September

Aabraham oli oma sulastele öelnud: „Jääge teie eesliga siia, mina ja poiss [Iisak] aga läheme sinna, kummardame Jumalat ja tuleme siis teie juurde tagasi.” (1. Moos. 22:5.) Mida Aabraham sellega mõtles? Kas ta valetas oma sulastele, kui ütles, et tuleb tagasi koos Iisakiga, kelle ta pidi ohvriks tooma? Ei. Piibel aitab meil mõista, mida Aabraham silmas pidas. „Ta nimelt mõtles, et Jumal suudab Iisaki isegi surnuist üles äratada.” (Heebr. 11:19.) Aabraham tõesti uskus ülesäratamisse. Ta oli näinud, et Jehoova oli andnud talle ja Saarale võime saada veel vanas eas lapsi. (Heebr. 11:11, 12, 18.) Ta mõistis, et Jehoovale pole miski võimatu. Aabraham ei teadnud, mis sellel päeval juhtub. Ent ta oli kindel, et kui tarvis, siis toob Jehoova tema kalli poja ellu tagasi, et kõik Jumala tõotused saaksid täituda. Pole siis ime, et Aabrahami on nimetatud „kõigi nende isaks, kes tunnistatakse õigeks usu alusel”. (Rooml. 4:11.) w16.02 1:3, 13

Kuigi Jumal oli võidnud Sauli kuningaks, ei kuuletunud Saul hiljem talle ja Jumal hülgas ta. (1. Saam. 15:17—23.) Kuna Jehoova ei kõrvaldanud Sauli troonilt kohe, pani Sauli väärkäitumine tema alamad ja talle lähedased inimesed proovile. Neil oli raske jääda Jumalale ustavaks, sest kuningas, kes istus Jehoova troonil, toimis isepäiselt. (1. Ajar. 29:23.) Sauli poeg Joonatan oli ikka ustav Jehoovale. Meiegi võime jääda Jehoovale ustavaks, alludes valitsemas olevatele võimudele, kuni see ei lähe vastuollu Jumala seadustega, ja seda isegi siis, kui meie arvates mõni võimukandja ei vääri lugupidamist. Näiteks võib mõni valitsusametnik olla korrumpeerunud, kuid me austame teda siiski tema positsiooni pärast, sest „valitsemas olevad võimud on oma kohtadel Jumala seatuna”. (Rooml. 13:1, 2.) Me saame olla Jehoovale ustavad, kui peame lugu kõigist neist, kellele ta on andnud juhtpositsiooni. (1. Kor. 11:3; Heebr. 13:17.) w16.02 3:5, 6, 8

Piibel ütleb, et Jehoova rahvas, sealhulgas noored, „on meeleldi valmis” teda teenima. Kui keegi mõtleb minna ristimisele, peab ta olema kindel, et see on tema enda soov. See nõuab sult enese läbiuurimist, iseäranis siis, kui oled kasvanud üles Jehoova tunnistajate peres. Aastate jooksul oled ilmselt näinud paljude inimeste ristimist, ka mõnede oma eakaaslaste ja võib-olla isegi oma õdede-vendade ristimist. Sellises olukorras tuleks sul aga olla ettevaatlik. Ära mõtle, et sa peaksid laskma end ristida pelgalt sellepärast, et oled jõudnud teatud ikka või et kõik teised noored on seda juba teinud. Mida saaksid teha, et selgelt mõista, mis on Jehoova vaade ristimisele? Võta aega, et mõelda, miks on ristimine nii tähtis. w16.03 1:11, 12

Kuidas saame meie kristliku koguduse liikmetena olla selle kutse esitamises edukad? Ainult nii, kui oleme „kooskõlaliselt kokku liidetud” ja teeme koostööd. (Efesl. 4:16.) Et jõuda kuningriigisõnumiga võimalikult paljudeni, on meil tarvis teha seda tööd organiseeritult. Seepärast antakse kõigile kogudustele üle maailma juhendeid, mis aitavad meil ühtselt tegutseda. Näiteks toimuvad meil kuulutustöökoosolekud, pärast mida me läheme koos rääkima head sõnumit. Selle töö käigus levitatakse miljoneid Piiblil põhinevaid väljaandeid. Kas sina järgid üleskutset osaleda hoogtöödes? Seda tehes ühined sa miljonite teistega, kuulutades sama sõnumit, mida kuulutab ingel, kellest räägitakse kirjakohas Ilmutus 14:6. w16.03 3:4, 5

Piibel näitab, et uues maailmas avatakse rullraamatud, mille kaudu antakse meile uusi juhendeid eluks uuel maal. Neid uurides saavad kõik inimesed, sealhulgas ülesäratatud, teada, mida Jumal neilt ootab. Kahtlemata aitavad need rullraamatud veelgi paremini mõista Jehoova mõtteviisi. Tänu üha paremale arusaamisele Jumala sõnast ja tänu rullraamatutest saadavale infole kohtlevad paradiisliku maa elanikud üksteist armastuse, lugupidamise ja väärikusega. (Jes. 26:9.) Kujutle, milline võimas haridusprogramm ootab meid ees meie kuninga Jeesus Kristuse juhtimisel! Need, kes järgivad rullraamatutes olevaid juhendeid ja jäävad lõplikus katses Jumalale ustavaks, saavad igavese elu ning Jehoova kirjutab nende nimed alatiseks „eluraamatusse”. Selline tasu võib oodata meist igaüht! w16.03 4:19, 20

Kogenud vanemad rõhutavad seda, kui tähtis on alustada väljaõppe andmist juba noortele, varases teismeeas vendadele. Näiteks võib neile anda koguduses eakohaseid ülesandeid. Selline varajane väljaõpe aitab neil hoida pilgu oma vaimsetel eesmärkidel, kui nad saavad veidi vanemaks ja neid lausa pommitatakse paljude eksitavate pakkumistega. (Laul 71:17.) Kogudusevanem saab kasvatada õpilase soovi koguduses teenida ka sellega, kui selgitab talle mitte ainult mida teha, vaid ka miks seda teha. Niimoodi tehes jäljendavad kogudusevanemad suurt õpetajat Jeesust. Näiteks enne seda, kui Jeesus andis oma apostlitele ülesande teha inimesi tema jüngriteks, ütles ta neile põhjuse, miks seda teha. Ta sõnas: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule. Seepärast minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Matt. 28:18, 19.) w15 15/4 2:5, 6

Esimese sajandi Rooma kristlased elasid pidevas ohus. Aastal 64 oli Roomas möllanud suur tulekahju, ning kuna Kristuse järelkäijaid süüdistati linna süütamises, kiusati neid ägedalt taga. Tõenäoliselt just sellisel hirmsal ajal vangistati apostel Paulus Roomas teist korda. Kas teised kristlased tulid talle appi? Paulus võis olla selle pärast mures, sest ta kirjutas Timoteosele: „Kui ma end esimest korda kaitsesin, ei toetanud mind keegi, vaid kõik jätsid mu maha.” (2. Tim. 4:16.) Siiski ta tunnistas, et ta polnud jäänud täiesti ilma abita. Ta oli kindel, et Jehoova annab talle jõudu vastu pidada nii käesolevates kui ka tulevastes raskustes. Paulus ütles veendunult: „Ta [isand] päästab mind kõigest kurjast.” (2. Tim. 4:18.) Paulus oli tõesti mõistnud seda, et kui inimesed ei suuda teda aidata, suudavad seda teha Jehoova ja tema poeg. w15 15/4 4:1—3

Kui Jeesus sündis, teadis Saatan, et temast saab tõotatud messias. Kas võis Saatan arutleda, et lapse tapmine oleks liig mis liig? Ei, tal puudub igasugune eetika. Seepärast ei kõhelnud ta väikse Jeesuse vastu tegutseda. Mida ta ette võttis? Kuningas Herodes ärritus väga, kui ta astroloogidelt kuulis, et on sündinud juutide kuningas, ja tal tekkis kindel plaan see lapsuke kõrvaldada. (Matt. 2:1—3, 13.) Selleks käskis ta tappa kõik kuni kaheaastased poisslapsed Petlemmas ja selle ümbruskonnas. (Matt. 2:13—18.) Jeesus küll pääses sellest kujuteldamatust veresaunast, ent mida räägib see lugu meie vaenlasest Saatanast? On ilmselge, et inimelul pole tema silmis mingit väärtust. Ta ei tunne vähimatki hellust isegi väikeste laste vastu. Saatan on tõesti nagu möirgav lõvi! (1. Peetr. 5:8.) Ära kunagi alahinda tema õelust! w15 15/5 1:10, 12, 13

Kujutlusvõime on kingitus Jumalalt. See võimaldab meil teha tarku plaane ja oodata seda head, mida tulevik toob. Jehoova näeb tulevikku ette ja räägib pühakirjas meile sellest sageli. Oma vaimusilmas me suudame tulevasi sündmusi ette kujutada. Tänu kujutlusvõimele, mis aitab meil näha nähtamatut, saame arendada usku. (2. Kor. 4:18.) Kui Hanna mõtiskles selle üle, kuidas ta viib oma poja Saamueli telkpühamusse teenima, polnud see pelgalt unistus. See kujutluspilt põhines tema kindlal otsusel ja aitas tal keskenduda oma eesmärgile. (1. Saam. 1:22.) Kui näeme oma vaimusilmas seda, mida Jumal on tõotanud teha, siis võib öelda, et mõtleme sellele, mis saab kindlasti teoks. (2. Peetr. 1:19—21.) Piibliaegadel kujutlesid paljud ustavad jumalateenijad oma vaimusilmas seda, kuidas Jumala tõotused täituvad. w15 15/5 3:1—3

Üks ohtlik fantaasia on see, kui kujutleme end saamas püstirikkaks. Rikkuse taotlemisega võib aga jumalateenimine tagaplaanile jääda. Jeesus jutustas kord ühe loo, illustreerimaks sellise inimese kurba olukorda, „kes kogub endale varandust, aga pole rikas Jumala silmis”. (Luuka 12:16—21.) Kui me aga kogume varandust taevasse, toob see rõõmu nii Jehoovale kui ka meile endile. (Õpet. 27:11; Matt. 6:20.) Head suhted Jehoovaga on kahtlemata kõige kallihinnalisem vara, mis meil võib olla. Mõtle, milliseid muresid see endaga kaasa tooks, kui meie eesmärgiks oleks koguda „varandust maa peale”. (Matt. 6:19.) Jeesus rääkis ühe mõistujutu, näitamaks, et „selle ajastu mured ja rikkuse petlik veetlus” võivad kuningriigisõnumi lämmatada. (Matt. 13:18, 19, 22.) w15 15/5 4:15, 16

Jumala vägi võimaldas Jeesus Kristusel teha palju hämmastavaid imesid. Ta ei tervendanud ainult pidalitõbiseid, vaid ka kõiksugu muid haigusi põdevaid inimesi. Selliste kaastundlike tegude sooritamiseks ei vajanud Jeesus elundidoonoreid. Ta suutis vigase elundi või kehaosa terveks teha. Lisaks tervendas ta silmapilkselt, vahel isegi kauge maa tagant. (Joh. 4:46—54.) Mida need hämmastavad teod näitavad? Seda, et Jeesusel, kes valitseb nüüd taevas kuningana, pole mitte ainult vägi tervendada, vaid ka soov kõrvaldada igaveseks kõik haigused. Kui uurime, kuidas Jeesus inimesi kohtles, annab see meile kindlustunde, et uues maailmas osutub tõeks Piibli prohvetikuulutus: „Tal on kahju viletsast ja vaesest.” (Laul 72:13.) Tõesti, siis teeb Jeesus teoks oma südamesoovi aidata kõiki hädalisi. w15 15/6 2:6

Paljud inimesed teavad meieisapalvet peast. Ukselt uksele kuulutustööl viitame tihti sellele palvele, kui tahame aidata kuulajal mõista, et Jumala kuningriigi all mõeldakse reaalset valitsust, mille juhtimisel muudetakse maa paradiisiks. Samuti kasutame selle palve esimest mõtet, näitamaks, et Jumalal on nimi, mis peab olema pühitsetud ehk pühaks peetud. (Matt. 6:9, allmärkus.) Kas Jeesus mõtles, et seda palvet tuleks alati sõna-sõnalt korrata, nagu teevad paljud ristiusku kuulujad? Ei mõelnud. Enne seda, kui ta tõi eeskujuks näidispalve, ütles ta: „Palvetades ärge korrutage ühte ja sama.” (Matt. 6:7.) Hiljem sõnastas ta selle palve veidi teisiti. (Luuka 11:1—4.) Seega, Jeesus tahtis meile õpetada, mille eest palvetada ja milline peaks olema nende asjade tähtsusjärjekord. Seepärast on kohane nimetada seda palvet näidispalveks. w15 15/6 4:1, 2

Jehoova annab meile oma võimsat püha vaimu, mis aitab meil kiusatustele vastu seista. Samuti hoiatab ta meid Piibli ja koguduse kaudu olukordade eest, millest me peaksime hoiduma, näiteks et me ei kulutaks liigselt aega, raha või jõudu aineliste asjade peale. Abielupaar Espen ja Janne, kes varem teenisid üldpioneeridena, kasvatavad kaht last. Espen sõnab: „Me palume tihti Jehoovat, et me ei annaks kiusatustele järele nüüd, mil meil pole enam võimalik osaleda koguduse tegevuses nii palju kui varem. Palume Jehoovalt abi, et võiksime säilitada tugeva usu ja innukuse teenistuses.” Veel üks ahvatlus, mis on viimasel ajal esile tõusnud, on pornograafia. Mõned on sellele kiusatusele järele andnud, lubades sobimatutel mõtetel püsima jääda. Kuid tuhandete vendade-õdede sarnaselt suudame ka meie jääda kindlaks. (1. Kor. 10:13.) w15 15/6 5:15, 16

Mis toimub pärast valereligioonide hävingut? Sel ajal saame näidata, mis on meie südames. Enamik inimkonnast otsib siis varju inimorganisatsioonidelt, mida on võrreldud kaljudega. Ent tõelised kristlased põgenevad piltlikult öeldes varjupaika, mida Jehoova pakub. Esimesel sajandil ei toimunud sellisel ajal juutide massilist pöördumist kristlasteks. See aeg võimaldas neil, kes juba olid kristlased, tegutseda ja järgida Jeesuse juhtnööre. Samamoodi ei saa meie oodata, et tulevase suure viletsuse ajal, kui „neid päevi” vähendatakse, saab suur hulk inimesi Jehoova teenijateks. Pigem annab see kõigile tõelistele kristlastele võimaluse tõendada oma armastust Jehoova vastu ja toetada Kristuse võitud vendi. (Matt. 25:34—40.) w15 15/7 2:7

Kas sina oled oma kasvatuse või ühiskondliku surve tõttu tundnud kunagi rahvuslikku uhkust või pidanud oma maad teistest paremaks? Kas sinu südames pesitseb siiamaani selliseid tundeid? Kristlased ei tohiks lasta natsionalistlikul hoiakul rikkuda oma suhtumist teistesse. Mida aga teha, kui tunned, et sul on ikka veel negatiivseid tundeid teisest rahvusest, kultuurist, rassist või teist keelt kõnelevate inimeste vastu? Sel juhul tuleks mõelda sellele, kuidas Jehoova suhtub natsionalismi ja eelarvamustesse. Oleks hea uurida seda teemat. Samuti palu Jehoovalt palves abi, et võiksid võtta omaks tema suhtumise selles küsimuses. (Rooml. 12:2.) Meil tuleb seda teha, sest kõigil Jehoova teenijatel võib tulla ette olukordi, kus südametunnistus sunnib meid ümbritsevatest inimestest — olgu siis kolleegidest, klassikaaslastest, naabritest, sugulastest või teistest — erinevalt käituma. Tõepoolest, me ju peamegi teistest erinema! w15 15/7 3:14, 15

Jehoova kuulab meie palveid ja mõistab meid ka siis, kui keegi teine meid ei mõista. Vastates meie palvetele väljendab ta meie vastu oma igikestvat armastust. Me saame palju õppida palvetest, mis on kirjas Piiblis. Mõnikord võib olla päris kasulik arutada neid palveid pere piibliõhtul. Kui mõtiskleda selle üle, kuidas Jehoova teenijad ammustel aegadel väljendasid Jumalale oma sisimaid mõtteid, rikastab see meie endi palveid. Loe näiteks Joona ahastavat palvet, mille ta esitas hiigelsuure kala kõhus. (Joona 1:17—2:10.) Uuri ka Saalomoni südamlikku palvet Jehoovale templi pühitsemisel. (1. Kun. 8:22—53.) Mõtiskle Jeesuse näidispalve üle. (Matt. 6:9—13.) Ja mis kõige tähtsam, pöördu ise korrapäraselt palves Jumala poole. Siis kaitseb „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata” sinu südant ja mõtteid. (Filipl. 4:6, 7.) w15 15/8 1:11, 12

Uues maailmas on meil suur rõõm täita Jehoova juhatusel tema tahet, aidates muuta maad kauniks paradiisiks ja õpetades ülesäratatuid. Ent mis siis, kui meil palutakse seal teha midagi sellist, mis meile eriti ei meeldi? Kas me ikkagi kuuletume ja teeme oma parima ning tunneme isegi rõõmu oma ülesandest? Enamik meist vastaks jaatavalt. Kas me ei peaks siis alluma Jehoova organisatsiooni juhenditele juba praegu? Kui me nii toimime, siis valmistame end ette igaveseks eluks Jehoova valitsuse all. Me saame valmistuda eluks uues maailmas mitte pelgalt alludes Jehoova korraldustele, vaid ka õppides olema rahul oma olukorraga ja tehes teistega koostööd. Kui teeme juba praegu koostööd nendega, kes on meie seas eestvedajad, ja püüame tunda rõõmu uutest teenistusülesannetest, siis on meil vägagi tõenäoliselt sama hoiak ka uues maailmas. w15 15/8 3:6, 7

Halva seltskonna tõttu minetas Saalomon oma tarkuse ja pöördus ära õigest jumalateenimisest. (1. Kun. 11:1—6.) Milliseks hoiatuseks see on kristlastele, kes hellitavad mõtteid abiellumisest inimesega, kes ei armasta Jehoovat! Kuidas on lood siis, kui keegi saab Jehoova teenijaks, olles juba abielus uskmatuga? Piibel ütleb: „Teie, naised, alluge oma mehele, et ka see, kes ei kuuletu Jumala sõnale, võidetaks usule ilma sõnadeta tänu naise käitumisele.” (1. Peetr. 3:1.) Need sõnad on suunatud kristlikele abielunaistele, kuid samamoodi käivad need ka abielumeeste kohta, kes saavad Jehoova teenijaks, olles abielus uskmatuga. Piibli nõuanne on selge: ole hea abikaasa ning ela Jumala kõrgete abielunormide järgi. Paljud uskmatud abikaasad on tõe omaks võtnud tänu sellele, et on pannud tähele, kuidas nende abikaasa on Jumala põhimõtteid rakendades end muutnud. w15 15/8 4:15, 16

Mõnele haigusele ei pruugi olla mingit üldtunnustatud ravi. Seepärast on vaja olla ettevaatlik raviviiside suhtes, mida kõvasti kiidetakse, kuid mille väidetav tõhusus põhineb vaid kuuldustel. Paulus hoiatas: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” (Filipl. 4:5.) Kui oleme mõistlikud, siis ei kuluta me terviseprobleemidele nii palju aega, et vaimsed asjad jäävad tagaplaanile. Lubades tervisemuredel saada oma elus kõige tähtsamaks, on meil oht muutuda enesekeskseks. (Filipl. 2:4.) Jehoova teenimine on elus kõige tähtsam ja seega tuleb tervisemurede suhtes jääda mõistlikuks. (Filipl. 1:10.) Sellistes valdkondades nagu terviseküsimused peaks igaüks ise otsuse langetama ja olema valmis selle eest vastutama. w15 15/9 2:8, 10

Jehoova on „tõe Jumal”. (Laul 31:5.) Ta armastab oma lapsi ja laseb rõõmuga oma tõevalgusel nende üle särada, andes neile juhatust igas eluvaldkonnas, eriti selles, mis puudutab tema teenimist. Milliseid tõdesid siis on Jehoova teada andnud ja kuidas näitab see tema armastust meie vastu? Eelkõige on Jehoova avaldanud tõe iseenda kohta. Ta on andnud teada oma nime, mida esineb Piiblis rohkem kui ühtki teist nime. Sel viisil ta läheneb meile, lastes meil end tundma õppida. (Jaak. 4:8.) Samuti on ta rääkinud, millised omadused tal on, milline Jumal ta on. Kui universum annab tunnistust tema jõust ja tarkusest, siis pühakirja kaudu annab ta teada oma õiglusest ja eriti oma suurest armastusest. (Rooml. 1:20.) Ta on nagu isa, kes pole lihtsalt tugev ja tark, vaid ka õiglane ja armastav, tänu millele on tema lastel kerge luua temaga lähedasi suhteid. w15 15/9 4:8, 9

Paljud inimesed arvavad, et nende teod ei lähe Jumalale eriti korda. Tegelikult usuvad mõned, et Jumal pole huvitatud sellest, mis inimestega toimub. Pärast seda, kui supertaifuun Haiyan oli 2013. aasta novembris Filipiinidel laastamistööd teinud, ütles ühe suure linna meer: „Jumal oli sel ajal ilmselt kusagil mujal.” Mõned jällegi arvavad, et Jumal ei näe nende tegusid. (Jes. 26:10, 11; 3. Joh. 11.) Nende kohta sobib apostel Pauluse kirjeldus: „Nad pole Jumalat austanud ... Nad on täis igasugust ülekohut, kurjust, ahnust, rikutust.” (Rooml. 1:28, 29.) Kuidas on lugu meiega? Erinevalt eelmainitud suhtumisest mõistame meie, et Jehoova paneb tähele kõike, mida me teeme. Ent kas me oskame alati näha tema huvi ja toetavat kätt oma elus? w15 15/10 1:1—3

Kuulutustöö on suurepärane viis oma usu väljendamiseks. Miks võib nii öelda? Selle töö tegemine eeldab meilt usku, et praeguse kurja maailma lõpp on lähedal ja et see ei jää hiljaks. (Hab. 2:3.) Üks viis oma usu tugevuse mõõtmiseks on mõelda, kas me anname kuulutustööl endast parima. Kas teeme kõik, mis suudame, otsides ehk isegi võimalusi oma teenistuse laiendamiseks? (2. Kor. 13:5.) Tõesti, „suuga oma usu tunnistamine” on võimas viis näidata, et me usume südamest. (Rooml. 10:10.) Samuti saame väljendada usku, kui püüame tulla toime igapäevaelu raskustega. Kui seisame silmitsi haiguse, masenduse, depressiooni, vaesuse või mõne muu probleemiga, võime olla kindlad, et Jehoova ja tema poeg pakuvad „meile abi õigel ajal”. (Heebr. 4:16.) Kui palume Jehoovalt abi, näitab see meie usku temasse. w15 15/10 2:12—14

Kuigi sa võid sattuda olukorda, kus sul pole võimalik Piiblit lugeda, ei saa keegi röövida sinult võimalust mõtiskleda selle üle, mida oled varem oma meelde kinnistanud, näiteks lemmikkirjakohad ja kuningriigilaulude sõnad. (Ap. t. 16:25.) Jumala vaim aitab sul tuletada meelde neid häid asju, mida oled õppinud. Seepärast peaksid eraldama aega selleks, et lugeda nädalasisese koosoleku piiblilugemisosa ja mõtiskleda selle üle. Aega peaks võtma ka selleks, et mõtiskleda Jeesuse õpetuse ja tegude üle. Arvatavasti nõustud, et Piibli tuntuim osa on evangeeliumid, mis annavad ülevaate Jeesuse elust ja teenistusest. (Rooml. 10:17; Heebr. 12:2; 1. Peetr. 2:21.) Jehoova tunnistajatel on ka väljaanne, kus räägitakse Jeesuse elust maa peal kronoloogilises järjestuses. See on suurepärane abivahend, eriti kui lugeda hoolikalt ja mõttega läbi ka evangeeliumite paralleeljutustused, millele peatükkide juures viidatakse. (Joh. 14:6.) w15 15/10 4:11, 12

Jeesus oli armastav ja ustav sõber. Piibliaegadel ei väljendanud isand tavaliselt orjadele oma mõtteid ja tundeid. Ent Jeesus oli oma ustavatele apostlitele nii isand kui ka sõber. Ta veetis koos nendega aega, väljendas neile oma tundeid ja kuulas neid tähelepanelikult, kui nad avasid talle oma südame. (Mark. 6:30—32.) Tänu sellele valitsesid Jeesuse ja ta apostlite vahel südamlikud suhted, mis valmistas nad ette tulevaseks vastutusrikkaks teenistuseks. Jeesus tahtis, et tema armsad jüngrid, tema sõbrad, tunneksid rõõmu, mida pakub toimekas elu Jehoova teenistuses. Seepärast soovis ta, et nad osaleksid agaralt vaimses tegevuses, oleksid innukad kuulutajad. Ta kinnitas oma jüngritele, et aitab neil selle tööga hästi toime tulla. (Matt. 28:19, 20.) w15 15/11 2:3, 5

Armastus on Jumala peamine omadus. (1. Joh. 4:16.) Tema esimene loodu oli Jeesus, kes elas koos oma isaga taevas väga pikka aega ja nägi, kui armastavalt ta tegutseb. (Kol. 1:15.) Kogu oma taevase ja maise elu jooksul on Jeesus näidanud, et ta mõistab täielikult, kui armastav Jumal on Jehoova, ja ta on jäljendanud tema armastust ka ise. Seega võime olla kindlad, et Jehoova ja Jeesuse valitsemisviisi juhib alati armastus. Kui Jeesuselt küsiti, milline on suurim käsk Moosese seaduses, vastas ta: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” See on suurim ja esimene käsk. Teine, selle sarnane, on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”” (Matt. 22:37—39.) Pane tähele, et Jeesus tõi esile käsu armastada oma ligimest kohe pärast käsku armastada Jehoovat. See näitab, kui tähtis on ilmutada armastust kõigis meie suhetes. w15 15/11 4:1—3

Jumal ei piirdunud inimestega suhtlemisel vaid heebrea keelega. Pärast Babüloonia vangipõlve sai paljude jumalateenijate igapäevaseks keeleks aramea keel. Võib-olla seepärast lasigi Jumal oma vaimu abil Taanielil ja Jeremijal ning preester Esral nende kirjutised osaliselt kirja panna aramea keeles. Hiljem vallutas Aleksander Suur märkimisväärse osa tolle aja riikidest ja seetõttu sai rahvusvaheliseks keeleks kreeka ühiskeel ehk koinee. Seda keelt hakkasid kõnelema ka paljud juudid ja see viis selleni, et heebrea pühakiri tõlgiti kreeka keelde. Arvatavalt oli tõlkijaid 72 ja seepärast sai see tõlge tuntuks kui Septuaginta. See oli esimene piiblitõlge ja samas üks tähtsamaid. Tõlkijate rohkuse tõttu oli see tõlge stiililiselt päris kirev, mõni osa sõnasõnaline, teine jälle üsna vaba. Sellegipoolest pidasid kreeka keelt kõnelevad juudid ja hiljem ka kristlased Septuagintat Jumala sõnaks. w15 15/12 1:4—6

Jaakobuse näite mõte selgub salmist 6, kus on kirjas: „Keel on tuli.” Keel sümboliseerib siin meie kõnevõimet. Nagu tuli, nii võivad ka meie sõnad põhjustada suurt kahju. Piiblis öeldakse isegi, et „surm ja elu on keele võimuses”. (Õpet. 18:21.) Muidugi ei lõpeta me selle pärast rääkimist, et on oht öelda midagi halba, samamoodi nagu me ei keeldu kasutamast tuld kartuses, et see võib põhjustada kahju. Kui suudame tuld kontrolli all hoida, saame seda kasutada toidu valmistamiseks, enda soojendamiseks ja pimedal ajal valgustuseks. Kui talitseme oma keelt, saame kasutada selle väge, et kiita Jumalat ja aidata teisi. (Laul 19:14.) Ükskõik, kas kasutame suhtlemiseks kõnekeelt või viipekeelt, on võime anda edasi oma mõtteid ja tundeid imeline kingitus Jumalalt. Seda kingitust tuleb kasutada kosutaval, mitte mahakiskuval moel. (Jaak. 3:9, 10.) w15 15/12 3:1—3

On mõistlik järeldada, et Luukas andis Paulusele ja tema reisikaaslastele terviseküsimustes abi. Miks Luukas seda tegi? Sest ka Paulus jäi oma misjonireiside ajal mõnikord haigeks. (Gal. 4:13.) Ja nagu Jeesus ütles: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.” (Luuka 5:31.) Piibel ei räägi sellest, kus ja millal sai Luukas meditsiinihariduse. On arvatud, et Paulus mainis Kolossa kristlastele Luuka elukutset sellepärast, et nad tundsid Luukast. Seega on võimalik, et Luukas oli õppinud meditsiinikoolis Kolossa lähedal Laodikeias. Igal juhul ei olnud Luukas mingi isehakanud ravitseja, ta oli arst. Seda kinnitavad meditsiiniterminid, mida Luukas oma evangeeliumis ja Apostlite tegude raamatus kasutab, ja ka viis, kuidas ta kirjeldab Jeesuse tervendamisi. w15 15/12 4:11, 12

See, et Jehoova saatis oma ainusündinud poja maa peale, oli suurim armastuseväljendus. (Joh. 3:16; 1. Joh. 4:9, 10.) Apostel Paulus nimetas tema tegu „sõnulseletamatult suureks kingiks”. Paulus teadis, et Kristuse lunastusohver on Jumala kõigi imeliste tõotuste täitumise tagatiseks. (2. Kor. 1:20.) Seega hõlmab see „sõnulseletamatult suur kink” kogu headust ja armastust, mida Jehoova Jeesuse kaudu osutab. See kingitus on tõepoolest nii võimas, et seda on raske sõnadega kirjeldada. Kuidas peaks sellise kingituse saamine meid mõjutama? Ja mida peaks see kingitus ajendama meid tegema? Kas see sunnib sind mõtlema oma tulevastele tegudele ja isegi muutma oma elu? Kas see ajendab sind olema teiste vastu heldekäelisem ja armastavam ning andestama neile nende eksimused? Pea meeles, et kingitus, mille Jehoova on meile Kristuse kaudu andnud, on kaugelt suurem kui ükski teine eales kingitud kink. (1. Peetr. 3:18.) w16.01 2:1, 2, 4, 5

Need, kes on saanud selle erilise kutse, võivad mõelda: „Miks mind valiti? Miks just mind ja mitte kedagi teist?” Nad võivad isegi mõelda, kas nad on selle väärilised. Ent nad ei sea kahtluse alla tõsiasja, et nad on selle kutse saanud. Nende süda on täis rõõmu ja tänulikkust. Nad tunnevad sama, mida Peetrus, kes kirjutas Jumala vaimu mõjutusel: „Kiidetud olgu meie isanda Jeesus Kristuse Jumal ja isa, kelle suure halastuse tõttu me oleme uuesti sündinud, et meil oleks püsiv lootus. See lootus on meil tänu sellele, et Jeesus Kristus äratati surnuist üles. Me oleme uuesti sündinud, et saada kadumatu, rüvetamatu ja hävimatu pärand. Seda hoitakse taevas teile.” (1. Peetr. 1:3, 4.) Kui võitud neid sõnu loevad, tunnevad nad ilma igasuguse kahtluseta, et nende taevane isa räägib otse nendega. w16.01 3:11, 12