Salut Long Flaeg, Vot, Mo Komuniti Wok

Salut long flaeg. Ol man we i bodaon long flaeg no i salut long hem, plante taem oli mekem taem oli mekem singsing blong leftemap kantri. Fasin ya i joen wetem wosip. I olsem we man i lukluk i go long kantri blong hem, no ol lida blong kantri blong hem blong sevem hem, be i no lukluk i go long God. (Aesea 43:11; 1 Korin 10:14; 1 Jon 5:21) Tingbaot wan lida blong bifo, hemia King Nebukadnesa blong Babilon. King ya i wantem olgeta man oli save we hem i hae mo se hem i wan man blong mekem wosip, ale hem i stanemap wan bigfala aedol mo i putum loa se olgeta man long ples blong hem oli mas bodaon long aedol ya taem oli harem miusik i plei, olsem singsing blong kantri. Be i gat tri Hibru we trifala i no wantem bodaon long aedol ya, nating se oli save ded from. Nem blong trifala ya, Sadrak, Mesak, mo Abednego.—Daniel, japta 3.

Wan man we i raetem buk long saed blong histri, nem blong hem Carlton Hayes, i talem se long taem blong yumi, “flaeg hem i olsem saen we i soemaot se man i trastem kantri blong hem, mo i mekem wosip long hem. Ol man oli karemaot hat blong olgeta taem flaeg i pas; oli raetem ol naesfala tok blong leftemap flaeg, mo ol pikinini oli singsing i go long hem.” Man ya i gohed i se, fasin we ol man oli tinghae long kantri blong olgeta i pulum olgeta blong stanemap sam dei we oli olsem ol “holi dei,” no tabu dei, blong kantri, olsem namba 4 Julae long Amerika. Mo tu, sam kantri oli leftemap sam man se oli ol tabu man, mo samfala se oli ol bigman blong kantri. Mo oli gat ol spesel haos blong tingbaot olgeta we oli ded from kantri blong olgeta, we ol haos ya oli olsem haos blong prea. Long wan seremoni we oli mekem long Brasil, presiden blong Hae Kot blong Ami i luksave samting ya i se: “Ol man oli wosipim mo givim ona long flaeg . . . sem mak olsem we oli wosipim Kantri blong olgeta.” Yes, wan buk (The Encyclopedia Americana) i talem bifo se, “flaeg i wan samting we i tabu, olsem we kros i tabu.”

Wan kopi blong buk ya we oli wokem i no longtaem, i talem se ol toktok long ol singsing blong kantri oli “blong soemaot filing we man i gat long kantri blong hem, mo plante taem oli askem God blong lidim mo blong protektem ol man wetem ol lida blong kantri blong olgeta.” Taswe i stret nomo we long lukluk blong ol man blong Jeova, ol lafet blong leftemap kantri, we long ol lafet ya ol man oli salut long flaeg mo singsing long sing blong kantri, oli sem mak nomo long fasin blong wosip. Wan buk (The American Character) i tokbaot fasin blong ol pikinini blong ol Witnes blong Jeova, we oli no wantem joen wetem ol narafala studen long skul long Yunaeted Stet we oli salut long flaeg mo oli mekem promes blong stap tru long kantri blong olgeta. Buk ya i talem se: “Saprim Kot i jajem plante kes long saed ya, mo hem i talemaot i klia nomo se ol fasin ya we ol pikinini oli mas mekem evri dei long skul, oli rili olsem fasin blong mekem wosip.”

Ol man blong Jeova oli no joen long ol seremoni we oli leftemap ol fasin we Baebol i agensem, be oli no agensem ol narafala man we oli wantem joen long ol seremoni ya. Oli no spolem mo agensem flaeg, be oli respektem flaeg olsem saen blong kantri, mo oli luksave tu se ol “gavman” we man i stanemap oli olsem “man blong wok blong God.” (Rom 13:1-4) Yes, ol Witnes blong Jeova oli folem tok ya blong Baebol we i talem se i gud blong prea “from ol king, mo from ol narafala haeman.” Risen from wanem yumi mekem olsem, i blong “bambae yumi stap gud, yumi gat pis, mo yumi stap ona gud long God, mo yumi save folem ol stret fasin.”—1 Timoti 2:2.

Vot long taem blong eleksen. Ol Kristin oli save se ol wanwan man i gat raet blong vot, mo oli no agensem samting ya. Oli no tok blong agensem eleksen, mo oli obei long ol lida we ol man oli putumap olgeta long eleksen. Be oli no joen nating long eni bisnes blong politik blong eni kantri. (Matiu 22:21; 1 Pita 3:16) ?Olsem wanem sipos wan Kristin i stap long wan kantri we gavman i putum loa se evri man i mas vot? ?Olsem wanem sipos long kantri ya ol man oli save mekem bigfala trabol long man we i no go long ples blong vot? I gud blong tingbaot eksampol blong Sadrak, Mesak, mo Abednego. Taem ol man oli hivap long levelples ya Dura blong bodaon long bigfala aedol, trifala Hibru ya oli go long ples ya. Maet wan Kristin i tingting se hem tu bambae i go long ples we ol man oli vot long hem, sipos fasin ya i stret long tingting blong hem. Be hem i mas lukaot gud we hem i no mekem eni samting blong joen long politik. I gat sikis stamba trutok we i gud hem i tingbaot:

1.  Ol man blong Jisas oli “no man blong wol ya.”—Jon 15:19.

2.  Ol Kristin oli wok long nem blong Kraes mo Kingdom blong hem.—Jon 18:36, NW; 2 Korin 5:20.

3.  Kristin kongregesen i joengud long wan bilif nomo, mo lav we Kraes i soemaot i joenem olgeta memba blong hem oli kam wan nomo.—1 Korin 1:10; Kolosi 3:14.

4.  Olgeta we oli vot blong putumap wan man, oli karem responsabiliti tu wetem man ya long nogud samting we hem i mekem.—Traem luksave bigfala tingting we i stap long ol vas ya 1 Samuel 8:5, 10-18 mo 1 Timoti 5:22.

5.  Taem ol man Isrel oli wantem putumap wan man blong i kam king blong olgeta, Jeova i talem se hemia i olsem se oli sakemaot Hem.—1 Samuel 8:7.

6.  Wan Kristin i stap longwe long politik, blong i no gat samting i blokem hem. Ale bambae hem i save tokbaot Kingdom blong God long enikaen man, nomata wanem pati blong politik we ol man ya oli joen long hem.—Matiu 24:14, NW; 28:19, 20; Hibrus 13:18.

Komuniti wok. Long sam kantri, taem wan man i no wantem joen long ami, gavman i talem long man ya blong mekem komuniti wok blong wan stret taem we oli makemaot. Sipos yumi gat wan desisen blong mekem long saed ya, yumi mas tokbaot wetem Jeova long prea, mo maet yumi save storian wetem wan Kristin brata we i bigman finis long ol Kristin fasin. Biaen, taem yumi gat gud save long saed ya, yumi save tekem desisen blong yumi we tingting blong yumi i no stikim yumi from.—Ol Proveb 2:1-5.

Tok blong God i talem se yumi mas ‘ona long ol haeman mo gavman, yumi mas obei long olgeta, mo yumi mas rere oltaem blong mekem ol gudfala wok . . . yumi mas man we i save fren gud long ol man,’ no yumi mas man we tingting blong hem i stret. (Taetas 3:1, 2) Holem tingting blong vas ya i stap, nao tingbaot ol kwestin ya: ‘?Komuniti wok ya we oli askem mi blong mekem, bambae i pulum mi blong joen long sam samting long saed blong politik mo ami, no maet i mekem we mi joen long sam wok blong giaman skul?’ (Maeka 4:3, 5; 2 Korin 6:16, 17) ‘?Komuniti wok ya bambae i mekem i had long mi blong mekemgud ol Kristin wok blong mi, no maet i blokemgud mi blong mi no moa mekem ol wok ya nating?’ (Matiu 28:19, 20; Efesas 6:4; Hibrus 10:24, 25) ‘?No maet komuniti wok ya bambae i givim moa janis long mi blong mekem wok blong Jeova, maet i givim taem blong mi mekem wok blong paenia?’—Hibrus 6:11, 12.

Sipos wan Kristin i tingting gud, nao tingting blong hem i letem hem blong i mekem wan komuniti wok bitim we i go long kalabus, ale hemia i stret, mo ol narafala Kristin oli no mas agensem hem from desisen ya. (Rom 14:10) Be sipos hem i harem se hem i no save mekem wan wok olsem, i gud we ol narafala oli respektem desisen ya tu.—1 Korin 10:29; 2 Korin 1:24.