Jeremija
9 Oh leiduks mu peas nutuvett
ja tuleks mu silmadest pisaraid!+
Siis nutaksin ma ööd ja päevad
nende pärast, kes on tapetud mu rahva seast.
2 Oh oleks mul kõrbes ränduri puhkepaik!
Siis jätaksin oma rahva ja läheksin nende juurest ära,
sest nad kõik on abielurikkujad,+
petiste jõuk.
3 Nad tõmbavad oma keele kui vibu vinna.
Sel maal valitseb vale, mitte ustavus.+
„Nad teevad kurja kurja järel
ega hooli minust,”+ lausub Jehoova.
4 „Hoidke igaüks end ligimese eest,
ärge usaldage isegi oma venda.
Sest iga vend on reetur,+
iga ligimene laimaja.+
5 Igaüks tüssab ligimest,
keegi ei räägi tõtt.
Nad on õpetanud oma keelt valet rääkima,+
nad kurnavad end väärtegudega.
6 Sa* elad keset pettust.
Nad petavad ja keelduvad mind tundmast,” lausub Jehoova.
7 Seepärast ütleb vägede Jehoova:
„Ma sulatan neid ja panen nad proovile,+
sest mida muud saaksin ma teha oma rahva tütrega?
8 Nende keel on surmanool, see kõneleb pettust.
Suuga küll räägitakse ligimesele rahust,
aga südames varitsetakse teda.”
9 „Kas ei peaks ma neilt selle kõige pärast aru nõudma?” küsib Jehoova.
„Kas ei peaks ma sellisele rahvale kätte maksma?+
10 Ma nutan ja halan mägede pärast,
alustan kaebelaulu kõrbe karjamaade pärast,
sest need on maha põletatud ja keegi ei käi seal
ega kosta sealt karja häält.
Taeva linnud ja metsloomad on pagenud, nad on läinud.+
11 Jeruusalemma teen ma kivivareks,+ šaakalite pesapaigaks,+
Juuda linnad teen ma lagedaks, keegi ei ela neis.+
12 Kes on nii tark, et mõistaks seda?
Kellele on rääkinud Jehoova suu, nii et ta võiks seda jutustada?
Miks on maa laastatud,
miks on see kõrbenud otsekui kõrb,
kust keegi läbi ei käi?”
13 Jehoova vastas: „Sellepärast, et nad on hüljanud mu seaduse, mille ma neile andsin, ja pole seda järginud ega võtnud kuulda mu häält. 14 Nad on kangekaelselt järginud omaenda südant+ ja Baale, nagu nende isad on neile õpetanud.+ 15 Seepärast ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma sunnin seda rahvast sööma koirohtu ja jooma mürgivett.+ 16 Ma pillutan nad rahvaste sekka, keda ei tunne nemad ega ole tundnud ka nende isad,+ ja saadan neile järele mõõga, kuni olen nad hävitanud.”+
17 Nõnda ütleb vägede Jehoova:
„Tegutsege arukalt,
kutsuge nutunaised,+
saatke oskajate naiste järele, et nad tuleksid,
18 et nad ruttaksid ning alustaksid meie pärast nutulaulu,
et meie silmist voolaksid pisarad
ja meie laugudelt tilguks vett.+
19 Sest Siionist kostab kaebehääl:+
„Kuidas küll meid on laastatud!
Me oleme jäänud suurde häbisse.
Me oleme lahkunud maalt, meie kodud on lõhutud.”+
20 Kuulge, naised, Jehoova sõna,
kuulgu teie kõrv tema suu sõna!
Õpetage oma tütardele seda nutulaulu,
õpetage üksteisele seda kaebelaulu.+
21 Sest surm on tulnud sisse meie akendest,
tunginud meie kindlustornidesse,
et võtta tänavatelt lapsi,
väljakutelt noori mehi.”+
22 Ütle: „Nii lausub Jehoova:
„Inimeste surnukehad langevad nagu sõnnik põldudele
ja on kui lõikajast maha jäänud viljaloog,
mida keegi ei korista.”””+
23 Nii ütleb Jehoova:
„Ärgu kiidelgu tark oma tarkusega,+
ärgu kiidelgu vägev oma vägevusega,
ärgu kiidelgu rikas oma rikkusega.”+
24 „Kes kiitleb, kiidelgu sellega,
et tal on arusaamist ja et ta tunneb mind,+
et mina olen Jehoova, kes osutab truud armastust ning teeb õigust ja õiglust maa peal,+
sest see valmistab mulle rõõmu,”+ lausub Jehoova.
25 Jehoova lausub: „Tulevad päevad, mil ma nõuan aru igalt ümberlõigatult, kes tegelikult polegi ümber lõigatud:+ 26 Egiptuselt,+ Juudalt,+ Edomilt,+ ammonlastelt,+ Moabilt+ ja kõigilt, kelle oimud on pöetud ja kes elavad kõrbes,+ sest kõik rahvad on ümber lõikamata ja kogu Iisraeli sugu on ümberlõikamata südamega.”+