August

Koosolekutel räägitakse sageli sellest, mida Jehoova ja Jeesus on meie heaks teinud. Me püüame jäljendada Jeesust igas eluvaldkonnas, kuna oleme talle tänulikud. (2. Kor. 5:14, 15.) Samuti sunnib süda meid kiitma Jehoovat, kes on korraldanud lunastuse. Üks viis, kuidas teda kiita, on anda koosolekutel südamest tulevaid kommentaare. Me saame näidata armastust Jehoova ja tema poja vastu sellega, kui oleme valmis tooma ohvreid, näiteks selleks, et käia koosolekutel. Paljudel kogudustel toimub nädalasisene koosolek tööpäeva õhtul, kui oleme tõenäoliselt väsinud. Teine koosolek toimub nädalavahetusel, mil teised inimesed üldiselt puhkavad. Kas Jehoova märkab seda, kui tuleme koosolekule hoolimata väsimusest? Loomulikult. Ta näeb ja peab kalliks kõiki meie pingutusi, mida teeme koosolekutel käimiseks. (Mark. 12:41–44.) w19.01, lk 28–29, lõigud 12–13

Jeesus koges omal nahal mõningaid raskusi, mida inimesed kogesid. Näiteks kasvas Jeesus ilmselt üles vaeses peres. Töötades koos kasuisa Joosepiga, õppis Jeesus tegema rasket füüsilist tööd. (Matt. 13:55; Mark. 6:3.) Paistab, et Joosep suri enne Jeesuse teenistuse algust. Seega sai Jeesus tunda kaotusvalu. Ja ta teadis, mida tähendab see, et pereliikmetel pole samad uskumused. (Joh. 7:5.) Need ja teised olukorrad aitasid Jeesusel mõista inimeste raskusi ja tundeid. Jeesuse osavõtlikkus ilmnes eriti hästi siis, kui ta tegi imesid. Ta ei teinud neid pelgalt kohusetundest. Tal oli kahju neist, kes kannatasid. (Matt. 20:29–34; Mark. 1:40–42.) Jeesus tundis inimestele kaasa ja tahtis neid aidata. (Mark. 7:32–35; Luuka 7:12–15.) w19.03, lk 16, lõigud 10–11

Kujutle, millise pinge all võis Jeesus olla oma maise elu viimasel õhtul. Ta võis mõelda, kas ta ikka suudab lõpuni ustavaks jääda. Kaalul oli miljardite inimeste elu. (Rooml. 5:18, 19.) Ja mis veelgi tähtsam, asjaga oli seotud tema Isa maine. (Iiob 2:4.) Sel viimasel õhtul tõusis apostlite keskel „äge vaidlus selle üle, kes on nende seas suurim”. Kuid Jeesus ei ärritunud, vaid oli nendega tasane. Lahkelt, kuid kindlalt selgitas Jeesus, milline peaks olema nende suhtumine. Seejärel ta kiitis oma sõpru, et nad on jäänud tema juurde. (Luuka 22:24–28; Joh. 13:1–5, 12–15.) Me saame Jeesust jäljendada ja jääda rahulikuks ka suure pinge all. Meil on teisi lihtsam sallida, kui hoiame meeles, et me kõik ütleme ja teeme midagi, mis teisi ärritab. (Õpet. 12:18; Jaak. 3:2, 5.) Ja kui näeme teistes midagi head, siis kiitkem neid selle eest. (Efesl. 4:29.) w19.02, lk 11–12, lõigud 16–17

Moosese seaduse järgimine vähendas võimalust, et keegi mõistetakse alusetult süüdi. Kohtualusel oli õigus teada, kes teda süüdistab. (5. Moos. 19:16–19; 25:1.) Ja süüteo tõestamiseks oli vaja vähemalt kahe tunnistaja ütlust. (5. Moos. 17:6; 19:15.) Kuidas olid aga lood siis, kui kuritegu nägi pealt vaid üks tunnistaja? Kurjategija ei saanud loota, et pääseb puhta nahaga. Jehoova nägi tema tegu. Jehoova on meile täiuslik eeskuju. Ta ei käitu kunagi ebaõiglaselt. Ta tasub neile, kes peavad ustavalt kinni tema seadustest, kuid karistab neid, kes kasutavad oma võimu kurjasti. (2. Saam. 22:21–23; Hes. 9:9, 10.) Võib tunduda, et mõned, kes käituvad halvasti, pääsevad karistusest, kuid Jehoova võtab nad määratud ajal vastutusele. (Õpet. 28:13.) Kui nad ei kahetse, saavad nad peagi tunda, kui „hirmus on langeda elava Jumala kätte”. (Heebr. 10:30, 31.) w19.02, lk 23–24, lõigud 20–21

Pole kahtlustki, et Mooses vaatas juhatuse saamiseks Jehoova poole. „Ta jäi kindlaks, otsekui nähes teda, kes on nähtamatu.” (Heebr. 11:24–27.) Vähem kui kaks kuud pärast Egiptusest lahkumist, isegi enne, kui nad jõudsid Siinai mäe juurde, tekkis iisraellastel tõsine probleem. Nad hakkasid virisema, et neil ei ole vett. Nad nurisesid Moosese vastu ja too oli nii meeleheitel, et hüüdis Jehoova poole: „Mis ma pean selle rahvaga tegema? Veidi veel ja nad viskavad mu kividega surnuks!” (2. Moos. 17:4.) Jehoova ütles Moosesele selgelt, et ta peab võtma oma kepi ja lööma Hoorebi kaljut, misjärel tuleb sellest vesi. Piiblist loeme: „Mooses tegigi nõnda Iisraeli vanemate silme all.” Iisraellased kustutasid oma janu ja probleem lahenes. (2. Moos. 17:5, 6.) w18.07, lk 13, lõigud 4–5

Jehoova tugevdab meid oma armastusega näiteks koguduse kaudu. Me saame tema armastusele vastata, kui armastame oma vendi ja õdesid ning seda ka välja näitame. (1. Joh. 4:19–21.) Paulus kutsus kristlasi üles: „Julgustage üksteist ja tugevdage üksteise vaimu, nagu te seda teetegi.” (1. Tess. 5:11.) Kõik koguduseliikmed, mitte ainult kogudusevanemad, saavad jäljendada Jehoovat ja Jeesust, kui nad üksteist lohutavad ja toetavad. (Rooml. 15:1, 2.) Mõned koguduseliikmed võivad emotsionaalsete probleemide korral vajada professionaalset arstiabi ja ravimeid. (Luuka 5:31.) Kogudusevanemad ja teised usukaaslased teadvustavad seda, et neil pole vastavat väljaõpet. Siiski saavad kõik järgida tähtsat üleskutset „lohutage masendunuid, toetage nõrku, olge kannatlikud kõigiga”. (1. Tess. 5:14.) w18.09, lk 14–15, lõigud 10–11

Me tugevdame oma usaldust Jehoova vastu, kui õpime teda paremini tundma. Ainus viis selleks on lugeda hoolega Piiblit ja loetu üle mõtiskleda. Piiblis on usaldusväärseid ülestähendusi sellest, kuidas Jehoova on kaitsnud oma rahvast minevikus. Need annavad meile kindlust, et ta hoolitseb meie eest ka tänapäeval. Mõtle, kui ilusa pildi maalis Jesaja selle kohta, kuidas Jehoova meid kaitseb. Ta võrdleb Jehoovat karjasega ja tema teenijaid talledega. Jesaja kirjutab: „Oma käsivarrega kogub ta tallekesed kokku ja kannab neid põues.” (Jes. 40:11.) Kui tajume Jehoova tugevate käsivarte hella embust, valdab meid turvatunne ja rahu. Et säilitada meelerahu hoolimata raskustest, mõtiskle julgustavate sõnade üle, mis on meie tänases päevatekstis. Need annavad sulle jõudu seista vastu tulevastele raskustele. w19.01, lk 7, lõigud 17–18

Kas sul on eesmärke, mille poole sa püüdled? Võib-olla on su eesmärgiks lugeda iga päev Piiblit. Või soovid parandada oma kõnelemis- ja õpetamisoskust. Mida sa tunned, kui näed enda arengut või kui teised sind kiidavad? Kahtlemata oled väga rõõmus. Ja selleks on ka põhjust, sest oled pannud Jehoova tahte oma elus esikohale ja jäljendad Jeesust. (Õpet. 27:11.) Kui keskendud vaimsetele eesmärkidele, toob see sulle rõõmu ja annab su elule mõtte. Paulus kirjutas: „Olge kindlad, vankumatud ja olgu teil alati palju teha Isanda töös, sest te teate, et teie vaevanägemine Isanda teenistuses ei ole asjatu.” (1. Kor. 15:58.) Inimesed, kes seavad endale ilmalikke eesmärke, pole tõeliselt õnnelikud, isegi kui nad paistavad edukad. (Luuka 9:25.) w18.12, lk 22, lõigud 12–13

Taavet rääkis ajast, mil kõik inimesed maa peal elavad Jumala õigete põhimõtete järgi. (2. Peetr. 3:13.) Ennustus tekstis Jesaja 65:22 ütleb: „Mu rahva eluiga on nagu puu eluiga.” Sellest võib järeldada, et inimesed elavad uues maailmas tuhandeid aastaid. Tekst Ilmutus 21:1–4 räägib, milliseid õnnistusi Jumal inimkonnale lubab, muu hulgas seda, et „enam ei ole surma”. Aadam ja Eeva kaotasid võimaluse elada paradiisis, aga paradiis pole kadunud igaveseks. Jumal on lubanud, et ta õnnistab inimesi maa peal. Taavet kirjutas, et tasased ja õiged pärivad maa ning elavad sellel igavesti. (Laul 37:11.) Jesaja raamatu ennustused aitavad meil hoida kirkana soovi nautida elu paradiisis maa peal. (Jes. 11:6–9; 35:5–10; 65:21–23.) Millal paradiis tuleb? Siis, kui täitub Jeesuse lubadus kurjategijale. (Luuka 23:43.) Ka sina võid olla selles paradiisis. w18.12, lk 7, lõigud 22–23

Kas meil on võimalik täielikult vältida kokkupuuteid ilmaliku mõtteviisiga? Ei ole, sest me ei saa maailmast kuhugi ära minna. (1. Kor. 5:9, 10.) Juba ainuüksi kuulutustööl puutume kokku valede ideede ja uskumustega. Kuid see ei tähenda, et peaksime nende üle mõtisklema jääma või need omaks võtma. Meil tuleks Jeesuse eeskujul lükata kiiresti kõrvale mõtted, mis edendavad Saatana eesmärki. Lisaks sellele saame end kaitsta, kui väldime ebavajalikku kokkupuudet ilmaliku mõtteviisiga. Näiteks tuleb meil olla ettevaatlik sõprade valikul. Piibel hoiatab, et kui suhtleme tihedalt inimestega, kes ei teeni Jehoovat, võib nende mõtteviis meile külge hakata. (Õpet. 13:20; 1. Kor. 15:12, 32, 33.) Samuti peaksime hoolikalt valima meelelahutust. Kui hoidume meelelahutusest, mis propageerib evolutsiooniteooriat, vägivalda või ebamoraalsust, ei lase me enda mõistust mürgitada ideedega, mis „takistavad ... Jumalat tundma õppimast”. (2. Kor. 10:5.) w18.11, lk 21, lõigud 16–17

Kuidas tugevdada oma otsusekindlust tões edasi käia? Üheks viisiks on õpetada Piibli tõde innukalt teistele. Sel moel hoiame kindlalt käes vaimumõõka, mis on „Jumala sõna”. (Efesl. 6:17.) Me kõik saame arendada oskust käsitleda „tõe sõna õigesti”. (2. Tim. 2:15.) Kui kasutame Piiblit, et aidata teistel osta tõde ja hüljata valed, kinnistame Jumala sõnad oma meelde ja südamesse. Nii saame tugevdada oma otsusekindlust käia edasi tões. Piibli tõde on väärtuslik kingitus Jehoovalt. Tänu sellele on meil võimalik olla oma taevase isaga lähedastes suhetes. Suhe Jehoovaga on meie kõige väärtuslikum vara. See, mida oleme seni temalt õppinud, on alles algus. Ta on lubanud meid õpetada igavesti. Hinda tõde nagu kallist pärlit. Osta tõde ja ära seda kunagi müü. (Õpet. 23:23.) w18.11, lk 8, lõik 2; lk 12, lõigud 15–17

Noa kuulutustöö oli ilmselt hoiatuseks veeuputuse eest, sest Jeesus ütles: „Nii nagu oli noil päevil enne veeuputust – inimesed sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, kui Noa läks laeva, ega pööranud toimuvale tähelepanu, kuni tuli veeuputus ja pühkis nad kõik minema –, nii on ka Inimesepoja kohaloleku ajal.” (Matt. 24:38, 39.) Noa kuulutas ustavalt hoiatussõnumit, kuigi sellest ei hoolitud. Meie kuulutame inimestele kuningriigisõnumit, et anda neile teada, mis on Jumala tahe seoses inimkonnaga. Me loodame nagu Jehoovagi, et inimesed seda sõnumit kuulda võtavad ja elama jäävad. (Hes. 18:23.) Oma kuulutustööga majast majja ja avalikes kohtades me ka hoiatame võimalikult paljusid, et Jumala kuningriik teeb praegusele jumalatule maailmale lõpu. (Hes. 3:18, 19; Taan. 2:44; Ilm. 14:6, 7.) w18.05, lk 19, lõigud 8–9

Mida sa peaksid tegema, kui kuningriigitöö sinu riigis keelustatakse ja sult nõutakse vendade kohta infot? Kas peaksid ülekuulajatele rääkima kõigest, mida tead? Mida tegi Jeesus, kui Rooma maavalitseja teda küsitles? Ta järgis põhimõtet „aeg vaikida ja aeg rääkida” ega vastanud talle mõne küsimuse peale mitte midagi. (Kog. 3:1, 7; Matt. 27:11–14.) Sellises olukorras on vaja olla arukas ja ettevaatlik, et mitte seada oma usukaaslasi ohtu. (Õpet. 10:19; 11:12.) Kuidas sul tuleks toimida aga siis, kui su hea sõber või sugulane on teinud ränga patu ja sa oled sellest teadlik? Räägi tõtt. Sul tuleks rääkida kogudusevanematele ausalt ära kõik, mida tead, ja mitte fakte moonutada. Neil on õigus fakte teada, otsustamaks, kuidas oleks eksinut kõige parem aidata, et ta saaks oma suhted Jehoovaga korda. (Jaak. 5:14, 15.) w18.10, lk 10, lõigud 17–18

Kuidas me saame teisi armastusega tugevdada? Üks viis on olla hea kuulaja. (Jaak. 1:19.) Teisi empaatiliselt kuulates väljendame armastust. Sa võiksid taktitundeliselt küsida küsimusi, et saada aimu abivajaja tunnetest. Siis mõistad teda paremini ja oskad aidata. Ka su näoilme peaks peegeldama sinu siirast hoolt tema vastu. Kui usukaaslane soovib rääkida mõnest asjast põhjalikumalt, siis ole kannatlik ja ära katkesta teda. Kannatlikult kuulates mõistad ilmselt paremini tema tundeid. See kasvatab venna või õe usaldust sinu vastu ja tänu sellele on ta rohkem valmis kuulama sinu mõtteid, kui püüad teda trööstida. Kui näitad siirast hoolivust, võid olla teisele tõeliseks lohutuseks. w18.09, lk 14, lõik 10; lk 15, lõik 13

Aeg on hind, mida igaüks meist peab Piibli tõe eest maksma. Kuningriigisõnumi kuulamine, Piibli ja piiblikirjanduse lugemine, iseseisev uurimine ning koosolekuteks valmistumine võtab aega. Meil tuleb osta aega tegevuste arvelt, mis on vähem tähtsad. (Efesl. 5:15, 16, allmärkus.) Kui palju aega võtab Piibli põhitõdede tundma õppimine? See aeg on igal inimesel erinev. Kuid Jehoova tarkuse, teede ja tööde kohta võib igavesti teadmisi omandada. (Rooml. 11:33.) Vahitorni esimeses numbris võrreldi Piibli tõdesid tagasihoidlike õiekestega. Seal öeldi: „Ära rahuldu vaid ühe tõeõiekesega. Kui piisaks ühestainsast, polekski neid rohkem loodud. Nopi neid üha juurde, otsi lisa.” Saame Jehoovat paremini tundma õppida kogu igaviku vältel. Praegu on kõige tähtsam kasutada aega targalt ja noppida nii palju tõeõiekesi, kui olud võimaldavad. w18.11, lk 4, lõik 7

Piibel ergutab abielumehi: „Elage oma naisega targalt.” Seda väljendit võib tõlkida ka „arvestage oma naisega”, „püüdke oma naist mõista”. (1. Peetr. 3:7, allmärkus.) Teise inimese mõistmine ja temaga arvestamine ehk temast hoolimine käivad käsikäes. Näiteks mõistev abielumees teab, et tema naine, kes on talle täienduseks, erineb temast paljuski, kuid pole samas kuidagi alam. (1. Moos. 2:18.) Seepärast arvestab mees oma naise tunnetega ning kohtleb teda väärikalt ja austusega. Hooliv abielumees võtab teiste naistega suheldes arvesse oma naise tundeid. Ta ei flirdi nendega kunagi ega ilmuta nende vastu kohatut huvi; samamoodi peaks see olema sotsiaalmeediat ja internetti kasutades. (Iiob 31:1.) Mees peaks alati jääma oma naisele truuks ja seda mitte ainult armastusest oma naise vastu, vaid ka armastusest Jumala vastu ning soovist talle mitte meelepaha valmistada. (Laul 19:14; 97:10.) w18.09, lk 29, lõigud 3–4

Jumala sõnast õpitu järgi ei ole alati nii lihtne teha, kui tundub. Miks? Näiteks sellepärast, et see nõuab alandlikkust. Viimsete päevade inimesed on „enesearmastajad, rahaarmastajad, hooplejad, üleolevad, ... enesevalitsuseta” – kõike muud kui alandlikud. (2. Tim. 3:1–3.) Isekus on tõesti populaarne. Kuigi me seda taunime, võib mõni meist isekate inimeste saavutusi kadestada. (Laul 37:1; 73:3.) Keegi võib isegi mõelda: „Kas teiste heaolu enda omast ettepoole seadmine on tõesti mõttekas? Kui ma pean ennast vähem tähtsaks, kaotan ehk teiste lugupidamise.” Kui laseme isekal maailmal end mõjutada, võime minetada head suhted usukaaslastega ja teistel on raske pidada meid kristlaseks. Ent kui uurime Piiblist näiteid alandlikest isikutest ja jäljendame neid, läheb meil hästi. w18.09, lk 3, lõik 1

Enne loomist oli Jehoova üksi, aga ta ei mõelnud ainult iseendale. Ta soovis anda elu teistele intelligentsetele olenditele nii taevas kui ka maa peal. Jehoova on õnnelik Jumal ja andmine teeb talle rõõmu. (1. Tim. 1:11; Jaak. 1:17.) Ta õpetab meile andmist, et ka meie oleksime õnnelikud. (Rooml. 1:20.) Jumal lõi inimese enda sarnaseks. (1. Moos. 1:27.) See tähendab, et meil on tema omadused ja me suudame peegeldada tema isiksust. Järelikult võib öelda, et õnne ja rahulduse tundmiseks tuleb meil jäljendada Jehoovat, olles huvitatud teistest ja andes heldelt. (Filipl. 2:3, 4; Jaak. 1:5.) Miks see nii on? Sest Jehoova on inimesed selliseks loonud, ja see on temast väga armastav. Isegi ebatäiuslikena on meil võimalik andmises Jehoovat jäljendada. Jehoova tahab, et inimesed võtaksid temast eeskuju, ja seepärast valmistab talle rõõmu, kui meile meeldib anda. (Efesl. 5:1.) w18.08, lk 18, lõigud 1–2; lk 19, lõik 4

Kristuse järelkäijad panevad hoolega tähele tema sõnu ja ka tegutsevad nende järgi. Nad ei lase elumuredel end eksitada. (Luuka 21:34.) Jeesuse käskude järgimine on neile elus kõige tähtsam ja seda ka keerulises olukorras. Nad püüavad jääda Jehoovale ustavaks, maksku mis maksab. Veel üks viis Jeesust kuulda võtta on teha koostööd nendega, kelle ta on määranud meie seas eestvedajateks. (Heebr. 13:7, 17.) Jumala organisatsioonis on viimastel aastatel tehtud palju muudatusi. Muutunud on näiteks kuulutustöö vahendid ja meetodid, nädalasisese koosoleku formaat ning see, kuidas ehitatakse, renoveeritakse ja hooldatakse kuningriigisaale. Me oleme väga tänulikud heade ja läbimõeldud juhtnööride eest. Võime olla kindlad, et Jehoova õnnistab meie püüdeid järgida tema organisatsiooni õigeaegseid juhendeid. w19.03, lk 10–11, lõigud 11–12

Lugu, milles on kübegi valet, on eksitav. Mõtle iisraellastele, kes Joosua päevil elasid Jordani jõest lääne pool. (Joosua 22:9–34.) Nendeni jõudis kuuldus, et suguharud, kes elavad jõest ida pool, on ehitanud suure ja muljetavaldava altari. See osa loost oli tõsi. Tuginedes sellele infole, järeldasid lääne pool elavad iisraellased, et nende idas asuvad vennad on hakanud Jehoova vastu mässama. (Joosua 22:9–12.) Õnneks saatsid nad enne nende ründamist usaldusväärsed mehed asja uurima. Mis selgus? Need suguharud olid ehitanud altari mitte ohverdamiseks, vaid mälestusmärgiks. See pidi tulevikus meelde tuletama, et ka nemad on olnud ustavad Jehoova teenijad. Kindlasti oli iisraellastel hea meel, et nad ei olnud pooltõe pärast hakanud oma vendade vastu sõdima, vaid uurisid välja kõik faktid. w18.08, lk 5, lõigud 9–10

Nagu Paulus täheldas, võib juhtuda, et isegi tõelised jumalateenijad hakkavad tegema midagi halba ja mõtlevad, et nad on siiski Jehoova ees heas kirjas. See, et keegi tahab olla Jehoova sõber või väidab, et on talle ustav, ei tähenda alati, et ta on Jehoovale meelepärane. (1. Kor. 10:1–5.) Kui Mooses ei tulnud mäelt alla nii kiiresti, kui iisraellased lootsid, muutusid nad kannatamatuks. Kui selle maailma lõpp ei tule nii ruttu, kui me seda tahaksime, võime ka meie muutuda kannatamatuks. Meile võib tunduda, et Jumala tõotused täituvad alles kauges tulevikus või on liiga ilusad, et tõsi olla. Nii võime hakata keskenduma enda maistele soovidele, selle asemel et pidada tähtsaks, mida Jehoova tahab. Aja jooksul võime triivida Jehoovast eemale ja lõpuks teha midagi, mille peale me poleks tulnudki, kui veel vaimselt tugevad olime. w18.07, lk 21, lõigud 17–18

Kui Jehoova tunneb meid isiklikult, ootavad meid imepärased õnnistused. Aga mida teha, et ta tahaks meid tunda? Meil tuleks teda armastada ja talle pühenduda. (1. Kor. 8:3.) Ent suhet taevase isaga tuleb hoida. Nagu Paulus Galaatia kristlastele kirjutas, ei tohi me sattuda „maailmale omase nõrga ja armetu mõtteviisi” orjusse, mis muu hulgas võib tähendada maailma tunnustuse taotlemist. (Gal. 4:9.) Neid esimese sajandi kristlasi Jumal juba tundis. Kuid mõned neist olid pöördumas tagasi mõttetuste juurde. Pauluse öeldut võiks ümber sõnastada ka nii: „Kas te tõesti tahate nüüd, kui olete jõudnud nii kaugele, tagasi pöörduda selle väärtusetu juurde, mis te seljataha jätsite?” w18.07, lk 8, lõigud 5–6

Õnneks ei pea me õppima katse ja eksituse meetodil, et teada saada, mis tagajärg on Jumala seaduste rikkumisel. Me võime õppida Jumala sõnasse kirja pandud üleastumistest. Jumala õpetus on parim ja me laseme end tal õpetada, kui loeme tõestisündinud piiblilugusid ja paneme oma pea tööle. Näiteks võiksid lugeda, kuidas Taavet rikkus abielu Batsebaga, ja kujutada ette tema hingepiina pärast seda. (2. Saam. 12:7–14.) Siis küsi endalt järgmised küsimused. Kuidas oleks Taavet saanud vältida südamevalu, mida põhjustas abielurikkumine? Kui mina tunneksin samasugust kiusatust, siis kas suudaksin oma pilgu ära pöörata? Kas põgeneksin nagu Joosep või annaksin järele nagu Taavet? (1. Moos. 39:11–15.) Patu tagajärgede üle mõtisklemine paneb meid vihkama halba üha kindlama meelega. (Aamos 5:15.) w18.06, lk 17, lõigud 5, 7

Kui inimesed näevad enda ümber ebaõiglust, kisub see neid poliitikasse. Jeesuse päevil oli tuline poliitiline teema maksud. Tol ajal tuli Roomale maksta kõiksuguseid makse, muu hulgas kaupade, maa ja maja pealt. Maksukogujad olid korrumpeerunud, mis tegi probleemi veelgi suuremaks. Nad said osta endale oksjonilt õiguse makse koguda ja teenida nende pealt kasumit. Sakkeus, kes oli Jeerikos maksukogujate ülem, oli saanud rikkaks teistelt raha välja pressides. (Luuka 19:2, 8.) Temasuguseid võis olla palju. Jeesuse vaenlased üritasid teda sõnadest lõksu püüda, lootes, et ta võtab maksuküsimuses mingi seisukoha. Nad küsisid temalt ühedenaarise pearahamaksu kohta. (Matt. 22:16–18.) See oli juutide seas eriti vihatud maks, sest tuletas neile meelde, et nad on Rooma võimu all. w18.06, lk 5–6, lõigud 8–10

See, mida Saatana pakutava eest maksta tuleb, on alati suurem kui tasu. (Iiob 21:7–17; Gal. 6:8.) Miks on meil hea teada, kui suur on Saatana mõju? See aitab meil suhtuda võimukandjatesse tasakaalukalt ja innustab tegema kuulutustööd. Jehoova tahab, et peaksime valitsejatest lugu. (1. Peetr. 2:17.) Ta ootab, et kuuletuksime inimvalitsuste antud seadustele, kui need ei lähe vastuollu tema seadustega. (Rooml. 13:1–4.) Samas teame, et meil tuleb jääda erapooletuks. Me ei eelista üht erakonda või inimvalitsejat teisele. (Joh. 17:15, 16; 18:36.) Me näeme, mida Saatan püüab teha Jehoova nime ja mainega, ning seepärast tunneme suurt soovi õpetada inimestele tõde meie Jumala kohta. Me kanname uhkusega tema nime ja kasutame seda, teades, et armastus tema vastu on kaugelt ülevam kui armastus raha ja asjade vastu. (Jes. 43:10; 1. Tim. 6:6–10.) w18.05, lk 24, lõigud 8–9

Kas abieluprobleemide puhul on lahku elama asumine õigustatud? Piibel ei too välja põhjusi lahku elama asumiseks. Paulus kirjutas: „Kui naisel on uskmatu mees ja mees on nõus temaga kokku jääma, siis ta ärgu jätku meest maha.” (1. Kor. 7:12, 13.) See kehtib ka tänapäeval. Samas on olukordi, kui „uskmatu mees” ei näi olevat „nõus temaga [naisega] kokku jääma”. Näiteks võib mees naist füüsiliselt väärkohelda, nii et naine tunneb, et ta tervis või elu on ohus. Samuti võib mees keelduda oma peret aineliselt toetamast või teha naisel Jumala teenimine võimatuks. Sellistel juhtudel on mõni kristlik naine jõudnud veendumusele, et see näitab selgelt mehe soovimatust temaga kokku jääda, isegi kui too väidab midagi muud. Naine võib tunda, et lahku elama asumine on vältimatu. Teised jälle on sarnases olukorras otsustanud jääda oma mehe juurde, pidada vastu ja püüda olukorda parandada. w18.12, lk 13, lõigud 14, 16; lk 14, lõik 17

Mõistujutus külvajast, Luuka 8:5–8, 11–15, on seeme „Jumala sõnum” ehk kuningriigisõnum. Maa on inimese südameseisund. Hea maa peale kukkunud viljatera idanes, juurdus ja „kandis see sajakordselt vilja”. Seeme juurdus ja kasvatas taime, mis oli valmis vilja kandma. Ja nii nagu nisutaime viljaks on terad, mitte uued nisutaimed, ei ole ka meie viljaks mitte uued jüngrid, vaid kuningriigiseemned, mis on samasugused nagu see, mis külvati meie südamesse. Me toodame neid seemneid juurde iga kord, kui kuulutame kuningriigisõnumit. (Luuka 6:45; 8:1.) See mõistujutt õpetab meile, et nii kaua kui me kuulutame kuningriiki, kanname ka vilja. w18.05, lk 14, lõigud 10–11

Paulus oli alati valmis oma vendi julgustama. Aga mitte ainult seda. Ta ütles suisa: „Ma annan rõõmuga teile kõik, mis mul on, ka iseenda.” (2. Kor. 12:15.) Koguduseliikmed saavad uut jõudu, kui vanemad ei piirdu nende julgustamisel ja kosutamisel pelgalt sõnadega, vaid tunnevad nende vastu siirast huvi ja aitavad kus vaja. (1. Kor. 14:3.) Kellegi vaimu tugevdamiseks tuleb talle võib-olla nõu anda. Kogudusevanemate nõu on kergem kuulda võtta, kui nad annavad seda julgustavalt, nii nagu Piiblis on näidatud. Jeesus tegi seda väga hästi. Pärast ülestõusmist tuli tal anda Väike-Aasia kogudustele tõsist nõu, aga pane tähele, kuidas ta seda andis. Enne Efesose, Pergamoni ja Tüatiira kogudustele nõu andmist kiitis ta neid soojalt. (Ilm. 2:1–5, 12, 13, 18, 19.) Kogudusevanematel tasub Kristuse eeskuju silmas pidada, kui nad peavad nõu andma. w18.04, lk 22, lõigud 8–9

Kui oled lapsevanem, teed kahtlemata kõik, et su lapsed sõna otseses mõttes haigeks ei jääks. Näiteks hoiad sa kodu puhtana ja kõrvaldad sealt kõik, mis võiks põhjustada mingit haigust. Samamoodi on tarvis lapsi kaitsta selliste filmide, telesaadete, elektrooniliste mängude ja veebisaitide eest, mis võivad neid nakatada Saatana mõtteviisiga. Jehoova on andnud sulle ülesande hoolitseda laste vaimsuse eest. (Õpet. 1:8.) Seepärast ära kõhkle kehtestada oma kodus Piiblil põhinevaid reegleid. Selgita oma lastele, mida nad tohivad vaadata ja mida mitte ning aita neil mõista oma otsuste põhjuseid. (Matt. 5:37.) Kui lapsed saavad vanemaks, siis õpeta neid Jehoova põhimõtete abil ise otsustama, mis on õige ja mis väär. (Heebr. 5:14.) Ja pea meeles, et lapsed õpivad küll sinu sõnadest, aga veelgi rohkem su tegudest. (5. Moos. 6:6, 7; Rooml. 2:21.) w19.01, lk 16, lõik 8

Kui oled noor, siis saa sõbraks ka vanemate kristlastega. Küsi neilt, mis on aidanud neil kõik need aastad ustavalt teenida, ja sa võid õppida nii mõndagi, mis on julgustav sulle ja neile. Me kõik, nii noored kui ka vanad, võime tervitada uusi saali tulijaid. Kuulutustöökoosoleku juhataja saab aidata eakaid, et nende valgus paistaks. Kas territoorium sobib neile? Kas oleks parem, kui keegi noorem läheks nendega kaasa, et neid toetada? Ole mõistev nendega, kelle tervis ei luba teha niipalju, kui nad tahaksid. Hoolivuse ja arukusega saad aidata noori ja vanu, kogenuid ja kogenematuid, nii et kõigil on võimalik head sõnumit innukalt kuulutada. (3. Moos. 19:32.) w18.06, lk 23, lõigud 10–12

Me ei tohiks võtta endastmõistetavalt seda, et Jehoova on meid patu ja surma orjusest vabastanud. Tänu lunastusele saame teenida Jumalat puhta südametunnistusega ning hea meelega. (Laul 40:8.) Lisaks sellele, et oleme oma vabaduse eest tänulikud, tahame olla hoolsad, et seda mitte valesti kasutada. Peetrus hoiatas, et me ei õigustaks vabadusega oma valesid soove. See hoiatus meenutab meile, mis juhtus iisraellastega kõrbes. Samasugune oht või isegi suurem varitseb ka meid. Saatan ja tema maailm pakuvad meeletult valikuid, mida kõike võiks endale selga panna ja kuidas välja näha, mida süüa ja juua, kuidas vaba aega veeta ja meelt lahutada ja nii edasi. Kavalad turundajad kasutavad tihti kütkestavaid inimesi, et ahvatleda meid muretsema asju, mida tegelikult vaja pole. Kerge on langeda sellisesse lõksu ja kasutada oma vabadust valesti. w18.04, lk 9–10, lõigud 7–8