Kam Long Vanuatu Mo Fogetem Ol Wari — Wajtaoa LAEBRI LONG INTENET

Kam Long Vanuatu Mo Fogetem Ol Wari

MAN BLONG WEKAP! LONG NIUKALEDONI I RAETEM STORI YA

?Yu yu stap wari tumas? ?Yu harem se yu nidim blong go spel samples? Ale, traem tingbaot sipos yu stap spel long wan aelan we i hot mo san i saengud. Yu stap swim long solwota we i blu we i blu, yu stap wokbaot long dakbus we i gat ol naesfala tri long hem, mo yu stap joen wetem ol laen blong man we fasin blong laef blong olgeta i defren olgeta long laef blong yu. ?Olsem wanem? ?I gat wan paradaes olsem i stap yet long wol? !Be yes! Hemia long ol aelan blong Vanuatu.

VANUATU i wan grup blong ol aelan we i gat samwe long 80 smol aelan long hem. Hem i stap long solwota blong saotwes Pasifik, bitwin Ostrelia mo Fiji. Taem yu lukluk long wan map, ol aelan ya oli luk olsem leta ya “Y” long alfabet. Ol man we oli stadi long graon mo ol ston aninit long graon oli talem se sam bigbigfala ston aninit long graon we ol saentis oli kolem ol plet,a oli bangbangem olgeta, nao samting ya i mekem plante bigfala hil oli girap aninit long solwota blong Vanuatu. Sam long ol hil ya we oli hae moa, oli kamaot long solwota, mo hemia nao ol aelan blong Vanuatu. Ol plet ya we oli stap muvmuf aninit long graon oli mekem se plante taem graon i seksek smol long Vanuatu, mo tu oli mekem we naen volkeno oli stap faerap. Sipos ol turis oli no fraet, oli save go klosap long volkeno blong lukluk faea blong hem.

Long ol aelan ya, i gat plante dakbus we i fulap long ol naesfala tri. Hemia ples blong bigfala tri ya nambangga, we ol han blong hem oli save kavremap bigfala ples. Long ol dakbus ya i gat bitim 150 kaen flaoa ya we oli kolem okid, mo 250 kaen blakpam mo gras we i gru long dakbus. Solwota i klia, i blu gud, mo i fulap long ol naesfala fis mo korel. Klosap long solwota, i gat ol nambawan sanbij mo ol bigfala klif. Plante turis we oli tinghae long ol naesfala samting long wol mo oli lukaotgud long olgeta, oli aot long ol narafala kantri blong kam long Vanuatu, speseli blong swim wetem ol kaofis long aelan blong Epi. Ol kaofis ya oli kaen we oli kaen mo oli laekem we man i pleplei wetem olgeta.b

Ol Man Blong Kakae Man Mo Wan Spesel Kastom Blong Wosip

Ol faswan waetman oli kam long Vanuatu long yia 1606.c Long taem ya, ol laen blong man we oli stap long ol aelan oli wael mo plante long olgeta oli kakae man. I gat wan wud we i stap gru olbaot long taem ya, nem blong hem sandalwud, mo ol man Esia oli wantem wud ya tumas. Ale, sloslo ol waetman oli katemaot ol wud ya fromwe oli wantem winim plante mane. Biaen, oli statem wan fasin we oli kolem blackbirding.

Olgeta we oli mekem blackbirding, oli tekem ol man Vanuatu oli go blong wok long ol plantesen blong sugaken mo koten long Samoa, Fiji, mo Ostrelia. I sud ol man ya nomo we oli agri blong go wok blong tri yia. Be samting we i rili hapen se oli stilim bighaf blong ol man ya, mo oli fosem olgeta blong go. Long ol yia klosap long 1900, bighaf blong ol man long sam aelan blong Vanuatu oli stap wok long ol narafala kantri ya. Bighaf blong olgeta oli neva kambak long Vanuatu. Klosap 10,000 man blong ol aelan blong Pasifik oli ded long wan kantri nomo, hemia Ostrelia. Bighaf blong olgeta ya oli ded from ol sik.

Ol sik blong waetman oli mekem bigfala trabol long ol aelan blong Vanuatu. I isi nomo blong ol manples oli kasem ol sik olsem misel, kolera, smolpoks, mo plante narafala sik we oli no stap long ol aelan ya fastaem. Wan buk i talem se: “Long sam ples, smol sik nomo olsem nus i ron no kof i bin kilimaot olgeta man.”

Long yia 1839, ol misinari blong ol skul we oli talem se oli Kristin oli kam long Vanuatu. !Be ol manples oli ting se hemia nao wan gudfala kakae, ale oli kilim olgeta i ded blong kakae olgeta! Sem mak long plante misinari we oli kam biaen long olgeta. Be sloslo, Protestan mo Katolik skul i kasem olgeta aelan. Tede, bitim 80 pesen blong ol man Vanuatu oli gat wan skul. Nating se i olsem, wan man blong raetem buk, Paul Raffaele, i talem se “plante man oli tinghae yet long wok blong ol kleva long vilej. Ol kleva oli yusum ol ston we oli talem se wan spirit i stap long olgeta, blong mekem kastom we i joen wetem majik. Long rod ya, oli save pulum wan man blong laekem wan woman, oli save mekem wan pig i kam fatfat, no oli save kilim wan man i ded.”

Vanuatu i stamba ples blong wan grup blong man we longtaem finis i kam oli folem sam spesel kastom blong wosip.d Long Wol Wo Tu, 500,000 soldia blong Amerika oli pas long Vanuatu blong go long ol ples long Pasifik we i gat faet long olgeta. Ol manples oli sapraes long ol sas samting (kago) we ol soldia ya oli karem i kam. Taem Wol Wo Tu i finis, ol soldia blong Amerika oli aot kwiktaem blong gobak long ples blong olgeta. Ale oli sakem fulap mesin mo saplae oli go long solwota we praes blong olgeta i kasem plante handred milian vatu. Sam manples we oli bilif se oli save kasem plante samting sipos oli mekem wosip long ol man we oli rij, oli wantem traem pulum ol man Amerika oli kambak. Ale, oli wokem ol wof mo epot mo oli mekem ol pleplei wetem ol giaman masket olsem we oli stap tren blong faet. Tede, plante handred man long aelan blong Tana oli stap prea yet long John Frum, “wan man Amerika we maet i no wan trufala man, be oli bilif se hem bambae i sevem olgeta.” Oli ting se wan dei man ya bambae i kambak, mo bambae i karem plante sas samting i kam long olgeta.

Ol Defdefren Kastom

I gat plante defdefren lanwis mo kastom long ol aelan blong Vanuatu. Wan buk i talem se: “Ol man Vanuatu oli talem se sipos yumi skelem namba blong ol lanwis wetem namba blong ol man long Vanuatu, kantri ya i gat moa lanwis i bitim ol narafala kantri blong wol.” I gat bitim 105 lanwis long ol aelan ya, wetem sam narafala smosmol lanwis bakegen. Lanwis we olgeta man oli yusum hemia Bislama, be Franis mo Inglis tu oli lanwis blong kantri ya.

Be i gat wan samting we i sem mak long olgeta aelan blong Vanuatu: Ol kastom oli bos long evri haf blong laef blong ol man. Wan kastom blong aelan blong Pentekos we oli talem se i blong mekem garen i karem fulap kakae, hem i stamba blong wan spot we plante man long olgeta ples blong wol oli laekem tumas, nem blong spot ya se bungee jumping. Evri yia, long taem blong digim ol yam, sam man mo sam boe Pentekos oli jam long ol bigfala taoa we oli wokem long wud mo oli hae olsem 20 no 30 mita. Oli fasem wan longfala rop blong bus long leg blong olgeta daon, nao taem oli jam, rop ya i sevem olgeta blong oli no ded. Hed blong olgeta i jes tajem graon, hemia oli talem se i “mekem graon i rij” blong i karem fulap kakae nekis yia.

Long ol laswan yia nomo, sam vilej long aelan blong Malekula, oli jes letem ol man blong narafala ples oli kam luk olgeta. Tufala laen ya we oli kolem Big Nambas mo Smol Nambas oli stap long aelan ya. Bifo, tufala laen ya oli wael olgeta mo oli kakae man. Be ol buk oli talem se oli no moa kakae man afta long yia 1974. Bifo, oli gat wan narafala kastom tu we oli no moa mekem, hemia blong fasem hed blong ol boe taem oli bon blong mekem i kam longfala mo i “naes.” Tede ol Nambas oli frengud wetem ol man, mo oli glad blong tokbaot ol kastom blong olgeta wetem ol man blong narafala ples.

Ol Man Long Paradaes

Plante man oli kam long Vanuatu blong smoltaem nomo blong spel. Be 70 yia bifo, ol Witnes blong Jeova oli kam long kantri ya blong givhan long ol man blong oli kasem save long God. Hadwok blong ol Witnes blong “finisim olgeta ples blong wol” i karem frut long Vanuatu. (Ol Wok 1:8) (Lukluk stori ya “Wan Man Blong Kava i Kam Wan Trufala Kristin.”) Long yia 2006, faefala kongregesen blong ol Witnes we oli stap long Vanuatu, oli spenem 80,000 aoa blong talemaot promes blong Baebol long saed blong paradaes long wol ya. (Aesea 65:17-25) !Yumi glad tumas se Paradaes ya long fiuja bambae i tekemaot olgeta trabol mo wari we oli joen wetem laef blong yumi tede!—Revelesen 21:4.

[Ol Futnot]

a Ol plet olsem oli bigwan tumas, mekem se plante kantri oli save stap tugeta long wan plet.

b Ol kaofis oli kakae gras blong solwota, oli givim titi long ol pikinini blong olgeta, oli save kam longfala bitim tri mita, mo oli hevi olsem 400 kilo.

c Bifo long independens long 1980, nem blong Vanuatu hemia New Hebrides.

d Olgeta oli bilif se long rod ya bambae oli kasem plante samting (kago) blong olgeta. Taswe long Inglis, oli kolem ol grup ya se ol cargo cults.

[Bokis blong pija long pej 17]

OL MAN WE OLI HAPI

Long yia 2006, Vanuatu i stap nambawan long lis ya we oli kolem Hapi Planet Indeks. Wan grup blong ol man Inglan (New Economics Foundation) i mekem lis ya. Oli stadi long saed blong 178 kantri blong faenemaot se ol man ya oli hapi no nogat, oli laef hamas yia, mo oli stap spolem ol samting raonabaot long olgeta no nogat. Wan niuspepa (Vanuatu Daily Post) i talem se: “[Vanuatu] i stap nambawan long lis ya from we ol manples oli hapi, oli laef klosap 70 yia, mo oli no spolem ol samting raonabaot long olgeta.”

[Foto]

Kastom dres

[Credit Line]

[Bokis blong pija long pej 17]

WAN MAN BLONG KAVA I KAM WAN TRUFALA KRISTIN

Wan man Pentekos we nem blong hem Willie, hem i dring kava bitim mak stat taem hem i yangfala nomo. Strong dring ya we i blong kwaetem tingting blong man, oli wokem long rus blong kava. Ale, evri naet Willie i kambak long haos we hem i drong long kava. Ol kaon blong hem oli kam antap tumas. Plante taem hem i kros mo i kilim woman blong hem, Ida. Wan dei, wan Witnes blong Jeova we i wok wetem Willie, i leftemap tingting blong hem blong stadi Baebol. Willie i agri blong mekem olsem. Fastaem, Ida i no glad we man blong hem i stap stadi. Be taem hem i luk we fasin blong man blong hem i stat kamgud, hem i jenisim tingting blong hem, nao hem tu i joen long stadi. Tufala tugeta i gohedgud. Sloslo, Willie i winim ol fasin we oli holemtaet hem. Long yia 1999, hem mo Ida i tekem baptaes blong kam Witnes blong Jeova.

[Map blong pija long pej 15]

(Lukluk niuspepa)

NIUSILAN

OSTRELIA

SOLWOTA BLONG PASIFIK

FIJI

[Tok blong pija long pej 16]

Taem ol man ya oli jam long taoa ya, oli putum laef blong olgeta long denja blong folem wan kastom we i blong mekem garen i karem fulap kakae

[Credit Line]

[Credit Line blong pija long pej 15]

[Credit Line blong pija long pej 16]