Mai

Me saame järgida Jeesuse eeskuju, kui räägime lahkelt ja viisakalt ning arvestame teiste tunnetega. Kui Jeesus nägi rahvahulga suurt soovi teda kuulata, oli tal neist kahju ja ta „hakkas neile paljusid asju õpetama”. (Mark. 6:34.) Isegi kui teda solvati, ei vastanud ta vihaselt. (1. Peetr. 2:23.) Leebelt ja taktitundeliselt rääkimine ei pruugi olla alati kerge, iseäranis siis, kui me oma kuulajat väga hästi tunneme. Näiteks kui tegemist on meie pereliikme või hea sõbraga, võib meile tunduda, et me ei pea oma sõnu eriti hoolega jälgima. Ent kas Jeesus arvas, et tema lähedased suhted jüngritega annavad talle vabaduse rääkida nendega kuidas tahes? Kindlasti mitte! Kui apostlid vaidlesid selle üle, kes neist on suurim, manitses Jeesus neid lahkelt ja tõi neile eeskujuks väikese lapse. (Mark. 9:33—37.) Kogudusevanemad saavad Jeesust jäljendada, kui annavad nõu „tasase meelega”. (Gal. 6:1.) w15 15/12 3:15, 16

Miks on tähtis, et meie vennaarmastus jääks püsima? Lihtne vastus sellele küsimusele on, et Jehoova ootab meilt seda. Meie väide, et armastame Jumalat, oleks tühine, kui me samas keelduksime armastamast oma vendi. (1. Joh. 4:7, 20, 21.) Lisaks me vajame üksteist ja seda eriti raskustes. Paulus teadis, et nii mõnelgi heebrea kristlasel, kellele ta kirjutas, tuleb peagi jätta maha oma kodu ja vara. Jeesus oli kirjeldanud, kui raske aeg see pidi olema. (Mark. 13:14—18; Luuka 21:21—23.) Seepärast pidid need kristlased tugevdama vastastikust kiindumust rohkem kui kunagi varem. (Rooml. 12:9.) Varsti päästetakse valla kõigi aegade suurima viletsuse hävingutuuled. (Mark. 13:19; Ilm. 7:1—3.) Ei piisa vaid sellest, et me korrapäraselt koguneme. Paulus tuletas heebrea kristlastele meelde, et neil tuleks oma kokkusaamistel „õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele”. (Heebr. 10:24, 25.) w16.01 1:6—8

Oli aasta 33 m.a.j ja käes oli nädalatepüha. Ühe Jeruusalemma maja ülemisse tuppa oli kogunenud umbes 120 Kristuse jüngrit, kes „kõik olid ühel meelel püsivalt palvetamas”. (Ap. t. 1:13—15.) Sellega, mis seal juhtuma hakkas, täitus ennustus, mille oli kirja pannud prohvet Joel. (Joel 2:28—32; Ap. t. 2:16—21.) Need, kes olid kogunenud sinna ülemisse tuppa, said täis püha vaimu. (Ap. t. 1:8.) Nad hakkasid rääkima imelistest asjadest, mida olid näinud ja kuulnud. Peagi tuli kokku suur hulk rahvast, kellele apostel Peetrus selgitas, mis oli juhtunud. Seejärel ütles ta kuulajaile: „Kahetsege oma patte ja igaüks teist lasku end Jeesus Kristuse nimesse ristida, et teie patud andeks antaks, ja siis te saate kingiks püha vaimu.” Umbes 3000 inimest võtsid seda kuulda, nad ristiti ja nemadki said püha vaimu. (Ap. t. 2:37, 38, 41.) w16.01 3:1—3

Mida apostel Paulus siin öelda tahtis? Võitud kristlane võtab leiba ja veini vääritul viisil sel juhul, kui ta suhted Jehoovaga pole korras. (Heebr. 6:4—6; 10:26—29.) See hoiatus aitab võitud kristlastel meeles hoida, et nad pole oma tasu veel kätte saanud. Neil tuleb rühkida „eesmärgi poole, et saada Jumalalt auhind, kutse taevasse Kristus Jeesuse kaudu”. (Filipl. 3:13—16.) Paulus kirjutas võitud kristlastele, anudes neid, et nad elaksid neile esitatud kutse vääriliselt. Kuidas nad pidid seda tegema? Paulus jätkas: „Olge alandlikud, tasase meelega ja kannatlikud, sallige üksteist armastuses, tehke kõik, mis võimalik, et säilitada ühtsust püha vaimu abil, ja teid ühendagu rahuside.” (Efesl. 4:1—3.) Püha vaim aitab Jehoova teenijatel olla alandlik ja hoiduda uhkusest. (Kol. 3:12.) w16.01 4:5, 6

Kujutle eakat meest mööda mäekülge ülespoole rühkimas. See on ilmselt tema elu kõige raskem teekond ja seda mitte ta vanuse tõttu. Aabraham on umbes 125-aastane, kuid tal on siiski veel piisavalt elujõudu. Tema järel kõnnib umbes 25-aastane noormees. See on tema poeg Iisak, kes kannab lõkkepuid. Aabrahamil on kaasas nuga ja vahendid tule süütamiseks. Jehoova on käskinud tal ohvriks tuua tema ainsa poja! (1. Moos. 22:1—8.) Aabrahami ees oli tõenäoliselt tema elu suurim usuproov. Ta ei kuuletunud Jumalale pimesi. Tal oli terav vaimne nägemine. Tänu sellele ta mõistis, et tema taevane isa Jehoova ei nõuaks kunagi oma teenijatelt midagi sellist, mis tekitaks neile püsivat kahju. Aabraham teadis, et kui ta kuuletub Jehoovale, siis Jumal õnnistab teda ja tema kallist poega. Millel selline usk rajanes? Teadmistel ja ta enda elukogemustel. w16.02 1:3, 4

Maarjal oli eesõigus sünnitada ja üles kasvatada Jumala enda poeg! Lihtne on Maarja puhul mõelda, kui auline ülesanne see talle oli, ja jätta tähele panemata sellega kaasnevad mured, mis võisid teda heidutada. Jumala ingel Gabriel ütles Maarjale, et ta jääb lapseootele ime läbi, ilma et ta oleks mõne mehega seksuaalsuhtes. Ent Gabriel ei selgitanud Maarja raseduse põhjust tema perele ja naabritele. Mida nad võiksid temast mõelda? Samuti oli Maarja ilmselt mures oma kihlatu Joosepi pärast. Kuidas pidi lapseootel Maarja Joosepit veenma, et on olnud talle ustav? Pealegi, milline vastutus kasvatada ja õpetada Kõigekõrgema ainusündinud poega! Me ei tea, mis kõik Maarja peast võis läbi käia, kui Gabriel temaga rääkis. Aga me teame, et Maarja vastas talle tänases päevatekstis olevate sõnadega. (Luuka 1:26—37.) w16.02 2:13, 14

Huusai oli Taaveti truu sõber. Et aga Taavetile ja Jumalale ustavaks jääda, pidi ta tegutsema julgelt. Tema ustavus pandi proovile, kui Taaveti poeg Absalom võitis paljude iisraellaste südamed, üritas vallutada Jeruusalemma ja haarata endale kuningavõimu. (2. Saam. 15:13; 16:15.) Taavet põgenes linnast, kuid mida tegi Huusai? Kas ta hülgas Taaveti ja läks üle Absalomi poolele või järgnes eakale kuningale, kelle elu oli ohus? Huusai jäi otsusekindlalt ustavaks Jumala määratud kuningale ja läks Taaveti juurde Õlimäele. (2. Saam. 15:30.) Taavet andis Huusaile ülesande minna tagasi Jeruusalemma ja teeselda seal, et ta on Absalomi sõber, ning nurjata Ahitofeli nõu. Oma eluga riskides näitas Huusai oma ustavust Jehoovale ja täitis Taaveti korralduse. Nagu Taavet oli Jehoovat palunud, suutis vapper Huusai nurjata Ahitofeli nõu. (2. Saam. 15:31; 17:14.) w16.02 4:15, 16

Iisraeli rahvale antud Moosese seadus on kasulik ka kristlastele. Mis mõttes? Meil on hea peatuda ja uurida põhimõtteid, millel see seadus rajaneb. Kuigi me ei ole selle seaduse all, on selles palju usaldusväärseid juhendeid, mida me saame järgida igapäevaelus ja meie püha Jumala Jehoova teenimisel. Ta on lasknud selle seaduse Piiblisse kirja panna, et me võiksime sellest õppida, juhinduda selle põhimõtetest ja olla tänulikud kõrgemate kristlike moraalinormide eest. Tuleta näiteks meelde Jeesuse nõuannet: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Sa ei tohi abielu rikkuda.” Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames.” Seega pole meil vaja hoiduda mitte üksnes abielurikkumisest, vaid ka mistahes väärast seksuaalsest ihalusest. (Matt. 5:27, 28.) w16.03 4:6, 8

Saamuelile oli iisraellaste nõudmine nii vastumeelt, et Jehoova pidi talle kolm korda kinnitama, et ta neid kuulda võtaks. (1. Saam. 8:7, 9, 22.) Siiski ei lasknud Saamuel oma südames juurduda kibedusel või vimmal tulevase rahvajuhi vastu. Kui Jehoova käskis tal Sauli kuningaks võida, siis prohvet kuuletus, ning seda mitte vastumeelselt ja pelgalt kohusetundest, vaid meelsasti, armastusest Jehoova vastu. Saamueli sarnaselt annavad ka tänapäeval kogenud kogudusevanemad oma õpilastele väljaõpet armastaval viisil. (1. Peetr. 5:2.) Nad õpetavad teisi meelsasti ega karda, et võib-olla tuleb neil mõni oma tähtis ülesanne õpilasele loovutada. Need südamlikud õpetajad ei suhtu teenistusvalmis vendadesse mitte kui konkurentidesse, vaid kui kaastöölistesse, kes on kogudusele otsekui väärtuslikud kingitused. (2. Kor. 1:24; Heebr. 13:16.) Sellised isetud õpetajad tunnevad tõelist rahulolu, kui näevad, et nende õpilased kasutavad oma võimeid koguduse heaks. (Ap. t. 20:35.) w15 15/4 1:16, 17

Kuningas Asarja tegi seda, „mis oli Jehoova silmis õige”. „Jehoova aga lõi kuningat pidalitõvega ning seda haigust põdes ta elu lõpuni.” (2. Kun. 15:1—5.) Mispärast? Seda me sellest jutustusest teada ei saa. Kas see häirib meid ja paneb mõtlema, et äkki karistas Jehoova Asarjat ilma põhjuseta? Me ei mõtle nii, kui meil on põhjalikud teadmised Jehoova toimimisviisidest. Kuningas Asarjat tunti ka kui kuningas Ussijat. (2. Kun. 15:7, 32.) Paralleeljutustusest 2. Ajaraamat 26:3—5, 16—21 saame teada, et kuigi Ussija tegi esialgu, mis oli Jehoova silmis õige, „muutus ta süda ülbeks ja see viis ta hukatusse”. Ta üritas jultunult täita preestrikohustusi, milleks tal polnud õigust. 81 preestrit astusid tema ette ja kutsusid teda korrale. Kuidas Ussija reageeris? Ta oli läinud nii ülbeks, et raevus preestrite peale. Pole ime, et Jehoova lõi teda pidalitõvega. w15 15/4 3:8, 9

Nagu on näha ülaltoodud sõnadest, hüütakse Saatanat ka Kuradiks, mis tähendab „laimaja”. See tuletab meelde, et Saatan on laimanud Jehoovat, nimetades teda valetajaks. Väljend „algne madu” toob meelde traagilise päeva Eedeni aias, kui Saatan kasutas madu Eeva petmiseks. Ka nimetus „suur lohe” kirjeldab Saatanat hästi, sest ta on tõesti hirmuäratav ja raevunud koletis, kes ihkab nurjata Jehoova eesmärki ja hävitada tema rahvast. On selge, et Saatan ohustab meie laitmatust enam kui keegi teine. Piibel hoiatab meid põhjusega: „Säilitage kaine mõistus ja olge valvsad! Teie vastane Kurat käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata.” (1. Peetr. 5:8.) Saatan rõõmustab, kui mõni jumalateenija rängalt patustab. Selliste võitude abil on tal võimalik Jehoovat teotada. (Õpet. 27:11.) w15 15/5 1:3, 4, 10

Jehoova tahab, et me naudiksime elu. See ilmneb näiteks sellest, kui suurepärased elutingimused valmistas ta Aadamale ja Eevale. (1. Moos. 2:9.) Ent Saatan püüab „rikkuse petliku veetluse” abil kasvatada meis vääri soove. (Matt. 13:22.) Paljud arvavad, et raha teeb nad õnnelikuks või et aineline heaolu on edukuse võti. Säärane mõtlemine on vaid pettekujutelm ning võib viia selleni, et kaotame kõige väärtuslikuma vara, mis meil on — sõpruse Jehoovaga. Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” (Matt. 6:24.) Kui me kummardame rikkust, tähendab see seda, et oleme lõpetanud Jehoova teenimise ja just seda Saatan tahabki. Ärgem siis laskem iialgi rahal või asjadel rikkuda oma suhteid Jehoovaga. Et seista Saatanale vastu, on meil tarvis suhtuda ainelistesse asjadesse tasakaalukalt. (1. Tim. 6:6—10.) w15 15/5 2:12

Pole just alati kerge mõista teiste valu. Paljudel inimestel on katsumusi, millega me ise pole kunagi kokku puutunud. Mõnel on mingi raske haigus või tervisehäda, kas siis õnnetuse tagajärjel või kõrgest east tingituna. Teistel võib olla emotsionaalset laadi probleeme, näiteks depressioon või paanikahäired või on neid väärkoheldud. Mõned jällegi elavad usuliselt lahkmeelses või üksikvanemaga peres. Igaühel on elus mingeid raskusi ja paljusid neist pole me ise kunagi kogenud. Kuidas me saame sel juhul jäljendada Jumala armastust? Niimoodi, et kuulame teist inimest tähelepanelikult, kuni me mõistame tema tundeid kasvõi mingil määral. See võib ajendada meid jäljendama Jehoova armastust ja andma vajalikku abi. Inimeste vajadused on erinevad, kuid me saame pakkuda teistele vaimset julgustust ja ka praktilist abi. (Rooml. 12:15; 1. Peetr. 3:8.) w15 15/5 4:6, 7

Kristuse väe allikas on Jehoova. Seega võime olla kindlad, et kõikvõimsal Jumalal on täielik võim loodusjõudude üle. Vaatleme paari näidet. Enne veeuputust ütles Jehoova: „Juba seitsme päeva pärast lasen ma maa peale vihma sadada 40 päeva ja 40 ööd.” (1. Moos. 7:4.) Tekstis 2. Moosese 14:21 öeldakse: „Jehoova lasi merel taanduda tugeva idatuule abil.” Ja kirjakohast Joona 1:4 võib lugeda: „Siis paiskas Jehoova merele tugeva tuule ja merel tõusis nii suur torm, et laeva ähvardas hukk.” On väga julgustav teada, et Jehoova suudab valitseda loodusjõude. Ilmselgelt on maakera tulevik kindlates kätes. Kui vaimustav on mõelda ajale, mil ükski loodusjõud ei vigasta ega surma kedagi, sest „Jumala telk on inimeste juures”! (Ilm. 21:3, 4.) Võime olla kindlad, et Kristus valitseb Jumalalt saadud väe abil loodusjõude kogu tuhandeaastase rahuriigi ajal. w15 15/6 1:15, 16

Õpetussõnade 7. peatükk näitab, mis võib kaasneda selle nõuande eiramisega. See peatükk räägib noormehest, kes läheb hilisõhtul luusima ühe kõlvatu naise maja lähedale. See viib seksuaalvahekorrani. Oleks ta ometi sellest naisest eemale hoidnud! (Õpet. 7:6—27.) Kas ka meie võime mõnikord kaotada kaine mõistuse, kui satume olukorda, mis äratab meis vääraid himusid? Näiteks näitavad mõned telekanalid hilisõhtust alates saateid, kus esineb palju ebamoraalsust. Mis võib juhtuda, kui me muudkui suvaliselt kanaleid vahetame? Või kas on ohutu valimatult internetilinke klõpsida ja külastada selliseid suhtlussaite või veebilehti, kus on kõlvatuid reklaame või linke pornograafilise sisuga saitidele? Nii võib juhtuda, et satume millegi sellise peale, mis äratab meis vääraid himusid ja nõrgestab meie otsusekindlust jääda kõlbeliselt puhtaks. w15 15/6 3:8, 9

Miks kasutas Jeesus sõna „võlad”, kui hilisemal juhtumil rääkis ta „pattudest”? (Matt. 6:12; Luuka 11:4.) Üle 60 aasta tagasi selgitas Vahitorn seda niimoodi: „Patustamine Jumala seaduste vastu, teeb meid tema võlglasteks. ... Jumal võiks meie pattude eest nõuda meie elu. ... Ta võiks võtta meilt oma rahu, katkestades kõik rahumeelsed suhted meiega. ... Me võlgneme talle armastuse, mis avaldub kuulekuses; ja kui me patustame, siis ei suuda me oma armastuse võlga tasuda, sest patt on Jumala suhtes armastusetu.” (1. Joh. 5:3.) Kuna me patustame iga päev, toob see eriti selgelt esile, kui vajalik on Jeesuse lunastusohver — ainus seaduslik abinõu, mille alusel Jumal saab meile andestada. Kuigi lunastushind maksti peaaegu 2000 aastat tagasi, peaksime sellesse suhtuma kui väärtuslikku kingitusse, mis oleks justkui täna meile tehtud. Lunastushind meie elu eest on nii kõrge, et ükski ebatäiuslik inimene ei küündiks seda maksma. (Laul 49:7—9; 1. Peetr. 1:18, 19.) w15 15/6 5:9, 10

Ilmselt pakud sa kuulutustööl rõõmuga meie praktilist ja pilkuköitvat kirjandust. Ja kui kasutame tõeseemnete levitamisel uusi mooduseid, nagu näiteks meie veebisaiti jw.org, peegeldame Jehoova soovi pakkuda inimestele vajalikku juhatust, kus nad ka ei elaks. Tänu tarkadele muudatustele on nüüd lihtsam korraldada ka pere piibliõhtut või võtta rohkem aega iseseisvaks uurimiseks. Samuti oleme väga tänulikud kokkutulekute programmiga seotud muudatuste eest. Me ütleme tihti, et kokkutulekud lähevad igal aastal järjest paremaks. Ja kindlasti me rõõmustame uute võimaluste üle meie teokraatlikus väljaõppes. Kõigi nende muudatuste taga on selgelt näha Jehoova kätt. Ta on muutnud oma organisatsiooni üha kaunimaks ja laiendanud meie vaimset paradiisi. w15 15/7 1:16, 17

Kui sul on mingis olukorras kõhklusi, kuidas käituda, oleks tark endalt küsida: „Mida oleks Jeesus teinud?” Jeesus elas rahva keskel, kus oli inimesi Juudamaalt, Galileast, Samaariast ja mujalt. Piiblijutustustest ilmneb, et nende eri piirkondadest inimeste vahel oli pingeid. (Joh. 4:9.) Pingeid oli ka variseride ja saduseride (Ap. t. 23:6—9), tavaliste inimeste ja maksukogujate (Matt. 9:11) ning rabide koolis käinute ja mittekäinute vahel (Joh. 7:49). Esimesel sajandil valitsesid Iisraeli roomlased, kellesse kohalikud suhtusid väga vaenulikult. Kuigi Jeesus seisis alati tõe eest ja teadis, et iisraellased on Jumala väljavalitud rahvas, ei õpetanud ta kunagi oma jüngritele, et nad oleksid teistest kuidagi paremad. (Joh. 4:22.) Vastupidi, ta õhutas neid armastama kõiki inimesi. w15 15/7 3:5

Inimesed on loodud vajadusega armastada ja olla armastatud. Mõne ootamatu sündmuse, pettumuse, tervisehäda, rahaprobleemide või vähese edu tõttu kuulutustööl võime aga kergesti masenduda ja hakata kahtlema, kas Jehoova ikka armastab meid. Kui selline tunne tekib, siis oleks hea endale meelde tuletada, et me oleme talle kallid ja et ta on alati meiega, ta hoiab kinni meie käest ja aitab meid. Ta ei unusta meid kunagi, kui oleme talle ustavad. (Jes. 41:13; 49:15.) Brigitte, kes kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kaht last, jutustab: „Laste kasvatamine Saatana maailmas on üks raskemaid ülesandeid ja seda iseäranis üksikvanemale. Ent ma olen veendunud, et Jehoova armastab mind, sest ta on juhatanud mind läbi mu pisarate ja südamevalu ega ole kunagi lasknud mulle osaks saada suuremaid katsumusi, kui ma suudan kanda.” (1. Kor. 10:13.) w15 15/8 1:1—3

Prohvet Habakuk sai ülesande kuulutada Jeruusalemma hävingut. Enne teda olid hoiatused selle linna laastamise kohta kõlanud juba aastaid. Nüüd aga oli kurjust ja ebaõiglust rohkem kui kunagi varem. Seepärast pole üllatav, et Habakuk küsis: „Kui kaua, Jehoova, pean ma appi hüüdma?” Jehoova kinnitas oma ustavale prohvetile, et hävitus ei jää hiljaks. (Hab. 1:1—4.) Kujuta ette, kui Habakuk oleks masendunud ja mõelnud niimoodi: „Ma olen kuulnud sõnumit Jeruusalemma hävingu kohta juba aastaid. Mis siis, kui see on ikka veel väga kaugel? Ei tundu eriti mõistlik kuulutada, nagu võiks linna tabada äkiline häving. Parem tehku seda keegi teine.” Kui Habakuk oleks sedaviisi mõelnud, oleks ta võinud kaotada Jehoova soosingu ja võimalik, et ka oma elu Jeruusalemma hävingu ajal. w15 15/8 2:12, 13

Et me ei rikuks oma häid harjumusi, tuleb meil hoiduda tihedalt lävimast nendega, kelle eluviis pole kooskõlas Jumala põhimõtetega. See ei käi mitte ainult läbikäimise kohta uskmatutega, vaid ka nendega, kes väidavad, et teenivad Jehoovat, kuid rikuvad hoopis teadlikult tema seadusi. Kui selline kristlane teeb mõne ränga patu ega kahetse, siis me lõpetame temaga läbikäimise. (Rooml. 16:17, 18.) Kui suhtleme nendega, kes ei kuuletu Jumala seadustele, võime hakata nende poolehoiu võitmiseks käituma nii nagu nemad. Näiteks kui käime tihedalt läbi mõne inimesega, kes elab kõlvatut elu, võib see mõjutada meidki tegema midagi ebamoraalset. Nii on juhtunud mõningate kristlastega, kellest osad on isegi eemaldatud, sest nad ei kahetsenud tehtut. (1. Kor. 5:11—13.) Kui nad Jehoova juurde tagasi ei pöördu, võib nende olukord kujuneda selliseks, nagu kirjeldas Peetrus. (2. Peetr. 2:20—22.) w15 15/8 4:4—6

Jeesus valis endale lähedasi sõpru hoolikalt. Ta valis need sõbrad nende hulgast, kes talle ustavalt järgnesid ja kes Jehoovat kogu südamest teenisid. Kas sina valid samamoodi endale lähedasi sõpru nende hulgast, kes teenivad Jehoovat kogu hingest? Miks see on tähtis? Meie vennaskonnas valitsev soe õhkkond aitab sul pürgida küpsuse poole. Võib-olla oled sa noor, kes püüab otsustada, mida oma eluga peale hakata. Kui nii, siis oleks tark käia läbi selliste usukaaslastega, kel on palju kogemusi Jehoova teenistuses ja kes edendavad koguduse ühtsust. Aastate jooksul on neil elus olnud ilmselt nii tõuse kui ka mõõnu ning võib-olla isegi Jehoova teenistuses mingeid raskusi. Sellised inimesed võivad aidata sul valida parima elutee. Kui seltsid selliste südamlike ustavate vendade ja õdedega, aitab see sul langetada tarku otsuseid ja pürgida küpsuse poole. (Heebr. 5:14.) w15 15/9 1:14, 15

Jeesus aitas nii sõnade kui ka tegudega kasvatada oma jüngrite usku. (Mark. 11:20—24.) Meil tuleks järgida tema eeskuju, sest kui aitame teistel kasvatada nende usku, tugevdab see ka meie endi usku. (Õpet. 11:25.) Kuulutus- ja õpetustööd tehes tõsta esile tõendeid selle kohta, et Jumal on olemas, et ta hoolib meist ning et Piibel on tema sõna. Aita ka oma vendadel ja õdedel usku tugevdada. Kui mõnel on kahtlusi, mis võib avalduda näiteks selles, et ta hakkab juhtivate vendade üle nurisema, siis ära tõmbu temast kohe eemale. Püüa teda hoopis taktitundeliselt aidata, et tema usk saaks jälle tugevaks. (Juuda 22, 23.) Kui käid koolis ja seal arutatakse evolutsiooniteooriat, kaitse kindlalt oma usku loomisse. Sa võid üllatuda, mis mõju on su sõnadel teistele. Jehoova aitab meil kõigil seista kindlalt usus. (1. Peetr. 5:10.) Usu tugevdamine on vaeva väärt, sest tasu selle eest on võrreldamatu. w15 15/9 3:20, 21

Tänapäeval on meil juba päris palju teadmisi Jehoova loomistööst ja tema eesmärkidest. Maailm propageerib kõrgharidust ja akadeemilist edasiõpet, kuid kogemused on näidanud, et tagajärjeks võib sageli olla see, et inimene kaotab usu ja tema armastus Jumala vastu hääbub. Piibel aga ei õhuta meid mitte ainult armastama teadmisi, vaid ka omandama tarkust ja arusaamist. See tähendab, et tuleb õppida kasutama teadmisi, mida Jumal on meile andnud, et sellest oleks kasu nii meile endile kui ka teistele. (Õpet. 4:5—7.) Jumal „tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:4.) Meie armastus Jehoova vastu ilmneb selles, et kuulutame kogu südamest head sõnumit Jumala kuningriigist ja aitame inimestel mõista Jumala suurejoonelist eesmärki seoses inimkonnaga. (Laul 66:16, 17.) w15 15/9 5:10, 11

Kujutle järgmisi olukordi, mis näitavad Eelija täielikku usaldust Jehoova vastu. Eelija andis kuningas Ahabile kindlameelselt teada Jehoova kavatsusest tuua maale põud, öeldes: „Nii tõesti, kui elab Iisraeli Jumal Jehoova, ... neil aastail ei tule kastet ega vihma muidu kui minu sõna peale!” (1. Kun. 17:1.) Eelija uskus, et Jehoova annab talle ja teistele selle põua ajal kõik vajaliku. (1. Kun. 17:4, 5, 13, 14.) Samuti oli ta kindel selles, et Jehoova suudab lapse surmast üles äratada. (1. Kun. 17:21.) Ja tal polnud kahtlustki, et Jehoova saadab tule, mis neelab tema ohvri Karmeli mäel. (1. Kun. 18:24, 37.) Kui saabus Jehoova seatud aeg põud lõpetada, kuid vihmast polnud veel märkigi, ütles Eelija Ahabile: „Mine üles, söö ja joo, sest juba kostab paduvihma kohinat.” (1. Kun. 18:41.) Kas ei pane niisugused jutustused sind mõtlema sellele, kui tugev on sinu usk? w15 15/10 2:4, 5

Inimese võime kõneleda ja keelt õppida on imeline and Jumalalt. (Laul 139:14; Ilm. 4:11.) Ent meie aju on ainulaadne veel ühes mõttes. Erinevalt loomadest on inimesed loodud „Jumala sarnaseks”. Neil on vaba tahe ja neil on võimalik kasutada oma kõneandi Jumala ülistamiseks. (1. Moos. 1:27.) Kõigile, kes soovivad teenida ja austada kõneanni loojat, on Jumal andnud suurepärase kingituse, Piibli. See on kas osaliselt või täielikult olemas rohkem kui 2800 keeles. Kui süvened pühakirja, saad täita oma mõistuse Jumala mõtetega. (Laul 40:5; 92:5; 139:17.) Nii saad mõtiskleda asjade üle, „mis võivad anda sulle tarkust pääste saamiseks”. (2. Tim. 3:14—17.) Mõtisklemine tähendab oma mõtete koondamist ja millegi üle juurdlemist, olgu siis heade või halbade asjade üle. (Laul 77:12; Õpet. 24:1, 2.) Kõige olulisem on mõtiskleda selle üle, mida me oleme õppinud Jumal Jehoova ja tema poja Jeesus Kristuse kohta. (Joh. 17:3.) w15 15/10 4:2—4

Jeesus õpetas nii oma sõnade kui ka eeskujuga oma jüngreid teisi alandlikult teenima. (Luuka 22:27.) Ta õpetas apostleid olema Jehoova teenistuses ennastohverdavad ja aitama usukaaslasi. Kui sina oled alandlik ja ennastohverdav, õpib sellist hoiakut ka sinu laps. Kahe lapse ema Debbie ütleb: „Ma ei tundnud kunagi kiivust selle aja pärast, mille mu mees kogudusevanemana teistele pühendas. Teadsin, et kui meie pere vajab tema tähelepanu, siis me temalt seda ka saame.” Debbie abikaasa Pranas lisab: „Meie lapsed võtsid agaralt osa kokkutulekute ettevalmistustöödest ja muudest teokraatlikest projektidest. Nad olid õnnelikud, neil oli palju sõpru ja nad tundsid end osana meie usuperest!” Nüüd on kogu see pere täisajalises teenistuses. Kui oled ise alandlik ja ennastohverdav, õpib ka su laps teisi meeleldi aitama. w15 15/11 1:9

Jehoova suur armastus on ilmnenud paljudel viisidel. Mõtle näiteks meie suurejoonelisele universumile. Selles on miljardeid galaktikaid, millest igaühes on miljardeid tähti ja planeete. Meie Linnutee galaktika üks tähtedest on Päike, ilma milleta poleks mitmekesine elu maa peal võimalik. Kogu loodu annab tunnistust Looja olemasolust ning tema omadustest, nagu jõud, tarkus ja armastus. Jehoova on loonud maa selliseks, et elusolenditel oleks võimalik siin elada. Ta pani esimesed inimesed elama kaunisse paradiisiaeda ning andis neile täiusliku mõistuse ja keha, mis oleks võimaldanud neil elada igavesti. (Ilm. 4:11.) Samuti annab ta „toitu kogu loodule, sest tema truu armastus kestab igavesti”. (Laul 136:25.) w15 15/11 3:7, 8

Meie kuningas Kristus on andnud meile aastate jooksul erisuguseid abivahendeid, et aidata valmistada ette miljonite inimeste südameid kuningriigisõnumi vastuvõtmiseks. Mõningaid vahendeid kasutati lühemat aega, teised on aga siiamaani kasutuses. Ent kõik need on aidanud meil lihvida oma kuulutustööoskusi. Üks abivahend, mis aitas paljudel kuulutustööga algust teha, oli tunnistuskaart, mida hakati kasutama 1933. aastal. Sellel oli lühidalt kirjas mingi mõte Piiblist. Tunnistuskaart aitas kuulutajaid mitmel moel. Kuigi paljudel oli suur soov teha kuulutustööd, olid mõned väga ujedad ega teadnud, mida öelda. Teised jälle üritasid paari minuti jooksul rääkida kõigest, mida teadsid, kuid nende esitlus polnud alati taktitundeline. Tunnistuskaart rääkis aga kuulutaja eest ise ja andis lühidalt teada hästi sõnastatud sõnumi. w15 15/11 5:3—6

Terve hulk piiblisalme näitab, kui oluline on Jumala nimi ja selle pühaks pidamine. (2. Moos. 3:15; Laul 83:18; Jes. 42:8; 43:10; Joh. 17:6, 26; Ap. t. 15:14.) Piibli autor Jumal Jehoova suunas piiblikirjutajaid, et nad kasutaksid vabalt tema nime. (Hes. 38:23.) Kui jätta piiblitõlkest välja nimi, mis esineb vanades käsikirjades tuhandeid kordi, näitab see lugupidamatust Piibli autori vastu. Tõendeid selle kohta, et piiblitõlgetes tuleks kasutada Jumala nime, on tänapäeval rohkem kui kunagi varem. Ingliskeelse „Uue maailma tõlke” 2013. aasta uuendatud väljaandes esineb see nimi 7216 korda, mida on kuue võrra rohkem kui 1984. aasta väljaandes. Viis uut esinemiskohta on 1. Saamueli 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. Nendes kohtades taastati Jumala nimi, tuginedes heebreakeelsest masoreetsest tekstist rohkem kui 1000 aastat vanematele Surnumere kirjarullidele, mis hiljuti avalikustati ja mis sisaldavad nendes salmides seda nime. Vanade käsikirjade uurimise tulemusel lisati Jumala nimi ka teksti Kohtumõistjate 19:18. w15 15/12 2:5, 6

Meil on vaja kasvatada vastastikust vennaarmastust praegu, sest see aitab meil pidada vastu mistahes katsumustes tulevikus. Juba nüüd, enne suurt viletsust, on meil rohkesti võimalusi väljendada vennaarmastust. Paljud meie vennad on pidanud kannatama maavärinate, üleujutuste, orkaanide, tsunamide või teiste looduskatastroofide tõttu. Mõnedel vendadel tuleb taluda vastupanu ja tagakiusamist. (Matt. 24:6—9.) Peale selle puutume kokku majanduslike raskustega, mis tulenevad praegusest korrumpeerunud maailmast. (Ilm. 6:5, 6.) Kuna sellised probleemid muudkui kasvavad, on meil üha rohkem võimalusi väljendada oma sügavat vennalikku kiindumust. Kuigi paljude armastus jaheneb, tahame meie pingutada, et meie vennaarmastus jääks püsima. (Matt. 24:12.) w16.01 1:8, 9