Hilifaki Ki Takotou Faʼa Kātaki Te Aga Faka Lotu
“[Koutou] fakatahiʼi ki takotou tui . . . te faʼa kātaki, ki takotou faʼa kātaki te aga faka lotu.”—2 Petelo 1:5, 6, MN.
1, 2. (a) Koteā te tuputupu ʼaē ʼe tonu ke hoko ki he tamasiʼi? (b) ʼE maʼuhiga feafeaʼi te tuputupu ʼi te faʼahi fakalaumālie?
KO TE tuputupu ʼa he tamasiʼi ʼe ko he meʼa maʼuhiga, kae ʼe mole ko tona sino pe ʼaē ʼe tonu ke tuputupu. ʼE tonu ke tuputupu foki mo tana fakakaukau pea mo te ʼu meʼa ʼi tona loto. ʼAki te temi, ʼe tuku anai e te tamasiʼi tona ʼu agaaga tamasiʼi kae tuputupu leva ʼo liliu ko he tagata peʼe ko he fafine. Neʼe talanoa te ʼapositolo ko Paulo ki te faʼahi ʼaia ʼi tana tohi fēnei: “I te temi nee au tamasiʼi ai, nee au palalau fakatamaliki, nee au fakakaukau fakatamaliki, mo au manatu fakatamaliki; i te temi kuʼau tagata ai, nee au maumauʼi ia mea fakatamaliki.”—1 Kolonito 13:11.
2 Neʼe fakahā ʼi te ʼu palalau ʼa Paulo te manatu maʼuhiga ʼo ʼuhiga mo te tuputupu fakalaumālie. ʼE tonu ki te kau Kilisitiano ke nātou tuputupu mai te ʼuhiga tamasiʼi fakalaumālie, ʼo nātou liliu ko he ʼu hahaʼi ʼe “fakakaukau o hage ko he u tagata lalahi.” (1 Kolonito 14:20) ʼE tonu ke nātou faiga ke nātou aʼu ki “te fakafuafua ʼo te ʼaluʼaga ʼo te katoa ʼa Kilisito.” Pea ʼe mole nātou hage anai ko “he ʼu kiʼi tamaliki ʼe fetafeaʼaki ʼi te ʼu peau, pea mo feʼāveʼaki ʼi hē mo hē e te matagi ʼo te ʼu akonaki fuli pe.”—Efeso 4:13, 14, MN.
3, 4. (a) Koteā ʼaē ʼe tonu ke tou fai ke tou liliu ko te ʼu hahaʼi lalahi ʼi te faʼahi fakalaumālie? (b) Koteā te ʼu kalitate fakaʼatua ʼaē ʼe tonu ke tou maʼu, pea he koʼe ʼe nātou maʼuhiga?
3 ʼE tou lava liliu feafeaʼi ko he ʼu hahaʼi lalahi ʼi te faʼahi fakalaumālie? Ko te tuputupu ʼa he tahi ʼi te faʼahi fakasino ʼe ko he meʼa ʼe hoko tokotahi, kae ki te tuputupu fakalaumālie ʼe tonu ke kita faiga mālohi kiai. ʼE kamata ʼaki te maʼu ʼaē ʼo te ʼatamai mālama ʼo te Folafola ʼa te ʼAtua pea mo te maʼuliʼi ʼo te ʼu meʼa ʼaē ʼe tou ako. (Hepeleo 5:14; 2 Petelo 1:3) Ki muli age, ʼe feala ke tou maʼu te ʼu kalitate ʼaē ʼe leleiʼia e te ʼAtua. Ohage pe mokā tou tuputupu ʼi te faʼahi fakasino ʼe hoko ai mo te ʼu fetogi, ʼo toe feiā aipe ko tatatou tuputupu ʼi te faʼahi fakalaumālie ʼe hoko ai mo tatatou maʼu te ʼu kalitate fakaʼatua kehekehe. Neʼe tohi fēnei e te ʼapositolo ko Petelo: “ ʼAki takotou lagolago ʼaē ʼo fai he ʼu faiga mālohi, fakatahiʼi ki takotou tui te vilitute, ki takotou vilitute te ʼatamai mālama, ki takotou ʼatamai mālama te loto lolomi, ki takotou loto lolomi te faʼa kātaki, ki takotou faʼa kātaki te aga faka lotu, pea ki takotou aga faka lotu te agalelei fakatautehina, ki takotou agalelei fakatautehina te ʼofa.”—2 Petelo 1:5-7, MN.
4 ʼE maʼuhiga te ʼu kalitate fuli ʼaē neʼe fakahā e Petelo, pea ʼe mole tonu ke tuku kehe he kalitate. ʼE ina toe ʼui fēnei: “Kapau ko te ʼu meʼa ʼaia ʼe maʼu ia koutou pea mo mahu ai, pea ʼe nātou tāʼofi anai koutou ke mole koutou liliu ʼo tāunoa peʼe heʼe fua ʼo ʼuhiga mo te ʼatamai mālama totonu ʼo totatou ʼAliki ko Sesu Kilisito.” (2 Petelo 1:8, MN ) Tou vakaʼi tāfito te maʼua ʼaē ke tou hilifaki te faʼa kātaki ki tatatou aga faka lotu.
Te ʼAoga ʼo Te Faʼa Kātaki
5. He koʼe ʼe tonu ke tou faʼa kātaki?
5 Ko Petelo pea mo Paulo neʼe nā fakapipiki tahi te aga faka lotu pea mo te faʼa kātaki. (1 Timoteo 6:11) Ko te faʼa kātaki ʼe mole ko te mālohi pe ʼaē ʼe maʼu e he tahi moʼo tauʼi he faigataʼaʼia, pea mo taupau mālohi te meʼa ʼaē kua ina fakatotonu ke ina fai. ʼE ko he tahi ʼe poto ʼi te atalitali, mo lototoʼa, pea mo nofo agatonu, ʼe mole puli tana ʼamanaki mokā hoko mai he ʼu fihifihia, he ʼu faigataʼaʼia, he ʼu fakahala peʼe ko he ʼu fakataga. Mai tona ʼaluʼaga ʼaē ʼe tou maʼuʼuli “ ʼaki te aga faka lotu ʼi te lototahi mo Kilisito Sesu,” koia ʼe mole tou punamaʼuli mokā ʼe fakatagaʼi tatou. (2 Timoteo 3:12, MN ) ʼE tonu ke tou faʼa kātaki mo kapau ʼe tou fia fakamoʼoni ʼe tou ʼofa kia Sehova, pea mo fakatuputupu te ʼu kalitate ʼaē ʼe feala ke hāofaki ai tatou. (Loma 5:3-5; 2 Timoteo 4:7, 8; Sakopo 1:3, 4, 12) Kapau ʼe mole tou faʼa kātaki, pea ʼe mole tou maʼu anai te maʼuli heʼegata.—Loma 2:6, 7; Hepeleo 10:36.
6. Koteā tona faka ʼuhiga ke tou faʼa kātaki ʼo aʼu ki te fakaʼosi?
6 Tatau aipe pe neʼe tou kamata lelei totatou maʼuli faka Kilisitiano, kae ko te meʼa ʼaē ʼe maʼuhiga tāfito ʼe ko tatatou faʼa kātaki. Neʼe ʼui fēnei e Sesu: “Ko ae e kataki anai ki te gataʼaga, e mauli anai.” (Mateo 24:13) Ei ʼe tonu ke tou kātaki ʼo aʼu ki te fakaʼosi, tatau aipe peʼe tonu ke tou faʼa kātaki ʼo aʼu ki totatou mate, peʼe ki te fakaʼosi ʼo te tuʼu agakovi ʼaenī. ʼI te ʼu ʼaluʼaga ʼaia ʼe tonu ke tou taupau tatatou agatonu ki te ʼAtua. Kae kapau ʼe mole tou hilifaki te aga faka lotu ki tatatou faʼa kātaki, pea ʼe mole feala ke tou fakafiafia ia Sehova, pea ʼe mole tou maʼu anai te maʼuli heʼegata. Kae koteā koa te aga faka lotu?
Te Faka ʼUhiga ʼo Te Aga Faka Lotu
7. Koteā te aga faka lotu, pea ʼe ina uga tatou ke tou fai teā?
7 Ko he tahi ʼe aga faka lotu ʼe ko he tahi ʼe fakaʼapaʼapa, mo atolasio pea mo tauhi kia Sehova ʼAtua, heʼe nofo agatonu ki tona ʼuhiga tuʼi ʼaliki ʼo te ʼatulaulau. Ke feala hatatou aga faka lotu pea mo fakaʼapaʼapa kia Sehova, ʼe tonu ke tou maʼu te ʼatamai mālama ʼo ʼuhiga mo ia pea mo tona ʼu ala. ʼE tonu kia tatou takitokotahi ke tou fia ʼiloʼi lelei te ʼAtua. Pea ʼe uga ai anai tatou ke tou pipiki ʼaki totatou loto katoa kia te ia, pea ʼe ʼiloga anai te faʼahi ʼaia ʼi tatatou ʼu aga pea mo totatou faʼahiga maʼuli. ʼE tonu ke tou fia faʼifaʼitakiʼi lelei ia Sehova—ke tou faʼifaʼitakiʼi tona ʼu ala pea mo maʼu tona ʼu kalitate pea mo tona ʼulugaaga. (Efeso 5:1) Koia ko te aga faka lotu ʼe ina uga tatou ke tou fia fakafiafia te ʼAtua ʼi te ʼu meʼa fuli pe ʼaē ʼe tou fai.—1 Kolonito 10:31.
8. ʼE pipiki feafeaʼi te aga faka lotu pea mo te tauhi ʼaē kia Sehova tokotahi pe?
8 Ke feala hatatou maʼu te aga faka lotu moʼoni, ʼe tonu ke tou tauhi kia Sehova tokotahi pe, pea ke mole tou ʼofa ʼi totatou loto ki he tahi meʼa. ʼUhi ko ia totatou Tupuʼaga, ʼe tonu ke tou tauhi kia te ia tokotahi pe. (Teutalonome 4:24; Isaia 42:8) Kae ʼe mole fakakinauʼi tatou e Sehova ke tou tauhi kia te ia. ʼE ina loto ke tou tauhi kia te ia ʼaki he lotolelei. Ko totatou ʼofa ki te ʼAtua, ʼaē ʼe fakatafito ki te ʼatamai mālama ʼo ʼuhiga mo ia, ʼaē ka ina uga tatou ke tou fakamaʼa totatou maʼuli pea mo tou foaki totatou maʼuli katoa kia te ia pea mo tou mulimuli leva ki te fakapapau ʼaia.
Tou Felogoi Mo Te ʼAtua
9, 10. ʼE tou lava maʼu pea mo taupau feafeaʼi he ʼu felogoi lelei mo te ʼAtua?
9 ʼI tatatou ʼosi fakahā te foaki ʼo totatou maʼuli ki te ʼAtua ʼi te papitema, ʼe tonu ke tuputupu tatatou felogoi mo ia. Ko totatou loto ki te faʼahi ʼaia pea mo tatatou tauhi agatonu kia Sehova, ʼe ina uga tatou ke tou haga ako tana Folafola pea mo metitasio. Ka tou tuku ke takitaki e te laumālie ʼo te ʼAtua tatatou fakakaukau pea mo totatou loto, pea ʼe ʼāsili lahi ai totatou ʼofa kia Sehova. Ko te meʼa tāfito ʼaē ʼe maʼuhiga tuʼumaʼu ʼi totatou maʼuli, ʼe ko tatatou felogoi mo ia. ʼE liliu Sehova ko totatou Kaumeʼa lelei, pea ʼe tou fia fakafiafia tona loto ʼi te temi fuli pe. (1 Soane 5:3) ʼE tuputupu ai tatatou ʼu felogoi fakafiafia mo te ʼAtua, pea ʼe tou fakafetaʼi ʼi tana akoʼi tatou ʼaki te ʼofa pea mo tana fakatonutonuʼi ʼaē ia tatou mokā ʼaoga.—Teutalonome 8:5.
10 Kapau ʼe mole tou faiga tuʼumaʼu ke tou taupau mālohi tatatou ʼu felogoi mo Sehova, pea ʼe feala ke vaivai. Kapau ʼe hoko te faʼahi ʼaia, ʼe mole ko te hala anai ʼa te ʼAtua, heʼe “mole mamao ia maia tatou takitahi.” (Gaue 17:27) ʼE ko he meʼa fakafiafia ʼaupito kia tatou, heʼe mole faigataʼa hatatou fakaōvi kia Sehova! (1 Soane 5:14, 15) ʼE moʼoni ʼe tonu ke tou faiga ke tou taupau takitahi he ʼu felogoi lelei mo Sehova. Kae ʼe tokoni mai kia tatou ke tou fakaōvi kia te ia, ʼo ina foaki mai ia meʼa fuli ʼe ʼaoga kia tatou ke tou maʼu pea mo taupau te aga faka lotu. (Sakopo 4:8) ʼE tou lava fakaʼaogaʼi feafeaʼi te ʼu meʼa fuli ʼaia ʼe ina foaki fakaʼofa mai?
Tou Nonofo Mālohi ʼi Te Faʼahi Fakalaumālie
11. Koteā ʼihi faʼahi ʼe tou fakahā ai tatatou aga faka lotu?
11 Ko totatou ʼofa lahi ki te ʼAtua ʼe ina uga anai tatou ke tou fakahā peʼe lahi feafeaʼi tatatou aga faka lotu, ohage ko tona ʼui e te tokoni ʼaenī ʼa Paulo: “Faigai ia koe, o hage ko he tagata kua tuha ke ke tuu ia mua o te Atua, ko he tagata gaue e mole ufiufi, e ina ave fakahagatonu te folafola o te mooni.” (2 Timoteo 2:15) Moʼo fai te faʼahi ʼaia, ʼe tonu ke tou fai tuʼumaʼu tatatou ako Tohi-Tapu, mo kau ki te ʼu fono pea mo te fai faka mafola. Pea ʼe feala ke tou nofo ōvi kia Sehova mokā tou “faikole tuumau.” (1 Tesalonika 5:17) ʼE tou fakahā ai tatatou aga faka lotu. Kapau ʼe mole kei tou fai he tahi ʼi te ʼu meʼa ʼaia, pea ʼe feala ai ke tou mahahaki ʼi te faʼahi fakalaumālie, pea mo tou tō ʼi te ʼu kākā ʼa Satana.—1 Petelo 5:8.
12. ʼE tou lava tauʼi feafeaʼi te ʼu ʼahiʼahi?
12 Kapau ʼe tou nonofo mālohi ʼi te faʼahi fakalaumālie pea mo fai he ʼu gāue, pea ʼe toe tokoni ai kia tatou ke tou tauʼi te ʼu tuʼuga ʼahiʼahi ʼaē ʼe feala ke hoko. ʼE feala ke hoko he ʼu ʼahiʼahi ʼe faigataʼa ʼaupito kia tatou. ʼE feala ke faigataʼa hatatou kātakiʼi mo kapau ko totatou famili, totatou ʼu kāiga, peʼe ko totatou ʼu vāhaʼa fale ʼe mole nātou fia logo, mo nātou fakafeagai pea mo fakatagaʼi tatou. ʼI totatou fale gāue peʼe ko te faleako, ʼe feala ke fakaneke tatou ke tou maumauʼi tatatou ʼu pelesepeto faka Kilisitiano. Ko te lotovaivai, mo te mahaki pea mo te hoha ʼo te loto ʼe feala ke tou gaʼegaʼe ai pea ʼe feala ke faigataʼa ai hatatou tauʼi ia te ʼu ʼahiʼahi ʼo tatatou tui. Kae ʼe feala ke tou tauʼi te ʼu ʼahiʼahi fuli mo kapau ʼe tou faʼa kātaki “ ʼi te aga fakamaʼoniʼoni pea mo te ʼu gāue ʼaē ʼe fakaʼiloga ʼaki [tatatou] aga faka lotu, ʼo talitali pea mo [tou] taupau lelei ʼi [totatou] ʼatamai te hoko mai ʼo te ʼaho ʼo Sehova.” (2 Petelo 3:11, 12, MN ) Pea ʼe feala ke tou taupau tatatou fiafia mokā ʼe tou fai te ʼu faʼahi ʼaia, ʼo tou falala ʼe tapuakina anai tatou e te ʼAtua.—Tāʼaga Lea 10:22.
13. Koteā ʼaē ʼe tonu ke tou fai mo kapau ʼe tou fia taupau tatatou aga faka lotu?
13 Logola ʼe tauʼi e Satana ia nātou ʼaē ʼe aga faka lotu, kae ʼe mole tonu ke tou matataku. Koteā tona tupuʼaga? Heʼe “iloi e te Aliki te haofaki o te hahai agatonu mai te ahiahi.” (2 Petelo 2:9) Ke feala hatatou kātakiʼi te ʼu ʼahiʼahi pea mo tou hāo mai ai, ʼe tonu ke tou “līaki te heʼe aga faka lotu pea mo te ʼu holi ʼo te mālama, pea mo tou maʼuli fakapotopoto pea mo agatonu, pea mo tou aga faka lotu ʼi te lotolotoiga ʼo te tuʼu ʼo te ʼu faʼahiga meʼa ʼaenī.” (Tito 2:12, MN ) ʼI totatou ʼuhiga Kilisitiano, ʼe tonu ke tou tokakaga ki totatou ʼu vaivaiʼaga, ohage ko te ʼu holi ʼo te kakano pea mo he ʼu gāue, naʼa maʼuhiga age ʼi tatatou aga faka lotu pea mo ina maumauʼi tatatou tauhi ʼaia. Tou vakaʼi ʼi te temi nei te ʼu faʼahi ʼaē ʼe feala ke tou tuʼutāmaki ai.
Tou Tokakaga Ki Te ʼu Faʼahi ʼAē ʼe Tuʼutāmaki Ai Tatatou Aga Faka Lotu
14. Koteā ʼaē ʼe tonu ke tou manatuʼi mo kapau ʼe fakahalaʼi tatou e te hele ʼaē ko te fia maʼu koloā?
14 Ko te mānumānu koloā ʼe ko he hele ki te tokolahi. ʼE feala ke tou faihala, ʼo tou “manatu ko te aga faka lotu ʼe ko he meʼa ʼe feala ke maʼu ai he koloā lahi.” Pea ʼe feala ke tou kākāʼi ai te falala ʼo totatou ʼu tēhina pea mo tuagaʼane. (1 Timoteo 6:5, MN ) ʼE feala ke tou manatu hala, ʼo tou manatu ke tou kole maʼua ki he Kilisitiano maʼu koloā, kae ʼe tou ʼiloʼi lelei pe ʼe mole tou lava huʼi anai. (Pesalemo 37:21) Kae ʼe ko te aga faka lotu, kae mole ko te ʼu koloā, ʼaē ʼe “ina mau te fakapapau o te mauli, o te mauli nei pea mo te mauli kahau.” (1 Timoteo 4:8) Mai tona ʼaluʼaga ʼaē “neʼe mole tou ʼaumai he meʼa ki te malamanei, pea ʼe mole feala foki ke tou ʼave he meʼa,” tou lotomālohi ʼo kumi “te aga faka lotu ʼaia pea mo te vilitute,” pea ke tou ‘fakafeauga pe mo te meʼa kai pea mo te mutuʼi meʼa.’—1 Timoteo 6:6-11, MN.
15. Koteā ʼaē ʼe feala ke tou fai mo kapau ʼe kamata maʼuhiga age te kumi ʼo te ʼu fakafiafia ʼi tatatou aga faka lotu?
15 Ko te kumi ʼo te ʼu fakafiafia ʼe feala ke ina maumauʼi te aga faka lotu. ʼE tonu koa ke tou foimo fai he ʼu fetogi ʼi te faʼahi ʼaia? ʼE moʼoni, ʼe tou maʼu he ʼu lelei ʼi te faigaoʼi pea mo te ʼu temi fakafiafia. Kae ko te ʼu kiʼi lelei ʼaia ʼe mole tatau ia mo te maʼuli heʼegata. (1 Soane 2:25) Ia ʼaho nei, tokolahi ʼe nātou “manako ki te u fiafia kae e mole he ofa ki te Atua; o taupau te faahiga aga a te lotu, kae kua natou fakafisi ki tona malohi,” pea ʼe mole tonu ke tou fakatahi mo te faʼahiga hahaʼi ʼaia. (2 Timoteo 3:4, 5) Ko nātou ʼaē ʼe nātou faka maʼuhiga ʼaupito te aga faka lotu, ʼe nātou “tānaki ai maʼa nātou he koloā maʼuhiga ki te temi ka haʼu, ke feala hanatou maʼu te maʼuli moʼoni.”—1 Timoteo 6:19, MN.
16. Koteā te ʼu agahala ʼaē ʼe nātou tāʼofi ʼihi ke nātou mulimuli ki te ʼu lekula faitotonu ʼa te ʼAtua, pea ʼe lava feafeaʼi hatatou tauʼi te ʼu holi ʼaia?
16 Ko te ʼinu fakavale ʼo te kava, te toloke, te ʼu aga heʼeʼaoga pea mo te ʼu holi kovi, ʼe feala ke nātou maumauʼi tatatou aga faka lotu. Kapau ʼe tou fai te ʼu aga ʼaia, pea ʼe mole tou mulimuli ki te ʼu lekula faitotonu ʼa te ʼAtua. (1 Kolonito 6:9, 10; 2 Kolonito 7:1) Māʼia mo Paulo neʼe ina kātakiʼi ʼo tauʼi tona kakano agahala. (Loma 7:21-25) ʼE tonu ke tou fai he ʼu puleʼaki mālohi moʼo pulihi te ʼu holi kovi ʼaia. ʼUluaki, ʼe tonu ke tou taupau mālohi tatatou nonofo maʼa. ʼE ʼui fēnei mai e Paulo: “Koutou fakamate te ʼu koga ʼo tokotou sino ʼaē ʼi te kele: ohage ko te folonikasio, te aga ʼuli, te holi kovi, mo te mānumānu, ʼaia ʼe ko he tauhi tamapua.” (Kolose 3:5, MN ) Ke feala hatatou fakamate totatou ʼu logoʼaga sino ʼo ʼuhiga mo te ʼu agahala, ʼe tonu ke tou loto mālohi ke pulihi te ʼu meʼa ʼaia. Kapau ʼe tou kole moʼoni ke tokoni mai te ʼAtua, pea ʼe feala anai ʼi te tuʼu agakovi ʼaenī, ke tou fakalialia ki te ʼu holi kovi pea mo kumi te faitotonu pea mo te aga faka lotu.
17. ʼE tonu ke tou faka ʼuhiga feafeaʼi te fakatonutonuʼi?
17 Ko te lotovaivai ʼe feala ke ina fakavaivai tatatou faʼa kātaki pea mo fua kovi ki tatatou aga faka lotu. Tokolahi te ʼu kaugana ʼa Sehova neʼe kua nātou lotovaivai. (Faka au 11:11-15; Esitalasi 4:4; Sonasi 4:3) ʼE fua kovi ʼaupito te lotovaivai kia tatou tāfito mo kapau ʼe tou nofo ʼita, he neʼe fakamamahiʼi tatou pe neʼe fefeka fau totatou fakatonutonuʼi. Kae ko te fakatonutonuʼi ʼo he tahi ʼe ko te fakahā ʼaia ʼo te tokaga ʼa te ʼAtua pea mo tona ʼofa. (Hepeleo 12:5-7, 10, 11) ʼE mole tonu ke faka ʼuhiga te fakatonutonu ohage ko he tautea, kae ʼe ko he faʼahi moʼo akoʼi ʼo tatou ʼaki te faitotonu. Kapau ʼe tou agavaivai, pea ʼe maʼuhiga ʼaupito anai kia tatou te tokoni pea mo tou tali, heʼe tou mahino “ko te ʼu fakatonutonu ʼo te akonaki, ʼe ko te ala ʼo te maʼuli.” (Tāʼaga Lea 6:23) ʼE feala ke tokoni te faʼahi ʼaia ke tou tuputupu lelei ʼi te faʼahi fakalaumālie, ʼo tou kumi te aga faka lotu.
18. Koteā ʼaē ʼe tonu ke tou fai mokā tou lotomamahi ʼi he ʼu palalau pe ko he aga neʼe fai mai kia tatou?
18 ʼE feala ke faigataʼa te taupau ʼo tatatou aga faka lotu, ʼuhi ko te ʼu femahinohalaʼaki pea mo te ʼu lotomamahi. ʼE feala ki te ʼu faʼahi ʼaia ke tupu ai hatatou lotohoha, pea ko ʼihi ʼe mole nātou fai anai he aga fakapotopoto, heʼe mole kei nātou fakatahi mo tonatou ʼu tēhina pea mo tuagaʼane fakalaumālie. (Tāʼaga Lea 18:1) Kae ʼe tonu ke tou manatuʼi ko te nofo mo he loto ʼita, peʼe ko te fehiʼa tuʼumaʼu pe ki ʼihi, ʼe fua kovi anai ki tatatou ʼu felogoi mo Sehova. (Levitike 19:18) ʼI tona ʼuhiga moʼoni, “ko ae e mole ofa ki tona tehina e sio ki ai, e mole feala tana ofa ki te Atua ae e mole sio ki ai.” (1 Soane 4:20) ʼI tana Akonaki ʼi te Moʼuga, neʼe fakahā lelei e Sesu te maʼua ʼaē ke foimo fakatokatoka totatou ʼu fihifihia. Neʼe ina ʼui fēnei ki te hahaʼi ʼaē neʼe fakalogo: “Ka ke aumai hou molaga ki te aletale pea e ke manatui, e i ai he mea e fakafehagai ai tou tehina kia te koe. Tuku tou molaga i te mua aletale, alu mua o fakatokatoka mo tou tehina, pea ke haù o momoli tou molaga.” (Mateo 5:23, 24) Kapau ʼe tou fai fakalelei, pea ʼe feala anai ke tou fakatokatoka he mamahi neʼe hoko ʼuhi he neʼe tou fai he ʼu palalau peʼe ko he ʼu aga neʼe kovi. ʼE feala ke fai he fakatokatoka pea ke toe lelei te ʼu felogoi mo kapau ʼe tou fai fakalelei pea mo tou fakamoʼoni neʼe kovi tatatou aga. Neʼe toe foaki e Sesu te tahi tokoni ʼo ʼuhiga mo te fakatokatoka ʼo te ʼu fihifihia. (Mateo 18:15-17) ʼE tou fiafia lahi mokā tou sio ki te ʼu fua lelei ʼo tatatou faiga ʼaē ke tou fakatokatoka te ʼu fihifihia!—Loma 12:18; Efeso 4:26, 27.
Tou Faʼifaʼitaki Kia Sesu
19. He koʼe ʼe maʼuhiga ʼaupito ke tou faʼifaʼitakiʼi ia Sesu?
19 ʼE lahi anai totatou ʼu fihifihia, kae ʼe mole tonu ke tou tuku tatatou lele ki te maʼuli heʼegata. Koutou manatuʼi ko Sehova ʼe feala ke ina hāofaki tatou mai totatou ʼu ʼahiʼahi. Tou “liaki te meafuape e mamafa” pea mo “lele mo te kataki i te lele kua tuku mai kia tatou,” kae tou “sio tahi kia ia ko te tupuaga mo te gataʼaga o te tui, ia Sesu.” (Hepeleo 12:1-3) Ko tatatou vakavakaʼi fakalelei te faʼifaʼitaki ʼa Sesu pea mo tatatou faiga ke tou faʼifaʼitakiʼi tana ʼu palalau pea mo tana aga, ʼe tokoni mai anai ke tou maʼu te aga faka lotu pea ke toe lahi age tatatou fakahā te aga ʼaia.
20. Koteā te ʼu lelei ʼe feala ke tou maʼu mo kapau ʼe tou faʼa kātaki pea mo aga faka lotu?
20 Ko te faʼa kātaki pea mo te aga faka lotu ʼe nā tokoni mai ki totatou hāofaki. Kapau ʼe tou fakahā te ʼu kalitate maʼuhiga ʼaia, pea ʼe feala ke tou fakahoko ʼo agatonu tatatou tauhi taputapu ki te ʼAtua. Māʼia pe la mokā tou tau mo he ʼahiʼahi, ʼe tou fiafia anai heʼe tou maʼu te ʼofa ʼo Sehova pea mo tana tapuakina, koteʼuhi ʼe tou faʼa kātaki pea mo tou taupau te aga faka lotu. (Sakopo 5:11) Tahi ʼaē meʼa, ʼe fakapapauʼi mai e Sesu totonu: “ ʼAki takotou faʼa kātaki, ʼe koutou maʼu ai anai tokotou ʼu nefesi.”—Luka 21:19, MN.
ʼE Koutou Tali Feafeaʼi Anai?
• He koʼe ʼe maʼuhiga te faʼa kātaki?
• Koteā koa te aga faka lotu, pea ʼe hā feafeaʼi?
• ʼE lava feafeaʼi hatatou maʼu pea mo taupau he ʼu felogoi lelei mo te ʼAtua?
• Koteā te ʼu meʼa ʼaē ʼe feala ke tuʼutāmaki ai tatatou aga faka lotu, pea e feafeaʼi hatatou tekeʼi te ʼu meʼa ʼaia?
[Paki ʼo te pasina 12, 13]
ʼE hā te aga faka lotu ʼi hona ʼu ʼaluʼaga kehekehe
[Paki ʼo te pasina 14]
Tokakaga ki te ʼu faʼahi ʼaē ʼe feala ke tuʼutāmaki ai takotou aga faka lotu