?Skul i Stap Givim Ol Samting We Yu Yu Nidim?
WIN, wora, kakae, haos—ol man long olgeta ples long wol oli luksave se hemia ol samting we man i nidim. Sipos yu no gat ol samting ya, bambae yu fesem hadtaem mo yu ded. Be, longtaem bifo, Moses, we i lida blong ol man Isrel, i pulum ol man blong tingbaot wan narafala samting we ol man oli nidim tumas, wan samting we i moa impoten bitim kakae no wora. Moses i talem se: “Kakae nomo i no save mekem man i laef. Evri tok we Jeova i talem, hemia nao samting blong mekem man i laef.”—Dutronome 8:3.
Wetem ol tok ya we oli gat dip mining, Moses i soem se i impoten tumas blong kasem ol samting we yumi nidim long saed blong skul, no long saed blong speret. !Hem i soemaot se laef blong yumi i dipen fulwan long fasin blong kasem ol nid ya! Long ol 40-yia we ol man Isrel oli stap wokbaot long draeples, oli laef long saed blong bodi from ol stret “tok we Jeova i talem.” Oli laef tru long wan hadtaem we i save givim ded long olgeta. Folem oda blong God, wan kakae we oli kolem mana, i stap folfoldaon long skae i kamdaon, olsem wan merikel. Wora i kamaot long ston blong mekem se oli no moa tosta. Be God i mekem sam samting moa, bitim we hem i givim ol samting we oli nidim long saed blong bodi. Moses i talem se: “Olsem nomo we wan man i stretem pikinini boe blong hem, Jeova God blong yufala i stap stretem yufala.”—Dutronome 8:4, 5; Eksodas 16:31, 32; 17:5, 6.
God i no lego ol man Isrel we oli no gat help nating blong luksave ol fasin we oli stret no ol fasin we oli no stret, long saed blong ol fasin blong laef blong olgeta, no long saed blong wosip. God nomo i soemaot rod long olgeta. Hem i givim Loa blong Moses long olgeta, plante nambawan loa we oli soemaot klia ol kakae we oli gud long bodi, ol strongfala rul long saed blong fasin klin, mo ol gudfala rul long saed blong fasin blong laef mo wosip. From samting ya, God i givhangud long ol man Isrel long saed blong helt mo long saed blong speret. Oli laef from “evri tok we Jeova i talem.”
Taswe nesen blong Isrel i defren olgeta long ol narafala nesen. Long taem blong Moses, Ijip i stap rul olsem bigfala politik paoa long wol. Hem i wan kantri we i fulapgud long ol fasin blong wosip. World Book Encyclopedia i talem se: “Ol man Ijip bifo oli bilif se ol defren god (ol man god mo ol woman god) oli gat paoa long evri samting raonabaot long yumi, mo long evri wok we man i stap mekem. From samting ya, oli wosip long plante god. . . . Long ol wanwan bigfala taon mo smol taon long Ijip, ol man oli wosip long prapa spesel god blong olgeta, wetem ol bigbigfala god tu.”
?Fasin ya blong wosip long plante god i givim ol samting long saed blong speret we ol man Ijip oli nidim? No gat. Ijip i kam wan kantri we i fulap long gyaman bilif mo ol rabis fasin long saed blong seks. Fasin blong laef blong ol man Ijip i no givhan nating long laef mo helt blong olgeta, be defren olgeta, i mekem se oli kasem “ol rabis sik.” (Dutronome 7:15) Ale, yumi no sapraes we Baebol i tok nogud long ol god blong ol man Ijip, i kolem olgeta se “ol rabis aedol we oli doti olsem sitsit blong anamol.”—Esikel 20:7, 8.
Sem samting i stap hapen tede. Bighaf blong ol man oli gat sam kaen bilif blong skul; smol namba nomo blong ol man, oli talem se oli no bilif long God. Be, i klia nomo se kolosap olgeta skul, oli no bin givim ol samting we ol man oli nidim blong haremgud long saed blong speret. ?Yu ting se ol problem olsem faet, fasin blong no laekem narafala man from kala no laen blong hem, fasin blong sot long kakae, mo fasin pua we i stap kam moa strong, oli save kamaot tede, sipos olgeta man oli rili laef long “evri tok we Jeova i talem”? !No gat! Nating se i olsem, i gat smol namba nomo blong ol man we oli gat tingting blong jenisim skul blong olgeta. !Yes, samfala man oli no wantem tokbaot skul nating no lesin long ol nyufala tingting long saed blong skul!
Eksampel, wan man long Gana, Wes Afrika, i talem long wan Kristin minista se: “Mi mi bilif se God i bin soemaot hem wan long mifala, ol man Afrika, tru long ol pris mo ol woman pris blong mifala we oli gat paoa, olsem nomo we hem i soemaot hem wan long ol man Jyu tru long ol profet blong olgeta. Sore tumas we sam long mifala, ol man Afrika, oli no tinghae long ol stret pris blong mifala be oli tokbaot Jisas, Muhammad, mo ol narafala.”
Long plante grup blong ol man Afrika we oli strong long kastom, oli luk Kristin Skul olsem skul blong ol waetman nomo—wan skul we i kam insaed long Afrika, we i mekem man i harem nogud moa, i no givhan long ol man. ?Be fasin ya blong no wantem skelem ol defren tingting bambae i givhan no bambae i blokem traehad blong yu blong kasem ol samting we yu nidim long saed blong speret? Wan proveb blong Afrika i talem se: “Yu no pusum tufala han blong yu i go wantaem insaed long dis kakae, jes from we yu hanggri.” !Fasin blong kakae olsem i no soemaot gudfala fasin mo i denja—antap moa sipos yu no save wanem kakae i stap long dis! Be, plante man oli jusum skul blong olgeta, i no from we oli jekemapgud skul ya, be from we skul ya i pulum filing blong olgeta no from kastom blong famle nomo.
Wosip we i givim ol samting we yu nidim long saed blong speret, i mas wan “wosip long God, we i kamaot long tingting.” (Rom 12:1) Hem i wan disisen we man i mas mekem afta we hem i kasem save mo i tingtinggud long hem. From samting ya, i gud yumi luklukgud long sam tingting blong ol man Afrika long saed blong fasin we oli folem blong jusum skul blong olgeta. Be, samting we i kam biaen bambae i pulum intres blong ol man long evri ples we oli ridim.
[Tok blong pija long pej 3]
Moses i soem se i impoten tumas blong kasem ol samting we yumi nidim long saed blong speret
[Tok blong pija long pej 4]
Ekspiryens blong ol man Afrika wetem ol misinari blong Krisendom i satem tingting blong sam man long Baebol