?Teknoloji i Givhan No i Spolem Man?
Wan man i stap draevem trak blong hem nao wantaem nomo hem i sperem wan pos. Man we i sidaon fored wetem draeva, hem i gat bigfala kil. Kwiktaem nomo draeva i yusum mobaelfon blong hem blong singaot ambulans i kam. ?Be from wanem draeva ya i sperem pos olsem? From we mobaelfon blong hem i ring nao hem i no moa lukluk rod blong hem.
STORI ya i soemaot klia se teknoloji i save givhan taem man i stap long trabol, be hem i save stap olsem stamba blong trabol tu. Hemia i dipen long fasin blong yumi blong yusum ol samting ya. Plante man tede oli no wantem gobak long ol olfala samting blong bifo. Ol kompiuta tede oli givhan bigwan blong mekem plante wok we bifo i tekem tumas taem. Naoia wetem ol kompiuta ya, yumi save yusum Intenet blong pem samting, blong putum mo karemaot mane long bang isi nomo, blong toktok wetem ol fren mo famle mo blong luk olgeta tu.
Long ol yia bifo, taem papa mama mo pikinini oli aot long haos long moning, oli no moa toktok tugeta bakegen gogo kasem sapa. Be naoia, wan ripot we oli tokbaot long niuspepa ya USA Today, i talem se, “70 pesen blong ol man mo woman we oli gat mobaelfon oli stap ringim olgeta evri dei blong talem halo nomo, mo 64 pesen oli mekem plan long mobaelfon, mo 42 pesen blong ol papa mama oli toktok evri dei wetem pikinini blong olgeta long mobaelfon.”
No Letem Samting We i Gud i Kam Samting Blong Spolem Yu
?Olsem wanem? ?Sipos man i yusum teknoloji bitim mak no long fasin we i no stret, hem i save spolem tingting mo helt blong hem? Wan ripot we i kamaot long nius i tokbaot wan man mo woman we tufala i jes mared, se “tufala i toktok tugeta long mobaelfon oltaem nomo—nating se long trak, long ples blong mekem spot, mo taem tufala i stap long defdefren rum long semfala haos nomo.” Samtaem, long wan manis nomo, tufala i save spenem 4,000 minit, hemia bitim 66 aoa, blong toktok tugeta long mobaelfon. Tufala ya i talem se tufala i no save laef sipos tufala i no gat mobaelfon. Wan dokta we i stadi long tingting blong man, nem blong hem Harris Stratyner, i harem stori blong tufala mo i talem se fasin blong tufala ya “i wan saen se tufala i slef” blong teknoloji. “I olsem we tufala i save fren long mobaelfon nomo.”
I no gat plante man we i olsem tufala ya, be stori blong tufala ya i soemaot se fasin we i stap kam antap naoia i gat nogud saed blong hem. Plante man oli no save stap wan aoa we oli no toktok wetem narafala man. Wan woman we i bitim 20 yia finis, i talem se: “Oltaem nomo yumi mas jekem imel, yumi mas go long Intenet, mo yumi mas sanem mesej long mobaelfon long ol fren blong yumi.”
Long wan niuspepa (The Business Times of Singapore), wan dokta we nem blong hem Brian Yeo i talem se, ‘sipos yu stap spenem moa taem evri dei blong yusum mobaelfon mo kompiuta, mo samting ya i kam beswan samting we yu laekem mekem long laef blong yu, hemia wan saen nao se yu mas lukaot.’ Mo tu, ol man we oli sidaon plante aoa blong lukluk long mobaelfon no kompiuta, i olsem we oli satem olgeta insaed long wan kabod. Ale oli no stap eksasaes mo oli stap muv smol nomo. Fasin olsem i save mekem we sloslo man i gat problem blong hat, sik blong suga, no wan narafala sik bakegen.
I gat sam narafala trabol we oli save kamaot kwiktaem moa i bitim sik. Wan stadi we oli mekem i no longtaem long saed blong ol man we oli yusum mobaelfon taem oli draevem trak, i soemaot se nating sipos oli holem mobaelfon long han no oli gat spesel iafon blong hem, be fasin blong olgeta blong draev i denja sem mak nomo long man we i drong. Man we i stap sanem mesej long mobaelfon mo semtaem i draevem trak, hem i save kasem bigfala aksiden mo i save ded from. Wan stadi we oli mekem i soemaot se, klosap 40 pesen blong ol draeva we oli aninit long 27 yia, oli stap sanem mesej long mobaelfon semtaem we oli stap draevem trak. Sipos yu wantem yusum mobaelfon blong yu taem yu stap draev, i gud yu tingbaot se sipos wan aksiden i kamaot, polis mo kampani blong insurens tu oli save jekem mobaelfon blong yu blong faenemaot sipos yu bin yusum fon taem yu draev. Yu save faen bigwan sipos oli faenemaot we yu bin toktok long fon no yu bin stap sanem wan mesej.a Long yia 2008, wan tren i aksiden long California, Yunaeted Stet, mo 25 man i ded. Biaen, ol polis oli faenemaot se man we i stap draevem tren ya, hem i stap sanem wan mesej long mobaelfon blong hem smoltaem nomo bifo long aksiden ya. Hem i no bin yusum brek nating.
Naoia ol pikinini oli stap yusum mobaelfon mo kompiuta wetem plante narafala samting olsem tu. Oli mas lanem blong yusum ol samting ya long waes fasin. ?Olsem wanem blong halpem olgeta? Ridim nekis haf.
[Futnot]
a Ol man we oli wantem folem ol tijing blong Baebol long laef blong olgeta oli mas tinghevi long fasin blong olgeta. Oli no mas letem wan samting i pulum tingting blong olgeta long enitaem we samting ya i save putum laef blong olgeta mo narafala long denja.—Jenesis 9:5, 6; Rom 13:1, NW.
[Tok blong pija long pej 5]
?Yu yu stap spenem moa taem long mobaelfon mo kompiuta i bitim bifo?