Oktoober

Jehoova on „Jumal, kes meid vastupidavaks teeb ja julgustab”. (Rooml. 15:5.) Tema ainsana mõistab täielikult nii meie probleeme kui ka seda, kuidas keskkond, meie emotsioonid ja isegi geneetiline eripära meid mõjutavad. Seega teab tema kõige paremini, mida me vajame, et vastu pidada. Kuidas aga Jumal vastab meie palvetele, kui palume temalt jõudu vastupidamiseks? Kui palume Jehooval aidata meil mõne raskusega toime tulla, siis valmistab ta meile väljapääsu. (1. Kor. 10:13.) Kas ta korraldab asjad nii, et katsumus kaob? Võib-olla. Sageli aga valmistab ta väljapääsu selles mõttes, et suudame vastu pidada. Jehoova annab meile jõudu, et peaksime „kannatlikult ja rõõmuga vastu”. (Kol. 1:11.) Ja kuna ta tunneb hästi meie füüsilisi, psüühilisi ja emotsionaalseid piire, ei luba ta kunagi olukorral areneda nii kaugele, et me ei suuda talle ustavaks jääda. w16.04 2:5, 6

Jumala sõna käsib meil kuuletuda inimvalitsustele, kuid see õpetab ka seda, et me peame kuuletuma eelkõige Jumalale, mitte inimestele. (Ap. t. 5:29; Tiit. 3:1.) Kas siin on mingi vastuolu? Üldsegi mitte! Jeesus sõnastas suhtelise allumise põhimõtte, mis aitab meil neid käske mõista ja neile kuuletuda. Tema sõnad on meie tänaseks päevatekstiks. Me allume riigivõimule, kuuletudes seadustele, pidades lugu riigi ametnikest ja makstes makse. (Rooml. 13:7.) Kui aga valitsus käsib meil teha midagi, mis on Jumala silmis vale, siis me keeldume lugupidavalt. Me jääme erapooletuks poliitikas. (Jes. 2:4.) Me ei osuta vastupanu inimvalitsustele, kellel Jehoova laseb tegutseda; samuti ei osale me patriootlikes või natsionalistlikes tegevustes. (Rooml. 13:1, 2.) Me ei tee lobitööd, ei hääleta valimistel, ei kandideeri poliitilistele ametikohtadele ega osale valitsusvastastes aktsioonides. w16.04 4:1, 2

Enamik kristlastevahelisi tüliküsimusi on asjaosalistel võimalik lahendada omavahel ning seda tulekski teha. Ent Jeesus märkis, et mõningad olukorrad nõuavad teiste kaasamist. (Matt. 18:15–17.) Mis oli tagajärg, kui patustanu keeldus oma venda, tunnistajaid ja kogudusevanemaid kuulda võtmast? Jeesuse sõnul tuli temasse sel juhul suhtuda „nagu mittejuuti või maksukogujasse”. Tänapäeval me ütleksime sellise inimese kohta, et ta tuleb kogudusest eemaldada. Kuna see on väga tõsine samm, näitab see, et tegemist polnud mingi väikse lahkarvamusega. See pidi olema 1) väärtegu, mida oleks saanud lahendada asjaosaliste vahel, kuid samas 2) piisavalt tõsine väärtegu, et selle lahendamata jätmise korral tuli kõne alla eemaldamine. Sääraste väärtegude hulka kuulub näiteks teatud laadi pettus või kellegi maine kahjustamine laimamise teel. Jeesuse välja toodud kolme sammu, mis on kirjas tekstis Matteuse 18:15–17, rakendatakse vaid väärtegude korral, mis vastavad eelmainitud kahele tingimusele. w16.05 1:14

On palju valdkondi, mille kohta pole Piiblis konkreetseid seadusi. Näiteks ei anna pühakiri üksikasjalikke reegleid selle kohta, missugune riietus on kristlastele kohane. Kuidas ilmneb selles Jehoova tarkus? Stiilid ja tavad on maailma eri paigus erinevad ning mood muutub aja jooksul suuresti. Kui Piiblis oleksid täpsed juhendid riietuse ja välimuse kohta, oleksid need praegu täiesti iganenud. Samal põhjusel pole Jumala sõnasse kirja pandud hulgaliselt reegleid, mis juhiksid kristlase otsuseid seoses töökoha, terviseküsimuste või meelelahutusega. Mida meil tuleks teha sellistes küsimustes, mille kohta pole konkreetseid Piibli käske? Sellisel juhul on meil vastutus uurida olukorraga seotud üksikasju ja langetada otsus mitte ainult enda eelistuste järgi, vaid arvestada ka sellega, mis meeldib Jehoovale ja mille tema heaks kiidab. (Laul 37:5.) w16.05 3:2, 6

Kahtlemata on igaühel meist Piiblis oma lemmikosad. Paljudele meeldivad väga evangeeliumid, kus Jehoova isiksus ilmneb kaunilt tema poja kaudu. (Joh. 14:9.) Teistele meeldivad Piibli prohvetlikud osad, näiteks Ilmutusraamat, mida lugedes saab aimu, „mis varsti toimub”. (Ilm. 1:1.) Ja kes meist ei leiaks lohutust Laulude raamatust või praktilisi mõtteteri Õpetussõnadest? Piibel on tõesti raamat kõigile inimestele. Kuna me armastame Piiblit, siis armastame ka meie väljaandeid, mis põhinevad Piiblil. Näiteks peame väga väärtuslikuks seda vaimset toitu, mida me saame raamatute, brošüüride, ajakirjade ja muu kirjanduse näol. Me teame, et nende kaudu aitab Jehoova meil püsida vaimselt ärksana, hästi toidetuna ja „terved usus”. (Tiit. 2:2.) w16.05 5:1–3

Püha vaim vormib meid mitmel viisil. Näiteks aitab see meil arendada kristlikku isiksust ja ilmutada Jumala vaimu vilja omadusi. Üks vaimu vilja tahk on armastus. Me armastame Jumalat ja mõistame, et tema käsud ei ole koormavad, sellepärast me tahame talle kuuletuda ning lasta tal end vormida. Samuti saame püha vaimu kaudu jõudu, et mitte lasta end vormida praegusel maailmal ja selle vaimul. (Efesl. 2:2.) Apostel Paulus, keda oli nooruses mõjutanud juudi usujuhtide uhke vaim, kirjutas hiljem: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filipl. 4:13.) Palugem siis meiegi Jumalalt püha vaimu. Ta ei jäta meie siiraid palveid tähelepanuta. (Laul 10:17.) w16.06 1:12

Kuna Jehoova on üks ja ainus Jumal, peaksime teda teenima jäägitu pühendumusega. Me ei saa teenida teda ja samal ajal mõnd muud jumalat. Samuti ei tohiks Jehoova teenimisse üle võtta mingeid vääraid ideid või kombeid. Me peame hoidma meeles, et ta pole lihtsalt üks jumal paljude teiste seas, olles nendest kõrgem ja võimsam. Ta on ainus tõeline Jumal ja me peame teenima üksnes teda. Et teenida Jehoovat jäägitu pühendumusega, peame olema hoolsad, et miski muu ei muutuks meie elus sama tähtsaks või koguni tähtsamaks kui Jehoova teenimine. Mis selleks võib olla? Kümnes käsus tegi Jehoova selgeks, et tema teenijatel ei tohi olla muid jumalaid tema kõrval ja et nad ei tohi mingil viisil kummardada ebajumalaid. (5. Moos. 5:6–10.) Tänapäeval on ebajumalakummardamisel palju eri vorme, millest mõnda pole sugugi lihtne ära tunda. Ent Jehoova nõuded pole muutunud. Ta on senini üks ja ainus Jumal. (Mark. 12:29.) w16.06 3:10, 12

Kui Peetrus küsis Jeesuselt, kas piisab, kui anda teistele andeks „kuni seitse korda”, vastas Jeesus: „Ma ütlen sulle: mitte kuni seitse korda, vaid kuni seitsekümmend seitse korda.” Muidugi pidas Jeesus silmas seda, et me peaksime alati olema valmis andestama; see peaks olema meile esmatähtis. (Matt. 6:15; 18:21, 22.) On tark pidada meeles, et kuna kõik teevad vigu, siis võib juhtuda, et ka meie teeme teistele haiget. Kui mõistame, et oleme kellegi vastu eksinud, on tarvis järgida Piibli juhendit püüda seada asjad korda. (Matt. 5:23, 24.) Me oleme tänulikud, kui teised andestavad meile meie eksimused, seepärast peaksime ka ise andestama teistele. (1. Kor. 13:5; Kol. 3:13.) Kui me andestame teistele, siis andestab Jehoova ka meile. Seepärast, kui keegi meie vastu eksib, soovime võtta eeskujuks meie halastavat Isa, kes andestab meile meie vead. (Laul 103:12–14.) w16.06 4:15, 17

Praegusel lõpuajal on Jehoova rahval ülesanne kuulutada „head sõnumit kuningriigist ... kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvastele”. (Matt. 24:14.) See sõnum on ühtlasi „hea sõnum Jumala armu kohta”, sest kõik õnnistused, mida Jumala kuningriik toob, saavad meile osaks tänu Jumala armule, mida ta väljendab Kristuse kaudu. (Ap. t. 20:24; Efesl. 1:3.) Kas sina näitad Pauluse eeskujul üles tänulikkust Jehoova armu eest, tehes innukalt kuulutustööd? (Rooml. 1:14, 15.) Meie, patused inimesed, oleme tänu Jehoova armule saanud palju õnnistusi. Jumala armu tõttu oleme kõigi inimeste võlglased ja peaksime tegema oma parima, et anda neile teada, kuidas Jumal oma armastust väljendab ja kuidas nad võivad seda kogeda. w16.07 4:4, 5

Veidi enne surma hoiatas Jeesus oma jüngreid kolm korda „selle maailma valitseja” eest. (Joh. 12:31; 14:30; 16:11.) Jeesus teadis, et Saatan püüab hoida inimesi vaimses pimeduses, et nad oleksid loiud ja ükskõiksed Piibli tulevikuennustuste suhtes. (Sef. 1:14.) Saatan teeb seda valereligiooni kaudu. Mida sa oled inimestega suheldes märganud? Kas pole tõsi, et Saatan on teinud uskmatute „mõistuse silmad” pimedaks selle suhtes, et praeguse ajastu lõpp läheneb ning et Kristus juba valitseb Jumala kuningriigi kuningana? (2. Kor. 4:3–6.) Enamasti jäävad inimesed ükskõikseks, kui me räägime neile, kuhu see maailm on suundumas. Ära luba, et teiste loidus sind mõjutaks, nii et kaotad ka ise valvsuse. Sina tead, millisel ajal me elame. w16.07 2:11, 12

Kui kaunis pruut pulmapäeval peigmehe ette astub, valdab paari sõnulseletamatu rõõm. Kuna abielu looja soovib, et kõik abielupaarid oleksid õnnelikud, on ta Piibli kaudu andnud tarka nõu kõigile, kes hakkavad abielluma. (Õpet. 18:22.) Ometi öeldakse pühakirjas selgelt, et ebatäiuslikud inimesed, kes abielluvad, „kogevad oma elus uusi raskusi”. (1. Kor. 7:28.) Mida saavad abielupaarid teha, et neid raskusi oleks võimalikult vähe? Ja mida on vaja abieluõnneks? Piibel toonitab armastuse tähtsust. Abielus on vajalik hell kiindumus (kreeka keeles philia). Romantiline armastus (eros) valmistab abikaasadele rõõmu. Perekondlik armastus (storge) on eriti tähtis, kui peres on lapsed. Kuid abieluõnne tagab põhimõtetel rajanev armastus (agape). w16.08 2:1, 2

Timoteos oli juba kogenud kuulutaja. Kuid et olla kuulutustööl tõhus, pidi ta jälgima seda, kuidas ta õpetab. Ta ei saanud eeldada, et inimesed võtavad teda kuulda, kui ta alati nendega ühtemoodi vestleb. Et puudutada nende südant, tuli tal oma õpetamismeetodeid kohandada nende vajadustele. Meil on tarvis teha sedasama. Kui me käime ukselt uksele, pole inimesi tihti kodus. Mõnes paigas pole võimalik siseneda korterelamutesse või pääseda eramajadeni. Kui see on nii ka sinu territooriumil, siis miks mitte proovida teha kuulutustööd teistsugustel viisidel? Kuulutustöö avalikes kohtades on üks suurepärane moodus rääkida head sõnumit. Paljude meelest on see väga tõhus ja meeldiv kuulutustöömeetod. Nad pöörduvad inimeste poole rongi- ja bussijaamades, turgudel, parkides või mujal. w16.08 3:14–16

Jehoova on andnud meile ülemaailmse kristliku vennaskonna, terve hulga vendi ja õdesid, kes meid toetavad. (Heebr. 12:12, 13.) Esimesel sajandil said paljud usukaaslastelt sellist tuge. Nii on see ka tänapäeval. Kuidas meie saame teisi toetada? Mõtle, kuidas Aaron ja Huur toetasid lahingu ajal Moosese käsi sõna otseses mõttes. (2. Moos. 17:8–13.) Meiegi võime otsida võimalusi, kuidas teisi toetada ja praktilisel viisil aidata. Näiteks võiksime mõelda neile, kes peavad tulema toime vanaduse vaevadega, terviseprobleemidega, pere vastupanuga, üksildusega või lähedase kaotusega. Samuti võime toetada noori, kellele avaldatakse survet teha midagi väära või saavutada edu selles maailmas, kas siis akadeemilises või majanduslikus mõttes või oma ametialal silma paistes. (1. Tess. 3:1–3; 5:11, 14.) Püüa ilmutada teiste vastu siirast huvi kuningriigisaalis, kuulutustööl, telefonivestlustes või sõpradega einestades. w16.09 1:13, 14

Meil on oma püha Jumala, vendade-õdede ja ümbruskonnas elavate inimeste ees kohustus kanda rõivaid, mis äratavad lugupidamist meie sõnumi ja Jehoova vastu. (Rooml. 13:8–10.) Eriti tähtis on seda meeles pidada siis, kui osaleme kristlikus tegevuses: käime koosolekutel või kuulutustööl. Meil tuleks riietuda nii, nagu on kohane neile, „kes tunnistavad end jumalakartlikuks”. (1. Tim. 2:10.) Loomulikult ei pruugi riietus, mis on ühes maailma paigas sobilik, olla seda teises. Seepärast arvestavad Jehoova teenijad kohalike kommetega, et mitte saada kellelegi komistuskiviks. Kui me läheme kokkutulekule, peaks meie riietus olema korralik ja sünnis. Me ei tohiks järgida äärmuslikke rõivamoode, mis võivad praeguses maailmas populaarsed olla. Sel juhul võime teistele uhkusega teada anda, et oleme Jehoova tunnistajad. Samuti ei pea me häbenema oma riietuse pärast, kui meil avaneb võimalus kellelegi head sõnumit rääkida. w16.09 3:7, 8

Pauluse mõttekäik on väga loogiline. Keerukad asjad ei teki niisama, keegi intelligentne isik peab olema need kavandanud. Sa võid kasutada sama loogikat, kui vestled kellegagi, kes kahtleb Piibli usaldusväärsuses. Püüa teada saada, mida ta õigupoolest usub ning mis teemad võiksid talle huvi pakkuda. (Õpet. 18:13.) Kui teda huvitab teadus, võib ta jääda sind huviga kuulama, kui räägid talle Piibli teaduslikust täpsusest. Teistele inimestele võivad avaldada muljet näited täitunud Piibli prohvetiennustustest või sellest, et Piiblis öeldu on kooskõlas ajalooga. Samuti võid sa juhtida oma vestluskaaslase tähelepanu Piibli praktilistele põhimõtetele, näiteks neile, mis on toodud Jeesuse mäejutluses. Pea meeles, sinu eesmärk on võita süda, mitte vaidlus. Kui esitad küsimusi, siis kuula hoolega. Ole oma tõekspidamistest rääkides lugupidav, eriti kui kõneled vanemate inimestega. Sel juhul peavad teised tõenäoliselt lugu ka sinu uskumustest. w16.09 4:14–16

Et aidata välismaise päritoluga inimestel end koguduses koduselt tunda, mõtle, millist kohtlemist ootaksid sina, kui oleksid mõnes välisriigis. (Matt. 7:12.) Ole kannatlik nendega, kes eluga uues riigis alles kohanevad. Me ei pruugi kohe täielikult mõista nende mõtte- või käitumisviisi. Ära oota, et nad hakkaksid mõtlema ja käituma meie moodi, vaid võta neid sellistena, nagu nad on. Meil on lihtsam nendega vestelda, kui õpime midagi nende kodumaa või kultuuri kohta. Võiksime võtta pere piibliõhtul aega, et uurida oma koguduse välismaalaste või meie kuulutustööterritooriumil elavate immigrantide kultuuri. Veel üks võimalus, kuidas teisest rahvusest inimestega tuttavamaks saada, on kutsuda neid enda juurde külla. Kuna Jehoova on „mittejuutidele usu ukse avanud”, siis kas ei võiks meie avada oma koduust võõramaalastest usukaaslastele? (Ap. t. 14:27; Iiob 31:32; Gal. 6:10.) w16.10 1:15, 16

Kirjeldanud paljusid usumehi ja -naisi, rääkis Paulus kõige silmapaistvamast eeskujust, meie isandast Jeesus Kristusest. Tekstis Heebrealastele 12:2 öeldakse: „Ta pidas piinapostil vastu eesootava rõõmu pärast ega hoolinud häbist ning on istunud Jumala troonist paremale.” Meil tuleks tõsiselt mõelda Jeesuse eeskujule: ta jäi Jehoovale ustavaks kõige raskemateski katsumustes. Ka algkristlikud märtrid, näiteks Antipas, ei teinud oma veendumustes järeleandmisi. (Ilm. 2:13.) Neil oli lootus, et nad äratatakse üles taevasse. See pidi olema „parem ülestõusmine” kui see, mida ootasid muistsed jumalateenijad. (Heebr. 11:35.) Millalgi pärast Jumala kuningriigi rajamist aastal 1914 äratati kõik ustavad võitud, kes magasid surmaund, taevasse üles vaimolenditena, et nad võiksid koos Jeesusega inimeste üle valitseda. (Ilm. 20:4.) w16.10 3:12

Mõned lapsevanemad ei kiida oma lapsi seepärast, et nende enda vanemad ei teinud seda kunagi. Paljudel tööandjatel pole tavaks kiita oma töölisi, kes seetõttu tunnevad, et nende tööd ei hinnata. Me saame teist inimest julgustada, kui kiidame teda millegi eest, mida ta tegi hästi. Julgustav on ka see, kui tõstame esile teiste häid omadusi või lohutame masendunuid. (1. Tess. 5:14.) Kreeka sõna, mida on tõlgitud näiteks vastetega „julgustama” või „lohutama”, tähendab sõna-sõnalt „enda kõrvale kutsuma”. Kuna me teenime Jumalat koos oma vendade ja õdedega, on meil ilmselt tihti võimalusi öelda midagi kosutavat. (Kog. 4:9, 10.) Kas me kasutame neid võimalusi, et väljendada teistele oma armastust ja tänu? Meil oleks hea mõelda piiblitekstile „Sõna õigel ajal – küll see on hea!”. (Õpet. 15:23.) w16.11 1:3–5

Ennustades oma teenijate tulevast olukorda, ütles Jumal: „Ma toon nad ühtsusse: nad on kui lambad aedikus.” (Miika 2:12.) Lisaks sellele ütles ta prohvet Sefanja kaudu: „Ma [annan] rahvastele puhta keele, et nad kõik saaksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg õla kõrval [võib tõlkida ka „üksmeelselt”].” (Sef. 3:9, allmärkus.) Võime tõesti olla tänulikud, et saame teenida Jehoovat ühtsuses. On selge, et Jumala sõna juhendid aitasid esimese sajandi kristlastel Korintoses ja mujalgi hoida koguduses puhtust, rahu ja ühtsust. (1. Kor. 1:10; Efesl. 4:11–13; 1. Peetr. 3:8.) Tänapäeval antakse kõikjal maailmas teada Jumala imelistest eesmärkidest ja seda tänu ühtse organisatsiooni liikmete pingutustele. w16.11 2:16, 18

Mõne sajandi jooksul pärast Kristust lugesid paljud inimesed Piiblit kas kreeka või ladina keeles. Nii said nad võrrelda Piibli õpetusi kiriku omadega. Piiblist loetu põhjal hülgasid mõned neist kiriku õpetused, sest need olid pühakirjaga vastuolus. Kuid oli ohtlik sellest teistele avalikult rääkida, see võis isegi elu maksta. Aja jooksul vajusid Piibli keeled unustuse hõlma. Kirik seisis vastu püüetele tõlkida Jumala sõna keeltesse, mida inimesed kõnelesid. Igaüht, kes julges kiriku õpetustele vastu vaielda, karistati rängalt. Jumalale ustavad võitud teenijad pidid kogunema väikestes gruppides ja seegi polnud alati võimalik. Võitutest koosnev „kuninglik preesterkond” ei saanud korra järgi tegutseda. Suur Babülon hoidis inimesi oma raudses haardes. w16.11 4:8, 10, 11

Me ei tohiks mingil juhul teha sihilikult niisuguseid ränki patte, mida tegid mõned korintlased. See on äärmiselt tähtis, kui soovime saada osa Jumala armust ja kui soovime, et patt ei oleks enam meie isand. Kuid kas me oleme ka võtnud nõuks olla südamest kuulekad, hoidudes pattudest, mida mõned ei pea nii rängaks? (Rooml. 6:14, 17.) Mõelgem Paulusele. Võime olla kindlad, et ta ei teinud neid jäledaid tegusid, millest on juttu tekstis 1. Korintlastele 6:9–11. Ometi tunnistas ta, et teeb pattu. Ta kirjutas: „Mina olen patune, müüdud patu orjaks. Ma ei saa aru, mida ma teen. Ma ei tee mitte seda, mida tahan, vaid seda, mida vihkan.” (Rooml. 7:14, 15.) See näitab, et oli veel muudki, mida Paulus pidas patuks, ning ta võitles selliste pahede vastu. (Rooml. 7:21–23.) Meilgi tuleks seda teha, et olla Jehoovale südamest kuulekad. w16.12 1:15, 16

Kui oled olukorras, mis tekitab sinus rahutust, kartust või ängi, vala oma süda välja armastava taevase isa ette. Kui oled teinud probleemi lahendamiseks kõik, mis on sinu võimuses, on palvetamisest palju rohkem kasu kui muretsemisest. (Laul 94:18, 19.) Nagu näitab piiblitekst Filiplastele 4:6, 7, vastab Jehoova meie siirastele, südamlikele ja järjepidevatele palvetele. Kuidas? Ta võib anda meile sisemise rahu, mis tõrjub eemale ärevad tunded. Paljud on seda kogenud. Jumal on aidanud neil muretsemise asemel tunda sügavat meelerahu, mida inimmõistus ei suuda haarata. Ka sina võid seda kogeda. „Jumala rahu” võib aidata sul saada võitu mistahes raskusest. Usalda Jehoovat, kes on kaastundlikult tõotanud: „Ära muretse, sest mina olen su Jumal. Ma teen sind tugevaks, ma aitan sind.” (Jes. 41:10.) w16.12 3:3, 4

Mooses keeras selja Egiptuse rikkustele ja „otsustas pigem lasta end koos Jumala rahvaga halvasti kohelda kui nautida üürikest paturõõmu”. (Heebr. 11:24–26.) Me teeme hästi, kui võtame eeskujuks muistsete jumalateenijate, nagu näiteks Moosese usku, peame kalliks oma tahtevabadust ja kasutame seda Jumala tahte täitmiseks. Kuigi võib tunduda kergem, kui keegi teeks otsuse meie eest, võtaks see meilt võimaluse tunda rõõmu ühest suurest õnnistusest, mis tahtevabadusega kaasneb. See õnnistus tuleb ilmsiks tekstist 5. Moosese 30:19, 20. Salmis 19 räägitakse valikust, mille Jumal iisraellaste ette seadis. Järgmisest salmist saame teada, et Jehoova andis neile võimaluse näidata, mis on nende südames. Ka meil on võimalik teha valik teenida Jehoovat. Pole paremat viisi Jumala antud tahtevabaduse kasutamiseks, kui väljendada talle oma armastust ning tuua talle au ja kiitust! w17.01 2:10, 11

Jehoova ootab, et kasutaksime tema kingitud võimeid heal eesmärgil. Miks? Sellepärast, et ta armastab meid ja teab, et kui me kasutame neid kingitusi, toob see meile rahulolu. Samas Jehoova teab, et inimeste võimed on piiratud. Me ei suuda kunagi ise kõrvaldada ebatäiust, patusust ja surma. Samuti pole meil kontrolli teiste inimeste üle, sest meil kõigil on vaba tahe. (1. Kun. 8:46.) Ja ükskõik kui palju teadmisi või kogemusi me ka ei omandaks, Jehoovaga võrreldes me jääme alati otsekui lasteks. (Jes. 55:9.) Igas olukorras tuleb meil järgida Jehoova juhatust, loota tema toetusele ja sellele, et ta teeb meie heaks seda, mida me ise ei suuda teha. Samal ajal peaksime tegema, mis suudame, et lahendada probleeme ja teisi aidata. Lühidalt öeldes on meil tarvis nii loota Jehoovale kui ka teha head. w17.01 1:2–4

Barsillai keeldus sellest pakkumisest. Miks? Kuna ta oli juba kõrges eas, ütles ta Taavetile, et ei soovi olla talle koormaks. Ta ütles, et hoopis Kimham, ilmselt üks tema poegadest, võiks asuda kuningakotta elama. (2. Saam. 19:31–37.) Barsillai oli tagasihoidlik ja tegi mõistliku otsuse. Ta ei keeldunud Taaveti kutsest sel põhjusel, et ta poleks suutnud kanda vastutust või oleks soovinud veeta vaikset vanaduspõlve. Ta lihtsalt mõistis, et tema olukord on muutunud, ning tunnistas oma piire. Ta ei tahtnud võtta enda õlule koormat, mis oleks olnud talle liiga raske. (Gal. 6:4, 5.) Kui me keskendume enda positsioonile, püüame silma paista või pälvida teiste tunnustust, siis võib juhtuda, et muutume isekaks, laseme end kaasa kiskuda võistlusvaimul ning meil tuleb lõpuks pettuda. (Gal. 5:26.) Tagasihoidlikkus aitab meil kõigil keskenduda Jumala ülistamisele ning teiste aitamisele. (1. Kor. 10:31.) w17.01 4:5, 6

Jehoova on aukartustäratav looja. Kõik, mis ta on loonud, on ülihea. (Jer. 10:12.) Jehoova on kehtestanud oma loodutele vajalikud piirangud. Ta on pannud paika loodusseadused ja kõlblusnormid, et kõik toimiks harmooniliselt. (Laul 19:7–9.) Seega on Jumala eesmärgi kohaselt universumis kõigel oma koht ja funktsioon. Näiteks gravitatsioon hoiab atmosfääri maakera ligi, põhjustab tõuse ja mõõnu ning mõjutab ookeane. Ilma gravitatsioonita valitseks maal kaos. Kogu Jumala loomistöö, kaasa arvatud inimene, liigub ja funktsioneerib loodusseaduste järgi. Loomistöös ilmnevast korrast võib järeldada, et Jumalal on eesmärk maa ja inimestega. Kas võiksime kuulutustööl juhtida inimeste tähelepanu isikule, kes on sellise võrratu korra taga? (Ilm. 4:11.) w17.02 1:4, 5

Moosese mantlipärijat Joosuat julgustas „Jehoova sõjaväe ülem” minema kaananlaste vastu sõtta. (Joosua 5:13–15; 6:2, 21.) Kuningas Hiskija päevil ähvardas ülekaalukas Assüüria armee Jeruusalemma vallutada. Ühel ööl aga „läks Jehoova ingel välja ning tappis assüürlaste laagris 185 000 meest”. (2. Kun. 19:35.) Kuigi inglid on täiuslikud, ei olnud seda mehed, keda nad aitasid. Näiteks Mooses ei pidanud ühel korral Jehoovat pühaks. (4. Moos. 20:12.) Joosua ei küsinud Jumalalt juhatust enne gibeonlastega lepingu sõlmimist. (Joosua 9:14, 15.) Ning mingi aeg oli Hiskija süda ülbe. (2. Ajar. 32:25, 26.) Hoolimata nende meeste ebatäiusest pidid iisraellased neile alluma. Jehoova toetas neid inglite kaudu. Ilmselgelt oli Jehoova see, kes rahvast juhtis. w17.02 3:7–9

Kedagi austada tähendab temasse lugupidamise või aukartusega suhtuda, teda au sees pidada. On ootuspärane, et selline isik on teinud midagi, mille eest ta lugupidamist väärib, või et tal on eriline positsioon. Ent keda meil tuleks austada ja miks on see vajalik? Piiblisalmi Ilmutus 5:13 järgi väärivad kindlasti meie austust „see, kes troonil istub, ja Tall”. Ilmutusraamatu 4. peatükis on toodud üks põhjus, miks Jehoova väärib austust. Seal on juttu sellest, kuidas vaimolendid ülistavad üheskoos Jehoovat, kes „elab igavesest ajast igavesti”. Nad kuulutavad: „Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu, sest sina oled loonud kõik, sinu tahtel on kõik olemasollu tulnud ja loodud.” (Ilm. 4:9–11.) w17.03 1:1, 2

Tänapäeva maailmas juhindutakse tihti lööklausest „Kuula oma südant!”. Kuid see võib olla ohtlik. Piibel manitseb meid, et me ei tugineks otsuste tegemisel oma ebatäiuslikule südamele ja tunnetele. Piiblijutustused näitavad, millised kurvad tagajärjed on oma südame kuulamisel. Põhiprobleem on see, et ebatäiuslike inimeste „süda on reeturlikum kui miski muu ja on pöörane”. (Jer. 3:17; 13:10; 17:9; 1. Kun. 11:9.) Mis võiks juhtuda, kui me kuulaks üksnes oma südant ja laseksime tunnetel oma mõtteviisi ja käitumist dikteerida? Mis juhtuks näiteks siis, kui langetaksime otsuseid vihasena? Kui oled nii toiminud, siis ilmselt on vastus selgemast selge. (Õpet. 14:17; 29:22.) Või kas on tõenäoline teha häid otsuseid siis, kui oleme kaotanud julguse või meelt heitnud? (4. Moos. 32:6–12; Õpet. 24:10.) Niisiis, meie ebatäiuslik süda võib meid kergesti petta, kui me tähtsaid otsuseid langetades seda kuulame. w17.03 2:12, 13

Me oleme kõik ebatäiuslikud ja teeme vigu. Õnneks on Jehoova korraldanud lunastuse ja on valmis meile andestama. Kui oleme alandlikud, kahetseme oma patte ja palume Jehoovalt andestust, võime olla kindlad, et „ta ei tee meile meie patte mööda”. (Laul 103:10.) Siiski, nagu Taavet Saalomonile ütles, ootab Jehoova meilt, et teeniksime teda kogu südamest. (1. Ajar. 28:9.) Kogu südamest Jumalat teenida tähendab teenida teda täieliku ja lakkamatu pühendumusega. Piiblis mõeldakse sõnaga „süda” tavaliselt inimese olemust. See hõlmab meie soove, mõtteid, iseloomu, hoiakuid, võimeid, ajendeid ja eesmärke. Inimene, kes teenib Jehoovat kogu südamest, ei teeni teda tuimalt ja sunnitult. Kuigi me oleme ebatäiuslikud, saame Jehoovat teenida kogu südamest, kui teeme seda täie pühendumusega ja siiralt. (2. Ajar. 19:9.) w17.03 3:1, 3

Kui oleme saavutanud midagi märkimisväärset, võib Jumal meid proovile panna, et näha, mis on meie südames. Näiteks võib keegi vend näha kõvasti vaeva, et mõnd kõnet ette valmistada ja seda suure kuulajaskonna ees esitada. Paljud tänavad teda. Kuidas ta niisugusele tänule ja kiitusele reageerib? Kui meid tänatakse, teeme hästi, kui järgime Jeesuse nõu. Ta ütles: „Kui olete teinud kõik, mida teil kästi teha, öelge: „Me oleme tühipaljad orjad. Me oleme teinud, mida me pidimegi tegema.”” (Luuka 17:10.) Me saame õppida Hiskija kogemusest. Tema ülbus väljendus selles, et ta „ei hinnanud kõike seda head, mis talle osaks sai”. (2. Ajar. 32:24–27, 31.) Kui mõtiskleme selle üle, kui palju Jumal meie heaks on teinud, aitab see meil vältida hoiakut, mida Jumal vihkab. Me võime rääkida tänutundega Jehoovast, kes meid ustavalt toetab. w17.03 4:12–14