ʼE Tou Fia Maʼuli Fualoa
“Ko te tagata, ʼaē neʼe tupu mai te fafine, ʼe nounou tona maʼuli pea ʼe fonu ʼi te lotohoha. ʼE fisi ohage ko he matalaʼi teu, pea ʼe tuʼusi ia, ʼe hola ia ohage ko te malumalu pea ʼe mole hoko atu tona maʼuli.”—Sopo 14:1, 2.
IA ʼAHO nei, ʼe tokosiʼi te hahaʼi ʼaē ka fakafeagai anai ki te manatu ʼaia ʼo ʼuhiga mo te nounou ʼo te maʼuli, logope la neʼe tohi te ʼu palalau ʼaia kua hili kiai taʼu e 3 500. ʼI te temi fuli, neʼe mole fīmālie te hahaʼi he neʼe nounou tonatou temi tūpulaga, ʼo nātou matutuʼa pea mo mamate. Koia ʼi te hisitolia katoa neʼe faigaʼi e te hahaʼi ke nātou fakatologa tonatou maʼuli.
ʼI te temi ʼo Sopo, neʼe kai e te kau Esipito te ʼu fua ʼo te ʼu manu he neʼe nātou fia liliu ʼo tūpulaga. ʼI te Moyen-Âge, neʼe fakatuʼutuʼu tāfito e te kau alchimistes ke nātou gaohi he meʼa ʼinu moʼo fakatologa te maʼuli. ʼI te manatu ʼa te tokolahi ʼo te kau alchimistes ko te aulo ʼaē neʼe nātou gaohi, ʼe ina faka fealagia anai kia nātou ke nātou maʼuli tuputupua pea mo maʼuli fualoa mo kapau ʼe nātou kakai ʼi he ʼu pa aulo. Ki te kau Nai Taoïstes ʼāfea, ʼaki he ʼu faʼahiga metitasio, mo he ʼu faʼahiga fakaʼaluʼalu ʼo tanatou mānava pea mo tanatou meʼa kai, ʼe feala anai ke nātou fetogi te ʼu agaaga ʼo tonatou sino pea ke nātou maʼuʼuli tuputupua.
ʼE ʼiloa te tagata folau Sepania ko Juan Ponce de León ʼuhi ko tana kumi tuʼumaʼu te matapuna ʼo te ʼuhiga tūpulaga. ʼI tana tohi Hermippus Redivivus neʼe ʼui e te tōketā ʼo te 18 sēkulō, ʼe feala ke taupau he ʼu taʼahine taupoʼou ʼi he kiʼi kogafale ʼi te fasiga taʼu mātala, pea ke tānaki tanatou mānava ʼi he ʼu foʼi hina moʼo gaohi ʼaki he meʼa ʼinu moʼo fakaloaloaga te maʼuli. Kae neʼe mole iku te ʼu meʼa ʼaia.
Ia ʼaho nei, hili kiai taʼu e 3 500 ʼi te ʼosi tohi e Moisese te ʼu palalau ʼa Sopo, kua haʼele te tagata ʼi te māhina, kua faʼu motokā mo faʼu olotinatea, pea mo fai kumi ʼi te atome pea mo te selule. Kae logope la te ʼu meʼa lalahi ʼaia, ‘ ʼe nounou totatou maʼuli pea ʼe fonu ʼi te lotohoha.’ ʼE moʼoni, ʼi te ʼu fenua koloaʼia, ʼe maʼuli fualoa age te hahaʼi ʼi te hahaʼi ʼo te sēkulō ʼaenī kua hili, ʼuhi tāfito he kua lelei age te ʼu faitoʼo, mo te agamaʼa ʼa te hahaʼi, pea kua lelei age te meʼa kai. Ohage la ʼi Suède, mai te ʼu taʼu 1850 ʼo aʼu ki te kamata ʼo te ʼu taʼu 1990, ʼi te agamāhani neʼe maʼuʼuli te hahaʼi tagata ia taʼu e 40 pea neʼe matutuʼa ʼo aʼu ki tonatou taʼu 75, pea neʼe tuputupu te maʼuli ʼa te hahaʼi fafine mai tonatou taʼu 44 ʼo aʼu ki tonatou taʼu 80. Kae ko tona faka ʼuhiga koa kua maʼu e te tagata te meʼa ʼaē ʼe feala ke maʼuli fualoa ai?
Kailoa, koteʼuhi logope la te maʼuli fualoa ʼo ʼihi, kae ʼe kei moʼoni te ʼu palalau ʼaē neʼe fai e Moisese: “Ko te ʼu ʼaho ʼo totatou ʼu taʼu ʼe ko taʼu pe e fitugofulu; pea ko taʼu e valugofulu, mo kapau ʼe makehe totatou mālohi . . . , heʼe tonu ke fakalaka vave, pea ʼe tou pupuli ai.” (Pesalemo 90:10) ʼI te ka haʼu, ʼe tou sio anai koa ki he ʼu fetogi? ʼE feala anai koa ke maʼuli fualoa age te tagata? ʼE tou vakaʼi anai te ʼu fehuʼi ʼaia ʼi te lua alatike.