!Mifala i Ronwe Long Faea Blong Volkeno!

MAN BLONG WEKAP! LONG KONGO (KINSHASA) I RAETEM STORI YA

TUSDE, Jenuware 15, 2002—hem i wan dei we i sem mak long ol narafala dei long Sentrol Afrika. Mi wetem wan narafala Witnes Blong Jeova, mitufala i kamtru long taon ya Goma, long eria blong Kivu, long kantri blong Kongo (Kinshasa). Long ples ya, mitufala i mas mekem miting wetem ol Witnes long eria blong Great Lakes.

?I No Nid Blong Wari?

Volkeno we nem blong hem Nyiragongo (we i hae olsem 3,470 mita) i stap 19 kilometa afsaed long taon blong Goma. Nating se i stap longwe olsemia, hem i pulum ae blong mifala.a Mifala i save harem bigfala noes we hem i mekem, mo luk smok blong hem. Ol manples oli no ting se samting ya i narakaen, from we evri yia volkeno ya i stap mekem olsemia. Taswe, olgeta oli no wari.

Long aftenun, mitufala i go long miting blong tu kongregesen blong ol Witnes Blong Jeova. Long olgeta aoa ya, graon i stap seksek mo volkeno i stap faerap. Be i luk olsem we i no gat man i wari long samting ya. Ol haeman blong taon oli stap talem se ol man oli no nid blong fraet. Wan man long Kongo we i stadi long ol volkeno, hem i bin talemaot blong plante manis se bambae volkeno ya i bosta. Be ol man oli no bilivim tok blong hem. Wan man i talem long fasin we i no wari nating se: “Tunaet, bambae skae i red from we volkeno i stap faerap.”

“!Yumi Mas Ronwe Kwik!”

Taem mitufala i gobak long haos we mitufala i stap slip long hem, oli talem strong long mitufala se: “!Yumi mas ronwe kwik!” Hemia wan bigfala trabol. Taon ya i stap long denja. !Tru ya, ol samting i save jenis kwik! Long moning ya nomo, mifala i stap tokbaot se Goma i wan gudfala ples blong mit blong goaot long wok blong prij. !Naoia, long sapa blong semfala dei, oli talem long mifala blong ronwe, from we maet bambae taon ya i lus!

Taem ples i kam tudak, skae i red we i red—!mifala i save from wanem! Faea blong volkeno ya Nyiragongo i stap ron i kam klosap long taon. I luk olsem we hil ya i wan sospen we i stap boel mo wota blong hem i stap kafsaed i go olbaot. Faea blong volkeno i stap spolem evri samting we i stap long rod blong hem. !Mifala i spid blong fulumap ol samting blong mifala i go long bokis! !Mifala i neva spid olsem bifo! Naoia, i klosap 7 klok long naet.

Plante Taosen Man Oli Stap Ronwe

Taem mifala i stap ronwe, rod we i goaot long Goma i fulap gud long ol man we olgeta tu oli stap ronwe blong sevem laef blong olgeta. Plante oli stap wokbaot long leg nomo, oli stap karem sam samting we oli pikimap long las menet, bifo we oli aot long haos blong olgeta. Plante oli karem sam hevi samting long hed blong olgeta. Samfala oli stap fasfas long ol trak. Olgeta evriwan oli stap go from kantri ya Ruwanda we i klosap. Be, wan volkeno i no save luk mak blong graon blong ol kantri. !I no gat wan ami we i naf blong blokem faea blong hem! Mifala i luk plante soldia we olgeta tu oli stap ronwe blong sevem laef blong olgeta. Klosap ol trak oli no moa save ron long rod. Mifala i mas gohed long leg nomo. Mifala i stap long medel blong wan bigfala hip blong 300,000 man, woman, pikinini, mo bebi. Olgeta evriwan ya oli stap ronwe long volkeno ya we i olsem se i kros tumas. Graon we mifala i stap wokbaot long hem, i gohed blong muvmuf mo mekem bigfala noes.

Olgeta evriwan oli stap ronwe blong sevem laef blong olgeta. Mi wetem fren blong mi, mitufala i strenja, mitufala i kam long wan bigfala taon, mo naoia, mitufala i stap long medel blong bigbigfala hip blong man ya wetem sam Witnes nomo we oli stap lukaot long mitufala. Olgeta oli stap klosap long mitufala oltaem mo oli wari long mitufala. Samting ya i rili tajem hat blong mitufala, mo i mekem se mitufala i harem se mitufala i stap sef, nating se i gat bigfala trabol mo denja. Ol man we oli stap ronwe, oli stap karem ol samting we oli naf blong karem, olsem klos, ol sospen, mo smol kakae. Ol man oli fasfas, oli stap puspusum olgeta. Sam trak we oli traem blong pas, oli glisim sam man mo mekem olting blong olgeta oli foldaon long graon, we ol narafala man oli purumbut long olgeta. Sore tumas long eniman we i foldaon, narafala i save purumbut long hem isi nomo. Ol man ya oli stap wari tumas. Evri man i fraet. Mifala i stap traehad blong kasem taon ya Gisenyi long Ruwanda. Hem i stap sam kilometa nomo longwe. Ale mifala i gohed long wokbaot ya we mifala i no jusum blong mekem.

Stap Sef Long Naet

Mifala i kam kasem wan hotel, be olsem yu save finis, ol rum blong hem oli fulap gud. Mifala i mas glad nomo blong sidaon raon long wan tebol long yad. Mifala i taed from we mifala i bin wokbaot blong tri aoa haf. Mitufala i glad blong stap laef mo stap long wan sefples, wetem ol Kristin brata we oli bin wokbaot wetem mitufala. I gud tumas we ol Witnes oli oraet, i no gat wan i ded.

I klia se bambae mifala i mas slip afsaed long naet ya. Naoia we mifala i stap sef longwe long volkeno, mifala i save lukluk skae antap long taon ya Goma. !Hem i red gud mo i naes tumas! Sloslo naet i pas mo delaet i kamtru. Long fulnaet, graon i stap muvmuf mo i gat noes blong volkeno we i stap faerap. Taem mifala i tingtingbak long ol nogud samting we oli kamaot long dei ya, mifala i sore tumas long ol taosen famle we oli mas ronwe wetem ol smosmol pikinini blong olgeta.

Samfala Oli Kam Kwik Blong Givhan

Long medel dei long Fraede Jenuware 18, sam Witnes blong Kigali, bigfala taon blong Ruwanda, oli kam joen wetem mifala. Sam brata blong Goma mo Gisenyi oli mekem wan komiti, mo oli stat wok. Faswan samting we oli wantem mekem, i blong lidim ol Witnes we oli stap ronwe, oli go long ol sikis Haos Kingdom long eria ya. Oli mekem samting ya long sem dei nomo. Oli raetem wan saen long lanwis Franis mo Swahili blong soemaot weples Haos Kingdom i stap, nao oli stanemap saen ya long saed blong rod. Long Haos Kingdom ya, ol Witnes we oli stap ronwe oli save spel, mo oli save storian wetem samfala we oli stap rere blong leftemap tingting blong olgeta. Long sem dei, tri tan blong ol samting we oli nidim, i kamtru long ol Haos Kingdom ya we ol Witnes oli stap long olgeta. Long nekis dei, Sarede, wan trak blong Kigali i kamtru we i fulap long kakae, ol blangket, ol bigfala plastik tapolen, sop, mo meresin.

Wari Moa

Hemia wan taem blong bigfala wari. ?Olsem wanem blong givim ol samting we ol Witnes oli nidim? ?Olsem wanem long volkeno? ?Wetaem bambae faea blong volkeno i no moa ron? ?Taon blong Goma i lus finis no no yet? Ol smosmol nius we mifala i stap kasem mo graon we i stap muvmuf, i no wan gudfala saen. Ol man blong hae save oli fraet se win bambae i fulap long posen gas. Oli wari tu se volkeno bambae i mekem wota blong Lek Kivu i kam nogud.

Long ol 48 aoa afta we volkeno ya i bosta, ol nogud nius i kamaot. Long Sarede aftenun, mifala i harem nius se 10,000 man, we insaed long olgeta ya i gat 8 Witnes mo wan pikinini, oli stap fas long wan ples we oli no save kamaot long hem, from we faea blong volkeno we i dip olsem tu mita long samples, i raonem olgeta. Win i hevi from we i fulap long posen gas. Mifala i fraet se bambae oli ded. I luk olsem se oli no gat rod blong kamaot long ples ya. Faea blong volkeno we i stap ron yet, i spolem finis bigfala jos blong Goma. Olgeta man oli ting se volkeno ya bambae i spolem Goma fulwan.

Gudfala Nius

Long 9 klok long Sande moning, wan brata i toktok i kam long telefon. Faea blong volkeno i raonem ples we hem i stap long hem. Be hem i talem long mifala se ol samting i stap jenis, i kam moagud. Ren i stap foldaon, faea blong volkeno i stap kam kolkol, mo win i stap kam klia. Faea ya i hot yet mo i denja, be ol man oli stat blong krosem faea ya blong go long ples we i sef. Ale taon ya i no lus olgeta.

Long medel blong ol trabol ya, hemia faswan gud nius we mifala i harem. I luk olsem we volkeno i no moa stap faerap plante. Ol man we oli gat save long saed ya, oli gat ol defdefren tingting. Mifala i toktok i go long sam man long nekis taon, Bukavu, we i stap long narasaed long Lek Kivu. Mifala i kasem save se faef famle, wetem tri pikinini we papa mama blong trifala i no stap, oli kamtru long Bukavu long bot. Ol Witnes long taon ya bambae oli lukaot gud long olgeta.

!Mifala i Save Gobak!

Long Mande, Jenuware 21, mifala i save toktok wetem ol man blong taon ya Gisenyi we oli lusum ol samting blong olgeta. Mifala i talem ol tok blong leftemap tingting blong olgeta, mo mifala i traem luksave wanem samting oli nidim. Mifala i faenem se ol brata we oli stap slip long ol sikis Haos Kingdom oli stanemap wan program finis we ol man oli stap folem. Naoia, mifala i save kaontem hamas man stret oli bin ronwe wetem ol pikinini tu—hemia 1,800 evriwan.

?Olsem wanem long fiuja? Ol haeman blong taon oli mekem plan blong wokem kwik ol kamp blong ol man we oli bin ronwe long ples blong olgeta. Be sam man oli tingbaot yet ol nogud kamp we oli bin stap long olgeta long 1994, taem oli ronwe long ol man we oli wantem kilimaot ful laen blong olgeta. Ale, mifala i mekem disisen blong gobak long Goma. Klosap long medel dei, mifala i kasem taon ya bakegen. Volkeno i spolem finis wan haf (25 pesen) blong taon ya. Faea blong volkeno we i bin ron long ol rod, i kam strong finis. Naoia mifala i save wokbaot antap long hem. Faea ya i hot lelebet yet, mo win i fulap long ol gas we oli kamaot long faea ya. Be, plante man oli gat strong tingting blong kambak long taon ya.

Long wan klok long aftenun, mifala i miting wetem 33 Kristin elda long Haos Kingdom blong Goma Senta. Olgeta evriwan oli agri long wan samting: Bambae oli kambak long Goma. Oli talem se: “Hemia nao ples blong mifala.” ?Olsem wanem sipos volkeno i bosta bakegen? Oli ansa se: “Mifala i lan long samting ya finis.” Oli fraet se sipos oli no kambak kwik, ol narafala man bambae oli stilim olting blong olgeta. Ale, long nekis dei, ol Witnes famle we oli bin ronwe, oli kambak long Goma. Bighaf blong ol 300,000 man we oli bin ronwe i go long narafala kantri ya oli kambak long taon ya we i trabol gud.

Nekis Wik Blong Hem

Taon ya i kam bisi bakegen. I klia se taon ya bambae i no ded. I no longtaem, ol man oli stat flatem ol graon we faea blong volkeno i bin ron long hem, nao tufala haf blong taon we faea ya i bin seraotem oli joen olsem wan bakegen. Evri samting we i stap long rod blong volkeno, i lus. Haf blong taon we ol bigfala stoa mo ofis oli stap long hem, i nogud olgeta. Mo oli talem se volkeno i spolem wan haf (33 pesen) blong ples long epot we ol plen oli foldaon long hem.

Mifala i kaontem gud hamas Witnes famle oli lusum haos blong olgeta mo evri samting blong olgeta—hemia 180 famle. Komiti we i stanap blong givhan long olgeta, i mekem plan blong givim smol kakae evri dei long 5,000 man, woman, mo pikinini. Bambae oli yusum ol bigfala plastik tapolen we ol Witnes Blong Jeova long Beljiom, Franis, mo Swiselan oli sanem i kam, blong oli wokem ol haos tapolen. Hemia blong ol man we oli lusum haos blong olgeta. Mo tu, bambae oli yusum ol tapolen ya blong wokem ol haos miting blong ol kongregesen we Haos Kingdom blong olgeta i lus no i brobrok. Sam long ol famle we oli no moa gat haos, bambae oli stap wetem ol Witnes we haos blong olgeta i oraet i stap. Sam narafala bambae oli stap long ol haos tapolen ya blong smoltaem nomo.

Long Fraede, Jenuware 25, ten dei afta long nogud naet ya we volkeno i bosta, 1,846 man oli stap long miting we mifala i mekem long yad blong wan skul long Goma. Oli lesin long ol gudfala tok blong leftemap tingting we i kamaot long Baebol. Plante Kristin brata oli talem tangkiu from ol tok we i mekem olgeta oli harem gud bakegen, mo from ol samting we Jeova i mekem tru long ogenaesesen blong hem blong givhan long olgeta. Samting we i tajem hat blong mitufala we i strenja, hemia fasin no fraet mo strong bilif we ol brata oli stap soemaot nating se oli kasem bigfala trabol ya. !Taem wan trabol olsem i kamaot, i gud tumas blong stap long kampani blong ol brata we evriwan oli joen long wosip blong trufala God ya, Jeova, we hem i stamba Man blong leftemap tingting olwe!—Ol Sam 133:1; 2 Korin 1:3-7.

[Futnot]

[Mape blong pija long pej 22]

(Lukluk niuspepa)

KONGO (KINSHASA)

Hil ya Nyiragongo

↓ ↓ ↓

Epot blong Goma ↓ ↓

↓ GOMA

↓ ↓

LEK KIVU

RUWANDA

[Tok blong pija long pej 22]

Ol ara oli soemaot olsem wanem faea blong volkeno i ron

[Tok blong pija long pej 23]

Faea blong volkeno i fosem plante taosen man blong ronwe long taon ya Goma

[Credit Line]

AP Photo/Sayyid Azim

[Tok blong pija long pej 24]

Wan wik i no pas yet be ol Witnes oli stat mekem ol Kristin miting blong olgeta bakegen