Juuni

Isegi kui keegi ütleb meile midagi solvavat, võib lahke vastus tuua häid tulemusi. (Õpet. 15:1.) Näiteks elas ühe üksikema teismeline poeg kaksikelu. Üks heade kavatsustega kristlik õde ütles sellele emale: „Nii kurb, et sinu kasvatustöö pole vilja kandnud.” Ema mõtles hetke ja vastas: „On tõsi, et praegu ei lähe asjad hästi, aga minu kasvatustöö jätkub. Räägime sellest pärast Harmagedooni. Alles siis võime midagi kindlat öelda.” See leebe vastus aitas nende kahe õe vahel rahu hoida ja julgustas ka seda poega, kes vestlust pealt kuulis. Ta mõistis, et ema pole tema suhtes lootust kaotanud ning see ajendas teda tegema lõpu halbade kaaslastega suhtlemisele. Aja möödudes ta ristiti ja hiljem teenis ta Peetelis. Olgu meie vestluspartneriteks siis usukaaslased, pereliikmed või võõrad, peaksid meie sõnad olema „alati lahked, soolaga maitsestatud”. (Kol. 4:6.) w15 15/12 3:15, 17

Kui sina oleksid olnud nende seas, kes seda kogesid, ei unustaks sa seda päeva ilmselt kunagi. Sul poleks olnud mingit kahtlust, et sind võiti püha vaimuga, eriti veel kui said imelise anni rääkida võõras keeles. (Ap. t. 2:6—12.) Ent kas kõik võitud kristlased on saanud võituks sama erilisel viisil nagu need esimesed 120 jüngrit? Ei. Ülejäänud sel päeval uue rahva liikmeks saanud inimesed võiti püha vaimuga siis, kui nad ristiti. (Ap. t. 2:38.) Nende pea kohal polnud tulekeeli. Lisaks sellele ei võitud mitte kõiki kristlasi püha vaimuga ristimise ajal. Näiteks samaarlased said püha vaimuga võituks alles mingi aeg pärast ristimist. (Ap. t. 8:14—17.) Ent Korneelius ja tema lähedased võiti püha vaimuga erandkorras juba enne nende ristimist. (Ap. t. 10:44—48.) w16.01 3:3, 5

Võitud tunnistavad tagasihoidlikult, et neil ei pruugi olla rohkem püha vaimu kui maise lootusega kristlastel. Nad ei väida, et nad oleksid saanud mingeid eriteadmisi või ilmutusi, ega püüa tõestada, et nad on mingil moel teistest paremad. Samuti ei õhuta nad kunagi kedagi teist mõtlema, et ka tema on võitu ja peaks hakkama mälestusõhtul leiba ja veini maitsma, vaid tunnistavad alandlikult, et üksnes Jehoova saab anda kellelegi taevase kutse. Võitud kristlased ei oota teistelt mingit erikohtlemist. (Efesl. 1:18, 19; Filipl. 2:2, 3.) Jehoova vaim on nende võidmisest teada andnud üksnes neile endile. Selle kohta pole tehtud mingit avalikku teadaannet. Seega pole võitud üllatunud, kui mõned pole kohe valmis uskuma, et nad tõesti on püha vaimuga võitud. Ka Piiblis on põhimõte, et ei tasu kärmelt uskuda igaüht, kes väidab end olevat saanud Jumalalt mingi erilise ülesande. (Ilm. 2:2.) w16.01 4:6, 7

Jehoova kaitses Aabrahami ja Saarat ime läbi mitmel korral. (1. Moos. 12:10—20; 20:2—7, 10—12, 17, 18.) Need kogemused tugevdasid Aabrahami usku. Kas meil on võimalik saada Jehoovaga sõbraks? Kindlasti on. Selles on meile abiks teadmised ja jutustused, mis on kirjas Piiblis. Aabrahamil oli olemas vaid murdosa kogu sellest vaimsest tarkusest ja rikkusest, mis meil praegu tänu Piiblile on. (Taan. 12:4.) Jumala sõna on täis aardeid, mis aitavad meil saada üha rohkem teadmisi looja kohta, „kes on teinud taeva ja maa”, ning kasvatada oma lugupidamist ja armastust tema vastu. (1. Moos. 14:22.) Sellised tunded ajendavad meid Jumalale kuuletuma ja me võime kogeda, milliseid häid tulemusi talle kuuletumine toob. Me näeme, et Jumala nõuanded on meile kaitseks ning et ta õnnistab ja tugevdab meid. Me saame ise kogeda, et kui teenime Jehoovat kogu südamest, kaasneb sellega rahulolu ja rõõm. (Laul 34:8; Õpet. 10:22.) Selliste teadmiste ja kogemuste lisandudes tugevneb ka meie usk Jehoovasse ja me saame temaga järjest lähedasemaks. w16.02 1:7, 8

Nendest sõnadest ilmneb, et Maarja tundis pühakirja hästi. Maarja mõtted sarnanevad sellega, mida rääkis palves prohvet Saamueli ema Hanna. (1. Saam. 2:1—10.) Ühe arvestuse järgi on Maarja kõnes umbes 20 viidet pühakirja mõtetele. On selge, et ta oli naine, kes rääkis vabalt vaimsetel teemadel. Maarja tõi oma südame aardekambrist esile ohtralt väärtuslikke tõdesid, mida ta oli õppinud oma suurimalt sõbralt Jehoovalt. Nagu Maarja, nii võime meiegi vahel tunda, et oleme saanud Jehoovalt raske ülesande. Usaldagem end sel juhul Maarja sarnaselt Jehoova kätesse, olles kindlad, et ta tegutseb alati meie parimates huvides. Me saame jäljendada Maarja usku, kui kuulame hoolega mõtteid Jehoova ja tema eesmärkide kohta, mõtiskleme vaimsete tõdede üle ja räägime õpitust ka teistele. (Laul 77:11, 12; Luuka 8:18; Rooml. 10:15.) w16.02 2:17, 18

Igal aastal laseb kogu maailmas tuhandeid noori end ristida. (Kog. 12:1.) Nende vanemad ja kogudusevanemad tahavad olla kindlad, et see on tõesti iga noore enda otsus ja et ta ka mõistab, mis sellega kaasneb. Pühendumine ja ristimine on inimesele otsekui uue elu algus. See toob talle palju Jehoova õnnistusi, kuid samas kogeb ta ka Saatana vastupanu. (Õpet. 10:22; 1. Peetr. 5:8.) Seepärast võtavad kristlikud lapsevanemad aega, et õpetada oma lastele, mida tähendab olla Kristuse jünger. Neil noortel, kelle vanemad pole kristlased, aitavad seda mõista kogudusevanemad. (Luuka 14:27—30.) Nagu ehitusprojekti edukas elluviimine nõuab eelnevat planeerimist, nii tuleks ka noortel enne ristimist selle sammu astumine hoolikalt läbi mõelda, et jääda Jehoovale kuni lõpuni ustavaks. (Matt. 24:13.) w16.03 1:1, 2

Moosese seadus oli antud sünnipärasele Iisraeli rahvale. Ent vaimse Iisraeli hulka pidid kuuluma eri rahvuse ja taustaga inimesed. Iisraeli rahvast juhtis tõotatud maal Moosese seadus koos käskudega, mis olid uuristatud kivisse. Vaimne Iisrael järgis aga „Kristuse seadust” ja see rajanes peamiselt põhimõtetel, mis olid kirjutatud nende südamesse. Kõik kristlased, sõltumata elukohast, pidid järgima „Kristuse seadust”. (Gal. 6:2.) Vaimsele Iisraelile tõid suurt kasu juhendid, mida Jumal Jeesuse kaudu andis. Enne uue lepingu jõustumist andis Jeesus kaks tähtsat käsku. Üks neist puudutas kuulutustööd. Teine käis selle kohta, kuidas peaksid Jeesuse järelkäijad käituma ja oma usukaaslasi kohtlema. Need juhendid olid mõeldud kõigile kristlastele. Seega tuleb nende järgi tegutseda ka kõigil tõelistel jumalateenijatel tänapäeval, olgu neil siis lootus elada tulevikus maa peal või taevas. w16.03 4:10, 11

Kogudusevanem peaks alustama teise venna väljaõpetamist sellest, et võtab aega meeldiva õhkkonna loomiseks ja arendab temaga sõprussuhteid. Mida täpselt kogudusevanem selleks ette võtab, võib sõltuda paikkonnast, kohalikest oludest ja tavadest. Siiski, kui sa võtad oma kiire elutempo juures õpilase jaoks aega, siis sa otsekui ütled talle: „Sa oled mulle tähtis.” See sõnades väljendamata sõnum on kõigile õpilastele selgesti mõistetav ja nad on selle eest tänulikud. Hea õpetaja on see, kes mitte ainult ei armasta õpetada, vaid armastab ka inimest, keda ta õpetab. (Võrdle Johannese 5:20.) See tähtis aspekt õpetaja hoiakus on õpilasele kergesti märgatav ja mõjutab seda, kuidas ta väljaõpet vastu võtab. Seepärast, kallid vanemad, olge väljaõpet andes rohkem kui lihtsalt õpetajad — olge sõbrad! (Õpet. 17:17; Joh. 15:15.) w15 15/4 1:19, 20

Oletame, et kuningas Asarja (Ussija) kohta poleks Jumala sõnas selgitavaid detaile, nii nagu neid pole paljude teiste Piibli lühijutustuste kohta. (2. Kun. 15:7, 32; 2. Ajar. 26:3—5, 16—21.) Kas sa hakkaksid nende lugude põhjal kahtlema Jumala õigluses? Või oleksid seda meelt, et Piiblis on piisavalt teavet selle kohta, et Jehoova toimib alati õiglaselt ning et ta ise kehtestab õige ja vale mõõdupuu? (5. Moos. 32:4.) Kui õpime Jehoovat paremini tundma, kasvab meie armastus ja usaldus tema vastu, nii et me ei vaja selgitust iga tema sammu kohta. Võid olla kindel, et sinu usaldus kasvab sedavõrd, kui palju sa uurid Jumala sõna, mille kaudu Jehoova meiega suhtleb, ja mõtiskled selle üle. (Laul 77:12, 13.) See omakorda tugevdab sinu suhteid Jehoovaga ning sa saad temaga järjest lähedasemaks. w15 15/4 3:8, 10

Vaimolenditel, keda kutsutakse ingliteks, on suur vägi. Nad on inimestest kõrgemad olevused ning seepärast on nad neist üle ka intellekti ja jõu poolest. Ustavad inglid kasutavad oma jõudu muidugi õigel eesmärgil. Näiteks ühel juhtumil lõi Jehoova ingel maha 185000 Assüüria sõjameest, kes olid Jumala rahva vaenlased. Sellise vägitükiga oleks võimatu ühel inimesel hakkama saada ja see oleks raske isegi tervele armeele. (2. Kun. 19:35.) Ühel teisel juhtumil kasutas ingel oma üleinimlikke võimeid ja vabastas Jeesuse apostlid vanglast. Seda vaimolendit ei takistanud mingid turvameetmed. Ta avas lukustatud uksed, lasi apostlid välja ja lukustas seejärel uksed uuesti ning tegi seda kõike valvurite juuresolekul. (Ap. t. 5:18—23.) Kui ustavad vaimolendid kasutavad oma väge heal otstarbel, siis Saatan kasutab seda kurjasti. Ja tal on tõesti suur vägi ning mõjujõud! Pühakiri näitab, et ta on „selle maailma valitseja”. (Joh. 12:31.) w15 15/5 1:5, 6

Ükskõik kas oleme abielus või vallalised, peame seksuaalsele ebamoraalsusele visalt vastu seisma. Kas see on kerge? Üldsegi mitte! Näiteks kui sa oled noor, siis ehk kuuled, kuidas su koolikaaslased hooplevad oma juhuvahekordade või siis sekstimisega — tavaga, mida mõnel pool peetakse lausa võrdseks lasteporno levitamisega. Piiblis öeldakse: „Kes hoorab, teeb pattu oma keha vastu.” (1. Kor. 6:18.) Sugulisel teel edasikanduvad haigused põhjustavad palju kannatusi ja isegi surma. Ühe uurimuse käigus selgus, et enamik vallalistest noortest, kes olid kaotanud süütuse, kahetseb tehtut. Sobimatute seksuaalsuhete tagajärjed on kaugelt erinevad sellest, mida kujutatakse meelelahutusmaailmas, mis püüab panna inimesi uskuma, et Jumala seaduste rikkumine ei too endaga kaasa midagi halba. Selline mõtteviis paneb inimesed „patu petliku veetluse tõttu” valesti käituma. w15 15/5 2:14

Jeesus jäljendas Jumala lahkust. Mis aitas tal seda teha? Ta arvestas sellega, kuidas tema sõnad ja teod võivad teistele mõjuda. Näiteks pöördus tema poole üks naine, kelle kohta teati, et ta elab patust elu. Naine nuttis ja niisutas tema jalgu oma pisaratega. Jeesus mõistis, et ta kahetseb, ning sai aru, millist südamevalu valmistaks naisele see, kui ta lahkusetult kõrvale tõugataks. Jeesus kiitis naist selle eest, mida see tema heaks tegi, ja andestas talle. Kui üks variser juhtunu üle pahameelt avaldas, rääkis Jeesus lahkelt ka temaga. (Luuka 7:36—48.) Kuidas saame meie jäljendada Jumala lahkust? Apostel Paulus kirjutas: „Meie isanda ori ei tohiks kellegagi tülitseda, vaid peaks olema leebe [„taktitundeline”] kõigiga.” (2. Tim. 2:24, allmärkus.) Kui paneme end teise inimese olukorda ja püüame mõelda, kuidas meie sõnad võivad talle mõjuda, siis oskame õigesti vastata ning jäljendame oma tegudes Jehoova lahkust. (Õpet. 15:28.) w15 15/5 4:8, 9

Kui meie vennad on raskustes, saame neid trööstida ning olla neile abiks oma jõuga, samuti toetada neid emotsionaalselt ja kinnitada nende usku. (Õpet. 17:17.) Näiteks saame neid aidata pärast looduskatastroofe. Üks leseks jäänud naine, kelle kodu oli loodusõnnetuses kannatada saanud, väljendas südamesttulevat tänu, öeldes: „Ma olen ääretult tänulik Jehoova organisatsioonile, ja mitte ainult ainelise, vaid ka vaimse abi eest.” Või pane tähele, mida ütles üks vallaline õde, kes tundis suurt kurbust ja lootusetust, kuna tema maja oli tormis kannatada saanud. Ta sõnas pärast abisaamist: „See on kirjeldamatu! Ma ei suuda oma tundeid sõnadesse panna ... Tänan sind, Jehoova!” Me võime tõesti rõõmustada, et kuulume vennaskonda, kes oma liikmete eest siiralt hoolitseb. Ning veel suurem rõõmu põhjus on see, et Jehoova ja Jeesus Kristus meist tõeliselt hoolivad. w15 15/6 1:17

Piibel aitab meil hoiduda vääradest himudest, andes konkreetset nõu selle kohta, kuidas kohelda vastassugupoolt. See nõuanne välistab selgelt flirtimise. Mõned võivad arvata, et pisut romantikat kehakeeles ja pilgus on kahjutu seni, kuni tegu pole füüsilise kontaktiga. Ent flirtimine ja sellele samaga vastamine võib äratada ebapuhtaid mõtteid ning see võib lõppeda seksuaalse ebamoraalsusega. Nii on juhtunud minevikus ja võib juhtuda ka edaspidi. Joosep on meile heaks eeskujuks. Kui tema isanda Pootifari naine püüdis teda võrgutada, tõrjus Joosep ta eemale. Naine aga ei jätnud järele. Päevast päeva käis ta Joosepile peale, et see oleks temaga. (1. Moos. 39:7, 8, 10.) Ent Joosep ei õhutanud mingil moel naise seksuaalset huvi tema vastu, vaid tõrjus kindlameelselt kõik tema lähenemiskatsed. Ta ei lubanud oma südames juurduda ühelgi vääral himul. w15 15/6 3:10, 11

Ilmselgelt soovib Jehoova, et me ei mõtleks ainult enda, vaid ka teiste vaimse heaolu peale, kaasa arvatud nende heaolu peale, kes on meie vastu eksinud. Sellised eksimused on tavaliselt üsna väikesed ning annavad meile võimaluse näidata, et me tõesti armastame oma vendi ja oleme meeleldi valmis neile andestama, nagu Jumal meile on andestanud. (Kol. 3:13.) Ebatäiuslike inimestena võime kahjuks mõnikord hakata kellegi vastu vimma pidama. (3. Moos. 19:18.) Kui me sellistest tunnetest ka teistele räägime, võivad nad meie poolele asuda ja see võib põhjustada koguduses lõhesid. Lubades niisugusel olukorral kesta, näitaksime seda, et me ei hinda Jumala halastust ja lunastust. Kui meie teistele ei andesta, siis ei andesta taevane isa ka meile. (Matt. 18:35.) Jeesus tõi selle mõtte sulaselgelt esile kohe pärast näidispalvet. (Matt. 6:14, 15.) Lisaks, et Jumal meile andestaks, tuleks meil hoiduda ränkadest pattudest. (1. Joh. 3:4, 6.) w15 15/6 5:9—11

On suur au, et Jehoova on lubanud meil osaleda vaimse paradiisi kaunimaks muutmisel. Me saame seda teha, kui kuulutame innukalt head sõnumit kuningriigist ja õpetame inimesi, et neist saaksid Jeesuse jüngrid. Iga kord, kui aitame kaasa kellegi saamisele Jehoova teenijaks, laiendame vaimse paradiisi piire. (Jes. 26:15; 54:2.) Me saame aidata teha vaimset paradiisi kaunimaks ka sellega, kui arendame järjekindlalt oma kristlikku isiksust. Nii teeme selle paradiisi teistele köitvamaks. Tavaliselt tõmbab inimesi meie organisatsiooni ning Jumala ja Kristuse juurde just meie kõlbeline puhtus ja rahumeelne käitumine, mitte niivõrd meie teadmised Piiblist. Kui rõõmsad võivad küll olla Jehoova ja Jeesus, kui näevad meie kaunist vaimset paradiisi! Rõõm, mida me tunneme praegu seda kaunimaks muutes, on kõigest eelaimdus tulevasest rõõmust kogu maakera paradiisiks muutmisel. w15 15/7 1:18—20

Tänapäeval tuleb kõigil inimestel otsustada, kumma toimimisviisi nad peavad paremaks, kas Jumala või Saatana oma. Kas sa toetad kogu südamest Jehoova ülemvõimu, kuuletudes tema seadustele ja põhimõtetele, ega tegutse oma tahtmist mööda? Kas oled veendunud, et üksnes tema kuningriik lahendab kõik inimkonna probleemid? Või usud sa, et inimene võib ise otsustada, mis on hea ja mis halb? Sinu vastustest nendele küsimustele sõltub see, kuidas sa vastad, kui sinult küsitakse arvamust ühiskonna vaidlusküsimustes. Poliitikud ning muud aktivistid ja reformaatorid on läbi aegade püüdnud leida inimkonna muredele lahendusi. Nende püüded võivad olla täiesti siirad ja nad võivad tegutseda headel ajenditel. Kristlased aga mõistavad, et vaid Jumala kuningriik saab lahendada inimkonna probleemid ja seada jalule õiguse. Me peame jätma sellised asjad Jehoova hoolde. Kui iga kristlane toetaks mingit enda arvates parimat lahendust, oleksid meie kogudused ju peatselt killustunud. w15 15/7 3:7, 8

Kas me näeme Jehoova igikestvat armastust meie vastu tema loomistöös? Jah, sest juba loomises endas väljendub Jumala armastus. (Rooml. 1:20.) Ta kavandas maa ja selle ökosüsteemi selliselt, et meil on võimalik elada ja ka elu nautida. Näiteks me peame sööma, et elus püsida. Jehoova on aga hoolitsenud selle eest, et maal kasvaks lõputul hulgal erisuguseid taimi, millest saab valmistada tervislikku ja maitsvat toitu. Mõelda vaid, ka söömise on ta teinud meile äärmiselt nauditavaks! (Kog. 9:7.) Jehoova lõi meid võimega tulemuslikult ja mõttekalt töötada ning see teeb meie elu veel meeldivamaks. (Kog. 2:24.) Tema eesmärgi kohaselt pidid inimesed täitma maa, seda harima ning valitsema kalade, lindude ja loomade üle. (1. Moos. 1:26—28.) Ja kui armastav on Jehoovast ka see, et ta on andnud meile võime teda jäljendada. (Efesl. 5:1.) w15 15/8 1:4, 5

Maailmas toimuvad sündmused näitavad selgelt, et kurja maailma lõpp on ligidal ja et sellega seotud Piibli prohvetiennustused on täitumas. Seega ei peaks me arvama, et läheb veel kaua aega, enne kui asjad arenevad sinnamaani, et Ilmutusraamatu 17. peatükis mainitud „kümme sarve” ja „metsaline” ründavad Suurt Babüloni, ülemaailmset valereligiooni impeeriumi. Pidagem meeles, et Jumal paneb „nende südamesse soovi” seda teha ning see rünnak toimub kiiresti ja ootamatult. (Ilm. 17:17.) Praeguse maailma lõpp ei ole kaugel. Meil on tähtis võtta kuulda Jeesuse hoiatust tänases päevatekstis. (Ilm. 16:15.) Teenigem siis Jehoovat kogu hingest, olles kindlad, et ta tegutseb nende heaks, kes teda ootavad! (Jes. 64:4.) w15 15/8 2:17

Kuigi me tahame olla lahked kõigi vastu, ka nende vastu, kes ei järgi Jumala seadusi, ei tohiks me hakata nendega tihedalt läbi käima või nendega sõbrustama. Seega oleks väär, kui mõni vallaline Jehoova tunnistaja hakkaks käima kohtamas kellegagi, kes pole veel Jumalale pühendunud, pole talle ustav ega austa tema kõrgeid norme. Kristliku laitmatuse hoidmine on tunduvalt tähtsam kui populaarsus selliste inimeste silmis, kes ei ela Jehoova seaduste järgi. Meie lähedased kaaslased peaksid olema need, kes täidavad Jumala tahet. Iisraellased said tunda halva seltskonna laastavat mõju. (2. Moos. 23:24, 25; Laul 106:35—39.) Kuna nad polnud Jumalale ustavad, ütles Jeesus neile hiljem: „Jumal hülgab teie templi ja sellisena see teile jääb.” (Matt. 23:38.) Jehoova heitis Iisraeli rahva kõrvale ja õnnistas hoopis vastloodud kristlikku kogudust. (Ap. t. 2:1—4.) w15 15/8 4:7, 8

Jumal Jehoova lõi inimesed vaba tahtega, vabadusega ise valikuid langetada. Ta andis esimesele mehele ja naisele ning nende järeltulijatele südametunnistuse — sisemise teejuhi, mis aitab vahet teha õigel ja valel. Kui seda õigesti kasutada, võib see aidata meil teha head ja hoiduda halvast. Seega on südametunnistus tõend Jumala armastusest meie vastu ja sellest ilmneb tema soov, et kogu inimkond teeks head. Südametunnistus toimib inimestes ka tänapäeval. (Rooml. 2:14, 15.) Kuigi paljud ei järgi Piibli käitumisnorme, on ikka neid, kes teevad head ega salli halba. Südametunnistus hoiab paljusid tagasi tegemast teistele kurja. Mõtle, kui palju hullem olukord maailmas valitseks, kui inimestel poleks südametunnistust. Kui tänulikud me oleme, et Jumal on andnud inimestele südametunnistuse! w15 15/9 2:1, 2

See apostel Johannese tõdemus on tõesti väärt mõtisklemist. Sõnadega „kui väga on küll Isa meid armastanud” ergutas Johannes kristlasi mõtlema tänumeeles sellele, kui suur on Jumala armastus nende vastu ja mil viisil see ilmneb. Kui mõtiskleme Jehoova armastuse üle, kasvab kahtlemata ka meie armastus tema vastu ja see tugevdab meie suhteid temaga. Mõnele tundub aga Jumala armastus inimeste vastu võõras mõte. Nende meelest tuleb Jumala ees hirmu tunda ja talle kuuletuda. Või siis tunnevad nad mingi kinnistunud väärõpetuse tõttu, et Jumal on julm ja teda pole võimalik armastada. Teisalt on ka neid, kes usuvad, et Jumal armastab kõiki tingimusteta, ükskõik mida nad teevad. Kui uurisime Piiblit, saime teada, et Jehoova tähtsaim omadus on armastus ja et see ajendas teda andma oma poega meie eest lunastuseks. (Joh. 3:16; 1. Joh. 4:8.) w15 15/9 4:1, 2

Nende sõnadega ei kahandanud Paulus manitsemise tähtsust ja väärtust. Ta jätkas: „Kuid need, keda karistuse kaudu on kasvatatud, lõikavad hiljem rahu- ja õigusevilja.” Kui me armastame Jehoovat, tuleb meil olla valvas, et me ei suhtuks tema nõuannetesse ükskõikselt või ei hakkaks neid põlgama. Tänapäeva minakeskses maailmas pole kerge teistele nõu anda või neid manitseda. Veel raskem on manitsust kuulda võtta. Ka need, kes nõu kuulda võtavad, teevad seda sageli vastumeelselt. Kristlasi aga õpetatakse: „Ärge laske enam sellel ajastul end vormida.” Meil tuleb tähele panna Jumala täiuslikku tahet ja selle järgi tegutseda. (Rooml. 12:2.) Jehoova annab oma organisatsiooni kaudu meile ajakohast nõu paljudes eluvaldkondades: käitumises vastassugupoolega, seltskonnavalikus ja meelelahutuses. Kui võtame selliseid nõuandeid heal meelel kuulda ja rakendame neid ellu, siis näitame oma tänulikkust ning seda, et me tõesti armastame Jehoovat kogu südamest. (Joh. 14:31; Rooml. 6:17.) w15 15/9 5:13, 15

Me ei saa kasvatada usku vaid oma tahtejõuga. Usk on üks Jumala püha vaimu vilja tahke. (Gal. 5:22.) Seega on tark järgida Jeesuse nõuannet paluda Jumalalt püha vaimu. Jeesus kinnitas, et „taevane isa annab püha vaimu neile, kes teda paluvad”. (Luuka 11:13.) Meil on vaja oma usku pidevalt toita. Usku võib võrrelda lõkkega. Kui lõke süttib, võib see üsna suure leegiga põlema lahvatada. Kui aga puid juurde ei lisata, siis tuli aina kahaneb. Peagi on lõkkeasemel vaid hõõguvad söed ja lõpuks jääb sellest järele külm tuhahunnik. Ent kui lisada kogu aeg puid juurde, saab hoida lõkke põlemas. Samamoodi saame ka oma usu hoida elavana, kui toidame seda korrapäraselt Jumala sõnaga. Järjekindlalt Piiblit uurides kasvab meie armastus selle raamatu ja ka selle autori vastu ning nõnda meie usk üha tugevneb. w15 15/10 2:6, 7

Teadusuuringud näitavad, et kui midagi uurides sõnu või mõtteid välja öelda, on neid hiljem lihtsam meenutada. Meie aju valmistaja teab seda. Seepärast ergutas ta Joosuat lugema seaduseraamatut „poolel häälel”. (Joosua 1:8 ja allmärkus.) Sinagi võid leida, et kui loed Piiblit häälega, avaldab see sulle suuremat mõju ja aitab ka paremini keskenduda. Lugemine ei nõua üldjuhul erilisi pingutusi, kuid mõtisklemiseks on vaja keskenduda. Meie aju kipub aga kergesti lülituma ümber lihtsamate ülesannete täitmiseks, mis ei nõua erilist vaeva. Seega on parim aeg mõtisklemiseks siis, kui oled puhanud ja viibid rahulikus õhkkonnas, kus pole häirivaid tegureid. Laulukirjutaja meelest oli hea mõtiskleda sel ajal, kui ta öösel voodis ärkvel oli. (Laul 63:6.) Jeesus, kel oli täiuslik mõistus, valis mõtisklemiseks ja palvetamiseks vaikseid kohti. (Luuka 6:12.) w15 15/10 4:4, 6, 7

Kord Galileas tulid mõned inimesed, kes olid kuulnud Jeesust kõnelemas, talle järele. (Joh. 6:22—24.) Ent Jeesus, kes suutis näha, mis on inimeste südames, pani tähele, et nad on rohkem huvitatud toidust kui tema õpetusest. Ta nägi nende väära hoiakut ja parandas neid kannatlikult, selgitades, mis muudatusi neil tuleks teha. (Joh. 6:25—27.) Kuigi sa ei suuda näha teiste südamesse, võid sinagi ilmutada arukust ja püüda mõista, mida su laps arvab kuulutustööst. Paljud lapsevanemad teevad koos lapsega kuulutades sageli väikseid pause, et lasta tal puhata ja midagi mõnusat näksida. Siiski tuleks sul püüda mõista, kas su lapsele meeldib kuulutustöö või naudib ta vaid vahepause? Kui märkad, et su last kuulutustöö eriti ei tõmba, siis püüa see talle põnevamaks teha ja aita tal sobivaid eesmärke seada. Kasuta oma loovust, et ta saaks olla sulle tubli kuulutustöökaaslane. w15 15/11 1:10, 11

Meie armastav Jumal teeb alati seda, mis on tema ustavate teenijate parimates huvides. Piiblis öeldakse: „Ta pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu.” Milline imeline tulevik ootab kõiki, kes peavad kalliks Jehoova armastust ja kuuletuvad talle kui oma valitsejale! Jehoova sõnas öeldakse: „Pane tähele laitmatut, pea silmas ausameelset, sest sellise tulevik on rahurikas. Kuid kõik üleastujad hävitatakse.” (Laul 37:37, 38.) Laitmatu inimene õpib tundma Jehoovat ja tema poega ning täidab kuulekalt Jumala tahet. (Joh. 17:3.) Niisugune inimene suhtub tõsiselt sõnadesse tekstis 1. Johannese 2:17, kus öeldakse: „Maailm kaob, samuti kaovad selle ihad, aga kes täidab Jumala tahet, elab igavesti.” Kuna kurja maailma lõpp on lähedal, on ülioluline, et me loodaksime Jehoovale ja käiksime tema teel. (Laul 37:34.) w15 15/11 3:11, 12

Jumala rahvas on kasutanud mitmesuguseid meetodeid, et jõuda hea sõnumiga võimalikult paljude inimesteni. Need meetodid olid eriti olulised siis, kui töötegijaid oli vähe. 20. sajandi alguses püüti ajalehtede vahendusel jõuda võimalikult suure lugejaskonnani piirkondades, kus oli vähe Jehoova tunnistajaid. Iga nädal telegrafeeris Charles Taze Russell ühe jutluse uudisteagentuurile, mis edastas selle Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Euroopa ajalehtedele. Arvestuste kohaselt võis aastal 1913 vend Russelli jutlusi 2000 ajalehe vahendusel lugeda umbes 15 miljonit inimest! Pärast vend Russelli surma hakati head sõnumit levitama ühel teisel tõhusal meetodil. 1922. aasta 16. aprillil pidas Joseph Rutherford ühe oma esimestest raadiokõnedest, mida kuulas hinnanguliselt 50000 inimest. Seejärel, 1924. aasta 24. veebruaril, alustas tööd meie organisatsiooni esimene raadiojaam WBBR. w15 15/11 5:10, 11

Jehoova põhjustab ka oma loodu saamise, kelleks või milleks vaja. Kooskõlas oma nime tähendusega suunas Jumal asjade käiku näiteks nii, et Noast sai laevaehitaja, Betsaleelist osav käsitööline, Giideonist võidukas sõdalane ja Paulusest mittejuutide apostel. Jumala nimi on tema rahvale tõesti väga tähendusrikas. Ja „Uue maailma tõlke” piiblitõlkekomitee ei kahandaks kunagi selle nime tähtsust sellega, et jätaks selle Piiblist välja. „Uue maailma tõlge”, mis on praegu olemas rohkem kui 130 keeles, näitab lugupidamist Jumala nime vastu, kasutades seda nime seal, kus see algtekstis esines. (Mal. 3:16.) Vastupidiselt sellele valitseb praegu piiblitõlkimisel üldine suundumus Jumala nimi hoopis välja jätta, asendades selle näiteks nimetusega Issand või mõne kohaliku jumaluse nimega. See on peamine põhjus, miks Jehoova tunnistajate juhtiv kogu on seadnud prioriteediks teha võimalikult paljudele inimestele kättesaadavaks selline Piibel, mis austab Jumala nime. w15 15/12 2:7—9

Pole kahtlustki, et Jumalal on vägi mõjutada inimeste tervist. Seda kinnitab ka Piibel. Vahel karistas Jehoova mõnd inimest haigusega, näiteks vaaraod Aabrahami päevil ja hiljem Moosese õde Mirjamit. (1. Moos. 12:17; 4. Moos. 12:9, 10; 2. Saam. 24:15.) Jumal hoiatas iisraellasi, et ustavusetuse korral toob ta nende peale haigused ja nuhtlused. (5. Moos. 28:58—61.) Samas aga suudab ta haigusi kõrvaldada või ära hoida. (2. Moos. 23:25; 5. Moos. 7:15.) Kui Iiob oli nii haige, et igatses lausa surra, tegi Jumal ta terveks. (Iiob 2:7; 3:11—13; 42:10, 16.) Jumalal tõesti on vägi haigeid tervendada. Sama saab öelda tema poja Jeesuse kohta. Piiblist võib lugeda, kuidas Jeesus tervendas pidalitõbiseid, langetõbiseid, pimedaid ja halvatuid. (Matt. 4:23, 24; Joh. 9:1—7.) Kui lohutav on mõelda, et Jeesuse tervendamised on eelkumaks sellele, mida ta teeb uues maailmas! w15 15/12 4:3, 4