Märts

Tulevikku vaatavad kogudusevanemad on valmis andma noortele vendadele õigeaegset juhatust oma kogemuste põhjal, mida nad on aastate jooksul ustavalt teenides omandanud. (Laul 71:17, 18.) Kogudusevanemad, kes annavad teistele väljaõpet, on kogudusele õnnistuseks. Nii nad tugevdavad kogudust. Mismoodi? Tänu nende jõupingutustele on rohkem vendi, kes on valmis kogudust toetama, et see oleks tugev ja ühtne, ja seda mitte ainult praegu, vaid eriti just keerulistes oludes suure viletsuse ajal. (Hes. 38:10—12; Miika 5:5, 6.) Seepärast, kallid kogudusevanemad, paneme teile südamele, et väljaõppe andmisel oleks juba praegu kindel koht teie ajakavas. Me muidugi mõistame, et tähtsate ülesannete täitmine koguduses võib juba võtta peaaegu kogu su aja. Seepärast on sul ehk vaja eraldada osa sellest samast koguduse töödele kuluvast ajast väljaõppe andmiseks. (Kog. 3:1.) See on tark investeering. w15 15/4 1:8—10

Tõenäoliselt nõustud sa sellega, et Piiblis on Jumala sõnum kogu inimkonnale. Kas aga Piibel selgitab ka seda, kuidas sina võiksid temaga lähedaseks saada? Selgitab küll. Kui loed korrapäraselt Piiblit ja uurid seda, siis pane tähele, mis tundeid see sinus tekitab, ja mõtle, kuidas saaksid loetut oma elus rakendada. Nii lased Jehooval endaga rääkida ja see lähendab sind temaga. (Heebr. 4:12; Jaak. 1:23—25.) Näiteks loe Jeesuse sõnu „ärge koguge endale varandust maa peale” ja mõtiskle nende üle. Kui leiad, et oled juba seadnud Jumala kuningriigi oma elus esikohale, siis ilmselt tajud Jehoova heakskiitu. Kui aga leiad, et peaksid oma elu lihtsustama ja keskenduma rohkem kuningriigile, on Jehoova sulle näidanud, mida sina peaksid tegema, et temaga lähedasemaks saada. (Matt. 6:19, 20.) w15 15/4 3:3—5

Kui meie oleme Pauluse sarnaselt hõivatud kuulutustööga, näitab see meie usaldust selle vastu, et Jehoova hoolitseb kõigi meie vajaduste eest. (Matt. 6:33.) Meile kui kuningriigikuulutajaile on usaldatud hea sõnum ja Jehoova peab meid oma kaastöölisteks. (1. Tess. 2:4; 1. Kor. 3:9.) Kui oleme Jumala töös nii tegusad kui võimalik, on meil kergem oodata vastuseid oma palvetele. Kasutagem siis praegust aega selleks, et tugevdada oma suhteid Jumalaga. Kui meil on mingi raske olukord, siis suhtugem sellesse kui võimalusse saada Jehoovaga lähedasemaks. Kui süveneme Jumala sõnasse, palvetame püsivalt ja oleme hõivatud vaimse tegevusega, siis võime usaldada Jehoovat, et ta aitab meil tulla toime iga raskusega, mis meil praegu või tulevikus võib ette tulla. w15 15/4 4:17, 18

Uhkus võib rikkuda koguduse rahu. Sügavale juurdunud vaenulikkuse ja üleoleku tunded võivad mõjutada meie kõnet ja käitumist ja nii võime põhjustada teistele suurt valu. (Õpet. 12:18.) Kui kipume end teistest paremaks pidama, on meil vaja meeles hoida, et „kõik südamelt ülbed on Jehoovale jäledad”. (Õpet. 16:5.) Oleks hea uurida oma suhtumist neisse, kes on teisest rassist, rahvusest või kultuuriruumist. Kui meis pesitseb rassiline või rahvuslik uhkus, siis eirame tõsiasja, et Jumal „on teinud ühest inimesest kõik rahvad, kes maa peal elavad”. (Ap. t. 17:26.) Mingis mõttes võib öelda, et on olemas vaid üks inimrass, sest me kõik pärineme ühisest esiisast Aadamast. Seega oleks väga rumal arvata, et üks rass on teisest juba sünnipäraselt kas kõrgem või madalam. Selline mõtteviis toetaks Saatana plaani rikkuda meie kristlik armastus ja ühtsus. (Joh. 13:35.) Et lahingus Saatanaga võitjaks tulla, peame vältima kohatut uhkust. (Õpet. 16:18.) w15 15/5 2:8, 9

Jehoova on tõotanud oma ustavatele teenijatele imepärast tulevikku: võitutele surematust taevas ja „teistele lammastele” igavest elu maa peal. (Joh. 10:16; 17:3; 1. Kor. 15:53.) Selline elu on vaba kannatustest, mida kogevad inimesed praegusel ajal. Jehoova teab meie valu, nagu ta teadis ka iisraellaste kannatusi Egiptuse orjuses. Tõepoolest, „kõik, mis vaevas neid, vaevas ka teda”. (Jes. 63:9.) Sajandeid hiljem, kui juudid templit taastasid, kartsid nad vaenlaste vastupanu, kuid Jumal ütles neile: „Kes puudutab teid, puudutab minu silmatera.” (Sak. 2:8.) Nii nagu ema armastab oma väikest last, nii armastab ka Jehoova oma teenijaid ja aitab neid. (Jes. 49:15.) Jehoova otsekui paneb end meie olukorda ja ta on andnud sellise võime ka meile. (Laul 103:13, 14.) w15 15/5 4:2

Kas Jeesus mõtles, et vaesus ei kao maa pealt kunagi? Ei, ta pidas silmas seda, et vaesus kestab niikaua, kuni kestab praegune korrumpeerunud maailm. Tänapäeval elavad ebaõiglaste valitsuste tõttu sajad miljonid inimesed puuduses. Ent varsti on kannatustel lõpp! (Laul 72:16.) Jeesuse imetegudest on selgelt näha, et ta soovib kasutada oma väge inimeste heaks. (Matt. 14:14—21.) Kuigi meie ei suuda teha imesid, on meil võimalik innukalt kuulutada teistele, mida Jumala sõna räägib tulevikust. Piibli prohvetiennustused annavad kindla aluse uskuda, et paremad ajad on ees. Pühendunud Jehoova tunnistajatena on meil tulevikust väärtuslikud teadmised ja me tunneme end teiste ees otsekui võlglastena, pidades oma kohuseks neid teadmisi jagada. (Rooml. 1:14, 15.) Ajendagu kõige selle üle mõtisklemine meid rääkima teistele head sõnumit Jumala kuningriigist! (Laul 45:1; 49:3.) w15 15/6 1:7, 10, 11

Kui me peame kalliks sõprust Jehoovaga, siis püüame, et kogu meie elu, kaasa arvatud meie mõtted, oleksid talle meelepärased. Me soovime, et meil oleks puhas süda, ja seepärast on meil tarvis keskendada oma mõtted sellele, mis on puhas, vooruslik ja kiiduväärne. (Laul 24:3, 4; 51:6; Filipl. 4:8.) Jehoova muidugi arvestab meie ebatäiusliku loomusega. Ta teab, et meil võivad tekkida ebapuhtad himud. Samas oleme teadlikud, et teda kurvastab, kui me toidame oma vääraid ihasid ega püüa neile vastu seista. (1. Moos. 6:5, 6.) See teadmine annab meile jõudu hoida oma mõtted puhtad. Selleks et saaksime näidata, kui täielikult me Jehoovat usaldame, tuleb meil ebapuhaste mõtetega võitlemiseks järjekindlalt palvetada. Kui läheneme palves Jehoovale, läheneb tema omakorda meile. Ta annab meile heldelt püha vaimu, tugevdades sellega meie otsustavust seista vastu ebamoraalsetele mõtetele ja jääda kõlbeliselt puhtaks. w15 15/6 3:4, 5

Pane tähele Jeesuse õpetust, et inimene ei peaks palvetama pelgalt enda tänase päeva leiva eest, vaid ta ütles, et tuleks palvetada meie tänase päeva leiva eest. Ringkonnaülevaataja Victor, kes teenib Aafrikas, selgitab: „Ma tänan tihti Jehoovat, et me naisega ei pea muretsema selle pärast, kust me oma järgmise toidukorra saame või kes maksab meie majutuskulud. Vennad hoolitsevad meie eest heldelt iga päev. Ent ma palvetan selle eest, et need, kes meid aitavad, tuleksid toime oma majanduslike raskustega.” Kui meil endil pole toidupuudust, siis oleks hea mõelda vendade peale, kes elavad vaesuses või kelle kodukandis on toimunud mingi katastroof. Meil tuleks nende eest palvetada, aga samas ka tegutseda kooskõlas oma palvetega. Näiteks saame jagada usukaaslastega seda, mis meil on. Samuti saame korrapäraselt teha annetusi ülemaailmse töö heaks, olles kindlad, et seda raha kasutatakse targalt. (1. Joh. 3:17.) w15 15/6 5:4—6

Jehoova organisatsiooni maises osas toimuvaid ümberkorraldusi on ennustatud kirjakohas Jesaja 60:17. Noored või suhteliselt uued kristlased on lugenud sellistest ümberkorraldustest või neist kuulnud. Paljud vennad ja õed on aga selliseid muudatusi ise kogenud. Nad on veendunud, et Jehoova juhib ja suunab oma troonileseatud kuninga kaudu oma organisatsiooni. Nad teavad, et sellel veendumusel on alust, ja me kõik jagame nende veendumust. Nende kallite kristlaste kogemuste kuulamine võib tugevdada sinugi usku ja usaldust Jehoova vastu. Sõltumata sellest, kui kaua me oleme olnud Jehoova tunnistajad, on meil kõigil kohustus rääkida tema organisatsioonist teistele. Praeguses kurjas, korrumpeerunud ja armastusetus maailmas on meie keskel valitsev vaimne paradiis tõeline ime! w15 15/7 1:12, 13

Harmagedooni lahing toob au Jehoova pühale nimele. Sel ajal lähevad kõik kitsesarnased inimesed „igavesse surma”. (Matt. 25:31—33, 46.) Lõpuks saab maa puhastatud kogu kurjusest ja suur rahvahulk elab üle suure viletsuse lõpuosa — Harmagedooni. Mida peaks igaüks meist praegu tegema, pidades silmas eesootavaid põnevaid sündmusi? Peetrus kirjutas Jumala vaimu mõjutusel: „Kuna see kõik on määratud niiviisi lagunema, mõelge, millised peaksite siis teie olema. Te peaksite käituma pühalt ja teenima Jumalat pühendumusega, oodates ja hoolega meeles pidades Jehoova päeva ... Seepärast, armsad, seda oodates tehke kõik, mis suudate, et Jumal leiaks teid olevat ühegi plekita, veatud ja temaga rahus.” (2. Peetr. 3:11, 12, 14.) Olgu siis meie kindel otsus jääda vaimselt puhtaks ja toetada Rahukuningat Jeesus Kristust! w15 15/7 2:17, 18

Jehoova organisatsioonis tehakse kõvasti tööd, et saaks ehitada kuningriigisaale. Kõik projekteerimis-, ehitamis- või renoveerimistööd teevad ära vabatahtlikud. Alates 1. novembrist 1999, mil läks käima kuningriigisaalide ehitusprogramm piiratud võimalustega maade tarvis, on kogu maailmas ehitatud üle 28000 ilusa jumalateenimishoone. See tähendab, et 15 aastaga on valminud keskmiselt viis uut kuningriigisaali iga päev. Saale aidatakse ehitada igal pool, kus neid vajatakse. Selline abi rajaneb pühakirja põhimõttel, et kui kellelgi on midagi külluslikult, saab ta toetada neid, kes on puuduses, et „nõnda sünniks tasakaal”. (2. Kor. 8:13—15.) Tulemuseks on kenad koosolekupaigad kogudustele, kes ise oma rahaliste vahenditega poleks seda suutnud. w15 15/7 4:9—11

Selleks et Kristuse kohaloleku koondtundemärk täidaks oma eesmärgi, peaks selle täitumine olema piisavalt selge, nii et Jeesuse järelkäijad saaksid seda tähele panna ja valvel püsida. (Matt. 24:27, 42.) Alates aastast 1914 ongi see Jeesuse ennustus hakanud täituma. On selge, et me elame praegu „selle ajastu viimseil päevil”. (Matt. 24:3.) See on lühike ajajärk, mis päädib kurja maailma hävinguga. Miks siis meie kui kristlased elame lõpu ootuses? Seepärast, et me kuuletume Jeesus Kristusele. Samuti me mõistame tundemärkide järgi, et ta valitseb praegu kuningana taevas. Meie ootus ei põhine sellel, et usume naiivselt kõike, vaid see põhineb kindlatel pühakirja tõenditel. Need ajendavad meid püsima valvel ja ootama selle kurja maailma lõppu. w15 15/8 2:8, 9

Isiklikel eelistustel ja meelelahutusel on Jumala uues maailmas oma koht. Miks muidu oleks Jehoova loonud meid sooviga ennast teostada ja elu nautida, kui tal poleks olnud kavatsustki seda soovi rahuldada. (Kog. 2:24.) Ta on lubanud, et täidab kõigi elavate soovid. Lõõgastumisel ja meelelahutusel on oma koht, kuid sellest tulenev rõõm on suurem, kui peame kõige tähtsamaks suhteid Jehoovaga. Nii on see ka tulevikus paradiisis. Seega on tark olla isiklike eelistuste suhtes tasakaalukas, pidada kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja keskenduda vaimsetele õnnistustele, mida Jehoova teenijad praegu kogevad. (Matt. 6:33.) Tulevases paradiisis oleme õnnelikumad kui kunagi varem. Näita siis oma soovi saada tõeline elu, valmistudes selleks juba praegu. w15 15/8 3:17, 18

Kui Jeesus elas täiusliku inimesena maa peal, ümbritsesid teda ebatäiuslikud inimesed. Teda kasvatasid ebatäiuslikud vanemad ja ta elas aastaid koos ebatäiuslike sugulastega. Ka tema lähedasi järelkäijaid mõjutas neid ümbritsev auahne ja omakasupüüdlik vaim. Näiteks Jeesuse hukkamise eelõhtul „tõusis nende keskel äge vaidlus selle üle, kes on nende seas suurim”. (Luuka 22:24.) Jeesus oli aga kindel, et tema ebatäiuslikud järelkäijad kasvavad vaimselt ja moodustavad ühtse koguduse. Samal õhtul palvetas Jeesus oma apostlite ühtsuse eest, paludes oma taevaselt isalt: „Et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, isa, kuulud ühte minuga ja mina sinuga, et nemadki kuuluksid ühte meiega ... et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks.” (Joh. 17:21, 22.) w15 15/9 1:10, 11

Tuult ja laineid, mille keskel Peetrus vee peal käis, võib võrrelda katsumuste ja ahvatlustega, millega me kristlastena oma elus kokku puutume. Isegi väga keerulises olukorras saame tänu Jehoova toele seista kindlalt. Peetrus ei hakanud vajuma mitte tugeva tuulepuhangu või suure lainetuse tõttu. Mõtle, kuidas see juhtus. Piibel ütleb: „Tormi nähes lõi ta kartma.” (Matt. 14:24—32.) Kuna Peetrus ei vaadanud enam Jeesuse poole, vaid keskendus tormile, lõi tema usk kõikuma. Meiegi usk võib kõikuma lüüa, kui keskendume nii-öelda tormile ja kahtleme selles, kas Jehoova ikka toetab meid. Meil tuleks suhtuda tõsiselt sellesse, et meie usk võib kahaneda, sest Piibel ütleb, et usu nõrgenemine või usukaotus on „patt, millesse me kergesti takerdume”. (Heebr. 12:1.) Nagu Peetruse juhtum näitab, võib meie usk kiiresti nõrgeneda, kui keskendume valedele asjadele. w15 15/9 3:1, 6, 7

Kui saad kingituse, siis mida sa teed? Tavaliselt väljendad sa mingil moel oma tänu. Sul on kingi üle hea meel ja sa püüad selle parimal viisil kasutusele võtta. Jehoova annab meile kõike, mida me vajame eluks ja selleks, et olla õnnelikud. Kas ei ajenda see meid talle vastuarmastust osutama? Jehoova hoolitses iisraellaste eest sadu aastaid ning õnnistas neid külluslikult nii ainelises kui ka vaimses mõttes. (5. Moos. 4:7, 8.) Selliste õnnistuste saamine sõltus aga sellest, kas nad kuuletusid Moosese seadusele. Näiteks pidid nad tooma Jehoovale korrapäraselt ohvreid, parima „oma maa uuest saagist”. (2. Moos. 23:19.) Nõnda said iisraellased näidata, et nad ei pea Jehoova armastust ja õnnistusi endastmõistetavaks. (5. Moos. 8:7—11.) w15 15/9 5:5, 6

Mis aitab meil näha Jehoova kätt oma elus? Mõelgem mõnele näitele. Võib-olla tunned, et see, kuidas sa Piibli tõde kuulsid, oli selge märk Jumala juhatusest. Või oled koguduse koosolekul kuulnud mõnda mõtet ja mõelnud, et see on just see, mida sa vajasid. Ehk oled näinud, kuidas Jumal vastab sinu palvele. Võib-olla otsustasid laiendada oma teenistust ja hämmastusid, kuidas Jehoova aitas sul selleks asju korraldada. Või oled pidanud vaimsete asjade nimel loobuma töökohast ja näinud, kui paikapidav on Jumala tõotus: „Ma ei hülga sind iial.” (Heebr. 13:5.) Kui meil on Jehoovaga tugevad suhted ja meil on puhas süda, siis näeme, kui paljudel viisidel on ta meid aidanud. Mida me saame teha, et meil oleks puhas süda? Meil peaksid olema puhtad mõtted ja meil tuleks hoiduda igasugusest väärkäitumisest. (2. Kor. 4:2.) Kui tugevdame oma usku ja teeme õigeid tegusid, siis oleme nende seas, kes saavad näha Jumalat. w15 15/10 1:17, 19

Jeruusalemmas oleva rahva seas oli ka mõningaid kreeklastest proselüüte, kellele Jeesuse teod avaldasid vägevat muljet. Nad palusid, et apostel Filippus neile temaga kokkusaamise korraldaks. Jeesus aga keeldus sellest, sest ta ei tahtnud lasta oma tähelepanu kõrvale juhtida tähtsamatelt asjadelt, mis teda ees ootasid. Ta ei üritanud saavutada populaarsust, et vältida ohvrisurma Jumala vaenlaste käe läbi. Seega, pärast selgitamist, et ta peab varsti surema, ütles ta Andreasele ja Filippusele: „Kes armastab oma elu, hävitab selle, aga kes vihkab oma elu selles maailmas, hoiab seda igaveseks eluks.” Selle asemel et rahuldada kreeklaste uudishimu, ütles ta oma jüngritele, et neil tuleks olla ennastohverdavad, ning lausus tänases päevatekstis toodud sõnad. Võib arvata, et Filippus edastas selle positiivse sõnumi kreeklastele. (Joh. 12:20—25.) Kuigi Jeesus ei lasknud end kõrvale juhtida oma peamisest eesmärgist — hea sõnumi kuulutamisest —, polnud ta mõtted alati üksnes selle töö juures. w15 15/10 3:13, 14

Jeesus ei vaadanud läbi sõrmede, kui tema jüngrid korduvalt vaidlesid selle üle, kes neist on suurim. Ta ei eiranud ka seda, kui nad ei võtnud tema nõu kuulda. Jeesus noomis neid kannatlikult ja lahkelt sobival ajal ja sobivas kohas. (Mark. 9:33—37.) Kuna sa armastad oma last, tuleb sul teda vahel ka korrale kutsuda. Mõnikord piisab sellest, kui selgitad talle, miks teatud teguviis on õige või vale. Võib aga juhtuda, et laps ei kuula ikkagi su sõna. (Õpet. 22:15.) Püüa siis järgida Jeesuse eeskuju. Manitse oma last sobival ajal ja sobivas kohas, lahkelt ja kannatlikult teda õpetades ja suunates. Lõuna-Aafrikas elav Elaine meenutab, kuidas ta vanemad teda kasvatasid. Ta räägib: „Nad ei karistanud mind kunagi vihaselt või ilma selgitamata, mille eest ma karistada saan. Tulemuseks oli see, et tundsin end turvaliselt. Ma teadsin, millised piirid mulle on seatud, ja mõistsin, mida minult oodatakse.” w15 15/11 1:5, 6

Kujuta ette, milline oleks elu, kui Jumal ei armastaks inimesi. Piisab vaid, kui mõelda, mida kohutavat on inimvalitsused selle maailma raevuka jumala Saatana juhtimisel läbi ajaloo korda saatnud. (2. Kor. 4:4; 1. Joh. 5:19; Ilm. 12:9, 12.) See aitab mõista, kui hirmus tulevik ootaks meid ees, kui poleks armastavat Jumalat. Kui Saatan alustas mässu Jehoova valitsuse vastu, seadis ta kahtluse alla, kas Jumala ülemvõim on ikka õiglane ja õiguspärane. Sisuliselt väitis Saatan, et tema valitsus oleks parem kui Looja oma. (1. Moos. 3:1—5.) Jehoova lubas Saatanal oma väidet tõestada, kuid seda vaid teatud aja jooksul. Samas on Jehoova oma ääretus tarkuses andnud piisavalt aega, tänu millele saab ilmsiks, et peale tema enda pole keegi pädev inimkonda juhtima. Haletsusväärne inimajalugu kinnitab, et ei inimesed ise ega Saatan suuda olla head valitsejad. w15 15/11 3:3, 4

Alandlikkus aitab Jehoova teenijatel järgida Jeesuse antud tähtsat põhimõtet, mille ta tõi esile oma mäejutluses. Ta ütles: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.” Ent mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase isa poegadeks, sest tema laseb päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Matt. 5:43—45.) Jumala teenijatena peame tõesti õppima armastama oma vaenlasi, sõltumata nende suhtumisest meisse. Jehoova teenijad peavad igas eluvaldkonnas nii oma hoiaku kui ka tegudega näitama, et nad armastavad Jehoovat ja ligimesi. Näiteks kui keegi ei taha kuulata head sõnumit, siis osutame tema vastu ikkagi ligimesearmastust, kui ta on hädas. w15 15/11 4:17, 19, 20

Jumalateenijad on alati kasutanud oma kõnevõimet ja keeleoskust, et kiita Jehoovat ja teha tema tahe teatavaks. Üks tähelepanuväärne viis, kuidas Jumala rahvas on nüüdisajal kasutanud oma keeleandi õige jumalateenimise edendamiseks, on Piibli tõlkimine. Praeguseks on olemas tuhandeid piiblitõlkeid, kuid need erinevad üksteisest selle poolest, kui täpselt on algteksti sõnumit edasi antud. 1940-ndatel aastatel kehtestas „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee põhimõtted, mida on järgitud Piibli tõlkimisel rohkem kui 130 keelde. Need põhimõtted on järgmised. 1) Pidada pühaks Jumala nime ja kasutada seda kohtades, kus see Piibli algtekstis esineb. (Matt. 6:9.) 2) Järgida algteksti sõnastust ja struktuuri, kui see sihtkeeles on võimalik; anda selgelt edasi algkeelse sõna või väljendi mõte, kui sõnasõnaline tõlge oleks eksitav või ähmane. 3) Kasutada loomulikku, kergesti mõistetavat keelt, mida on hea lugeda. (Neh. 8:8.) w15 15/12 2:1, 2

Ebaselge trompetisignaal võis vanal ajal sõjaväele osutuda hukatuslikuks. Samamoodi võib meie kõne olla eksitav, kui see pole arusaadav. (1. Kor. 14:9.) Ent kuigi me soovime end väljendada selgelt, ei taha me olla järsud või taktitundetud. Jeesus on meile parimaks eeskujuks, kuidas valida õigeid sõnu. Mõtle tema lühikesele, ent võimsale jutlusele, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi peatükkides 5—7. Jeesus ei rääkinud ebaselgelt või liiga ilustatult, samas ka mitte järsult või solvavalt. Ta kõneles selgelt ja lihtsalt, et puudutada oma kuulajate südant. Näiteks kui ta ergutas inimesi mitte muretsema liigselt oma igapäevase toidu pärast, rääkis ta sellest, kuidas Jehoova hoolitseb lindude eest. Seejärel võrdles ta oma kuulajaid lindudega, öeldes: „Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” (Matt. 6:26.) Kui armastav, lihtne ja südantpuudutav mõte! w15 15/12 3:13, 14

Mis on vennaarmastus? Kreeka sõna philadelphia, mida Paulus kasutas, tähendab sõna-sõnalt „kiindumus venna vastu”. Vennaarmastus on tugev, südamlik, isiklik kiindumus, selline nagu pereliikmete või lähedaste sõprade vahel. (Joh. 11:36.) Me ei teeskle, et oleme vennad ja õed, me olemegi. (Matt. 23:8.) Meievahelisi tundeid kirjeldavad hästi sõnad: „Vennaarmastuses olge hellad üksteise vastu. Olge esimesed teistele austust osutama.” (Rooml. 12:10.) Selline armastus koos põhimõtetel rajaneva armastuse agape’ga edendab Jumala rahva seas lähedasi suhteid. Kristlastele on kõik usukaaslased vennad, sõltumata nende rahvusest. (Rooml. 10:12.) Ja kuna me kõik oleme vennad, siis ootab Jehoova, et meie vahel oleks vennalik kiindumus. (1. Tess. 4:9.) w16.01 1:5, 6

Armastus Jeesuse vastu ajendab meid kogu hingest kuulutustööd tegema ja inimesi õpetama. (Matt. 28:19, 20; Luuka 4:43.) Mälestusajal on meil võimalus teenida abipioneerina ja teha kuulutustööd kas 30 või 50 tundi kuus. Kas sinu olukord võimaldaks seda teha? Üks 84-aastane leseks jäänud vend tundis, et ta ei saa oma vanuse ja kehva tervise tõttu abipioneerina teenida. Ent talle tulid appi kohalikud pioneerid. Nad pakkusid talle transporti ja valisid hoolikalt territooriumit, kus see vend saaks kuulutada, ja nii oligi tal võimalik teha kuulutustööd 30 tundi. Kas sina saaksid mälestusajal aidata kellelgi abipioneerina teenida? Muidugi pole igaühel võimalik olla abipioneer. Ent ikkagi saab igaüks meist kasutada oma jõudu ja aega, et tuua Jehoovale veidi suurem kiitusohver kui tavaliselt. w16.01 2:7, 11

Kui praegu pole võimalik kindlalt teada kõigi maa peal olevate võitute nimesid, siis kuidas „teised lambad” saavad minna koos nendega? Pane tähele, mida räägib Sakarja prohvetiennustus piltliku kümne mehe kohta. Need haaravad „kõvasti kinni juudi mehe kuuest ja ütlevad: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega””. Kuigi Sakarja räägib vaid ühest juudi mehest, viitab asesõna „teie” rohkemale kui ühele inimesele. Selles salmis mainitud juut pole seega mitte üks konkreetne isik, vaid see sümboliseerib inimrühma. Niisiis pole meil tänapäeval vaja kindlaks teha kõiki võituid, et saaksime minna koos nendega. Pigem tuleb meil kindlaks teha see rühm tervikuna ning seda toetada. Piibel ei õhuta meid mingil moel järgima mõnd konkreetset inimest. Meie juht on Jeesus. (Matt. 23:10.) w16.01 4:4

Hällist kuni hauani on meie suurim vajadus armastus. Inimesed vajavad ja ihkavad armastust, ning mitte vaid romantilist armastust. Me vajame sõpru ja teiste inimeste seltsi. Ent kõige enam vajavad inimesed Jehoova armastust. Paljudel võib olla raske ette kujutada, et inimesel võiksid olla lähedased sõprussuhted kõikvõimsa Jumalaga. Kas ka meie kahtleme selles? Muidugi mitte! Piibel näitab, et ebatäiuslikud inimesed on saanud Jumala sõpradeks. Selliseid Piibli näiteid tasub uurida, sest sõprussuhete rajamine Jumalaga on kõige väärtuslikum eesmärk, mille poole pürgida. Silmapaistvaks eeskujuks selles on meile Aabraham. (Jaak. 2:23.) Kuidas sai Aabraham Jehoovaga nii lähedaseks? Tähtsaim tegur selles sõpruses oli usk. Piibel nimetab Aabrahami koguni „kõigi nende isaks, kes tunnistatakse õigeks usu alusel”. (Rooml. 4:11.) w16.02 1:1, 2

Kuigi Hiskija oli ühe halvima Juuda kuninga poeg, sai temast endast üks parimaid kuningaid. (2. Kun. 18:6.) Ta asus heastama kõike seda halba, mida ta isa oli korda saatnud. Ta puhastas templi, lasi preestritel tuua ohvreid lepituseks rahva pattude eest ning hävitas jõulise ja ulatusliku hoogtöö käigus ebajumalakujud. (2. Ajar. 29:1—11, 18—24; 31:1.) Heidutavate raskuste korral, näiteks kui Assüüria kuningas Sanherib ähvardas rünnata Jeruusalemma, ilmutas Hiskija silmapaistvat julgust ja usku. Ta otsis abi Jumalalt ja julgustas rahvast nii oma sõnade kui ka eeskujuga. (2. Ajar. 32:7, 8.) Hiljem, kui Hiskija süda läks ülbeks ja teda tabas Jumala viha, alandas ta end ja kahetses. (2. Ajar. 32:24—26.) On selge, et Hiskija ei lasknud minevikul rikkuda oma elu ja tulevikku. Tema tegudest oli näha, et ta oli Jehoova sõber, ning ta on meile heaks eeskujuks. w16.02 2:11

Lahkus aitab sul olla ustav nii Jehoovale kui ka oma kaaslastele. Oletame näiteks, et sa tead täiesti kindlalt, et üks su usukaaslane on toime pannud tõsise väärteo. Sa võid soovida olla talle lojaalne, iseäranis siis, kui tegemist on lähedase sõbra või sugulasega. Ent kui sa tema väärtegu varjaksid, murraksid sa truudust Jumalale. Ustavus Jehoovale on kõige tähtsam. Püüa tegutseda lahkelt ja kindlameelselt. Õhuta oma sõpra või sugulast otsima abi kogudusevanematelt. Kui ta aga mõistliku aja jooksul seda ei tee, siis peaks ustavus Jumalale ajendama sind kogudusevanemaid sellest asjast teavitama. See näitab sinu ustavust Jehoovale ning samas osutad sa lahkust oma sõbra või sugulase vastu, sest kogudusevanemad püüavad tasase meelega aidata tal asjad korda seada. (3. Moos. 5:1.) w16.02 4:14

Mida tähendab teenida Jumalat pühendumusega? See hõlmab kogudusega seotud tegevusi, nagu koosolekutel käimist ja kuulutustööl osalemist, lisaks ka selliseid vaimseid tegevusi, mida teised ei näe, nagu isiklikke palveid ja iseseisvat uurimist. Inimene, kes on pühendunud Jehoovale, ei pea selliseid tegevusi koormavaks. Ta hoopis peegeldab kuningas Taaveti suhtumist, kes ütles: „Sinu tahet, mu Jumal, täidan ma hea meelega, su seadus on sügaval mu sees.” (Laul 40:8.) Pea meeles, et pühendunud ja ristitud kristlasena oled sa Jehoova ees ise vastutav. Tema teenimine ei peaks sõltuma teistest, isegi mitte sinu vanematest. Sinu püha käitumine ja Jumala teenimine pühendumusega annavad tunnistust, et oled veendunud Piibli õpetuste tõesuses ja arened ristimise suunas. w16.03 2:10, 12, 15

Moosese seadus oli otsekui kaitsev müür Jumala rahva ning moraalselt ja religioosselt laostunud rahvaste vahel. Kui iisraellased kuuletusid Jumalale, kogesid nad õnnistusi. Kui nad aga tema juhatust ei järginud, olid sel kohutavad tagajärjed. (5. Moos. 28:1, 2, 15.) Juhendeid oli vaja ka ühel teisel põhjusel. Moosese seadus valmistas iisraellasi ette tähtsaks sündmuseks, mis oli seotud Jehoova eesmärgiga. Selleks oli messia ehk Jeesus Kristuse tulemine. Seadus tõi selgelt esile iisraellaste ebatäiuse. Samuti rõhutas see neile vajadust lunastuse järele, täiusliku ohvri järele, mis kataks täielikult nende patud. (Gal. 3:19; Heebr. 10:1—10.) Peale selle aitas seadus hoida alal suguvõsaliini, mis viis messiani ja võimaldas hiljem teda ära tunda. Tõepoolest, seadus oli otsekui ajutine kasvataja või järelevaataja, mis juhatas Kristuse juurde. w16.03 4:6, 7