Sam Nius Blong Wol

Oli Gat Buk Ya, Be Oli No Ridim

Niuspepa blong Fort Worth, Teksas, Star-Telegram, i talem se: “Long olgeta yia we oli pas, oli salem buk ya moa i bitim olgeta narafala buk long wol. Baebol ya i tabu long evri kantri, i givim save long saed blong spirit, mo plante bilian man long tri bigfala skul blong wol oli ona long hem. Be oli no stap ridim Baebol. ?From wanem? Nating se yumi waes olsem Solomon, bambae yumi no save ansa.” Yes, namba blong ol Baebol we ol stoa oli salem, i antap long olgeta namba long ol yia bifo. Wan grup blong stadi long saed ya, oli talem se bitim 90 pesen blong ol man long Amerika oli gat tri defren Baebol long haos blong olgeta. Be wan narafala stadi i soem se, tu long evri tri man ya oli no stap ridim Baebol. Bighaf blong olgeta oli no save talem nem blong ol fo Gospel no talem faef long ol Tenkomanmen. Niuspepa ya i talem tu se: “Bighaf blong ol man ya oli talem se Gudfala Buk ya i no stret long laef blong yumi tede.”

?Paradaes i Lus Finis?

Long wan spesel miting blong Jenerol Asembli blong Yunaeted Nesen, i gat 43 gavman blong ol smosmol aelan blong wol we oli talemaot wari long saed blong ol samting we oli stap spolem ol naesfala aelan ya. Nius ya i stap long wan niuspepa we i kamaot evri dei long Franis, nem blong hem Le Monde. Plante samting i stap spolem ol smosmol aelan ya we oli olsem paradaes, olsem ol hariken, wota we i ron bigwan, no oli sot long wota blong dring. UN i talemaot nius ya se Hariken Mitch long Caribbean i kilim 11,000 man i ded. Ol aelan blong Seisel mo Morisas oli bin harem nogud long bigfala draetaem blong tu yia. San we i strong tumas mo ol doti long solwota i stap spolem plante rif, mekem se plante kaen fis oli stap lus. Mo tu, wol i stap kam hot moa, taswe plante man long ol aelan ya oli fraet se solwota bambae i kam antap tumas. From samting ya, maet 80 pesen blong ol smosmol aelan blong Maldaev oli save draon olgeta.

Ol Draeva We Oli Taed Mo Ol Draeva We Oli Drong

Niuspepa ya The New York Times, i talem se: “Man we i draevem trak taem hem i taed mo man we i draevem trak taem hem i dring tumas, oli save kasem semfala trabol nomo. Stanford Yunivesiti i stadi long 113 man we oli taed from oli no save slipgud long naet, blong luk sipos oli reregud blong winim wan trabol we i save kamaot wantaem nomo, taem oli stap draevem trak. Mo tu, oli jekem sem samting long 80 man we oli no gat trabol ya blong slip. Magasin ya Times, i talem se: “Long trifala blong ol seven stadi ya, ol man we oli taed oli slou moa blong mekem wan samting blong winim trabol, i bitim olgeta we oli gat 0.08 pesen alkol long blad blong olgeta, hemia mak we i hae tumas, i brekem loa long 16 stet long Yunaeted Stet.” Man we i lidim stadi ya, Dokta Nelson B. Powell, i talem se stadi ya i soemaot se i denja tumas blong ol man oli draevem trak taem oli taed.

Klosap Wan Long Evri Tri Man i Gat Tibi

Wan grup blong 86 dokta long 40 kantri oli talem se, long 1997, klosap wan long evri tri man long wol i gat tibi, hemia 1.86 bilian man. Grup ya we Wol Helt Ogenaesesen i putumap, oli talem tu se maet 1.87 milian man oli ded from sik ya long yia 1997, mo maet 7.96 milian man oli jes kasem sik ya. Niuspepa ya The Journal of the American Medical Association i tokbaot stadi ya. Hem i talem se, “eiti pesen blong ol man we oli kasem tibi oli stap long 22 kantri, mo stret haf blong olgeta oli stap long 5 kantri long Saotis Esia.” Stadi i soem tu se, “naen long 10 kantri we namba i antap moa, oli stap long Afrika.” Long sam kantri we fulap man oli gat jem blong AIDS finis, bitim stret haf blong ol man we oli kasem tibi oli ded. Ol namba ya oli antap olsem from we oli no save “winim sik ya” long ol kantri ya. Olgeta we oli mekem stadi ya, oli ting se bambae i gat 8.4 milian man bakegen we oli save kasem tibi long yia ya. Bighaf blong olgeta we oli kasem sik ya oli no harem se oli sik. Be jem we i slip long bodi blong olgeta i save wekap taem oli no kakaegud, mo taem wan samting i mekem bodi i slak we i no moa naf blong blokem sik.

Ol Pikinini We Oli Pulum Smok Blong Sigaret Blong Narafala

University of California Berkeley Wellness Letter i tokbaot wan ripot we Wol Helt Ogenaesesen i jes givimaot, i se: “Klosap stret haf blong ol pikinini long wol, wan man i smok insaed long haos blong olgeta. Hemia i mekem moa long 700 milian pikinini.” Long ol 20 yia long fiuja, plante moa pikinini bambae oli pulum smok blong sigaret blong narafala, from we ating namba blong ol man blong smok bambae i go antap kasem 1.6 bilian long ol yia ya. Ol pikinini ya oli stap long denja blong kasem ol sik olsem soa long sora mo trabol blong pulum win.

Ol Buk Oli Soemaot Haenem Blong Man

“Sipos oli makemaot man se i gat haenem from we oli raetem plante buk long saed blong hem, . . . ale Jisas Kraes i stap yet olsem man we i gat haenem i bitim ol narafala man long wol.” Hemia tok blong niuspepa ya The Guardian long Briten. Taem oli jekem ol buk long Laebri blong Kongres, long Washington, D.C., oli faenem 17,239 buk long saed blong Jisas. Hemia tu taem antap long namba we oli raetem long saed blong William Shakespeare, we hem i stap long namba tu ples wetem 9,801 buk. Namba tri, hemia Vladimir Lenin, we oli raetem 4, 492 buk long saed blong hem. Biaen, i gat Abraham Lincoln, wetem 4,378 buk mo Napoléon 1 wetem 4,007 buk. Meri, mama blong Jisas, i stap long namba seven ples, wetem 3,595 buk. Long ol 30 faswan nem long lis ya, Meri nomo i woman. Nekiswan woman, hemia Joan blong Arc, we i gat 545 buk long saed blong hem. Long ol man we oli wokem miusik, hemia we oli raetem moa buk long saed blong hem, hem i Richard Wagner, mo biaen i gat Mozart, Beethoven, mo Bach. Faswan long ol man blong droem pija, hemia Picasso, mo Leonardo da Vinci mo Michelangelo i jes kam biaen. Be Leonardo i faswan long ol man blong wokem ol niufala samting mo ol sayentis, mo Charles Darwin, Albert Einstein, mo Galileo Galilei i kam biaen. Niuspepa ya The Guardian i talem se long ol 30 man mo woman we oli fastaem long lis ya, i no gat wan i laef i stap yet.

Ol Him Blong Mileniam

Wan niuspepa blong London, The Times, i tokbaot wan niufala buk we oli yusum blong wosip long Briten, nem blong hem Songs for the New Millennium. Hem i talem se, sipos ol man we oli stap go long jos oltaem long Briten oli yusum niufala buk ya, “i no longtaem bambae oli mekem ol singsing blong ol tim blong futbol taem oli wosip.” Tufala skul ya, Anglikan mo Metodis oli wokem buk ya. Sam him long buk ya oli go long “gudfala mama God.” Wan him i tokbaot God olsem we hem i wan woman, mo i singaot hem blong givim “lav blong wan mama.” Long wan narafala singsing, oli tokbaot Jisas olsem “pleia mo maneja” blong wan tim blong futbol. Kores hem i wan singsing blong futbol, mo ol man oli savegud long hem. Sam long ol singsing ya, ol pikinini nomo oli wokem, olsem ol pikinini we papa mama blong olgeta i ded finis from AIDS. Wan man we i joen blong sapotem wok ya, Dave Hardman, i talem se: “Hem i wan buk blong ol singsing we i joenem olgeta kastom. Mifala i pulum ol man we oli raetem ol singsing ya blong joenem ol prapa samting long laef, wetem bilif.”

?Tumas Dedbodi We Oli Stap Longtaem?

Ijip i gat wan trabol we i defren, hemia se i gat tumas samting blong bifo we oli stap faenem. Oltaem i gat ol niufala samting we oli stap faenem. Long Saqqara, oli faenem wan flas gref blong woman we i fidim pikinini Tutankhamen. Long Dahshur, oli faenem kava blong antap blong wan piramid. Long Akhmim, oli faenem wan bigfala haos prea, mo aninit long graon long Luxor, oli faenem wan bigfala beregraon we i gat bitim 200 rum long hem. Aninit long solwota klosap long Alexandria, oli faenem ol haba blong bifo, mo ol samting we oli katem long ston long ol flas haos blong king. Musium blong Ijip long Cairo, i gat bitim 120,000 samting blong bifo we oli stap soemaot finis long ol man, mo plante moa samting i stap long ol bokis. Niuspepa ya The Economist i talem se: “Evri wik oli stap faenem plante niufala samting. Taswe ol dok oli smol tumas naoia, mo tu, ol man we oli stadi, raetemdaon, mo mekem ol olfala samting ya i gud bakegen, oli stap yusum tumas taem mo mane.” Oli jes faenem wan beregraon long draeples we maet i gat 10,000 dedbodi long hem. Wan man blong save i talem se: “Yumi no nidim sam moa dedbodi we oli rolemapgud, i gat naf finis.” Bambae oli soemaot sam nomo long ol samting ya long ol man. Ol narafala samting bambae oli berem bakegen.

Ol Bom We Oli Stap Haed Long Graon

Angola i gat moa bom oli stap haed long graon, i winim ol narafala kantri. Be ol man we oli stap wok blong faenem ol bom ya oli fesem wan narafala denja, hemia ol bom we samfala oli putum blong kasem olgeta. Niuspepa ya The Sunday Times long London, i talem se “ol man we oli savegud wok ya blong faenem ol bom, oli luk tu kaen baten long ol bom ya. Wan i save bosta taem laet i kasem hem. Hemia i wok wetem batri we i save stap 12 manis. Narafala baten i gat wan waea i joen long hem we i haremsave ol mesin we oli kam klosap blong faenem ol bom, nao hem i jes bosta long taem ya.” Maet mesin ya i stap 20 mita longwe long bom. Tim Carstairs we i wok long Grup blong Givim Advaes long saed blong ol Bom i talem se: “Hemia i min se bom ya i blong kasem ol man we oli wok blong faenem ol narafala bom. Hem i blong kilim i ded ol man olsem grup blong mifala we mifala i traem faenem mo tekemaot ol bom we oli haed long graon, we mifala i wantem halpem ol man nomo, mo mifala i no kasem pei from wok ya.” Long Angola, i gat samwe long 70,000 man we oli lusum han no leg blong olgeta finis from ol bom ya. Namba ya i bigwan moa long ol narafala ples long wol. Ol dokta oli katemaot han no leg blong 35 man evri manis. From we ol ami oli stap faet yet long Angola mo oli gohed blong berem ol bom ya, fulap man blong wokem garen oli ronwe long graon blong olgeta, mekem se ol taon oli sot long kakae. Sekretari-Jenerol blong Yunaeted Nesen, Kofi Annan i givim woning se “plante handred taosen man Angola bambae oli sot bigwan long kakae, bambae oli kasem fulap sik, mo oli save ded tu.”