August

Kuna Aabraham kuuletus Jehoovale alati isegi näiliselt väikestes asjades, oli tema sõprus Jumalaga püsiv ja tugev. Tal polnud raske Jehoovale oma südant avada ja samuti paluda temalt abi, kui teda vaevasid tõsised küsimused. Näiteks kui Aabraham kuulis, et Jumalal on plaanis hävitada Soodoma ja Gomorra linnad, oli ta mures, et äkki hukkuvad ühes jumalatutega ka õiged. Võib-olla mõtles Aabraham oma vennapoja Loti ja tema pere peale, kes tol ajal Soodomas elasid. Ta tõi oma mureküsimused „kogu maa kohtumõistja” ette äärmise alandlikkuse ja usaldusega. Jehoova õpetas Aabrahamile kannatlikult, kui halastav ta on, andes mõista, et ka kohtumõistmise ajal uurib ta läbi kõik südamed, et päästa õiged. (1. Moos. 18:22—33.) Kahtlemata aitasid kõik Aabrahami teadmised ja kogemused tal hoida oma sõprust Jehoovaga tugevana. w16.02 1:11, 12

Ustavust väärtustavad üldiselt kõik inimesed. Ent meil jääks kõige tähtsam kahe silma vahele, kui me imetleks vaid Joonatani truudust Taavetile ega võtaks arvesse tema ustavust Jumalale. Miks pidas Joonatan Taavetit oma sõbraks, mitte rivaaliks? Joonatani südames oli esikohal ustavus Jumalale. Tõepoolest, just tänu sellele, et Joonatan oli ustav Jehoovale, oli ta ustav ka Taavetile. Mõlemad mehed elasid kooskõlas vastastikku antud vandega. Kristlastena me ei imetle üksnes teiste ustavust, vaid oleme ka ise ustavad pereliikmed, sõbrad ja usukaaslased. (1. Tess. 2:10, 11.) Ent kellele on kõige tähtsam olla ustav? Muidugi temale, kes on andnud meile elu! (Ilm. 4:11.) Ustavus Jumalale toob meile tõelist rõõmu ja rahulolu. Ent kui tahame jääda talle ustavaks, tuleb meil hoida tema ligi ka kõige raskemates katsumustes. w16.02 3:3, 4

Küps noor on oma veendumustes kindel. Ta ei käitu kuningriigisaalis nagu Jumala sõber, ent koolis nagu maailma sõber. Ta jääb kindlaks ka siis, kui tema usk proovile pannakse. (Efesl. 4:14, 15.) Loomulikult pole keegi täiuslik, nii noored kui ka vanad teevad aeg-ajalt vigu. (Kog. 7:20.) Siiski, kui kaalud ristimisele minekut, oleks tark analüüsida, mil määral sa oled oma südames otsustanud Jehoova põhimõtteid järgida. Küsi endalt: „Kuidas olen ma siiani suutnud Jumala seadusi täita?” Mõtle, kuidas sa oled viimasel ajal käitunud, kui su usk on proovile pandud. Kas sinu tegudest on näha, et sa oskad eristada õiget valest? Kuidas oled reageerinud siis, kui Saatana maailm on kohelnud sind kuidagi eriliselt, nagu juhtus Taanieliga? Kas suudad „mõista, mis on Jehoova tahe” ka siis, kui sind ahvatletakse tegema midagi, mis läheb tema tahtega vastuollu? (Efesl. 5:17.) w16.03 1:7—9

Me elame praegu ajal, mida Piiblis nimetatakse viimseteks päevadeks, ning peagi on tulemas enneolematu viletsus. (2. Tim. 3:1.) Lisaks on Saatan koos deemonitega taevast välja heidetud ja nad saavad tegutseda vaid maa läheduses, põhjustades inimestele suuri kannatusi. (Ilm. 12:9, 12.) Samas on meile antud ülesanne osaleda ajaloo suurimas hea sõnumi kuulutamise hoogtöös, mille käigus püütakse järjest rohkemates keeltes jõuda võimalikult paljude inimesteni. Et meil oleks Jumala õnnistus, on meil vaja kuulda võtta kõiki juhendeid, mis kristliku koguduse kaudu antakse. Kui oleme kuulekad praegu, aitab see meil järgida juhatust „suure viletsuse” ajal, mil kogu Saatana kuri maailm hävitatakse. (Matt. 24:21.) Seejärel on meil vaja uusi juhendeid eluks uuel maal. w16.03 4:16, 18

Esimese sajandi lõpu poole sai apostel Johannes nägemuse seitsmest inglist, kes puhusid trompeteid. Kui viies ingel puhus trompetit, nägi Johannes „üht tähte, mis oli langenud taevast maa peale”. Sellel tähel oli võti, millega ta avas sügavikku viiva käigu. Sealt tõusis paksu suitsu, mille seest tulid välja rohutirtsud. Nad ei pidanud tegema kahju taimestikule, vaid „inimestele, kelle laubal pole Jumala pitserit”. (Ilm. 9:1—4.) Johannes kahtlemata teadis, millist laastamistööd võib rohutirtsuparv teha. Üks tõend selle kohta oli Moosese päevil Egiptuses toimunud nuhtlus. (2. Moos. 10:12—15.) Need rohutirtsud, keda Johannes nägi, sümboliseerivad võitud kristlasi kuulutamas Jehoova võimsaid kohtusõnumeid. Praegu on nendega ühinenud miljonid maise elu lootusega jumalateenijad. Pole siis ime, et meie ühtne kuulutustöö õõnestab Saatana võimu, aidates inimestel vabaneda ülemaailmse valereligiooni impeeriumi haardest. w16.03 3:3

Et teha kindlaks, kuidas on tõde mõjutanud õpilase mõtteid ja tegusid, võib kogudusevanem temalt küsida: „Kuidas on pühendumine Jehoovale muutnud seda, mismoodi sa oma elu elad?” Selline küsimus võib viia sisuka vestluseni selle üle, mis ajendab meid teenima Jehoovat kogu hingest. (Mark. 12:29, 30.) Vestluse lõpus on ehk kohane teha palve, et Jehoova annaks vennale tema väljaõppeks püha vaimu. Kui kosutav võib see vennale olla, kui ta kuuleb, et kogudusevanem tema eest südamest palvetab! Väljaõppe alguses võib kogudusevanem arutada õpilasega mõnda piiblijutustust, mis aitab tal näha, et on tarvis olla teenistusvalmis, usaldusväärne ja alandlik. (1. Kun. 19:19—21; Neh. 7:2; 13:13; Ap. t. 18:24—26.) Sellised omadused on õpilasele sama tähtsad kui toitained mullale. Need kiirendavad tema vaimset kasvu ja aitavad avada tema silmi, et ta näeks selgelt Jumala „seaduse imesid”, mis leiduvad Piiblis. w15 15/4 2:3, 4

Et Jehoovaga lähedaseks saada, on väga tähtis temaga korrapäraselt suhelda. Kuidas aga seda teha? Jehoovaga saad sa rääkida oma sagedaste palvete kaudu. (Laul 142:2.) Ja kui loed Jumala sõna ja mõtiskled selle üle, siis sa otsekui lased Jehooval endaga rääkida. (Jes. 30:20, 21.) Kui sinu palved on konkreetsed, siis näed selgemalt Jehoova vastuseid, isegi kui need pole nii ilmsed. See lähendab sind temale. Ja mida enam sa väljendad Jehoovale oma sisimaid tundeid, seda lähemale tuleb tema sulle. Jehoovaga üha lähedasemaks saamine kestab kogu elu. Meil tuleb tegutseda selle nimel, et Jumalale läheneda, kui soovime, et tema meile läheneks. Selleks tuleb meil Piibli uurimise ja palve kaudu Jumalaga korrapäraselt suhelda. Kui me nii teeme, aitavad meie järjest tugevnevad suhted Jehoovaga meil katsumustes vastu pidada. w15 15/4 3:3, 14, 16

See tekst kirjeldab tõesti hästi Saatana õelat olemust. Kuigi kogu maailm on juba tema võimuses, otsib ta ahnelt üha rohkem ohvreid. Saatan ihkab alla neelata kogu Jehoova rahvast. Tagakiusamislaine, mille ta päästis Jeesuse järelkäijate vastu valla juba esimesel sajandil, on ilmne tõend tema õelusest. Näljasel lõvil pole oma saagi vastu mingit halastust. Tal pole mingit kaastunnet enne saaklooma tapmist ja ka pärast seda ei tunne ta süümepiina. Samamoodi pole Saatanal sugugi kahju nendest, keda ta tahab alla neelata. Mõtle näiteks, kui sageli võis ta olla kuskil varitsemas, kui iisraellased hoorasid või ahnuse tõttu patustasid. Kui loed, mida traagilist juhtus ebamoraalselt käitunud Simriga või ahne Geehasiga, siis kas näed vaimusilmas seda möirgavat lõvi võidurõõmutsemas? (4. Moos. 25:6—8, 14, 15; 2. Kun. 5:20—27.) w15 15/5 1:8, 9

Mis aitab meil Saatanaga võidelda ja võitjaks tulla? Jeesus ütles enda jüngritele: „Oma vastupidavusega te hoiate oma elu.” (Luuka 21:19.) Mitte ükski inimene ei saa põhjustada meile jäädavat kahju. Keegi ei saa lõhkuda meie sõprust Jumalaga, kui me ise ei lase sel juhtuda. (Rooml. 8:38, 39.) Isegi Jehoova teenijate surm ei anna Saatanale põhjust võidurõõmutseda, sest Jehoova saab nad üles äratada! (Joh. 5:28, 29.) Saatana enda tulevikuväljavaade on aga tõesti troostitu. Pärast praeguse jumalakartmatu maailma hävingut heidetakse ta tuhandeks aastaks sügavikku. (Ilm. 20:1—3.) Jeesuse tuhandeaastase valitsuse lõpus „lastakse ta natukeseks ajaks lahti” ja ta püüab täiuslikke inimesi viimast korda eksiteele viia. Pärast seda Saatan hävitatakse. (Ilm. 20:7—10.) Tal pole mingit tulevikku, kuid sinul võib olla suurepärane tulevik. Seisa Saatanale vastu, olles kindel usus! (1. Peetr. 5:9.) Sa suudad Saatanaga võidelda ja tulla võitjaks! w15 15/5 2:1, 18

Tark inimene mõistab, et mõtted võivad olla otsekui tuli. Kui tulega oskuslikult ümber käia, on sellest palju kasu, näiteks saab selle abil toitu valmistada. Ent tuli võib tuua ka õnnetust, kui see kontrolli alt väljub, maja maha põletab ja selle elanikud surmab. Samamoodi on mõtlemisega. Sellest on kasu, kui see aitab meil jäljendada Jehoovat. Kui see aga toidab kõlvatuid himusid, võib see olla väga kahjulik. Näiteks kui meil on kujunemas harjumus mõelda ebamoraalsetele asjadele, siis võib juhtuda, et teemegi sellised fantaasiad teoks. Tõepoolest, kui kõlvatu mõtteviis saab meie üle võimust, on ohus meie suhted Jehoovaga. (Jaak. 1:14, 15.) Jeesus hoiatas meid selle eest, et me ei satuks ebamoraalsete kujutluspiltide kütkeisse. Ta ütles: „Igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames.” (Matt. 5:28.) w15 15/5 4:11, 12, 14

Kõigis Jeesuse kuulutustööretkedes väljendus see, kui siiralt ta inimperest hoolib. Ühel korral nägi ta haletsusväärset pilti. (Mark. 1:39, 40.) Otse tema ees oli üks mees, kel oli ränk haigus — pidalitõbi. Arst Luukas kirjeldab, kui kaugele see haigus oli arenenud, öeldes, et see mees oli „täis pidalitõbe”. (Luuka 5:12.) „Kui ta [pidalitõbine] Jeesust märkas, heitis ta silmili maha ja anus teda: „Isand, kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.”” Mees ei kahelnud Jeesuse võimes teda terveks teha, kuid ta tahtis teada, kas Jeesus ka tõesti soovib seda teha. Kuidas Jeesus vastas sellele südamesttulevale palvele? Ta sirutas käe, puudutas pidalitõbist ja ütles kindlalt, kuid südamlikult: „Ma tahan, saa puhtaks!” ning pidalitõbine saigi terveks. (Luuka 5:13.) Selle teo kaudu avaldus tõesti Jeesuse suur armastus inimeste vastu. (Luuka 5:17.) w15 15/6 2:3—5

Kui meil on julgust mõnele küpsele kristlasele südant puistata, võib see aidata meil oma vääradest himudest võitu saada. (Heebr. 3:12, 13.) Kui rääkida oma nõrkusest mõnele vaimselt tugevale kristlasele, võib see aidata meil näha, mille kallal meil tuleks tööd teha. Nii saame teha vajalikud muudatused, et jääda Jehoovaga headesse suhetesse. Kogudusevanemad on eriti pädevad meid aitama. (Jaak. 5:13—15.) Kui ebamoraalsete ihade põhjuseks on harjumus vaadata pornograafiat, on ülioluline otsida abi. Mida kauem sa abiotsimist edasi lükkad, seda suurem on risk, et ebapuhas himu viljastub ja toob ilmale patu, tehes haiget teistele ja tuues teotust Jehoova nimele. Soov meeldida Jehoovale ja jääda kristlikku kogudusse on ajendanud paljusid jumalateenijaid võtma vastu kogudusevanemate pakutud abi. (Laul 141:5; Heebr. 12:5, 6; Jaak. 1:15.) w15 15/6 3:15—17

Kas Suure Babüloni religioonide hävitamisega saavad hukka kõik selle liikmed? Ilmselt nii ei juhtu. Mõned vaimulikud hülgavad oma religiooni ja eitavad, et nad on üldse kunagi sellesse kuulunud. (Sak. 13:5, 6.) Kuidas käib sel ajal Jumala rahva käsi? Jeesus selgitab: „Kui neid päevi ei vähendataks, ei pääseks ükski inimene, aga äravalitute pärast vähendatakse neid.” (Matt. 24:22.) Aastal 66 lühendati viletsusaega. See võimaldas „äravalitutel” ehk võitud kristlastel Jeruusalemmast ja selle ümbrusest põgeneda. Samamoodi lühendatakse „äravalitute” pärast tulevase suure viletsuse algfaasi. Poliitilistel võimudel ehk „kümnel sarvel” ei lasta Jumala rahvast hävitada. (Ilm. 17:16.) Olukord hoopis rahuneb veidikeseks. w15 15/7 2:5, 6

Igast inimesest endast sõltub, kas ta laseb end ahvatleda või mitte. (Matt. 6:13; Jaak. 1:13—15.) Jeesus lükkas iga Saatana ahvatluse otsekohe tagasi, tuues seejuures esile mõtteid pühakirjast. Nõnda toetas ta Jumala õiguspärast ülemvõimu. Ent Saatan ei andnud alla, vaid ootas „kuni järgmise sobiva võimaluseni”. (Luuka 4:13.) Jeesus seisis vastu kõigile Saatana püüetele murda tema laitmatus. Siiski püüab Saatan seada lõkse Jeesuse järelkäijatele, ka sinule. Ülemvõimu puudutava vaidlusküsimuse tõttu lubab Jehoova Saatanal meid ahvatleda tema võimu all oleva maailma kaudu. Jumal ei vii meid kiusatusse. Ta on kindel, et me suudame jääda talle ustavaks, ja ta tahab meid aidata. Kuid ta on andnud meile vaba tahte ega takista seepärast meid kiusatustele järele andmast. Et seda ei juhtuks, on meil vaja jääda vaimselt ärksaks ja püsivalt palvetada. w15 15/6 5:13, 14

Selleks et kristlane suudaks erapooletusega seotud küsimuses õige valiku teha, tuleb tal treenida oma mõistust ja südametunnistust. (Rooml. 14:19.) Võtame näiteks Mirjeta, kes elab endise Jugoslaavia alal. Sealkandis, kus ta üles kasvas, vihati serblasi. Kui ta sai teada, et Jehoova on erapooletu ja et rahvusprobleemide taga on Saatan, üritas ta oma rahvuslikust uhkusest vabaneda. Ent kui tema elupaigas puhkes etniline vägivald, hakkas vana vihavaen temas pead tõstma, nii et tal oli raske serblastele kuulutada. Mirjeta mõistis, et ta ei saa lihtsalt käed rüpes oodata ja loota, et need negatiivsed tunded kaovad. Ta palus Jehoovalt abi nendest tunnetest ülesaamiseks. Mirjeta räägib: „Olen leidnud, et teenistusele keskendumine on kõige parem abi. Kuulutustööl püüan jäljendada Jehoova häid omadusi ja ma olen kogenud, kuidas mu negatiivsed tunded haihtuvad.” w15 15/7 3:11—13

Mõtle näiteks Joosafatile, kes oli Juuda kuningas. Kord tegi Joosafat rumala otsuse, nõustudes saatma Iisraeli kuningat Ahabit ühel sõjaretkel. Kuigi 400 valeprohvetit kinnitasid ustavusetule Ahabile, et teda saadab edu, ennustas Jehoova prohvet Miikaja nende kindlat lüüasaamist. Ahab hukkus lahingus ja Joosafat pääses vaevu eluga. Kui Joosafat oli Jeruusalemma naasnud, noomis nägija Hanani poeg Jehu teda selle eest, et ta oli teinud liidu Ahabiga. Siiski ütles Jehu Joosafatile: „Sinust on leitud ka midagi head.” (2. Ajar. 18:4, 5, 18—22, 33, 34; 19:1—3.) On tõsi, et Joosafat oli toiminud rumalalt, kuid Jehoova ei unustanud ka seda, mida head ta oli teinud. (2. Ajar. 17:3—10.) See piiblijutustus aitab meil meeles hoida, et kui me püüame Jehoovale kogu südamest meele järele olla, siis hoolimata meie inimlikust ebatäiusest ta ikkagi armastab meid. w15 15/8 1:8, 9

Kuidas me saame end praegu ette valmistada eluks uues maailmas? Oletame, et sa plaanid kolida välismaale. Kuidas sa selleks valmistud? Võib-olla hakkad sa õppima sel maal kõneldavat keelt. Samuti on kasulik uurida kohalikke kombeid. Sa võid proovida ka mõnd toitu, mida seal süüakse. Ehk siis teatud määral hakkad sa elama nii, nagu sa juba oleksid selle teise maa elanik. Samamoodi saame valmistuda eluks uues maailmas, kui püüame juba praegu elada nii palju kui võimalik selliselt, nagu me elaksimegi seal. Paljud püüavad kõigest väest saavutada sõltumatust ja suruda läbi enda eelistusi. Mis on olnud selle tagajärg? Jumala juhendite eiramine on põhjustanud kannatusi, viletsust ja katastroofe. (Jer. 10:23.) Me tõesti igatseme seda aega, kui kogu inimkond allub Jehoova ülemvõimule! w15 15/8 3:4, 5

Vallalisel kristlasel, kes soovib abielluda, on eriti tähtis tähele panna, kellega ta läbi käib. Piibel ütleb jumalateenijatele, kes otsivad endale kaasat, et tuleks abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”, see tähendab pühendunud ja ristitud Jehoova teenijaga, kes elab kooskõlas pühakirja õpetustega. (1. Kor. 7:39.) Usukaaslasega abielludes saab kristlane endale kaaslase, kes on pühendunud Jehoovale ja aitab tal Jumala ees laitmatuks jääda. Jehoova teab, mis on tema teenijatele parim, ning tema seisukoht seoses abiellumisega pole muutunud. Pane tähele tema üheselt mõistetavat käsku Iisraeli rahvale. Viidates ümberkaudsetele rahvastele, kes teenisid teisi jumalaid, andis Jehoova Moosese kaudu iisraellastele teada: „Te ei tohi nendega abielusid sõlmida. ... sest nad ahvatlevad teie pojad teenima teisi jumalaid.” (5. Moos. 7:3, 4.) w15 15/8 4:12, 13

Kuidas me saame oma südametunnistust treenida? Peamine viis on uurida palvemeeles korrapäraselt Piiblit, mõtiskleda loetu üle ja rakendada õpitut ellu. Muidugi hõlmab see enamat, kui vaid faktide kogumist ja reeglite tundmaõppimist. Piibli uurimine peaks andma meile järk-järgult üha selgema pildi Jehoovast, tema isiksusest, tema omadustest ning sellest, mis talle meeldib ja mis mitte. Nii saame oma südametunnistust häälestada Jehoova seaduste järgi. Piibli uurimine peaks puudutama meie südant ja kasvatama meis soovi üha rohkem temaga sarnaneda. Ent kui me ei mõista mõne usukaaslase otsust, mille ta oma südametunnistuse põhjal mingis isiklikus asjas on langetanud, ei tohiks me teda kärmelt hukka mõista või tunda, et peaksime veenma teda meelt muutma. Võib-olla on kellegi südametunnistus veel piisavalt treenimata või siis teatud küsimustes liiga tundlik. (1. Kor. 8:11, 12.) w15 15/9 2:4, 8, 10

Maa on kogu Jumala loomistöös ainulaadne. Mõelda vaid, lugematu hulga planeetide seas Linnutee galaktikas ja kaugemal on Jehoova loonud just Maa selliseks, et see pole mitte lihtsalt elamiskõlblik, vaid ka mugav, imeilus ja turvaline elukoht! (Jes. 45:18.) See näitab, kui palju Jehoova meid armastab. (Iiob 38:4, 7; Laul 8:3—5.) Kuigi Jehoova on loonud meile imelise kodu, teab ta, et õnneks ja rahuloluks on meil vaja enamat kui vaid ainelisi asju. Laps tunneb end turvaliselt siis, kui tajub vanemate armastust ja tähelepanu. Jehoova on loonud inimesed enda sarnaseks, nii et meil on võimalik tunda tema armastust ja hoolt ning osutada talle vastuarmastust. (1. Moos. 1:27.) Lisaks ütles Jeesus, et „õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust”. (Matt. 5:3.) Armastava isana annab Jehoova „meile külluslikult kõike head, mida nautida”, seda nii ainelises kui ka vaimses mõttes. (1. Tim. 6:17; Laul 145:16.) w15 15/9 4:6, 7

Laulukirjutaja väljendas oma südame hoiakut, kirjutades: „Oota Jumalat, sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat. Mu Jumal, ma olen ahastuses. Seepärast meenutan ma sind.” (Laul 42:5, 6.) Millised sügavad tunded ja armastus Jehoova vastu! Kas sinul on samasugune armastus ja usaldus meie taevase isa vastu? Isegi kui vastad jaatavalt, võid sa usaldust tema vastu ikka edasi kasvatada. Piibel ütleb: „Usalda Jehoovat kogu südamest ja ära toetu omaenda arusaamisele. Arvesta temaga kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks.” (Õpet. 3:5, 6.) Jehoova on meid esmalt armastanud ja niimoodi meile õpetanud, kuidas meie saame teda armastada. (1. Joh. 4:19.) Pidagem siis hoolega silmas tema ülimat eeskuju. Väljendagem järjest enam oma armastust tema vastu ning tehkem seda „kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga”. (Mark. 12:30.) w15 15/9 5:17—19

Kui teeme kuulutustööd, ei kasvata me sellega üksnes teiste usku, vaid tugevdame ka enda oma. Me õpime algkristlaste sarnaselt täielikult lootma Jehoovale ja räägime julgelt igas olukorras. (Ap. t. 4:17—20; 13:46.) Kui näeme, kuidas Jehoova meid aitab ja meie palvetele vastab, siis meie usk tugevneb. Nii oli see Kaalebi ja Joosua puhul. Nende usk Jehoovasse ilmnes näiteks siis, kui nad käisid tõotatud maad uurimas. Hiljemgi kogesid nad korduvalt Jehoova toetust ja nende usk kasvas veelgi. Pole ime, et Joosua rääkis iisraellastega kindlameelselt, öeldes: „Mitte ükski sõna kõigist neist imelistest tõotustest, mis teie Jumal Jehoova teile on andnud, pole jäänud täitumata.” Ta lisas: „Kartke nüüd Jehoovat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt.” (Joosua 23:14; 24:14.) Kui saame tunda Jehoova headust, siis kasvab ka meis selline veendumus. (Laul 34:8.) w15 15/10 2:10, 11

Kas sa teed vahel avalike kõnede ja kokkutulekute ajal märkmeid? Nende märkmete läbivaatamine on suurepärane võimalus mõtisklemiseks selle üle, mida Jumala sõna ja tema organisatsioon sulle on õpetanud. Samuti pakuvad igakuised ajakirjad Vahitorn ja Ärgake! ning viimasel kokkutulekul saadud väljaanded meile värsket ainest, mida lugeda ja seedida. Kui loed aastaraamatut, on hea pärast lugude lugemist neile mõelda. Nii puudutab loetu sinu südant. Kasulik on märkida ära ka võtmemõtted või teha ääremärkusi, mis võivad olla sulle abiks korduskülastuste, karjasekülastuste või koosoleku programmiosade ettevalmistamisel. Kõige tähtsam on aga see, et kui lugemise käigus aeg-ajalt peatud ja mõtiskled, aitab see sul loetud mõtteid kinnistada ja ajendab sind tänama Jehoovat tema hea õpetuse eest. w15 15/10 4:9, 10

Kristlike lapsevanemate üks õnnelikemaid hetki on see, kui nende laps ristitakse. Berenice, kelle neli last ristiti enne 14-aastaseks saamist, sõnab: „Meile olid need äärmiselt emotsionaalsed hetked. Olime muidugi väga rõõmsad, et meie lapsed soovivad Jehoovat teenida. Samas me teadsime, et teismelistena tuleb neil seista silmitsi paljude väljakutsetega.” Üks lastepsühhiaater lausub: „Noorukiiga pole mingi hulluse või ebaküpsuse periood. See on oluline aeg täis emotsioone, suhtlemist ja loovust.” Sinu teismeeas laps võib saada Jehoovaga väga lähedaseks, seada endale teenistuses häid eesmärke ja astuda ise samme selleks, et pühenduda Jumalale ja elada selle otsusega kooskõlas. Noorus on parim aeg kasvatada usku, nagu seda tegi ka Jeesus. w15 15/11 2:1, 2

Jumala armastus inimkonna vastu ilmneb tema rajatud taevasest valitsusest. Jehoova on seadnud selle valitsuse juhiks oma poja Jeesuse, kes armastab inimesi ja on täielikult pädev valitseja. (Õpet. 8:31.) Jeesusega ühinevad taevases valitsuses tema 144000 kaaspärijat, kel kõigil on maise elu kogemus. (Ilm. 14:1.) Jumala kuningriik oli ka Jeesuse õpetuse peateema ja ta õpetas oma jüngreid selle ja sellega kaasnevate õnnistuste eest palvetama. Piibel näitab, et Jumala taevane kuningriik rajati aastal 1914, kui algas Kristuse kohalolek. Sellest ajast alates kogutakse veel maa peal olevaid võitud kristlasi ehk Jeesuse tulevasi kaasvalitsejaid, ning ka suurt rahvahulka, kes elab üle praeguse kurja maailma lõpu ja hakkab elama Jumala uues maailmas. (Ilm. 7:9, 13, 14.) w15 15/11 3:16, 18

Apostel Johannes nimetas Jumala esimest poega Sõnaks ja „Jumala loomistöö alguseks”. (Joh. 1:1; Ilm. 3:14.) Jumal Jehoova suhtles oma esmasündinud pojaga ning rääkis talle enda mõtetest ja tunnetest. (Joh. 1:14, 17; Kol. 1:15.) Apostel Paulus mainis oma kirjas inglite keelt, mis on inimkeelest palju kõrgem taevane suhtlemisviis. (1. Kor. 13:1.) Jehoova tunneb väga hästi kõiki oma intelligentseid looduid, keda on nii taevas kui ka maa peal miljardeid. Iga hetk võib tema poole palves pöörduda lugematul hulgal inimesi mistahes keeles. Ta kuulab neid kõiki ning suhtleb samal ajal ka oma taevaste loodutega ja annab neile juhendeid. Ta suudab seda kõike, sest tema mõtted ning keelteoskus ja suhtlemisvõime on võrreldamatult kõrgemad inimeste omast. (Jes. 55:8, 9.) Kui aga Jehoova suhtleb inimestega, väljendab ta oma mõtteid lihtsalt, et nad saaksid temast aru. w15 15/12 1:1, 2

Paljudes maades on Piibel kallis ja seda pole kerge leida, nii et ainuüksi selle saamine on suur õnnistus. Rwandast teatatakse: „Pikka aega ei teinud need, kellega meie vennad uurivad, erilisi edusamme, kuna neil polnud Piiblit. Neil polnud nii palju raha, et osta endale kirikupiiblit. Samuti ei saanud nad hästi aru mõningatest salmidest ning see takistas nende vaimset kasvu.” Olukord muutus, kui kohalikus keeles anti välja „Uue maailma tõlge”. Üks nelja teismelise lapsega Rwanda perekond ütles: „Me täname südamest Jehoovat ning ustavat ja arukat orja, et saime endale selle Piibli. Oleme väga vaesed ja meil polnud raha, et igale pereliikmele Piibel osta. Nüüd aga on meil igaühel oma Piibel. Me loeme koos perega Piiblit iga päev, et näidata Jehoovale oma tänulikkust.” w15 15/12 2:15, 16

Taavet võis pidada silmas aega, kui Absalom püüdis teda troonilt tõugata ning ta ise oli haige ja polnud seepärast võimeline olukorda lahendama. Kuigi Jumal oli Taavetile andestanud, polnud Taavet unustanud oma eksimust Batsebaga ja selle tagajärgi. (2. Saam. 12:7—14.) Ometi oli ta kindel, et Jumal toetab teda haigevoodis. Taavet ei palunud, et Jumal ta ime läbi tervendaks. Kontekst näitab, et Taavet palus Jehooval aidata ennast samal moel, nagu Jehoova oli aidanud seda, kes hoolis viletsast. Muu hulgas ootas ta ka tuge haigevoodis. (Laul 41:3.) Kuna Taavetil olid Jehoovaga head suhted, võis ta paluda temalt lohutust ja tuge ning seda, et ta keha jõuvarud võimaldaksid tal terveneda. (Laul 103:3.) Meie võime toimida samamoodi. w15 15/12 4:8, 9

Need, kes on saanud Jumalalt taevase kutse, ei vaja enam muid tõendeid mingist teisest allikast. Neil pole tarvis kellegi teise kinnitust selle kohta, mis nendega on toimunud. Jehoova annab neile nende lootuse kohta kindla veendumuse. Apostel Johannes ütles võitud kristlastele: „Teid on aga võidnud see, kes on püha, ja te tunnete tõde.” Ta lisas: „Teid on Jumal võidnud püha vaimuga ja see vaim püsib teis, seega pole vaja, et keegi teid õpetaks. Jumal õpetab teile selle vaimu kaudu kõike ja see vaim on tõene ega valeta. Jääge temaga ühte, nii nagu teid on õpetatud.” (1. Joh. 2:20, 27.) Võitud kristlased vajavad vaimset juhatust nagu kõik teisedki. Ent nad ei vaja kellegi teise kinnitust selle kohta, et nad on võitud. Universumi kõige võimsam jõud on andnud neile selles kindla veendumuse. w16.01 3:9, 10

Tõelise rahulolu aluseks on usaldus Jehoova vastu ning see aitab meil suhtuda ainelistesse asjadesse tasakaalukalt. (1. Tim. 6:6—8.) Samuti aitab see meil mõista, et meie suhted Jehoova ja usukaaslastega on palju tähtsamad kui mistahes asjad, mida raha eest saab osta. Rahulolev inimene ei kaeble, ei nurise ega otsi teistes vigu. Ta ei lase endas kasvada kadedusel ja ahnusel, mis lämmataks vennaarmastuse. Selle asemel püüab ta olla heldekäeline. (1. Tim. 6:17—19.) Usaldus Jehoova vastu aitab meil olla ka julged igasugustes raskustes. (Heebr. 13:6.) Tänu sellisele julgusele on meil positiivne meelelaad ja me saame usukaaslasi kosutada ja lohutada. (1. Tess. 5:14, 15.) Isegi tulevase suure viletsuse ajal võime nii-öelda ajada end sirgu ja tõsta oma pea, teades, et meie vabastus on lähedal. (Luuka 21:25—28.) w16.01 1:16, 17

Viimastel aastatel on järjest kasvanud nende arv, kes Kristuse surma mälestusõhtul leiba ja veini maitsevad. Varasematel aastakümnetel see arv aga muudkui vähenes. Kas praegune kasv peaks meis muret tekitama? Ei peaks. Vaadelgem mõningaid asjaolusid, mida tasub meeles pidada. Vennad, kes panevad mälestusõhtul kirja leiva ja veini võtjate arvu, ei saa otsustada, kellel on tegelikult väljavaade elada taevas. See arv sisaldab ka neid, kes ekslikult end võituteks peavad. Mõned, kes mõnda aega sümboleid võtsid, on selle hiljem lõpetanud. Teistel jälle võib olla psüühikahäireid või emotsionaalseid probleeme, mis on pannud nad uskuma, et nad hakkavad koos Kristusega taevas valitsema. Seega ei näita sümbolite võtjate arv täpselt, kui palju on võituid maa peale järele jäänud. Piibel ei ütle, kui palju neid jääb alles suure viletsuse alguseks. w16.01 4:12—14