Aprill

Meil on kohustus rääkida kaasinimestele, et neil on võimalik Loojaga head suhted luua. Seni, kuni inimene pole hakanud uskuma Jeesuse lunastusohvrisse, on ta Jumala vaenlane. Apostel Johannes kirjutas: „Kes Pojasse usub, saab igavese elu, aga kes Pojale ei kuuletu, ei saa elu, vaid Jumala viha jääb tema peale.” (Joh. 3:36.) Õnneks teeb Kristuse lunastusohver võimalikuks lepituse Jumalaga. (2. Kor. 5:18–20.) Me õpetame inimestele Piibli tõdesid, aidates neil Jehoovaga lähedaseks saada. See on väga tähtis osa meie kuulutustööst. w16.07 4:8–10

Oma näidispalves palus Jeesus esmalt, et Jumala nimi saaks pühitsetud. Kuna Jehoova on püha, on ka kõik tema põhimõtted ja seadused pühad. Hoolimata sellest seadis Saatan Eedeni aias kahtluse alla Jumala õiguse öelda inimestele, mis on õige ja vale. Ta rääkis Jehoova kohta valesid ja mustas tema püha nime. (1. Moos. 3:1–5.) Jeesus seevastu armastas Jehoova nime. (Joh. 17:25, 26.) Ta pidas Jumala nime pühaks. (Laul 40:8–10.) Jeesus aitas oma tegude ja õpetustega teistel mõista, et Jumalal on õigus kehtestada oma intelligentsetele loodutele piiranguid ning et need on mõistlikud. Jeesus jäi oma taevasele isale surmani ustavaks ning näitas sellega, et täiuslikul inimesel on võimalik alati Jumala õigusnorme järgida. w17.02 2:2–4

Tall on Jeesus Kristus. Ta on „Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu”. (Joh. 1:29.) Piibel näitab, et ta on palju kõrgem kui inimkuningad. Seal öeldakse: „Tema on kuningas kõigi kuningate üle ja isand kõigi isandate üle, ainus, kes on surematu, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega saagi näha.” (1. Tim. 6:14–16.) Kas mõni teine kuningas on kunagi vabatahtlikult surnud, et maksta luna inimeste pattude eest? Kas ei soovi sinagi koos lugematu hulga vaimolenditega hüüda: „Tall, kes tapeti, on väärt võtma vastu väge ja rikkust, tarkust ja jõudu, austust, ülistust ja õnnistust!”? (Ilm. 5:12.) Jehoova ja Jeesuse austamine on hädavajalik. Sellest sõltub meie igavene elu. (Laul 2:11, 12; Joh. 5:23.) w17.03 1:3, 4

Jefta uuris hoolega, kuidas Jumal oli oma rahvaga tegelenud. Kuna ta tundis hästi Iisraeli ajalugu, teadis ta, mis on Jehoova silmis õige ja mis vale. (Kohtum. 11:12–27.) Moosese seaduses leiduvad Jumala põhimõtted vormisid tema mõtteviisi ja südant. Ta teadis, et Jehoova ei kiida vimmapidamist heaks, vaid ootab, et tema rahva liikmed armastaksid üksteist. Samuti õpetas Moosese seadus, et teise inimese vajadusi ei tohi eirata isegi sel juhul, kui ta sind vihkab. (2. Moos. 23:5; 3. Moos. 19:17, 18.) Jeftat võis ajendada õigesti tegutsema teiste ustavate jumalateenijate, näiteks Joosepi eeskuju. Ilmselt ta teadis, et Joosep halastas oma vendadele, kuigi need olid teda vihanud. (1. Moos. 37:4; 45:4, 5.) Selliste lugude üle mõtisklemine aitas tal toimida Jehoovale meelepärasel viisil. Jeftat kahtlemata haavas sügavalt tema vendade käitumine, kuid ta ei hoidnud Jehoova teenimises end tagasi ega keeldunud Jumala rahvast aitamast. (Kohtum. 11:1–3.) w16.04 1:8, 9

Jehoova rahvas on alati pidanud kooskäimisi väga väärtuslikuks. Kohe pärast seda, kui kristlik kogudus oli moodustatud, hakkasid Jeesuse järelkäijad koos käima. Ilmselt soovid ka sina käia korrapäraselt koguduse koosolekutel. Ent kõigil kristlastel võib tulla ette takistusi. Ilmalik töö, tihe ajakava või väsimus argitoimetustest võib koosolekule minemise raskeks teha. Kui mõistame koosolekute väärtust, ajendab see meid takistusi ületama ja olema korrapäraselt neil kohal. Muidugi, mõni meie usukaaslane ei saa korrapäraselt koosolekutel käia oma olukorra tõttu, mida ta ei saa muuta, näiteks tõsise haiguse korral. Kogudusevanemad võivad korraldada asjad nii, et selline kristlane võiks meie vaimsest programmist osa saada näiteks telefoni teel või salvestiste abil. w16.04 3:3

Ustavate Jehoova teenijate eeskuju võib anda meile vastupidamiseks vajalikku tarkust ja jõudu. Näiteks Sadrak, Meesak ja Abednego keeldusid kummardamast kuju, mis sümboliseeris Babüloonia riiki. (Taan. 3:16–18.) Nende kindlameelne hoiak on andnud tänapäeval Jehoova tunnistajatele julgust mitte tervitada riigilippu. Ka Jeesus hoidus kindlameelselt sekkumast poliitikasse ja maailma tüliküsimustesse. Teades, millist mõju tema eeskuju teistele avaldab, ergutas ta oma jüngreid olema julged. Veel võid saada tuge oma koguduse vendadelt ja õdedelt. Teised koguduseliikmed võivad sind julgustada, kui nad teavad, milliseid raskusi sul on. Palu neil sinu eest palvetada. Muidugi, kui me soovime usukaaslastelt sellist tuge, peaksime ka ise tegema sedasama nende heaks. (Matt. 7:12.) w16.04 4:16, 18

Kas Jehoova tunnistajad teevad korjandusi? Meie tööd toetatakse vabatahtlike annetustega. (2. Kor. 9:7.) Kuningriigisaalides ja kokkutulekutel ei toimu mingit korjandust. Siiski pühendati 2015. aasta jooksul hea sõnumi kuulutamisele 1,93 miljardit tundi ja iga kuu juhatati rohkem kui 9 miljonit tasuta kodust piibliuurimist. Jehoova tunnistajad ei võta selle töö eest tasu, vastupidi, nad katavad ise meelsasti sellega seotud kulud. Üks õpetlane on Jehoova tunnistajate töö kohta öelnud: „Nende peamine eesmärk on kuulutada ja õpetada. ... Neil pole vaimulikkonda ja see hoiab kokku märkimisväärse hulga raha.” Mis siis ajendab meid seda tööd tegema? Lühidalt öeldes, me teeme seda tööd oma vabast tahtest, sest me armastame Jehoovat ja ligimesi. Nii täitub prohvetiennustus, mis on kirjas tänase päeva tekstis. w16.05 2:9

Selle teadvustamine aitab meil vältida meelelahutust, mis toidab ebapuhtaid mõtteid ja kalduvusi. Arukal kristlasel pole vaja küsida nõu, kas mõni raamat, film või mäng, milles kujutatakse seda, mida Jehoova vihkab, on sobiv või mitte. Piibel näitab selgelt Jumala mõtteviisi. Paljudes asjades saab langetada erisuguseid otsuseid, mis kõik on Jehoovale meelepärased. Kaalukamate küsimuste korral on aga mõnikord soovitav küsida nõu mõnelt kogudusevanemalt või teiselt kogenud kristlaselt. (Tiit. 2:3–5; Jaak. 5:13–15.) Loomulikult on kohatu paluda kellelgi teisel langetada meie eest otsus. Kristlased peavad treenima oma eristusvõimet. (Heebr. 5:14.) Meil kõigil tuleb tegutseda kooskõlas Pauluse sõnadega „Igaühel on kanda oma vastutusekoorem”. (Gal. 6:5, allmärkus.) w16.05 3:15, 16

Kui Jehoova inimesi vaatab, ei pööra ta tähelepanu välimusele, vaid uurib südant, isiksust. (1. Saam. 16:7b.) See tõsiasi ilmnes selgelt siis, kui Jumal moodustas kristliku koguduse. Ta tõmbas enda ja oma poja juurde palju selliseid, keda inimesed oleksid ära põlanud. (Joh. 6:44.) Üks, keda Jehoova enda juurde tõmbas, oli variser nimega Saulus. Jehoova, kes „uurib südamed läbi”, ei pidanud Saulust kasutuks savikamakaks. (Õpet. 17:3.) Jumal nägi, et teda saab vormida kauniks ja väärtuslikuks anumaks. Õigupoolest pidi Saulus andma tunnistust „nii mittejuutidele, kuningatele kui ka Iisraeli poegadele”. (Ap. t. 9:15.) Nende hulgas, kellest võisid Jumala silmis saada anumad „auväärseks ... kasutuseks”, oli ka endisi joodikuid ja vargaid ning kõlvatut elu elanud inimesi. (Rooml. 9:21; 1. Kor. 6:9–11.) Kui nad omandasid teadmisi Jumala sõnast, tugevnes nende usk ja nad lasid end Jehooval vormida. w16.06 1:4

Jumal aitab meil jääda otsekui pehmeks saviks. Seepärast on ta andnud meile Piibli, koguduse ja kuulutustöö. Nagu vesi pehmendab savi, nii teeb ka igapäevane Piibli lugemine ja selle üle mõtisklemine meid Jehoova käes voolitavaks. Iisraeli kuningad pidid tegema endale Jumala seadusest ärakirja ning seda iga päev lugema. (5. Moos. 17:18, 19.) Apostlid mõistsid, et pühakirja lugemine ja selle üle mõtisklemine on kuulutustööks väga oluline. Oma kirjutistes tsiteerisid nad pühakirja heebreakeelset osa ja viitasid sellele sadu kordi. Samuti innustasid nad neid, keda nad kuulutustööl kohtasid, pühakirja lugema ja selle üle mõtisklema. (Ap. t. 17:11.) Tänapäeval saame ka meie aru, kui oluline on iga päev Piiblit lugeda ja loetu üle sügavalt järele mõelda. (1. Tim. 4:15.) Nii tehes jääme Jehoova ees alandlikuks ning laseme tal end vormida. w16.06 2:10

Need sõnad on osutunud eriti tähtsaks lähiajaloos, mil rahvad on pidanud ülemaailmses ulatuses kohutavaid sõdu. Näiteks ainuüksi teises maailmasõjas hukkus umbes 55 miljonit inimest. Jehoova tunnistajad selles verevalamises ei osalenud. (Miika 4:1, 3.) Seetõttu on Jumala rahvas „puhas kõikide verest”. (Ap. t. 20:26.) Jumala teenijate arv kasvab hoolimata sellest, et nad elavad vaenulikus maailmas, mida Piibli sõnul valitseb „selle maailma jumal” Saatan. (2. Kor. 4:4.) Ehkki ta manipuleerib poliitikutega ja kasutab oma huvides ära meediat, ei suuda ta peatada hea sõnumi kuulutamist. Saatan teab, et talle on jäänud vähe aega, ja seepärast püüab ta pöörata inimesed ära õigest jumalateenimisest ning kasutab selleks mitmeid viise. (Ilm. 12:12.) w16.06 4:3, 4

Jeesus juhtis tähelepanu Jehoova kätetööle, öeldes: „Õppige lilledelt aasal.” Ta võis pidada silmas selliseid lilli nagu gladioolid, hüatsindid, iirised ja tulbid – kõik väga kaunid. Nad ei ketra, ei õmble ega koo endale riideid, ometi on nad võrratult ilusad. Tõesti, „isegi Saalomon kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest”. Mida aga tahtis Jeesus selle näitega õpetada? Ta ütles: „Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi ..., kas ta siis veel enam ei riieta teid, te nõrgausulised?” (Matt. 6:29, 30.) Kindlasti ta teeb seda. Ent Jeesuse jüngritel polnud piisavalt usku. (Matt. 8:26; 14:31; 16:8; 17:20.) Neil oli tarvis oma usku Jehoovasse ja usaldust tema vastu tugevdada. Kuidas on lugu meiega? Kui kindlalt meie usume, et Jehoova soovib ja suudab meie eest hoolitseda? w16.07 1:15, 16

Olgu meie katsumused millised tahes, Jumal saab aidata meil nendega toime tulla. (1. Peetr. 1:6.) See, mil viisil Jumal meile oma armu väljendab, sõltub meie konkreetsest katsumusest. See, et Jehoova väljendab oma armu eri viisidel, toob meile palju õnnistusi. Üks neist õnnistustest on pattude andekssaamine. Tänu Jehoova armule saame oma patud andeks, kui me neid kahetseme ja oma patuste kalduvuste vastu võitleme. (1. Joh. 1:8, 9.) Me peaksime Jumala armu eest ülimalt tänulikud olema ja soovima Jumalat selle eest kiita. Paulus kirjutas võitud kristlastele: „[Jehoova] on päästnud meid pimeduse võimusest ja viinud meid oma armsa poja kuningriiki. Poeg on meid lunastanud, nii et me võime oma patud andeks saada.” (Kol. 1:13, 14.) Pattude andekssaamine avab meile tee teiste võrratute õnnistuste juurde. w16.07 3:7–9

Hoolimata sellest, mida Saatan Eedenis tegi, andis Jehoova Piibli esimeses prohvetiennustuses inimestele lootust. Jumal pidi saatma kellegi, kes purustab Saatana ja annab sõnakuulelikele inimestele tagasi väljavaate, mille esimesed inimesed kaotasid – elada Jumala algse eesmärgi kohaselt igavesti maa peal. (Joh. 3:16.) Aadama ja Eeva mäss vajutas oma pitseri nende enda abielule ja kõigile teistele abieludele pärast neid. Näiteks pidi rasedus ja sünnitus olema Eevale ja tema naissoost järglastele vaevarikas. Naine pidi tundma suurt igatsust oma mehe armastuse ja tähelepanu järele, kuid see pidi tema üle valitsema, olles vahel isegi vägivaldne, justnagu on näha paljudest tänapäeva abieludest. (1. Moos. 3:16.) Piiblis on mehel kästud perepeana armastav olla. Naisel tuleks aga oma mehele alluda. (Efesl. 5:33.) Kui jumalakartlikud abikaasad teevad omavahel koostööd, on abielus probleeme palju vähem. w16.08 1:6, 7

On hulk kristlasi, kelle abikaasa pole veel Jehoova teenija. Piiblis on häid põhjuseid, miks ka sellisel juhul kokku jääda. (1. Kor. 7:12–14.) Ükskõik, kas uskmatu abikaasa seda mõistab või mitte, tuleb talle kasuks see, et ta on abielus usklikuga. Nende lapsed on Jumala silmis pühad ja seega tema kaitse all. Peaaegu igas Jehoova tunnistajate koguduses on abielupaare, kus kristlane on aidanud oma abikaasal Jehoovat teenima hakata. Apostel Peetrus manitses kristlikku naist alluma oma mehele, „et ka see, kes ei kuuletu Jumala sõnale, võidetaks usule ilma sõnadeta tänu naise käitumisele, kui ta näeb naise head käitumist ja lugupidavat hoiakut”. (1. Peetr. 3:1–4.) w16.08 2:14, 15

Piiblijutustused näitavad, kui tähtis on „vennalik kiindumus” ja valmisolek teisi teenida. (Luuka 22:24–27.) Jumala poeg Jeesus andis kõik, isegi oma elu, et teisi teenida. (Matt. 20:28.) Kristlik naine Dorkas „tegi palju häid tegusid ja jagas rohkesti armuande”. (Ap. t. 9:36, 39.) Roomas elava usuõe Maarja kohta kirjutas Paulus, et ta oli koguduseliikmete heaks „palju vaeva näinud”. (Rooml. 16:6.) Mida meie saame teha, et uued mõistaksid, kui tähtis on usukaaslasi aidata? Küpsed Jehoova teenijad võivad kutsuda uusi kuulutajaid kaasa, kui lähevad külastama mõnd haiget või eakat koguduseliiget. Kui on sobiv, võivad lapsevanemad sellistel puhkudel kaasa võtta oma lapsi. Kogudusevanemad võivad kaasata noori või uusi kuulutajaid, kui korraldavad eakatele toidu viimist või nende abistamist mõnes majapidamistöös. Niiviisi õpivad noored ja uued kristlased tegema häid tegusid ning mõistavad, kui tähtis on ilmutada kõigi koguduseliikmete vastu armastust. (Rooml. 12:10.) w16.08 4:13, 14

Üks noor õde Prantsusmaalt ütles: „Õpetajad minu koolis on üsna üllatunud, et on õpilasi, kes ikka veel usuvad Piiblit.” Kui sa oled noor Jehoova teenija või alles omandad Jumala kohta teadmisi, siis kas tunned, et sulle avaldatakse survet uskuda evolutsiooni? Kui jah, siis on nii mõndagi, mida sa saad teha, et oma usku tugevdada. Kasuta Jumala antud mõtlemisoskust, mis „valvab su üle”. Nõnda kaitsed end ilmaliku filosoofia eest, mis võib su usu hävitada. (Õpet. 2:10–12.) Et meie usk võiks olla tugev, peame Jumalat hästi tundma. (1. Tim. 2:4.) Ära loe Piiblit ja meie kristlikke väljaandeid kiirustades, ilma et jõuaksid süveneda. Mõtiskle loetu üle, püüa sellest aru saada. w16.09 4:1–3

Kui meil on olnud keeruline lapsepõlv või kui meie praegune olukord näib lootusetu, on meil tarvis visalt edasi võidelda. Võime olla kindlad, et kui me seda teeme, siis Jehoova õnnistab meid. (1. Moos. 39:21–23.) Mõtle olukorrale, milles sa praegu oled ja mis võib olla sulle katsumuseks. Vahest suhtutakse sinusse eelarvamusega, sind koheldakse ebaõiglaselt või lausa naeruvääristatakse. Või siis on keegi sinu peale kade ja on esitanud sinu kohta valesüüdistuse. Selle asemel et lasta oma kätel lõtvuda, tuleta meelde, mis aitas Jaakobil, Raahelil ja Joosepil Jehoova teenimist rõõmuga jätkata. Jumal andis neile jõudu ja õnnistas neid, sest nad pidasid kalliks oma suhteid temaga. Nad ei loobunud võitlemast ja tegutsesid kooskõlas oma siiraste palvetega. Me elame praeguse ajastu viimseil päevil, seepärast on meil väga tähtis hoida oma lootust elavana. Kas sa oled valmis pingutama, et olla Jehoova soosingus? w16.09 2:8, 9

Kui oled lapsevanem, on väga oluline, et sul endal oleks tugev usk. Sinu lapsed panevad tähele sinu eeskuju ning kahtlemata avaldab see neile head mõju. Seepärast püüa oma usku tugevdada. Lapsed peaksid nägema, et sa toetud kõiges Jehoovale. Kui ühel abielupaaril Bermudas on raskeid aegu, paluvad nad koos lastega palves Jehoovalt abi. Samuti ergutavad nad lapsi omaette palvetama. Nad lisavad: „Oleme öelnud oma vanemale tütrele, et ta usaldaks täielikult Jehoovat, oleks innukas kuningriigitöös ja et ta ei muretseks liiga palju. Nii toimides on ta aru saanud, et Jehoova aitab teda. See on teinud imesid tema usuga Jumalasse ja Piiblisse.” Vanemad, ärge kunagi unustage, et te ei saa lastele usku peale suruda. Lapsevanematena saate teie istutada ja kasta, ent ainult Jumal annab kasvu. (1. Kor. 3:6.) Niisiis paluge tema püha vaimu ning tehke oma parim, et õpetada enda kalleid lapsi. Võite olla kindlad, et Jehoova õnnistab kogu teie kõva tööd. (Efesl. 6:4.) w16.09 5:16–18

Teeninud võõrkeelsel territooriumil üle kolme aasta, märkasid Serge ja tema naine Muriel, et nende 17-aastane poeg ei tunne Jumala teenimisest enam rõõmu. „Kui saime aru, et meie poja vaimne kasv on jäänud toppama,” selgitab Serge, „otsustasime minna tagasi oma endisse kogudusse.” Mis asjaoludel võivad vanemad sellise otsuse langetada? Esiteks tuleks neil mõelda sellele, kas neil on ikka piisavalt aega ja jaksu, et juurutada lastesse armastust Jehoova vastu ja samal ajal õpetada neile võõrkeelt. Teiseks võivad nad tähele panna, et lastel puudub huvi vaimsete asjade või võõrkeelse territooriumi vastu, kus nad teenivad. Sellises olukorras võivad kristlikud vanemad otsustada kolida tagasi kogudusse, kus kasutatakse nende lastele kõige mõistetavamat keelt, vähemalt seniks, kuni lapsed saavad tões tugevaks. (5. Moos. 6:5–7.) w16.10 2:14, 15

Noa naabruses elavad inimesed tõenäoliselt küsisid temalt, miks ta sellist hiiglaslikku laeva ehitab. Kas Noa hoidis suu kinni või käskis neil oma nina tema tegemistesse mitte toppida? Kindlasti mitte. Tema usk ajendas teda julgelt tunnistust andma ja oma kaasaegseid Jumala kohtumõistmise eest hoiatama. Võib arvata, et Noa kordas inimestele neidsamu sõnu, mis Jehoova talle oli öelnud: „Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele elavale, sest inimesed on täitnud maa vägivallaga. ... Ma saadan maa peale uputusveed, et hävitada taeva alt kõik, kelles on eluvaim. Kõik maa peal hukkub.” Noa selgitas inimestele kahtlemata sedagi, et ainus võimalus ellu jääda on minna laeva, nii nagu Jumal oli käskinud. Seega ilmutas Noa usku ka sel viisil, et oli õigusekuulutaja. (1. Moos. 6:13, 17, 18; 2. Peetr. 2:5.) w16.10 4:7

Kristlike lastevanemate ustavus Jehoovale ilmneb selles, et nad õpetavad oma lapsi Piibli alusel. Jumalakartlikud vanemad ei lähtu laste kasvatamisel eelkõige kohalikest tavadest. Praeguse jumalatu maailma vaim on kristlikus kodus vastuvõetamatu. (Efesl. 2:2.) Kristlik isa ei mõtle, et las naine õpetab lapsi, sest nende maal on nii kombeks. Piiblis on isadele selgelt öeldud: „Lapsi kasvatades manitsege neid Jehoova juhatuse järgi ja juurutage neisse tema mõtteviisi.” (Efesl. 6:4.) Jumalale kuulekad vanemad soovivad, et nende lapsed oleksid nagu Saamuel, kelle kohta on kirjutatud, et Jehoova oli temaga, kui ta üles kasvas. (1. Saam. 3:19.) Kas oleks tark teha tähtsaid otsuseid seoses pere ja elatise teenimisega, ilma et arvestaksime Piibli nõuannetega? Muidugi mitte! Me vajame oma taevase isa abi, sest me ei suuda ise oma samme juhtida. w16.11 3:14, 15

Kogu loomistöö tõendab, et Jumalal on suurepärane organiseerimisvõime. Piiblis öeldakse: „Jehoova on tarkusega rajanud maa, mõistusega valmistanud taeva.” (Õpet. 3:19.) Samas on see, mida me teame, „üksnes tema teede ääred, vaid sosin, mis temast on kuulda”. (Iiob 26:14.) Kuid meie vähesedki teadmised planeetide, tähtede ja galaktikate kohta veenavad meid, et taevakehad on imeliselt organiseeritud. Galaktikates on miljoneid tähti, mis kõik liiguvad kindla korra alusel. Planeedid meie päikesesüsteemis liiguvad oma orbiidil ümber päikese otsekui liikluseeskirjade järgi. Kogu selline universumis valitsev kord aitab meil mõista, et Jehoova, kes on oskuslikult valmistanud taeva ja maa, väärib meie kiitust, ustavust ja kuulekust. (Laul 136:1, 5–9.) w16.11 2:3

Kirjakoht Malaki 3:1–3 kirjeldab võitud „Leevi poegade” puhastamist, mis algas aastal 1914 ning lõppes 1919. aasta algupoolel. Sel ajal tulid „ülim Isand” ehk Jehoova ning „lepingu saadik” ehk Jeesus Kristus vaimsesse templisse sealseid jumalateenijaid üle vaatama. Pärast seda, kui Jehoova oli oma rahvast distsiplineerinud ja puhastanud, oli see valmis teda edaspidigi esindama. Aastal 1919 määrati „ustav ja arukas ori” usuperele vaimset toitu andma. (Matt. 24:45.) Nüüd oli Jumala rahvas Suurest Babülonist lõpuks vaba. Sellest ajast alates on Jehoova rahvas tänu oma taevase isa armule õppinud järjest paremini tema tahet tundma ning teda armastama. Nad on Jehoovale selle eest tõeliselt tänulikud. w16.11 5:14

Me armastame Jehoovat, sest „tema on meid esmalt armastanud”. (1. Joh. 4:19.) Tema armastus ilmneb muu hulgas selles, et ta on tõotanud oma ustavaid teenijaid õnnistada. Kui tugevneb meie armastus Jumala vastu, siis tugevneb ka meie usk sellesse, et ta on olemas ja et ta annab tasu neile, keda ta armastab. (Heebr. 11:6.) Jehoova peab tasu andmist väga tähtsaks ja see näitab nii mõndagi selle kohta, milline Jumal ta on. Meie usk ei ole täielik, kui me pole veendunud, et Jumal annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad, sest „usk on põhjendatud ootus, et loodetav saab tõeks”. (Heebr. 11:1.) Niisiis hõlmab usk seda, et me usume Jumala tõotust õnnistada oma ustavaid teenijaid. Ja nagu näitab tänane päevatekst, innustab Jehoova meid tema õnnistuse poole püüdlema. Me saame väljendada Jehoovale oma tänulikkust, kui toimime tema üleskutse järgi. w16.12 4:1–3

Kristlases, kes on teeninud Jumalat juba aastaid, võib hakata kujunema patusest loomusest juhitud mõtteviis. Jutt ei käi kristlasest, kes mõtleb vahetevahel toidule, ilmalikule tööle, meelelahutusele või romantilistele tunnetele. Need on normaalsed asjad meie igapäevaelus. Jeesus tundis rõõmu heast toidust ja ta pakkus toitu teistele. Ta mõistis ka seda, et on vaja puhata. Ja Paulus kirjutas, et abikaasade vahel on intiimsuhted igati kohased. Kreeka sõna, mida Paulus siin mõtteviisi kohta kasutas, võib tähendada pidevalt millelegi mõtlemist, millegi kavatsemist. Üks õpetlane selgitab, et need, kelle kohta seda sõna on kasutatud, keskenduvad oma isekatele ihadele: nad on neist „äärmiselt huvitatud, muudkui räägivad neist, rahuldavad neid ja on seejuures uhked”. w16.12 2:5, 9, 10

Igaüks võib unustada tagasihoidlikkuse, kui ta laseb end kasvõi ajutiselt juhtida oma patustel himudel. Auahnus, kadedus ja kontrollimatu viha on viinud paljusid ülbete tegudeni. Nii oli see selliste piiblitegelaste puhul nagu Absalom, Ussija ning Nebukadnetsar. Jehoova alandas neid nende jultumuse tõttu. (2. Saam. 15:1–6; 18:9–17; 2. Ajar. 26:16–21; Taan. 5:18–21.) Kuid võib olla muidki põhjuseid, miks inimene ei käitu tagasihoidlikult. Mõelgem näiteks piiblitekstidele 1. Moosese 20:2–7 ja Matteuse 26:31–35. Kas Abimelek ja Peetrus olid ülbed? Või oli asi lihtsalt selles, et nad polnud kõigest teadlikud või tegutsesid mõtlematult? Kuna me ei suuda näha inimeste südamesse, on tähtis mitte teha rutakaid järeldusi teiste motiivide kohta. w17.01 3:9, 10

Nagu see vaene lesknaine, on ka tänapäeval paljud jumalateenijad kindlad, et kui nad peavad kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, siis Jehoova hoolitseb selle eest, mida nad eluks vajavad. Võtame näiteks vend Malcolmi. Aastakümnete jooksul oli neil koos naisega Jehoovat teenides nii keerulisemaid kui ka kergemaid aegu. Ta ütles: „Vahetevahel teeb elu ootamatuid pöördeid ja on ebakindel, nii et pole lihtne toime tulla. Kuid Jehoova õnnistab neid, kes toetuvad talle.” Milline oli Malcolmi nõuanne? Ta sõnas: „Palu Jehoova abi, et võiksid olla tema teenistuses võimalikult tõhus ja innukas. Keskendu sellele, mida sa suudad teha, mitte sellele, mida sa ei suuda.” Kuna maailma olukord läheb aina halvemaks, võime oodata ka rohkem raskusi. (2. Tim. 3:1, 13.) Seepärast on praegu tähtsam kui kunagi varem, et me ei laseks end raskustel halvata. Meil tuleb hoopis õppida üha kindlamalt Jehoovale lootma ja keskenduda sellele, mida me suudame teha. w17.01 1:17–19

Taavet oli mures, et polnud olemas templit, mis oleks pühendatud Jehoovale, ja seepärast soovis ta selle ehitada. Jehoova oli aga teist meelt, nagu selgub sõnadest, mis on tänaseks päevatekstiks. Kuigi Jehoova kinnitas Taavetile, et ta õnnistab teda edaspidigi, ütles ta, et talle ehitab templi Taaveti poeg Saalomon. Kuidas Taavet sellele reageeris? (1. Ajar. 17:1–4, 8, 11, 12; 29:1.) Taavet kuuletus Jehoovale ega muretsenud selle pärast, et au templi ehitamise eest ei lange talle. Tegelikult saigi see hoone hiljem tuntuks kui Saalomoni, mitte kui Taaveti tempel. Taavet võis olla küll pettunud, et ei saanud täita oma südamesoovi, kuid sellegipoolest toetas ta templi ehitust kogu hingest. Ta pani kokku töörühmi ning kogus rauda, vaske, hõbedat, kulda ja ka seedripuitu. Ta julgustas Saalomoni: „Nüüd, mu poeg, Jehoova olgu sinuga! Mingu sul kõik hästi ja ehita koda oma Jumalale Jehoovale.” (1. Ajar. 22:11, 14–16.) w17.01 5:6, 7

Isegi kui meid taga kiusatakse, teeme oma parima, et toimida Jumala õiglaste põhimõtete ja seaduste järgi. Kui teeme seda, mis õige, siis laseme oma valgusel paista ja toome ülistust Jehoova nimele. (Matt. 5:14–16.) Oma püha eluviisiga saame tõendada, et Jehoova seadused on head ja Saatana süüdistused alusetud. Kui teeme vigu – mida me kõik teeme –, siis tuleb meil tehtut siiralt kahetseda ning püüda hoiduda tegudest, mis määrivad Jehoova püha nime. Kristuse ohvri alusel andestab Jehoova nende patud, kes näitavad üles usku. Ta võtab oma teenijate perre kõik, kes talle pühenduvad. Jehoova on mõistnud võitud kristlased õigeks kui oma lapsed ning „teised lambad” kui oma sõbrad. (Joh. 10:16; Rooml. 5:1, 2; Jaak. 2:21–25.) Niisiis on tänu lunastusele inimestel juba praegu võimalik olla meie taevase isa silmis õiged ning aidata kaasa tema nime pühitsemisele. w17.02 2:5, 6