Juuli

Praegu on „karmid ajad” ja need lähevad veelgi karmimaks, kuni koidab uus päev ja maa peal taastatakse rahu. (2. Tim. 3:1.) Seepärast on kohane endalt küsida, kelle poole vaatavad abi ja juhatuse saamiseks minu silmad. Juba ammu aega tagasi tõdes laulukirjutaja, et abi vajades tuleb tõsta oma silmad Jehoova poole. (Laul 123:1–4.) Ta võrdles Jehoova poole vaatamist sellega, kuidas sulane vaatab oma isanda poole. Mida ta selle võrdlusega silmas pidas? Ta võis mõelda, et sulane vaatab isanda poole toidu ja kaitse saamiseks, aga mitte ainult seda. Sulane tahab aimata kõiki isanda soove ja need täita. Meilgi tuleb vaadata iga päev Jumala sõnasse, et mõista, mis on Jehoova tahe igaühega meist isiklikult, ja täita seda tahet. Ainult siis on kindel, et Jehoova meid hädas aitab. w18.07, lk 12, lõigud 1–2

Jeesuse sõnad viitavad vabanemisele kõige rõhuvamast orjusest, mida inimkond on eales kogenud – patu orjusest. (Joh. 8:34.) Patu tõttu me mitte ainult ei tee seda, mis on halb, vaid see takistab meid ka tegemast seda, mis on õige, ja kasutamast ära kogu oma potentsiaali. Selles mõttes oleme tõesti patu orjad ja seetõttu saab meile osaks masendus, valu, kannatused ja lõpuks surm. (Rooml. 6:23.) Alles siis, kui meie patuahelad on jäädavalt kadunud, saame tõeliselt vabaks, nagu seda oli kunagi esimene inimpaar. Jeesuse sõnad „kui te järgite minu õpetust” näitavad, et vabaks saamisel on mingid tingimused. (Joh. 8:31.) Pühendunud kristlastena ei ela me enam iseendale ning oleme otsustanud alluda piirangutele, mida Jeesus oma jüngritele on seadnud. (Matt. 16:24.) Just nagu Jeesus lubas, saame tulevikus tänu tema lunastusohvrile tõeliselt vabaks. w18.04, lk 7, lõigud 14–16

Jehoova arvestab oma teenijate tunnetega ka siis, kui nende mõtteviis pole õige. Mõtle Joonale. Jumal saatis ta kuulutama kohtusõnumit Niineve elanikele. Kui nad kahetsesid, otsustas Jumal nad hävingust säästa. Kuid Joona polnud sellise otsuse üle sugugi rõõmus. „Temas süttis viha”, sest ta kohtusõnum ei saanud teoks. Jehoova aga oli Joonaga kannatlik ja aitas tal oma suhtumist parandada. (Joona 3:10–4:11.) Lõpuks Joona mõistis, mida Jehoova talle õpetab. Jehoova isegi lasi tal selle loo meile õpetuseks kirja panna. (Rooml. 15:4.) See, kuidas Jehoova on oma rahvaga tegelenud, kinnitab meile, et ta hoolib oma teenijatest. Ta on teadlik meie valust ja kannatustest. Ta mõistab meie sisimaid mõtteid ja tundeid ning piiranguid. Ja ta ei lase meile osaks saada suuremaid katsumusi, kui me suudame kanda. (1. Kor. 10:13.) See on tõesti lohutav! w19.03, lk 15–16, lõigud 6–7

Moosese seaduse järgi ei mõistnud ametisse seatud vanemad mehed kohut mitte ainult selle üle, mis oli seotud Jehoova teenimisega, vaid ka tsiviil- ja kriminaalasjades. Toome mõne näite. Kui iisraellane kellegi tappis, ei mõistetud teda automaatselt surma. Linna vanemad uurisid üksikasju, enne kui otsustasid, kas ta on surma väärt või mitte. (5. Moos. 19:2–7, 11–13.) Vanemad tegelesid ka paljude igapäevaste olukordadega. Näiteks käsitlesid nad vaidlusi omandiõiguse üle ja diskreetseid abieluprobleeme. (2. Moos. 21:35; 5. Moos. 22:13–19.) Kui vanemad olid õiglased ja iisraellased järgisid seadust, siis olid kõik õnnelikud ja rahvas tõi au Jehoovale. (3. Moos. 20:7, 8; Jes. 48:17, 18.) Niisiis mõistame, et Jehoovale läheb korda kõik, mida me teeme. Ta tahab, et kohtleksime teisi õiglaselt ja lahkelt. Ja ta näeb kõike, mida ütleme või teeme, isegi kui oleme üksi. w19.02, lk 23, lõigud 16–18

Kui oleme pinge all, pole kerge jääda tasaseks. Meie sõnad võivad muutuda karmiks ja hääletoon külmaks. Kui oled stressis, mõtle Jeesuse eeskujule. Maise elu viimastel kuudel oli Jeesus tugeva pinge all. Ta teadis, et ta tapetakse ja et ta peab kannatama kohutaval kombel. (Joh. 3:14, 15; Gal. 3:13.) Mõni kuu enne oma surma ta ütles: „Millises vaevas ma küll olen, kuni see on möödas!” (Luuka 12:50.) Ja vaid paar päeva enne surma ütles Jeesus, et ta hing on rahutu. Tema palvest Jumalale väljendus alandlikkus ja kuulekus. (Joh. 12:27, 28.) Jeesus andis end julgelt Jumala vaenlaste meelevalda, kes tapsid ta piinarikkal ja alandaval viisil. Hoolimata pingest ja kannatustest, jäi Jeesus tasaseks ja allus Jehoova tahtele. Kahtlemata on ta kõige silmapaistvam näide inimesest, kes jäi tohutu pinge all tasaseks. (Jes. 53:10.) w19.02, lk 11, lõigud 14–15

Kui kogeme raskusi, võib meil vaja olla julgust, et käia regulaarselt koosolekutel. Mõned vennad ja õed käivad koosolekutel hoolimata leinast, masendusest või terviseprobleemidest. Teised lähevad julgelt koosolekutele, kuigi nende pere või riigivalitsus osutab neile jõulist vastupanu. Mõtle, kuidas meie eeskuju mõjutab neid vendi, kes on usu tõttu vangis. (Heebr. 13:3.) Kui nad kuulevad, et teenime Jehoovat olenemata raskustest, annab see neile jõudu püsida usus, olla julged ja jääda laitmatuks. Kui Paulus oli Roomas vangis, tõi talle suurt rõõmu see, kui kuulis, et tema vennad ja õed teenivad ikka ustavalt Jumalat. (Filipl. 1:3–5, 12–14.) Vahetult enne või kohe pärast vabastamist kirjutas Paulus kirja heebrealastele. Selles kirjas innustas ta ustavaid kristlasi mitte jätma koguduse koosolekutel käimist unarusse. (Heebr. 10:25.) w19.01, lk 28, lõik 9

Saatan on isekas ja ta on hüljanud Jehoova põhimõtted. Ta tahab, et me oleksime sellised nagu tema. Kõikjal meie ümber on inimesi, keda ta on juba suutnud mõjutada. Saatan loodab, et me veedame selliste inimestega aega ning nende seltskond rikub meie mõtteviisi ja head kombed. (1. Kor. 15:33.) Saatan püüab rikkuda meie südant ka nii, et ergutab meid toetuma inimtarkusele, mitte Jehoova juhatusele. (Kol. 2:8.) Näiteks propageerib ta mõtet, et rikkaks saamine peaks olema elus kõige tähtsam. Neil, kes selle nimel tegutsevad, võib see õnnestuda, aga ei pruugi. Kuid igal juhul on nad niivõrd keskendunud raha tagaajamisele, et võivad tuua ohvriks oma tervise, peresuhted ja isegi sõpruse Jumalaga. (1. Tim. 6:10.) Meil on põhjust olla tänulik, et meie tark taevane isa aitab meil suhtuda rahasse tasakaalukalt. (Kog. 7:12; Luuka 12:15.) w19.01, lk 15, lõik 6; lk 17, lõik 9

Juba ammu enne seda, kui Jehoova poeg tuli maa peale ja näitas, kuidas kedagi täiuslikult julgustada, said Jehoova ustavad teenijad aru, et teisi tuleb julgustada. Assüürlaste ähvardusi kuuldes kogus Hiskija kokku oma väepealikud ja Juuda rahva, et neid julgustada. „Ja rahvas sai Juuda kuninga Hiskija sõnadest julgust.” (2. Ajar. 32:6–8.) Iiob vajas ise hädasti lohutust, aga suutis siiski õpetada, kuidas tema „koormavad lohutajad” peaksid teda tegelikult kohtlema. Ta ütles, mida ta nende asemel teeks: „Mina pigem julgustaksin teid oma suu sõnadega, mu huulte troost tooks teile kergendust.” (Iiob 16:1–5.) Iiob sai lõpuks julgustust Eliihult ja Jehoovalt endalt. (Iiob 33:24, 25; 36:1, 11; 42:7, 10.) w18.04, lk 16, lõik 6; lk 17, lõigud 8–9

Jesaja oli juba kirjeldanud, kuidas Jehoova teeb oma rahva tugevaks, öeldes: „Kõrgeim valitseja Jehoova tuleb, võimas jõult, tema käsivars valitseb.” (Jes. 40:10.) Piiblis kasutatakse sõna „käsivars” tihti sümboolses mõttes. See tähendab jõudu. Sõnad „tema käsivars valitseb” tuletavad meile seega meelde, et Jehoova on võimas kuningas. Ta kasutas oma ülimat jõudu, et toetada ja kaitsta oma teenijaid minevikus ning ta kasutab seda ka nende heaks, kes usaldavad teda praegusel ajal. (5. Moos. 1:30, 31; Jes. 43:10, allmärkus.) Jehoova peab oma lubadust teha meid tugevaks eriti just siis, kui vaenlased meid taga kiusavad. Tänapäeval teevad vaenlased mõnes paigas suuri pingutusi, et peatada kuulutustöö või keelustada meie tegevus. Me ei muretse üleliia selliste rünnakute pärast. Jehoova on andnud meile kinnituse, mis täidab meid julguse ja veendumusega. Ta on öelnud: „Pole edu ühelgi relval, mis valmistatakse sinu vastu.” (Jes. 54:17.) w19.01, lk 5–6, lõigud 12–13

Erinevalt loomadest vajab inimene vaimset toitu, mida vaid Looja saab anda. (Matt. 4:4.) Kui sa selle vastu võtad, toob see sulle tarkust, arusaamist ja õnne. Jumal annab sulle vaimset toitu Piibli ning „ustava ja aruka orja” kaudu. (Matt. 24:45.) Kui mitmekesine ja rikkalik see toit küll on! (Jes. 65:13, 14.) Jumalalt tulev vaimne toit annab sulle tarkust ja arendab mõtlemisoskust, mis on sulle kaitseks. (Õpet. 2:10–14.) Tarkus ja mõtlemisoskus aitavad sul näha, millised levinud õpetused on valed. Näiteks võid veenduda, kui väär on väide, et Loojat pole olemas. Samuti mõistad, et raha ja materiaalne vara ei too õnne. Sa suudad hoiduda valedest ihadest ja ennasthävitavast käitumisest. Otsi aina edasi jumalikku tarkust ja mõtlemisoskust ning pea neid väärtuslikuks. w18.12, lk 20, lõigud 6–7

Kas tõesti saabub aeg, mil meie eluiga „on nagu puu eluiga”? Mõned puud elavad tuhandeid aastaid. Et inimesed võiksid elada nii kaua, peaksid nad olema terved. Kui inimesed saaksid elada sellistes tingimustes, mida Jesaja ennustas, oleks see imeline, tõeline paradiis. Ja see ennustus täitub kindlasti! Mõtle sellele, kuidas ennustused tõendavad, et tulemas on paradiis. Jumala õnnistused saavad osaks kõigile inimestele maa peal. Kedagi ei ohusta loomad ega vägivaldsed inimesed. Pimedad, kurdid ja jalust vigased saavad terveks. Inimesed ehitavad endale maju ja kasvatavad vilju. Nad elavad kauem kui puud. Jah, Piibel kinnitab, et selline tulevik ootab meid ees. Siiski võivad mõned väita, et loeme neist ennustustest välja enamat, kui neis tegelikult on. Mis on üks kindel tõend, et maa peale tuleb paradiis? Suurim inimene, kes kunagi on elanud, andis selle tõendi. (Luuka 23:43.) w18.12, lk 5, lõigud 13–15

Meil on võimalik oma mõtlemist muuta. Tähtis on jälgida, mida me oma mõistusse laseme ja millele me mõtleme. Kui mõtiskleme Jehoova mõtete üle, siis tugevneb meie veendumus, et tema seisukohad on alati õiged. See omakorda kasvatab meis soovi mõelda nii nagu tema. Et me saaksime võtta omaks Jehoova mõtteid, ei tohi me lasta „sellel ajastul end vormida”. See tähendab, et me ei lase oma mõistusesse ideid või seisukohti, mis on vastuolus Jumala omadega. Toome ühe näite. Kujutle inimest, kes sööb nii tervislikku kui ka riknenud toitu. Kas seeläbi tema tervis paraneb? Samamoodi poleks palju tolku sellest, kui me toituksime Jehoova mõtetest, kuid samal ajal laseksime oma mõistust rikkuda ilmalikel ideedel. w18.11, lk 21, lõigud 14–15

Me peaks elama iga päev tõega kooskõlas. Meil tuleb kanda tõevööd tihedalt enda ümber. Piibliaegadel toetas vöö sõduri pihta ja kaitses siseorganeid. Selleks pidi vöö olema pingul. Lõtv vöö poleks andnud sellist tuge. Kuidas kaitseb meid tõevöö? Kui hoiame selle tihedalt enda ümber, kaitseb see meid valede mõtete eest ja aitab teha häid otsuseid. Kui meie teele kerkivad ahvatlused või raskused, tugevdab Piibli tõde meie otsusekindlust teha, mis on õige. Justnagu sõdur ei läinud kunagi lahingusse ilma vööta, nii ei taha ka meie kunagi tõevööd lõdvendada või eemaldada. Me tahame hoida seda tihedalt enda ümber, elades tõega kooskõlas. w18.11, lk 12, lõik 15

Piibli tõe õppimine nõuab pingutust ja valmisolekut tuua mistahes ohvreid. Õpetussõnade raamatus on öeldud, et kui oleme ostnud ehk omandanud tõe, tuleb olla valvas, et me seda nii-öelda ära ei müüks. See, et midagi on tasuta, ei tähenda, et sel pole mingit hinda. Heebrea sõna tekstis Õpetussõnad 23:23, mis on tõlgitud vastega „osta”, võib tähendada ka „õpi tundma”. Mõlemad tõlked vihjavad sellele, et inimene, kes soovib saada midagi väärtuslikku, peab selle nimel tegutsema. Kujutle näiteks, et turul pakutakse tasuta banaane. Kas need banaanid ilmuvad imeväel sinu lauale? Ei. Meil tuleb minna turule ja need koju tuua. Seega, kuigi banaanid ei maksa raha, tuleb nende saamiseks siiski midagi teha. Tõe tundma õppimiseks pole vaja raha, aga selleks tuleb vaeva näha. w18.11, lk 4, lõigud 4–5

Jeesus oli kutsunud Peetruse, Jaakobuse ja Johannese koos endaga kõrge mäe otsa. Seal nägid nad erilist nägemust. Piibel ütleb, et Jeesuse nägu hakkas särama ja tema riided hiilgama. Sinna ilmusid Mooses ja Eelija, kes hakkasid temaga rääkima tema tulevasest surmast ja ülesäratamisest. (Luuka 9:29–32.) Seejärel ilmus hele pilv ja taevast kostis Jumala enda häält. See nägemus andis aimu Jeesuse tulevasest hiilgusest ja tema võimust Jumala kuningriigi kuningana. Kahtlemata andis see Jeesusele julgust ja jõudu tulevasteks kannatusteks ning piinarikkaks surmaks. Samuti tugevdas see jüngrite usku, aitas neil tulevikus laitmatuks jääda ja aastaid Jumala antud tööd teha. Umbes 30 aastat hiljem viitas Peetrus sellele nägemusele, mis kinnitab, et see oli tal ikka veel selgelt meeles. (2. Peetr. 1:16–18.) w19.03, lk 10, lõigud 7–8

Mis on üks asi, mis tõelisi kristlasi valereligiooni liikmetest eristab? Selleks on tõe rääkimine. (Sak. 8:16, 17.) Me räägime tõtt võhivõõrastele, töökaaslastele, sõpradele ja lähedastele ning seda nii suurtes kui ka väikestes asjades. Kui oled noor, siis ehk soovid, et eakaaslased sind omaks võtaksid. Seetõttu on mõned noored hakanud elama kaksikelu. Pere ja koguduse keskel paistavad nad olevat kõlbeliselt puhtad, kuid ilmalike noorte seas ja sotsiaalmeedias on täiesti teised inimesed. Nende elu on üks suur vale: nad valetavad oma vanematele, usukaaslastele ja Jumalale. (Laul 26:4, 5.) Jehoova näeb seda, kui ülistame teda ainult huultega, aga meie süda on temast kaugel. (Mark. 7:6.) Kui palju parem on toimida nõuande järgi „Ärgu su süda kadestagu patuseid, vaid karda Jehoovat kogu päev”! (Õpet. 23:17.) w18.10, lk 9, lõigud 14–15

Jumala rahvas on otsekui suur pere, mille liikmed üksteist armastavad. (1. Joh. 4:21.) See armastus ei ilmne tavaliselt mingite suurte kangelastegude kaudu, seda on näha hoopis lugematutest väikestest tegudest ja sõnadest. Kui kohtleme teisi lahkelt ja hoolivalt, siis oleme võtnud „Jumala endale eeskujuks nagu armsad lapsed”. (Efesl. 5:1.) Jeesus jäljendas oma taevast isa täiuslikult. Ta ütles: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ning te saate uut jõudu. ... mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik.” (Matt. 11:28, 29.) Kui järgime Kristuse eeskuju ja hoolime teistest inimestest, siis oleme õnnelikud ja taevasel isal on meie üle hea meel. (Laul 41:1.) Osutagem siis teiste vastu armastust, olles hoolivad perekonnas, koguduses ja kuulutustööl. w18.09, lk 28, lõigud 1–2

Kui vennad ja õed kannatavad looduskatastroofis, saavad teised neid aidates olla Jumala kaastöölised. Üks võimalus on annetada raha. (Joh. 13:34, 35; Ap. t. 11:27–30.) Teine võimalus on abistada koristamis- ja taastamistöödel. Poola õe Gabriela maja hävis üleujutuses peaaegu täielikult, aga kui naaberkoguduste vennad appi tulid, läks tema meeleolu paremaks. „Mis neist kaotatud asjadest ikka rääkida – need on ainult asjad,” ütleb ta. „Ma tahan rääkida hoopis sellest, mida ma võitsin. Ma õppisin, et kristlane olla on erakordne au ja suur rõõm.” Paljud katastroofiohvrid on öelnud, et nad tunnevad end nüüd hoopis rikkamana. Ja need, kes koos Jehoovaga neid aitavad, tunnevad rõõmu andmisest. (Ap. t. 20:35; 2. Kor. 9:6, 7.) w18.08, lk 26, lõik 12

Et oma südant kaitsta, on tarvis mõista, mis seda ohustab, ja kiiresti reageerida. See võib tuletada meelde tööd, mida tegi vahimees. Kuningas Saalomoni päevil seisis vahimees linnamüüril ja andis lähenevast ohust valjult märku. See aitab mõista, mida meil tuleks teha, et Saatan ei saaks meie mõtteviisi rikkuda. Muistsel ajal tegid vahimehed tihedat koostööd väravavalvuritega. (2. Saam. 18:24–26.) Koos kaitsesid nad linna ja tegid kindlaks, et vaenlase lähenemise korral saaks väravad suletud. (Neh. 7:1–3.) Piibli põhjal õpetatud südametunnistus on otsekui vahimees, mis hoiatab meid Saatana püüete eest mõjutada meie mõtteid, tundeid, ajendeid ja soove. Kui südametunnistus annab meile märku, tuleks seda tähele panna ja nii-öelda väravad sulgeda. w19.01, lk 17, lõigud 10–11

Noortele vendadele ei tohiks anda hinnangut isiklikust või kultuurilisest vaatepunktist, vaid Jumala sõnast lähtudes. (2. Tim. 3:16, 17.) Kultuurist mõjutatud ja pühakirjaga vastuolus olevad vaated võivad takistada pädevate vendade ametissemääramist. Ühel maal oli tublil koguduseabilisel palju kaalukaid ülesandeid. Kogudusevanemad küll leidsid, et see vend vastab mõistlikul määral pühakirja nõuetele, et saada kogudusevanemaks, kuid sellegipoolest nad ei soovitanud teda. Mõned eakamad vennad rõhutasid, et ta näeb liiga noor välja, et saada kogudusevanemaks. Kas pole kurb, et see noor vend jäeti kõrvale pelgalt välimuse pärast? Sellist suhtumist on üle maailma paljudes kohtades. On väga oluline, et me toetuksime pühakirjale, mitte isiklikule arvamusele. Vaid nii saame kuuletuda Jeesusele ja lõpetada otsustamise välise mulje põhjal. (Joh. 7:24.) w18.08, lk 12, lõigud 16–17

Meilide ja sõnumite mõtlematus edasisaatmises võib peituda üks oht. Mõnel maal on meie tegevus piiratud või lausa keelatud. Vastased võivad tahtlikult panna ringlema uudiseid, mille eesmärgiks on külvata hirmu või umbusaldust vendade vahel. Mõtle, mis juhtus Nõukogude Liidus. Riiklik Julgeoleku Komitee ehk KGB levitas kuulujutte, et mõned tuntud vennad on Jehoova rahva reetnud. Kahjuks uskusid paljud neid valesid ja jäid seetõttu Jehoova organisatsioonist eemale. Õnneks tuli suurem osa hiljem tagasi, kuid mõned mitte. Nende usulaev oli läinud põhja. (1. Tim. 1:19.) Kuidas meie saaksime sellist katastroofi vältida? Ära levita negatiivseid või kontrollimata uudiseid. Ära ole lihtsameelne. Mõtle, kas sa tead kõiki fakte. w18.08, lk 5, lõik 8

Varaseimates säilinud kreeka käsikirjades pole alati kirjavahemärke. Kas siis Jeesus ütles: „Ma kinnitan sulle, täna sa oled koos minuga paradiisis” või hoopis „Ma kinnitan sulle täna, sa oled koos minuga paradiisis”? Meenuta, mida ütles Jeesus varem oma järelkäijatele. Ta ütles, et Inimesepoeg peab olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd. (Matt. 12:40; 16:21; 17:22, 23; Mark. 10:34; Ap. t. 10:39, 40.) Seega, Jeesus ei läinud paradiisi sel päeval, kui tema ja ta kõrval olev kurjategija surid. Jeesus oli surmavallas, kuni Jumal ta üles äratas. (Ap. t. 2:31, 32.) Kurjategija Jeesuse kõrval ei teadnud, et Jeesus oli teinud lepingu oma ustavate apostlitega, kes saavad olla temaga taevases kuningriigis. (Luuka 22:29.) Samuti polnud see mees ristitud. (Joh. 3:3–6, 12.) Niisiis pidas Jeesus silmas maist paradiisi, ja tema sõnad pidid saama tõeks tulevikus. w18.12, lk 6, lõigud 17–18, 20–21

Iisraellased hakkasid nii ruttu kuldvasikat kummardama! Nad petsid end mõttega, et hoolimata ilmselgest sõnakuulmatusest, on nad ikka Jehoova poolel. Aaron isegi ütles, et vasikakummardamine on „püha Jehoova auks”. Kuidas Jehoova reageeris? Ta tundis end reedetuna ning ütles Moosesele, et rahvas on „talitanud kõlvatult” ja pöördunud teelt, mida ta on käskinud neil käia. Oma „tulises vihas” kaalus Jehoova lausa kogu rahva hävitamist. (2. Moos. 32:5–10.) Siiski otsustas ta iisraellasi mitte hävitada. (2. Moos. 32:14.) Kuigi Aaron oli kuldvasika valmistanud, kahetses ta ja liitus teiste leviitidega, kes näitasid end olevat Jehoova poolel. Sel päeval kaotasid tuhanded inimesed oma elu, kuid need, kes Jehoova poolele asusid, jäid ellu ja ta lubas neid õnnistada. (2. Moos. 32:26–29.) w18.07, lk 20, lõigud 13–16

Mis on kõrgeim tunnustus, mis meile osaks võib saada? See ei ole midagi, mida võib leida teadus-, äri- või meelelahutusmaailmast. See on selline tunnustus, millest Paulus rääkis: „Nüüd, kui te olete Jumalat tundma õppinud, või õigemini, nüüd, kui Jumal tunneb teid, miks pöördute tagasi maailmale omase nõrga ja armetu mõtteviisi juurde ning tahate jälle selle orjusse sattuda?” (Gal. 4:9.) Seda, et kõrgeim valitseja Jehoova tunneb meid ja tahab meiega lähedaseks saada, võib pidada väga suureks tunnustuseks. Me oleme pääsenud tema soosingusse. Meie elu mõte on olla Jehoova sõbrad ja leida tema tunnustust. (Kog. 12:13, 14.) w18.07, lk 7–8, lõigud 3–4

Et meil Jumala seadustest kasu oleks, peame neid armastama ja austama. (Aamos 5:15.) Õpi vaatama kõigele Jehoova pilguga. Kujuta ette, et sul on unehäired. Arst soovitab sul muuta oma toitumis- ja liikumisharjumusi ning muud. Sa proovid ja see mõjub! Muidugi oled oma arstile tänulik. Looja on andnud meile seadused, mis parandavad meie elukvaliteeti, sest neid järgides ei kahjusta patt meid enam nii palju. Mõtle Piibli seadustele, mis keelavad valetamise, petmise, varastamise, hooramise, vägivallatsemise ja deemonitega suhtlemise. (Õpet. 6:16–19; Ilm. 21:8.) Kogedes ise, kui hästi Jehoovale kuuletumine meile mõjub, hakkame Jehoovat ja tema seadusi üha rohkem armastama. w18.06, lk 17, lõigud 5–6

Pilatus kartis Rooma-vastaseid rahutusi. Kas Jeesus võiks neid põhjustada? Jeesus vastas: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast.” (Joh. 18:36.) Ta hoidis poliitikast kaugele, sest pidi hakkama valitsema taevas. Ta ütles Pilatusele, et tema töö maa peal on tõe kohta tunnistust anda. (Joh. 18:37.) Jeesus mõistis, mis on tema ülesanne. Kui meie mõistame oma ülesannet, ei toeta me poliitilisi liikumisi, isegi mitte sisimas. See ei pruugi olla lihtne. „Inimesed meie kandis nõuavad järjest suuremaid ümberkorraldusi,” ütleb üks ringkonnaülevaataja. „Rahvuslus on maad võtnud ja paljud peavad endastmõistetavaks, et poliitiline iseseisvus teeb elu paremaks. On tore näha, et vennad on kaitsnud oma ühtsust, keskendudes hea sõnumi kuulutamisele. Nad teavad, et Jumal on see, kes teeb lõpu ebaõiglusele ja muudele probleemidele.” w18.06, lk 4–5, lõigud 6–7

Tegelikult mainivad vaid kolm Piibli heebreakeelse osa raamatut (1. Ajaraamat, Iiob ja Sakarja) nimetust Saatan, mis tähendab „vastane”. Miks räägiti meie vaenlasest enne messia saabumist nii vähe? Ilmselt ei soovinud Jehoova Saatana isikut liigselt esile tõsta sellega, et oleks temast ja tema tegevusest Piibli heebrea osas pikalt rääkinud. Jehoova peamine eesmärk selle piibliosaga oli aidata inimestel ära tunda messias ja juhatada oma rahvas tema juurde. (Luuka 24:44; Gal. 3:24.) Kui see eesmärk oli saavutatud ja messias ilmunud, kasutas Jehoova Kristust ja tema jüngreid, et paljastada rohkem infot Saatana ja temaga liitunud inglite kohta. See on igati sobiv, kuna just Jeesus ja tema võitud kaasvalitsejad on need, kes Jehoova tahtel purustavad Saatana ja tema käsilased. (Rooml. 16:20; Ilm. 17:14; 20:10.) Pidagem meeles, et Kuradi võim on piiratud. Meie selja taga on Jehoova, Jeesus ja ustavad inglid. Nende abiga suudame oma vaenlasele vastu panna. w18.05, lk 22–23, lõigud 2–4

On selge, et Jehoova peab oma sulasteks vaid neid, kes vilja kannavad. (Matt. 13:23; 21:43.) Niisiis on loogiline, et mõistujutus, mis on kirjas Johannese 15:1–5, ei saa vili tähendada uusi jüngreid, sest igaühel ei avane võimalust uurida Piiblit kellegagi, kellest saab Jeesuse jünger. (Matt. 28:19.) Muidu oleksid kõik need ustavad tunnistajad, kes kogevad oma territooriumil vähest vastukaja, viljatud oksad. Aga see on kujuteldamatu! Kedagi ei saa ju jüngriks sundida. Jehoova ei oleks armastav, kui ta hülgaks oma sulased, kuna nood ei saa hakkama millegagi, mis pole nende võimuses. Kõik, mida Jehoova meil teha palub, on meile jõukohane. (5. Moos. 30:11–14.) Mis on see vili, mida me peame kandma? Jõudsime arusaamisele, et see peab olema midagi igaühele jõukohast. Milles viljakandmine siis seisneb? See seisneb selles, et kuulutame head sõnumit Jumala kuningriigist. (Matt. 24:14.) w18.05, lk 14, lõigud 8–9

Tänapäeval on palju religioonijuhte, keda nimetatakse eri tiitlitega, näiteks pastor, preester, rabi jne. Nagu nende eelkäijad esimesel sajandil, nii ka nemad „püüavad tõde lämmatada” ning „on vahetanud Jumala tõe vale vastu”. (Rooml. 1:18, 25.) Nad õpetavad selliseid valesid nagu põrgutuli, hinge surematus ja reinkarnatsioon. Nad väidavad, et Jumal sallib homoseksuaalset eluviisi ja samasooliste abielu. Poliitikud on samuti valedega inimesi eksitanud. Üks suurimaid valesid aga ootab veel ees, kui nad kuulutavad, et on saavutanud „rahu ja julgeoleku”. Kuid siis „tabab neid ootamatult häving”. Ärgem laskem end eksitada! Nad püüavad varjata tõsiasja, et selle maailma olukord on väga ebakindel. Me teame, „et Jehoova päev tuleb justnagu varas öösel”. (1. Tess. 5:1–4.) w18.10, lk 7–8, lõigud 6–8

Jeesus Kristus julgustab ja juhatab meid. Ta kasutab selleks Jesaja raamatus mainitud „peamehi”, kes on nii võitutest kui ka teistest lammastest kogudusevanemad. See julgustus toetab praegusel raskel ajal kõiki, kes on murekoorma all või tunnevad, et neil pole tegutsemistahet. Kogudusevanemad pole ju „isandad” meie usu üle, vaid meie kaastöölised, et võiksime olla rõõmsad. (Jes. 32:1, 2; 2. Kor. 1:24.) Paulus oli kogudusevanematele heaks eeskujuks. Ta kirjutas tagakiusamise all kannatavatele Tessaloonika kristlastele: „Kuna me olime teisse kiindunud, andsime teile rõõmuga mitte ainult Jumala hea sõnumi, vaid ka iseendid, sest te saite meile väga armsaks.” (1. Tess. 2:8.) Vahel on vaja enamat kui julgustavaid sõnu. See ilmneb neist Pauluse sõnadest Efesose kogudusevanematele, mis on toodud tänases päevatekstis. w18.04, lk 21–22, lõigud 6–8

See, kes „hakkab Jehoovat teenima” ja saab temaga lähedaseks, kogeb seda vabadust. (2. Kor. 3:16.) Iisraellased vaatasid kõrbes Jehoova tegudele vaid inimeste seisukohalt, mitte tema vaatepunktist. Nende südamel ja mõistusel oli justkui kate, nad olid teinud need kõvaks. Vabanemine Egiptusest tähendas neile ainult oma isekate ihade rahuldamist. (Heebr. 3:8–10.) Vabadus, mis on seotud Jehoova vaimuga, on aga rohkem kui vabadus orjusest selle sõna otseses mõttes. Jehoova vaim toob vabastuse millestki sellisest, mida inimesed ise iial saavutada ei suudaks – vabastuse patu ja surma orjusest ning ebajumalateenistusest ja sellega seotud kommetest. (Rooml. 6:23; 8:2.) Milline võrratu vabadus see on! Sellist vabadust võib kogeda isegi vang või ori. (1. Moos. 39:20–23.) w18.04, lk 9, lõigud 3–5