Mai

Hiljaaegu on paljudesse maadesse jõudnud põgenikke. Võiksid õppida mõnes nende keeles teretama. Seejärel võid ära õppida mõned lühikesed laused huvi äratamiseks. Juhata nad meie veebisaidile ja näita, kui palju videoid ja väljaandeid seal nende keeles on. Jehoova annab meile kuulutustööks kõik vajaliku. Nädalasisesel koosolekul õpetatakse meid korduskülastusi tegema ja piibliuurimisi juhatama ning paljudel on tänu sellele kindlust juurde tulnud. Vanemad, aidake oma lastel särada ja õpetage neid vastama oma sõnadega. Laste lihtsad ja siirad vastused on isegi aidanud mõnel huvilisel tõe ära tunda. (1. Kor. 14:25.) w18.06, lk 22–23, lõigud 7–9

On hea meeles hoida, et kunagi olime Jumalast kaugel. (Efesl. 2:12.) Jehoova aga tõmbas meid „armastuse paeltega”. (Hoosea 11:4; Joh. 6:44.) Ja Jeesus võttis meid meelsasti vastu, et meist võiksid saada Jumala pere liikmed. Kuna Jeesus on meid, ebatäiuslikke inimesi, lahkelt vastu võtnud, peaks olema mõeldamatu, et põlgame kedagi, keda on samuti sellesse perre kutsutud. Selle maailma lõpu lähenedes on üha rohkem lahkhelisid, eelarvamusi ja vaenulikkust. (Gal. 5:19–21; 2. Tim. 3:13.) Jehoova teenijatena otsime tarkust, mis lähtub ülalt ning mis aitab olla erapooletu ja rahumeelne. (Jaak. 3:17, 18.) Me rõõmustame, kui saame sõpradeks teistest rahvustest inimestega. Me peame kultuurilisi erinevusi rikkuseks ja võib-olla isegi õpime teisi keeli. Nii tehes on meie rahu otsekui jõgi ja õigus nagu merelained. (Jes. 48:17, 18.) w18.06, lk 12, lõigud 18–19

Rooma sõdur ei saanud minna lahingusse ilma jalatsiteta. Tema sandaalidel oli talla all tugev kolmekihiline nahk. Need jalatsid olid vastupidavad ja mugavad. Kui Rooma sõduri jalatsid viisid sõtta, siis kristlase sümboolsed jalatsid aitavad tal kanda sõnumit rahust. (Jes. 52:7; Rooml. 10:15.) Siiski nõuab suu lahtitegemine julgust. „Kartsin klassikaaslastele oma usust rääkida,” tunnistab 20-aastane Bo. „Ma vist häbenesin. Praegu mõtlen, miks küll. Nüüd mulle meeldib oma eakaaslastele kuulutada.” Paljud noored on leidnud, et neil on mõnusam heast sõnumist rääkida, kui nad on hästi ette valmistanud. w18.05, lk 29, lõigud 9–11

Jeesus ütles apostlitele: „Ma ... annan teile oma rahu.” (Joh. 14:27.) Kuidas aitab see kingitus – Jeesuse rahu – meil vilja kanda? Kui peame vastu, tunneme oma südames kestvat rahu, sest teame, et meie teod on Jehoovale ja Jeesusele meelt mööda. (Laul 149:4; Rooml. 5:3, 4; Kol. 3:15.) Jeesus väljendas soovi, et apostlite rõõm „saaks täielikuks”, ja selgitas, kui oluline on ennastohverdav armastus. (Joh. 15:11–13.) Pärast seda ta ütles: „Ma nimetan teid ... sõpradeks.” Kui kallis kingitus – sõprus Jeesusega! Mida apostlitelt oodati, et nad võiksid tema sõpradeks jääda? Jeesuse sõnad olid: „Et te läheksite ja kannaksite vilja.” (Joh. 15:14–16.) Umbes kaks aastat varem oli Jeesus andnud neile niisuguse juhendi: „Minnes kuulutage: „Taeva kuningriik on lähedal!”” (Matt. 10:7.) Viimasel õhtul enne oma surma innustas ta neid alustatud töös vastu pidama. (Matt. 24:13; Mark. 3:14.) w18.05, lk 20–21, lõigud 15–16

Noored, otsustage keskendada oma elu Jehoova teenimisele. Selle otsuse täideviimiseks on vaja vaimseid eesmärke. Teiste noorte elu keerleb enamasti lõbutsemise ümber ja ilmselt õhutavad nad ka sind sellist elu elama. Varem või hiljem on sul vaja näidata, kui otsusekindel sa oma valikutes oled. Ära lase end eakaaslastel kaasa kiskuda. Mis aitaks eakaaslaste mõjule vastu seista? Väldi olukordi, kus võib tekkida ahvatlusi. (Õpet. 22:3.) Hoia meeles, millised valusad tagajärjed võivad olla sellel, kui lased end kaasa tõmmata halba tegema. Samuti tunnista, et sa vajad nõu. Alandlikkus aitab sul kuulata oma vanemaid ja küpseid kogudusekaaslasi. (1. Peetr. 5:5, 6.) Kas sina oled piisavalt alandlik, et võtta kuulda mõistlikku nõu? w18.04, lk 28–29, lõigud 14–16

Läkitustes Väike-Aasia kogudustele kiitis Jeesus oma järelkäijaid hea töö eest. Näiteks sõnumit Tüatiira kogudusele alustas ta sõnadega „ma tean su tegusid, armastust, usku, teenistust ja vastupidavust ning seda, et su tegusid on praegu rohkem kui algul”. (Ilm. 2:19.) Jeesus kiitis neid aktiivsema tegevuse ja ka omaduste eest, mis olid nende heade tegude ajendiks. Kuigi tal oli vaja mõningaid Tüatiira kristlasi manitseda, algas ja lõppes tema sõnum julgustusega. (Ilm. 2:27, 28.) Kogudusepeana on Jeesusel võim kõigi koguduste üle. Tal pole kohustust meid meie töö eest tänada. Siiski peab ta kiitust väga tähtsaks. Jeesus on hea eeskuju kogudusevanematele. w19.02, lk 16, lõik 10

Esimese sajandi juhtiv kogu julgustas kõiki kristlasi, sealhulgas neid, kes olid eestvedajad. Juhtiv kogu saatis kaks oma liiget, Peetruse ja Johannese, samaarlaste eest palvetama, et nood saaksid püha vaimu. (Ap. t. 8:5, 14–17.) Mõelda vaid, kui tore oli Filippusel ja tema õpilastel näha juhtiva kogu vendi neid toetamas! Nüüdne Jehoova tunnistajate juhtiv kogu julgustab peetellasi ja teisi eriteenijaid. Ja mitte ainult neid, vaid kõiki vendi ja õdesid üle maailma. Nii nagu esimese sajandi kogudused, rõõmustame meiegi, kui juhtiv kogu meie usku kinnitab. Aastal 2015 üllitas juhtiv kogu brošüüri „Jehoova ootab sind tagasi”, mis annab rohkesti julgustust paljudele, kes vajavad seda oma suhete taastamiseks Jehoovaga. w18.04, lk 19, lõigud 18–20

Inimesed võivad mõelda, et mida rohkem vabadust, seda parem. Kas see on aga nii? Kujuta ette, milline oleks elu, kui poleks ühtegi piirangut. „The World Book Encyclopedia” märgib: „Igas organiseeritud ühiskonnas on seadustega loodud keerukas süsteem, kus vabadused ja piirangud teineteist tasakaalustavad.” „Keerukas” on siin tõesti tabav sõna. Mõelda vaid, kui palju seadusi on inimesed kirjutanud ning milliseid juristide ja kohtunike horde on vaja, et neid kõiki tõlgendada ja hallata. Et saada tõeliselt vabaks, on meil vaja täita kaht tingimust. Esiteks, õppida tundma tõde, ja teiseks, hakata Jeesuse jüngriks. Just nii võime saada tõeliselt vabaks. Ent vabaks millest? Jeesus selgitas edasi: „Igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. ... Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te saate tõeliselt vabaks.” (Joh. 8:34, 36.) w18.04, lk 6–7, lõigud 13–14

Meile meeldib olla koos inimestega, kes hoolivad meist ja meie tunnetest. Nad püüavad panna end meie olukorda ning mõista, mida me mõtleme ja tunneme. Nad märkavad, mis meie elus toimub, ja pakuvad abi, vahel isegi enne, kui jõuame seda paluda. Me oleme neile tänulikud, et nad on meie suhtes osavõtlikud. Kristlastena me soovime olla empaatilised. Kuid seda pole alati lihtne teha. Miks? Üheks põhjuseks on meie ebatäius. (Rooml. 3:23.) Selle tõttu on meil kaasasündinud kalduvus mõelda peamiselt endale. Samuti võib olla põhjuseks meie kasvatus või minevikus kogetu. Veel võib meid mõjutada ümbritsevate inimeste suhtumine. Praegustel viimsetel päevadel ei arvesta paljud teistega, vaid on pigem enesearmastajad. (2. Tim. 3:1, 2.) Kuid Jehoova ja Jeesuse eeskuju aitab meil arendada osavõtlikkust. w19.03, lk 14, lõigud 1–3

Kümnest käsust viimane keelab himustada midagi, mis kuulub teisele. (5. Moos. 5:21; Rooml. 7:7.) Jehoova andis selle seaduse, et õpetada midagi olulist: tema rahvas peab kaitsma oma südant ehk mõtteid ja tundeid. Jehoova teab, et patused teod algavad patustest mõtetest ja tunnetest. Näiteks oli kuningas Taavet üldiselt tubli mees, kuid kord hakkas ta himustama teise mehe naist. See soov viis patuni. (Jaak. 1:14, 15.) Taavet rikkus abielu, püüdis naise abikaasat üle kavaldada ja lõpuks korraldas asjad nii, et mees sai surma. (2. Saam. 11:2–4; 12:7–11.) Jehoova näeb rohkem kui vaid inimese välimust. Ta näeb, millised me oleme sisimas, meie südant. (1. Saam. 16:7.) Ükski mõte, tunne ega tegu ei jää Jehoova eest varjule. Ta otsib meis head ja soovib, et see üha kasvaks. Samas ta tahab, et hülgaksime valed mõtted, et need ei viiks meid valede tegudeni. (2. Ajar. 16:9; Matt. 5:27–30.) w19.02, lk 21, lõik 9; lk 22, lõik 11

Piiblis öeldakse Moosese kohta, et ta „oli tasasem kui kõik teised inimesed maa peal”. (4. Moos. 12:3, allmärkus.) Kas see tähendab, et ta oli nõrk ja otsustusvõimetu ning ei jäänud vastupanu korral kindlameelseks? Nii kirjeldaks mõni tasast inimest, kuid seda see omadus ei tähenda. Mooses oli tugev, otsusekindel ja julge jumalateenija. Jehoova abiga seisis ta vapralt Egiptuse valitseja ees, juhtis umbes kolm miljonit inimest läbi kõrbe ja aitas Iisraeli rahval alistada nende vaenlasi. Meil pole selliseid katsumusi nagu Moosesel, kuid me puutume iga päev kokku olukordadega, mis panevad meie tasaduse proovile. Meil on aga võimas ajend seda omadust arendada. Jehoova on lubanud, et „tasased pärivad maa”. (Laul 37:11.) Kas sina pead end tasaseks inimeseks? Kas teised peavad sind selliseks? w19.02, lk 8, lõigud 1–2

Juba esimestel inimestel oli südametunnistus olemas. Aadam ja Eeva peitsid end, sest pärast Jehoova seaduse rikkumist nende süda vaevas neid. Õpetamata südametunnistusega inimest võib võrrelda laevaga, mis seilab rikkis kompassiga. Ilma korraliku kompassita merele minna on väga ohtlik, sest tuuled ja hoovused võivad laeva kursilt kõrvale kallutada. Nii nagu täpne ja kontrollitud kompass aitab kaptenil laeva kursil hoida, aitab meid sisemine kompass, südametunnistus. See on sisetunne, mis eristab head halvast ning juhatab meid õigesse suunda. Südametunnistusest poleks kasu, kui see poleks täpne. Välja õpetamata südametunnistus ei hoia inimest tagasi halba tegemast. (1. Tim. 4:1, 2.) Niisugune südametunnistus võib lausa ajendada meid nimetama „halba heaks”. w18.06, lk 16, lõigud 1–3

Meil tuleb märgata ka selliseid ilmalikke ideid, mis väljenduvad varjatumal kujul, ja nendest hoiduda. Näiteks võib meedia edastada uudiseid viisil, mis pooldab mingit kindlat poliitilist vaatenurka. Mõned artiklid võivad ülistada ilmalikke eesmärke ja saavutusi. On filme ja raamatuid, mis kiidavad heaks mõtte, et kõige tähtsam peaks inimesele olema tema ise ja ta perekond. Neid vaadates ja lugedes võib see arusaam tunduda mõistlik, ligitõmbav või lausa õige. Sellised ideed jätavad kõrvale Piibli vaate, et me saame olla õnnelikud vaid siis, kui Jehoova on meie elus esikohal. (Matt. 22:36–39.) See ei tähenda, et oleks vale meelt lahutada. Siiski on hea endalt küsida: „Kas märkan ilmalikke ideid, mis väljenduvad varjatumal kujul? Kas valin hoolikalt, mida mu lapsed vaatavad ja loevad, ning mõtlen, milline on mu enda meelelahutus? Kas aitan oma lastel õppida mõtlema nagu Jehoova, et ilmalikud ideed neid kaasa ei tõmbaks?” w18.11, lk 22, lõigud 18–19

Jehoova on meiega selles mõttes, et pöörab meile kogu oma tähelepanu ja hoolib meist. Pane tähele, mida tunneb Jehoova meie vastu. Ta ütleb: „Kuna sa oled kallis mu silmis, oled sa austatud ja ma armastan sind.” (Jes. 43:4.) Ükski jõud universumis ei ole nii tugev, et kustutaks Jehoova armastuse oma teenijate vastu. Tema truudus meie vastu on kõigutamatu. (Jes. 54:10.) Jehoova pole lubanud, et ta võtab meilt raskused ära. Aga ta ei lase meil probleemide voolus uppuda ega katsumuste tules pöördumatut kahju kogeda. Jehoova lubab olla meiega, kui läbime neid raskusi. Kuidas ta seda teeb? Ta rahustab meid, et suudaksime jääda tema ees laitmatuks isegi surmasuus. (Jes. 41:13; 43:2.) Kui usaldame Jehoova tõotust „Mina olen sinuga”, oleme katsumustes julged ja tugevad. w19.01, lk 3, lõigud 4–6

Kui oled noor, on võib-olla õpetajad, koolinõustajad või teised julgustanud sind pürgima kõrghariduse ja tulusa karjääri poole. Jehoova aga innustab sind valima teist rada. Muidugi soovib ta, et õpiksid koolis hästi ja et suudaksid tulevikus end ära elatada. (Kol. 3:23.) Kui aga jõuab kätte aeg langetada tähtsaid otsuseid, soovib Jehoova, et juhinduksid tema põhimõtetest ja arvestaksid tema eesmärgi ja tahtega sel lõpuajal. (Matt. 24:14.) Jehoova teab, mida tulevik toob ja millal täpselt tuleb sellele maailmale lõpp. (Jes. 46:10; Matt. 24:3, 36.) Samuti tunneb ta meid väga hästi. Ta teab, mis toob meile tõelist õnne ja rahulolu ning mis teeb meid õnnetuks või valmistab meile pettumust. Seega, ükskõik kui arukas tundub mõne inimese antud nõuanne, pole selles mingit tarkust, kui see ei võta arvesse Jumala sõna. w18.12, lk 19, lõigud 1–2

Taavet ütles, et „tasased pärivad maa ja naudivad külluslikku rahu”. Veel ennustas ta: „Õiged pärivad maa ja elavad sellel igavesti.” (Laul 37:11, 29; 2. Saam. 23:2.) Kuidas võisid need tõotused mõjutada inimesi, kes soovisid täita Jumala tahet? Neil oli põhjust oodata, et kui vaid õiged hakkavad maa peal elama, siis see tähendab, et Eedeni aia sarnane paradiis taastatakse. Aja möödudes pööras suurem osa iisraellasi selja nii Jehoovale kui ka õigele jumalateenimisviisile. Seetõttu lasi Jumal babüloonlastel nende maa vallutada ja laastada ning võtta paljud vangi. (2. Ajar. 36:15–21; Jer. 4:22–27.) Siiski ennustasid prohvetid, et 70 aasta pärast naaseb Jumala rahvas oma kodumaale. Need ennustused täitusid, kuid neil on tähendus ka meile. Paradiis tuleb maa peale. w18.12, lk 4, lõigud 9–10

Praeguse maailma pakutav juhatus on sageli vastuolus pühakirjaga. Kuid kas mõned ilmalikud nõuanded võivad olla ajakohasemad kui Piibli nõuanded? Jeesus ütles: „Ometi ilmneb tarkus tegudest.” (Matt. 11:19.) Praegused tehnikasaavutused on olnud tähelepanuväärsed, kuid samas ei ole suudetud lahendada selliseid suuri probleeme nagu sõjad, rassism ja kuritegevus, mis ei lase inimestel olla õnnelikud. Mida öelda kõikelubava suhtumise kohta moraali vallas? Paljud möönavad, et see ei hoia ära, vaid hoopis põhjustab perekondade lagunemist, haigusi ja teisi hädasid. Ent kristlastel, kes võtavad omaks Jumala mõtteviisi, on õnnelik pereelu, parem tervis tänu puhtale eluviisile ja rahumeelsed suhted maailma eri paigus elavate usukaaslastega. (Jes. 2:4; Ap. t. 10:34, 35; 1. Kor. 6:9–11.) Kas ei näita see selgelt, et Jehoova mõtteviis on palju ülevam maailma mõtteviisist? w18.11, lk 20, lõigud 8–10

Kuigi me soovime hoida lähedastega häid suhteid ja kohelda neid lahkelt, tuleb olla ettevaatlik, et me ei teeks neile meeldimiseks oma tõekspidamistes järeleandmisi. Muidugi me tahame sugulastega hästi läbi saada. Samas ei taha me arendada sõprussuhteid nendega, kes ei armasta Jehoovat. Kõik, kes käivad tõeteel, peavad olema pühad. (Jes. 35:8; 1. Peetr. 1:14–16.) Kui õppisime tõde tundma, pidime kõik tegema oma elus korrektiive, et järgida Piibli põhimõtteid. Mõned pidid tegema väga suuri muudatusi. Igal juhul ei tohi me kunagi määrida oma puhast ja püha elu selle maailma mustusega. Kuidas seista vastu ahvatlusele käituda ebamoraalselt? Mõtle, millist hinda maksis Jehoova, et me saaksime olla pühad. Ta lasi oma kallil pojal Jeesus Kristusel meie eest surra. (1. Peetr. 1:18, 19.) Puhtuse säilitamiseks Jehoova ees tuleb meil meeles hoida, kui väärtuslik on Jeesuse lunastusohver. w18.11, lk 11, lõigud 10–11

Paljud täisajalised teenijad ütlevad, et teenistusele keskendumine on aidanud neil muutuvates oludes säilitada tasakaalu. Nende kogemused näitavad, et kui teeme oma olukorras parima ja ootame kannatlikult Jehoovat, suudame säilitada meelerahu. Tõenäoliselt märkame, et uue olukorraga kohanemine on tugevdanud meie sõprust Jehoovaga. Praegusel ajal võib tulla ette ootamatuid muutusi. Meile võidakse anda uus ülesanne Jehoova teenistuses, meil võib tekkida terviseprobleem või tulevad uued perekohustused. Kuid sa võid olla kindel, et Jehoova hoolitseb sinu eest ja aitab sind just õigel ajal. (Heebr. 4:16; 1. Peetr. 5:6, 7.) Püüa teha enda olukorras parim. Palveta Jehoova poole, hoia tema ligi ja õpi end tema hoolde usaldama. Nii saad säilitada meelerahu hoolimata muutustest. w18.10, lk 30, lõik 17; lk 31, lõigud 19, 22

Piiblis on palju lugusid, mis näitavad, kui väga Jehoova oma teenijatest hoolib. Näiteks piibliteks 1. Saamueli 3:1–18 räägib sellest, kuidas Jumal aitas noorel Saamuelil edastada ülempreester Eelile hukkamõistva sõnumi. Moosese seadus käskis lastel austada eakaid, eriti rahva juhte. (2. Moos. 22:28; 3. Moos. 19:32.) Kas sa kujutaks ette, et Saamuel läheks hommikul Eeli juurde ja annaks talle julgelt teada Jumalalt tulnud terava hukkamõistusõnumi? Muidugi mitte. Piiblijutustus ütleb, et Saamuel „kartis Eelile nägemusest rääkida”. Ent kuna Jumal oli Eelile selgelt mõista andnud, et tema oli Saamueli kutsunud, küsis Eeli ise Saamuelilt, mida poiss oli kuulnud, ja ütles talle, et ta ei varjaks sõnagi. Sõnakuulelik Saamuel „rääkis talle kõik ära”. Varem oli Eelile samalaadse sõnumi teatavaks teinud üks jumalamees. (1. Saam. 2:27–36.) See lugu näitab, kui hooliv ja tark on Jehoova. w18.09, lk 23, lõik 2; lk 24, lõigud 4–5

Valetamine on saanud praeguses maailmas tavaliseks. National Geographicu artiklis „Teadlased uurivad, miks me valetame?” öeldakse, et valelikkus on inimeste põhiolemusse sisse kootud. Inimesed valetavad kõige sagedamini enda kaitsmiseks või omakasu pärast. Nad valetavad, et mätsida kinni oma vigu või saada rahalist või mingit muud isiklikku kasu. Artiklis öeldakse, et „me valetame vaevata, väikestviisi ja suurelt, võhivõõrastele, töökaaslastele, sõpradele ja lähedastele”. Mida on valetamine endaga kaasa toonud? Inimestevaheline usaldus on kadunud ja suhted rikutud. Taavet ütles palves Jehoovale: „Sinul aga on hea meel tõest inimese südames.” (Laul 51:6.) Ta teadis, kui tähtis on olla aus seesmiselt. Tõelised kristlased tahavad alati rääkida tõtt. (Sak. 8:16.) w18.10, lk 7, lõik 4; lk 8, lõigud 9–10; lk 10, lõik 19

Kui iisraellased aastal 1513 e.m.a Egiptusest lahkusid, võis neid olla rohkem kui kolm miljonit. Nende kolme või isegi nelja sugupõlve seas oli lapsi, eakaid ja kahtlemata ka puudega inimesi. Sellise tohutu rahvahulga Egiptusest väljaviimiseks oli vaja mõistvat ja hoolivat juhti. Selliseks juhiks oli Jehoova, kes juhtis rahvast Moosese vahendusel. Tänu sellele tundsid iisraellased end turvaliselt, kui lahkusid maalt, mis oli seni olnud nende ainus kodu. (Laul 78:52.) Mida Jehoova tegi, et rahvas end kaitstuna tunneks? Ta viis nad Egiptusest välja organiseeritult, „lahingukorda seatuna”. (2. Moos. 13:18.) See andis rahvale kindlust, et kõik on nende Jumala kontrolli all. Samuti tõendas Jehoova oma kohalolu, juhatades neid päeval pilvega ja öösel tulesambaga. (Laul 78:14.) Nii Jehoova otsekui ütles neile: „Ärge kartke, ma olen teiega, ma juhatan ja kaitsen teid.” w18.09, lk 26, lõigud 11–12

Piibliaegadel olid mõned ustavad jumalateenijad vahel nii masendunud, et soovisid surra. Näiteks Iiob ütles oma vaevades: „Ma põlgan oma elu, ma ei taha enam elada!” (Iiob 7:16.) Joona oli nii pettunud, et ütles: „Nüüd, Jehoova, palun võta mult elu, sest mul on parem surra kui elada!” (Joona 4:3.) Ja ustav prohvet Eelija oli kord nii raskes olukorras, et soovis oma surma. Ta sõnas: „Mulle aitab! Jehoova, võta mult elu.” (1. Kun. 19:4.) Kuid Jehoova pidas oma pühendunud teenijaid kalliks ning soovis, et nad elaksid edasi. Ta ei mõistnud neid hukka, vaid aitas neil surmamõtetest üle saada ja tugevdas neid armastusega, et nad võiksid teda ustavalt edasi teenida. w18.09, lk 13, lõik 4

Jumala kaastöölised on külalislahked. Piibli kreekakeelses osas tähendab „külalislahkusena” tõlgitud väljend sõna-sõnalt „armastus võõraste vastu”. (Heebr. 13:2, allmärkus.) Piiblis on jutustusi, mis õpetavad meid sellist armastust osutama. (1. Moos. 18:1–5.) Otsigem ikka võimalusi teistele head teha, ükskõik kas nad on meie usukaaslased või mitte. (Gal. 6:10.) Sa võid olla Jumala kaastööline, kui pakud majutust täisajalistele teenijatele. (3. Joh. 5, 8.) Nii võite „üksteist oma usuga vastastikku julgustada”. (Rooml. 1:11, 12.) Jumala sõna julgustab mehi pürgima koguduseabiliseks ja -vanemaks. (1. Tim. 3:1, 8, 9; 1. Peetr. 5:2, 3.) Need vennad on Jehoova kaastöölised, sest nad teenivad kogudust vaimsetes asjades ja muul moel. (Ap. t. 6:1–4.) Vennad, kes koguduses ülesandeid täidavad, võivad kinnitada, et teiste teenimine on suurepärane. w18.08, lk 24, lõik 6; lk 25, lõigud 7, 10

Kuigi Timoteos oli ülevaataja, tuli tal kohelda vanemaid mehi kaastundlikult ja lugupidavalt. Kui kaugele me aga selle põhimõtte rakendamisel minema peaksime? Näiteks, kas oleme kohustatud vaatama läbi sõrmede sellele, kui mõni eakas tahtlikult patustab või propageerib midagi, mis Jehoovale ei meeldi? Jehoova ei otsusta pinnapealse mulje põhjal ega tee tahtlikule patustajale erandit lihtsalt seepärast, et ta on eakas. Pane tähele põhimõtet piiblitekstis Jesaja 65:20: „Patustajat tabab needus, olgugi ta saja-aastane.” Samalaadne põhimõte on Hesekieli nägemuses. (Hes. 9:5–7.) On aga üks elatanu, kes väärib alati meie austust ja lugupidamist – Jehoova. (Taan. 7:9, 10, 13, 14.) Seepärast ei karda me anda nõu inimesele, kes seda vajab, ükskõik kui vana ta ka poleks. (Gal. 6:1.) w18.08, lk 11, lõigud 13–14

Meil kui kristlastel on tähtis õppida infot analüüsima ja õigeid järeldusi tegema. (Õpet. 3:21–23; 8:4, 5.) Kui me ei arenda seda oskust, on Saatanal ja tema maailmal lihtsam meie mõtteid moonutada. (Efesl. 5:6; Kol. 2:8.) Alles siis, kui me teame kõiki fakte, suudame teha õigeid järeldusi. Tänapäeval uputatakse inimesed infoga üle. Internet, televisioon ja muu meedia sisaldab lõputult igasugust infot. Sind võidakse pommitada ka meilide ja lühisõnumitega, mida sõbrad ja tuttavad heast südamest saadavad. Kuna tihti levitatakse valeinfot ja pooltõdesid, on meil vaja olla ettevaatlik ja hoolega sõeluda seda, mis meieni jõuab. w18.08, lk 3, lõigud 1, 3

Kui jõudis kätte aeg, et Jumala poeg pidi sündima inimesena, valis Jehoova tema emaks alandliku neiu Maarja. Maarja elas kõrvalises Naatsareti linnakeses, eemal Jeruusalemmast ja selle uhkest templist. (Luuka 1:26–33.) Maarja head vaimsust on näha tema vestlusest oma sugulase Eliisabetiga. (Luuka 1:46–55.) Jehoova tunnustus tuli Maarjale täiesti ootamatult, aga Jehoova oli teda jälginud ja pannud tähele tema ustavust. Kui Jeesus sündis, ei teavitanud Jehoova sellest Jeruusalemma või Petlemma tähtsaid asjamehi. Inglid ilmusid hoopis tavalistele Petlemma lähedal lambaid hoidnud karjastele. (Luuka 2:8–14.) Karjased läksid vastsündinut vaatama. (Luuka 2:15–17.) Kahtlemata üllatas Maarjat ja Joosepit, et Jeesust sellisel moel tunnustati! w18.07, lk 9–10, lõigud 11–12

Miks Jehoova Saalomoni peale vihastus? Piibel ütleb: „Tema süda oli pöördunud ära Iisraeli Jumalast Jehoovast, kes oli end talle kaks korda ilmutanud ja oli teda hoiatanud, et ta ei hakkaks käima teiste jumalate järel. Aga Saalomon ei kuuletunud Jehoova käskudele.” Seepärast jäi Saalomon Jumala soosingust ilma. Tema järeltulijad ei saanud enam valitseda kogu Iisraeli rahva üle ja neil oli palju hädasid sadu aastaid. (1. Kun. 11:9–13.) Kui ka meie valime enda sõbraks neid, kes ei tunne Jehoova seadusi või ei pea neist lugu, satub meie sõprus Jehoovaga väga suurde ohtu. Mõni koguduseliige ei teeni Jehoovat südamest. Meil võib olla sugulasi, naabreid, töö- või koolikaaslasi, kes Jehoovat ei teeni. Kui me veedame palju aega koos inimestega, kes ei pea Jehoova seadusi kalliks, võib see mõjutada meid nii palju, et meie sõprus Jehoovaga kaob. w18.07, lk 19, lõigud 9–10

Saatan kasutab filme ja telesaateid, et propageerida oma mõtteviisi. Ta teab, et mingi lugu võib korda saata enamat, kui lihtsalt meelt lahutada. See mõjutab meie mõtteid, tundeid ja tegusid. Ka Jeesus jutustas erinevaid lugusid, et inimesi õpetada. Nende lugude hulgas olid näiteks mõistujutud halastajast samaarlasest ning kadunud pojast, kes lahkus kodust ja raiskas ära oma pärandi. (Matt. 13:34; Luuka 10:29–37; 15:11–32.) Need, keda on nakatanud Saatana mõtteviis, võivad oma lugudega rikkuda meie mõtlemist. Meil on vaja olla tasakaalukad. Filmid ja telesaated võivad olla õpetlikud ja lahutada meie meelt, ilma et oleksid meile kahjulikud. Kuid me peame olema ettevaatlikud. Kui valime meelelahutust, on tark mõelda, kas ei õpeta see äkki seda, et patustele ihadele järeleandmises pole midagi halba. (Gal. 5:19–21; Efesl. 2:1–3.) Mida tuleks ette võtta, kui avastame, et mingi film või saade edendab Saatana mõtteviisi? Me peaksime sellest hoiduma kui ohtlikust nakkusest. w19.01, lk 15–16, lõigud 6–7

Nii nagu sõduri kiiver kaitses tema aju, kaitseb „päästelootuse kiiver” meie mõistust ja mõtlemisoskust. (1. Tess. 5:8; Õpet. 3:21.) Kuidas võib Saatan panna meid kiivrit peast ära võtma? Mõtle, mida ta proovis teha Jeesusega. Kindlasti teadis Saatan, et Jeesusel on lootus hakata tulevikus inimkonna üle valitsema. Siiski oli Jeesusel vaja oodata Jehoova määratud aega. Enne tuli tal kannatada ja surra. Saatan pakkus, et tema lootus võiks täituda juba varem. Ta ütles, et kui Jeesus tema ees korra kummardab, saab ta kõik ja kohe. (Luuka 4:5–7.) Nii on ka meiega. Saatan teab, et Jehoova on lubanud anda meile ainelist vara uues maailmas. Meil tuleb aga oodata ja võib-olla kogeda raskusi. Saatan pakub meile ahvatlevaid võimalusi nautida rikkusi juba praegu. Ta tahab, et püüaksime saada endale kõike ja kohe. Ta õhutab meid panema Jumala kuningriigi teisele kohale. (Matt. 6:31–33.) w18.05, lk 30–31, lõigud 15–17

Armas noor, Jehoova tahab, et sa oleksid õnnelik. Keskendu vaimsetele eesmärkidele, kaasates Jehoova kõigisse oma plaanidesse. Mida varem sa sellega pihta hakkad, seda kiiremini koged Jehoova juhatust, kaitset ja õnnistusi. Mõtle kõigile neile tarkadele nõuannetele, mis Jumala sõnasse on talletatud, ja võta kuulda soovitust: „Pea siis oma vägevat Loojat meeles oma nooruspäevil.” (Kog. 12:1.) Koguduse noored on väärt südamlikku kiitust selle eest, et nad on otsusekindlalt keskendunud Jehoova teenimisele. Tublid noored püüdlevad vaimsete eesmärkide poole ja peavad kuulutustööd ülioluliseks. Samuti on nad otsustanud, et ei lase end sellel maailmal ahvatleda. Noored võivad olla kindlad, et nende vaevanägemine tasub end kuhjaga ära. Õed-vennad pakuvad neile lahkelt oma tuge. Ja kui noored Jehoovat pühendunult teenivad, lähevad nende kavatsused korda. w18.04, lk 29, lõigud 17, 19