ʼi te ʼaho fakatupu ʼaē neʼe hoa kiai, neʼe ʼui fēnei e te ʼAtua: “Ke fakatupu e te kele he ʼu nefesi maʼuli ʼo mumuli ki tonatou faʼahiga, mo he ʼu manu lalata pea mo he ʼu manu ʼe totolo, pea mo he ʼu manu fekai ʼo te kele ʼo mulimuli ki tonatou faʼahiga.” (Senesi 1:24; vakaʼi ia Faka au 31:28.) Koia, ko te kupu “nefesi” ʼe feala ke faka ʼuhiga ki he tagata pe ki he manu.
Ko Te “Nefesi” ʼe Toe Faka ʼuhiga Foki Ki Totatou Maʼuli
9. (a) Koteā te tahi meʼa ʼaē ʼe feala ke faka ʼuhiga kiai te kupu “nefesi”? (b) ʼE fakafeagai koa te faʼahi ʼaia ki te ʼui ʼaē ko te nefesi ʼe ko te tagata totonu?
9 ʼI ʼihi temi, ko te kupu “nefesi” ʼe faka ʼuhiga ki te maʼuli ʼo te tagata peʼe ko te maʼuli ʼo te ʼu manu. Kae ko te faʼahi ʼaia ʼe mole ina fetogi ai te ʼui ʼa te Tohi-Tapu, ko te nefesi ʼe faka ʼuhiga ki te tagata katoa peʼe ki te manu. Koʼeni tona fakatātā: Ka tou ʼui ʼe maʼuli he tagata, ko tona faka ʼuhiga ʼe ko he tagata maʼuli. ʼE toe feala pe foki ke tou ʼui ʼe ina maʼu te maʼuli. ʼO toe feiā aipe, ko he tagata maʼuli ʼe ko he nefesi. Kae mai tona ʼuhiga ʼaē ʼe maʼuli, ʼe feala ke tou ʼui ʼe ina maʼu hona nefesi.
10. Koutou fakahā he ʼu faʼifaʼitaki ʼe hā ai, ko te kupu “nefesi” ʼe feala ke faka ʼuhiga ki te maʼuli ʼaē ʼe maʼu e te tagata pe ko te manu.
10 Ohage la, neʼe ʼui fēnei e te ʼAtua kia Moisese: “Kua mate te ʼu tagata fuli ʼaē neʼe nātou kumi tou nefesi.” (Ekesote 4:19) ʼE hā lelei mai, neʼe faiga e te ʼu fili ʼo Moisese ke nātou toʼo tona maʼuli. ʼE fakaʼaogaʼi feiā te kupu “nefesi” ʼi te ʼu palalau ʼaē ʼe hoa mai. “Neʼe mātou matataku ʼaupito ʼo ʼuhiga mo tomatou ʼu nefesi.” (Sosue 9:24) “Neʼe nātou feholaki moʼo hāofaki ʼonatou nefesi.” (2 Hau 7:7) “Ko ia ʼaē ʼe faitotonu ʼe tokaga ki te nefesi ʼo tana ʼu manu lalata.” (Tāʼaga Lea 12:10) “Neʼe haʼu te Foha ʼo te tagata . . . ke ina foaki tona nefesi ko he totogi moʼo fetogi ʼaki ʼo te tokolahi.” (Mateo 20:28) “Neʼe meihiʼi pe ke mate, ʼo ina faka tuʼutāmaki tona nefesi.” (Filipe 2:30) ʼI te ʼu vaega fuli ʼaia, ko te kupu “nefesi” ʼe faka ʼuhiga ki te “maʼuli.”a
11. Koteā ʼaē ʼe feala ke tou ʼui ʼo ʼuhiga mo te fakaʼaogaʼi e te Tohi-Tapu te kupu “nefesi”?
11 Koia, ko te kupu “nefesi” ʼaē ʼe fakaʼaogaʼi e te Tohi-Tapu, ʼe faka ʼuhiga ki he tagata pe ko he manu, peʼe ko te maʼuli ʼo te tagata peʼe ʼo te ʼu manu. ʼE faigafua te fakamahino ʼo te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te nefesi, pea ʼe mole fetogi ia, pea ʼe mole mulimuli ki te ʼu filosofia pea mo te ʼu fagana ʼa te tagata. Kae koteā koa te meʼa ʼaē ʼe hoko ki te nefesi ʼi te mate? Moʼo tali ki te fehuʼi ʼaia, ʼe tonu muʼa ke tou ʼiloʼi pe koʼe ʼe tou mamate.
[Nota]
a Ia Mateo 10:28, ko te kupu “nefesi” ʼe toe faka ʼuhiga foki ki te “maʼuli.”
[Paki ʼo te pasina 20]
ʼE ko he ʼu nefesi fuli