?God i Raetemdaon Finis Wanem We Bambae i Hapen Long Fyuja Blong Yumi?

KRISTIN, Muslim, Jyu, Hindu, mo ol man long ol narafala skul​—olgeta evriwan oli kasem ol semkaen trabol mo oli harem nogud tumas from.

Wan eksampel, long Desemba 6, 1997, wan aksiden we i nogud olgeta i hapen long taon blong Irkutsk long Saebiria. Wan bigbigfala plen i jes lego graon, nao wantaem nomo tufala enjin blong hem oli ded. Bigfala plen ya, we i fulapgud wetem bensin, i foldaon mo i bosta long wan eria we i gat plante haos i stap long hem. Faea i kakae bighaf blong ol haos ya, i kilim i ded mo i givim kil long fulap man mo smosmol pikinini we oli no gat jans blong ronwe long ol haos ya.

Long ples we aksiden ya i hapen long Saebiria, ating i gat plante man we oli gat ol defdefren skul. Maet samfala oli talem se oli blong Kristin skul, be maet oli gat tingting yet se trabol ya i kamaot from we God i makemaot se i mas olsem. Olgeta ya wetem sam narafala man tu, maet oli tingting se: ‘Hemia wil blong God. Nating sipos ol man ya oli no ded long aksiden ya, be bambae oli ded long wan narafala rod from we God i makemaot laef blong olgeta olsemia.’

Nating se man i sapotem tingting ya long ol tok blong hem no nogat, be bilif ya i stap long plante skul raonabaot long wol. Plante man oli bilif se God i raetem finis olgeta samting we oli mas hapen long laef blong yumi, i stat long taem we yumi bon i go kasem taem we yumi ded.

I gat plante defdefren kaen tingting we oli joen wetem bilif ya se God i makemaot fyuja blong man finis. From samting ya, i hadwok blong talem stret se bilif ya i olsem wanem. Be, wan stampa tingting we i joen wetem bilif ya, hemia se yumi no save blokem eni samting we i hapen, eni aksin we yumi mekem, mo eni aksiden we i kamaot​—nomata we oli gud no oli nogud. Folem bilif ya, ol samting oli mas hapen olsem from we wan paoa we i hae moa, we man i no save bos long hem, hem nao i makemaot fastaem finis ol samting ya. Yumi save faenem bilif ya long medel blong ol man we oli lukluk sta blong talem fyuja, long tijing we oli kolem kama long skul blong ol man Hindu mo Budis, mo long ol skul blong Krisendom.a Long Babilonia bifo, ol man oli bilif se ol god blong olgeta oli raetemdaon evri samting we i mas hapen long laef mo fyuja blong evri man. Oli talem se, eni god we i holem ol “buk ya blong talem fyuja” i save jusum wanem samting bambae i hapen long laef blong ol man, blong ol gavman, mo long saed blong ol narafala god tu.

Plante man we oli gat bilif ya, oli talem se God i gat paoa blong makemaot, bifo we ol wanwan man oli bon, evri samting we bambae i mas hapen long laef blong olgeta. Hem i gat paoa blong talemaot se bambae oli laef blong hamas yia, bambae oli man no oli woman, bambae oli rij no oli pua, bambae oli safa no oli hapi. Oli talem se olgeta samting ya oli stap long tingting blong God no long wan buk, bifo we oli kamtru long laef blong ol man. Taswe, plante taem, taem wan aksiden i hapen, yumi harem ol man we oli gat bilif ya, oli talem olsem se, “mektoub,”​—!hemia se, oli raetem finis se i mas hapen olsem! Ol man ya oli tingting se sipos God i save finis evri samting we bambae i hapen, hem i makemaot tu se hu olgeta we bambae oli obei long hem mo hu olgeta we bambae oli no obei. From samting ya, oli bilif se bifo we man i bon, God i makemaot finis se bambae man ya i haremgud olwe long Paradaes no bambae hem i panis blong olwe.

Ating yu harem se bilif ya i sem mak nomo long tijing blong sam jyos blong Krisendom we oli talem se God i makemaot laef blong ol man wanwan. Faswan man blong Protestan skul we i sapotem fulwan bilif ya se God i makemaot fyuja blong man finis, hemia John Calvin, wan Franis man we i wantem jenisim plante samting long saed blong jyos long taem bifo. Hem i eksplenem mining blong bilif ya se, hem i “tok blong God we i no save jenis samtaem, mo we i makemaot wanem we hem i wantem mekem long laef blong ol wanwan man. God i no wokem olgeta man evriwan blong oli gat semkaen laef, be hem i makemaot samfala blong kasem laef we i no save finis mo sam narafala blong oli kasem panis blong olwe.” Calvin i talem tu, se: “God i save finis se faswan man bambae i foldaon, mo se olgeta man biaen long hem bambae oli kasem trabol from. Mo, God i mekem samting ya i kamtru, olsem we hem i wantem.”

Nating we plante jyos oli tijim se God i makemaot fyuja blong man, mo man i no save blokem olgeta trabol we oli kasem hem, be i no olgeta man long ol jyos ya we oli bilif long tijing ya. Samfala oli talemaot klia se ol hanraet blong jyos oli tokbaot fasin fri we man i gat blong jusum wanem we hem i wantem mekem. Tru tumas, plante man oli gat ol defdefren tingting long saed blong ol samting we ol man oli stap mekem, se oli jusum blong mekem samting ya no God i makemaot finis se oli mas mekem olsem. Eksampel, samfala oli rao se ating i stret blong tingting se man nao hem i fri blong jusum mo mekem wanem we hem i wantem, from God we i gat stret fasin, bambae i givim pei no panis long olgeta man folem ol samting we oli mekem. Sam narafala oli talem se God i wokem fastaem ol samting we man bambae i mekem, mo se, long wan rod no long narafala rod, man i “kasem” ol samting ya mo hem i mas karem frut blong ol samting ya. Be, long tingting blong bighaf blong ol man, God nao i makemaot fastaem, olgeta bigfala mo smol samting we oli kamaot long laef blong yumi evri dei.

?Wanem bilif blong yu? ?God i makemaot finis se fyuja blong yu bambae i olsem wanem? ?I tru se ol man we oli fri blong jusum samting we oli wantem mekem, oli naf blong mekem disisen long saed blong fyuja blong olgeta? ?Go kasem wanem mak, yumi save talem se, fyuja blong yumi i dipen long ol samting we yumi mekem naoia? Haf we i kam biaen bambae i ansa long ol kwestin ya.

[Futnot]

[Foto Credit Line Blong Pija Long Pej 3]

SEL/Sipa Press