September

Jeesus oli osavõtlik Marta ja Maarja vastu. Kui ta nägi nende sügavat kurbust Laatsaruse surma pärast, voolasid ta silmist pisarad. (Joh. 11:32–35.) Ta ei nutnud selle pärast, et oli kaotanud kalli sõbra. Ta ju teadis, et äratab Laatsaruse üles. Jeesus nuttis, sest mõistis oma lähedaste sõprade südamevalu. Me õpime palju Jeesuse osavõtlikkusest. Meile läheb südamesse see, kuidas ta teisi kohtles. Meile annab jõudu teadmine, et Jeesus valitseb praegu Jumala kuningriigi kuningana. Peagi kaotab ta kõik kannatused. Kuna Jeesus elas maa peal inimesena, on ta sobivaim isik, kes võiks aidata inimkonnal paraneda Saatana valitsuse tekitatud haavadest. Me oleme tõesti rõõmsad, et meil on kuningas, kes suudab meile meie nõrkustes kaasa tunda. (Heebr. 2:17, 18; 4:15, 16.) w19.03, lk 16–17, lõigud 12–13

Me teeme oma parima, et aidata teistel Jumalat tundma õppida, kuid meie osa ei ole kõige tähtsam. (1. Kor. 3:6, 7.) Jehoova on see, kes tõmbab inimesi enda juurde. Ja lõpuks sõltub ju iga inimese südameseisundist see, kuidas ta heale sõnumile reageerib. (Matt. 13:4–8.) Pea meeles, et enamik inimesi ei võtnud Jeesust kuulda, kuigi ta oli parim õpetaja, kes kunagi on elanud. Seega, me ei peaks masenduma, kui paljud meie sõnumit kuulda ei võta. Häid tulemusi kuulutustööl toob osavõtlikkus. Tänu sellele tunneme oma tööst rohkem rõõmu. Samuti teeb meie hoolivus hea sõnumi kuulda võtmise kergemaks neile, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”. (Ap. t. 13:48.) „Niisiis, kuniks on veel võimalust, tehkem head kõigile.” (Gal. 6:10.) Nõnda saame tunda rõõmu sellest, et toome au oma taevasele isale. (Matt. 5:16.) w19.03, lk 25, lõigud 18–19

Kuningas Taavet kirjutas: „Jehoova on suur ja väärib ülimat kiitust.” (Laul 145:3.) Taavet armastas Jehoovat ja see ajendas teda kiitma Jumalat „keset kogudust”. (1. Ajar. 29:10–13; Laul; 40:5.) Üks viis, kuidas me saame Jehoovat kiita, on kristlikel koosolekutel vastamine. Meile meeldib koosolekutel kuulda erisuguseid kommentaare. Kui tore on see, kui väike laps annab lihtsa ja siira vastuse! Või kui keegi jagab vaimustunult mõne pärli, mille ta hiljuti avastas. Samuti oleme rõõmsad, kui näeme, et keegi, kes on uje või alles õpib meie keelt, võtab julguse kokku ja vastab. (1. Tess. 2:2.) Kuidas me saame näidata, et oleme neile tänulikud? Me võiksime neid peale koosolekut kiita. Samuti saame väljendada tänu sellega, et osaleme ise arutelus. Sel viisil me mitte ainult ei saa koosolekutel julgustust, vaid jagame seda ka ise. (Rooml. 1:11, 12.) w19.01, lk 8, lõigud 1–2; lk 9 lõik 6

Kümme meest olid meeleheitel. Neil oli pidalitõbi ja nende tulevik näis lootusetu. Kuid ühel päeval nägid nad eemalt suurt õpetajat Jeesust. Nad olid kuulnud, et Jeesus on tervendanud inimesi igasugustest haigustest. Seepärast nad hüüdsid: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!” Jeesus tegigi nad kõik terveks. Kahtlemata tundsid nad kõik tänumeelt, ent ainult üks neist väljendas seda Jeesusele. See terveks saanud samaarlane „ülistas Jumalat valju häälega”. (Luuka 17:12–19.) Nagu see samaarlane, soovime ka meie tänada neid, kes on meie vastu lahked. Jehoova on meile tänu väljendamises eeskujuks. Näiteks annab ta tasu neile, kes on talle meelepärased. (2. Saam. 22:21; Laul 13:6; Matt. 10:40, 41.) Pühakiri ergutab meid: „Võtke siis Jumal endale eeskujuks nagu armsad lapsed.” (Efesl. 5:1.) Nii et üks tähtsamaid põhjuseid, miks me oma tänu väljendame, on see, et me tahame järgida Jehoova eeskuju. w19.02, lk 14, lõigud 1–2, 4

Noor koolitüdruk keeldub lugupidavalt võtmast osa ühe püha tähistamisest, et olla Jehoovale meelepärane. Uje noormees koputab kuulutustööl selle koolikaaslase uksele, kes on Jehoova tunnistajate üle nalja heitnud. Ülemus palub mehel, kes oma pere ülalpidamiseks kõvasti töötab, teha midagi seadusvastast. Riskides töö kaotamisega, selgitab mees ülemusele, et Jehoova teenijana tahab ta olla aus ja täita seadust. (Rooml. 13:1–4; Heebr. 13:18.) Millised omadused ilmnevad nende kolme Jehoova teenija juures? Näiteks julgus ja ausus. Kuid üks omadus on eriti väärtuslik. See on laitmatus. Nad kõik soovivad olla Jehoovale ustavad ja keelduvad tegemast järeleandmisi tema põhimõtetes. Laitmatus ajendab neid nii tegutsema. Jehoova tunneb kahtlemata uhkust igaühe üle, kes on tema ees laitmatu. Ja me kõik soovime, et taevasel isal oleks meie üle hea meel. w19.02, lk 2, lõigud 1–2

Moosese seadus kaitses eriti neid, kes ise ei saanud end kaitsta, nagu orbusid, leski ja võõramaalasi. Iisraeli kohtumõistjatele öeldi: „Sa ei tohi väänata muulase ega orvu õigust ega võtta leselt laenu tagatiseks ta pealisriiet.” (5. Moos. 24:17.) Tõepoolest, Jehoova hoolis ka kõige nõrgematest rahva seas. Ja ta karistas neid, kes abitutele liiga tegid. (2. Moos. 22:22–24.) Jehoova soovib, et need, kellele ta on andnud võimu, tunneksid siirast huvi kõigi oma hoolealuste vastu. Ta vihkab seksuaalset väärkohtlemist. Jehoova tahab, et kõiki inimesi, aga eriti nõrku, koheldaks õiglaselt ja kaitstaks. (3. Moos. 18:6–30.) Kui oleme veendunud, et Jehoova kohtleb meid õiglaselt, siis meie armastus tema vastu kasvab. Ja kui me armastame Jumalat ja tema õiglasi põhimõtteid, ajendab see meid teisi armastama ja õiglaselt kohtlema. w19.02, lk 24–25, lõigud 22–26

Kuidas end Saatana mõju eest kaitsta? Mõtleme ühele näitele. Jehoova on õpetanud, et „hoorust, mingisugust kõlvatust ... ärgu isegi mainitagu teie seas”. (Efesl. 5:3.) Kuid mida me teeme, kui oleme koos töö- või koolikaaslastega ja nad hakkavad rääkima ebamoraalsetel teemadel? Vahimees ehk südametunnistus võib meile märku anda. (Rooml. 2:15.) Ent kas me kuulame seda? Meil võib olla kiusatus kuulata hoopis oma kaaslasi või vaadata nende sobimatuid pilte. Siis on aga aeg nii-öelda linnaväravad sulgeda, vahetades teemat või minnes nende juurest minema. Nõuab julgust, et seista vastu kaaslaste survele mõelda või teha midagi väära. Kuid me võime olla kindlad, et Jehoova näeb meie püüdeid ja annab meile jõudu ja tarkust, et Saatana mõtteviisile vastu seista. (2. Ajar. 16:9; Jes. 40:29; Jaak. 1:5.) w19.01, lk 17–18, lõigud 12–13

Saalomon oli väga rikas ja tal oli suur võim. Ta tegi proovi naudingutega, et vaadata, mida head need toovad. (Kog. 2:1–10.) Saalomon ehitas maju, rajas aedu ja parke ega keelanud endale midagi. Kuidas ta end tundis? Kas ta oli rahulolev ja õnnelik? Tema sõnad, mis on tänases päevatekstis, annavad vastuse. Milline võimas õppetund! Kas sa oled tark ja võtad sellest õppust? Jehoova tahab sind säästa valusatest õppetundidest. On vaja usku, et Jumalale kuuletuda ja tema tahe oma elus esikohale panna, aga sa ei pea seda kunagi kahetsema. Jehoova ei unusta kunagi ära sinu tööd ja armastust, mida oled osutanud tema nime vastu. (Heebr. 6:10.) Seega tugevda hoolega oma usku. Siis mõistad, et sinu taevane isa tahab sulle vaid parimat. (Laul 32:8.) w18.12, lk 22, lõigud 14–15

Vaimsel inimesel on usk Jumalasse ja ta püüab omandada Jehoova mõttelaadi. Ta otsib Jumalalt juhatust ja kuuletub talle. (1. Kor. 2:12, 13.) Taavet on selles heaks eeskujuks. Ta laulis: „Jehoova on mu osa, mu liisuosa ja rõõmukarikas.” (Laul 16:5.) Tema „osaks” olid head suhted Jehoovaga ja ta otsis tema juurest varju. (Laul 16:1.) Mis oli selle tulemus? Ta ütles, et ta hing hõiskab. Miski muu ei toonud Taavetile suuremat rõõmu kui lähedased suhted Jumalaga. (Laul 16:9, 11.) Inimesed, kes on keskendunud naudingutele ja rikkuse taotlemisele, ei koge sellist rõõmu, mida Taavet tundis. (1. Tim. 6:9, 10.) Usu kasvatamine Jehoovasse ja tema teenimine annavad sinu elule mõtte ja teevad tõeliselt õnnelikuks. Kuidas oma usku tugevdada? Sul tuleb veeta aega koos Jehoovaga. Selleks on vaja lugeda Jumala sõna, vaadelda tema kätetööd ja mõtiskleda tema omaduste üle, sealhulgas armastuse üle, mida ta sinu vastu osutab. (Rooml. 1:20.) w18.12, lk 25, lõigud 7–8

Need Pauluse sõnad pole pelgalt üldine mõtteavaldus, vaid selge juhend kristlastele pidada abieluliitu pühaks ja suhtuda sellesse kui millessegi väärtuslikku. Kas sina suhtud abiellu samamoodi, eriti kui sa ise oled abielus? Kui suhtud abieluliitu austusega, siis järgid Jeesuse eeskuju. Kord küsisid variserid temalt lahutuse kohta. Vastuseks viitas Jeesus sellele, mida Jumal ütles seoses esimese abieluga: „Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema ning neist kahest saab üks.” Jeesus lisas: „Mis Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.” (Mark. 10:2–12; 1. Moos. 2:24.) Jeesus tõi esile, et Jumal on seadnud abielule alguse ja et see peaks olema püsiv liit. Jumal ei öelnud Aadamale ja Eevale, et abielu võib lahutada. Tema eesmärk oli, et abielu oleks kahe inimese liit, mis jääks kestma igavesti. w18.12, lk 10–11, lõigud 2–4

Kui hakkasime Piiblit uurima, saime teada, mis on Jehoova põhinõuded ja kui tähtis on neile kuuletuda. Mida lähedasemaks me aga Jehoovaga saame, seda paremini me mõistame tema mõtteviisi: seda, mis talle meeldib ja mis mitte ning kuidas ta millessegi suhtub. See mõjutab meie valikuid ja tegusid. Jehoova mõtteviisi tundmaõppimine toob rõõmu, kuid vahel võib olla raske näha kõike tema silmade läbi, sest me oleme ebatäiuslikud. Näiteks ei pruugi olla kerge mõista Jehoova suhtumist kõlbelise puhtuse, ainelise vara, kuulutustöö või vere väärkasutuse kohta. Mida siis teha, et me hakkaksime mõtlema üha rohkem Jehoova moodi? Selleks on vaja oma mõtteviisi uuendada. Meil tuleb Piiblit uurides Jumala mõtteid tundma õppida, õpitu üle mõtiskleda ja viia oma mõtteviis kooskõlla tema omaga. w18.11, lk 23–24, lõigud 2–4

Habakuk elas väga raskel ajal. Teda kurvastas inimeste kurjus ja vägivaldsus. Ilmselt mõtles ta, et millal küll see kurjus lõppeb ja miks laseb Jehoova sel nii kaua kesta. Habakuk vaatas abituna kõikjal valitsevat ebaõiglust ja rõhumist, mida põhjustasid tema enda kaasmaalased. Sel süngel ajal hüüdis ta Jehoovat appi. Võib-olla mõtles ta isegi, et Jehoova ei hooli sellest, mis toimub. Näis, et Jumal ei tegutse piisavalt kiiresti. Kas ka sinul on olnud selliseid tundeid? Kas Habakuk oli kaotanud usalduse Jehoova vastu? Kas ta ei uskunud enam Jehoova tõotustesse? Nii see kindlasti polnud. Ainuüksi see tõsiasi, et ta rääkis oma muredest ja probleemidest Jehoovale, mitte mõnele inimesele, näitas, et ta polnud alla andnud. Kahtlemata oli ta väga mures, sest ei mõistnud, miks Jehoova juba midagi ette ei võta ning miks ta laseb oma teenijal olla nii rängas olukorras. w18.11, lk 14, lõigud 4–5

Kui Jeesus tegi Peetrusele ja Andreasele ettepaneku saada inimesepüüdjaiks, „jätsid nad võrgud maha”. (Matt. 4:18–20.) Muidugi pole kõigil, kes hakkavad tõde õppima, võimalik lihtsalt oma töökohalt minema jalutada. Neil on kohustus hoolitseda oma pereliikmete eest. (1. Tim. 5:8.) Kuid siiski tuleb paljudel, kes õpivad tõde, muuta oma suhtumist ainelistesse hüvedesse ja vaadata üle oma prioriteedid. Mõtle noorele naisele Mariale. Golf oli tema elu. Ta eesmärgiks oli tulutoov karjäär professionaalse golfimängijana. Siis aga hakkas Maria Piiblit uurima. Ta oli rõõmus muudatuste üle, mida tõe tundmaõppimine aitas tal oma elus teha. Maria mõistis, et raske on teha karjääri ja püüda samal ajal rajada häid suhteid Jehoovaga. (Matt. 6:24.) Ta loobus võimalusest saada professionaalseks golfimängijaks. Nüüd teenib ta pioneerina. Maria ütleb, et ta elu on õnnelikum ja mõttekam kui kunagi varem. w18.11, lk 5, lõigud 9–10

30-aastaselt pani Jeesus puutööriistad kõrvale, sest ta teadis, et Jumala sõna õpetamine on palju olulisem. Ta ütles, et üks põhjus, miks Jumal ta maailma läkitas, oli see, et ta kuulutaks head sõnumit Jumala kuningriigist. (Matt. 20:28; Luuka 3:23; 4:43.) Jeesuse elu keskmeks sai hea sõnumi kuulutamine ja ta tahtis, et ka teised temaga liituksid. (Matt. 9:35–38.) Suurem osa meist pole puusepad, aga me kõik oleme hea sõnumi kuulutajad. See töö on nii tähtis, et ka Jumal ise osaleb selles. Meid nimetatakse Piiblis „Jumala kaastöölisteks”. (1. Kor. 3:9; 2. Kor. 6:4.) Ja me mõistame, et „[Jehoova] sõna on läbini tõde”. (Laul 119:159, 160.) Seepärast tahame kuulutustööl tõe sõna õigesti käsitleda. (2. Tim. 2:15.) Me lihvime jätkuvalt oma oskusi, et kasutada veelgi paremini meie peamist tööriista Piiblit, sest soovime õpetada tõde Jehoova, Jeesuse ja kuningriigi kohta. w18.10, lk 11, lõigud 1–2

Kui mees võtab eeskuju Jeesusest, kes on tema pea, siis süveneb naise lugupidamine mehe vastu. (Efesl. 5:22–25, 33.) See omakorda ajendab naist ilmutama mehe vastu hoolivust. Kui lapsevanemad on teineteise vastu hoolivad, on nad heaks eeskujuks oma lastele. Vanematel on ka vastutus õpetada enda lapsi teistega arvestama. Näiteks saavad vanemad neile õpetada, et kuningriigisaalis ei tohi joosta. Vabaajaüritusel võivad vanemad oma lastele öelda, et nad toitu võttes eakamad endast ette laseksid. Kui laps teeb mingi hooliva teo, näiteks avab kellelegi ukse, siis tuleks teda selle eest kiita. See avaldab lastele head mõju ja õpetab neile, et „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”. w18.09, lk 29, lõigud 5–6

Meie kuninga Kristuse juhtimisest on näha, et ta vaatab tulevikku kindlalt. Meil on põhjust rõõmustada heade tulemuste üle, mis on kaasnenud hiljutiste muudatustega. Võiksite oma pere piibliõhtul arutada näiteks selle üle, mida head on teile toonud muudatused seoses nädalasiseste koosolekute või kuulutustööga. Kui mõistame, miks mingid juhendid antakse ja kuidas need meile kasuks tulevad, siis järgime neid rõõmuga. Kahtlemata on meil hea meel selle üle, et meie kirjanduse trükiarvu vähendamine säästab raha ning moodne tehnika võimaldab jõuda hea sõnumiga rohkemate inimesteni. Kasutagem siis võimalusel meie väljaandeid elektroonilisel kujul. Nii saame toetada Kristust, kes soovib, et organisatsiooni raha kasutataks targalt. Kui allume ustavalt Kristuse juhatusele, aitame tugevdada meie vendade-õdede usku ja ühtsust. w18.10, lk 25–26, lõigud 17–19

Kui oleme hellad, võime olla otsekui vastus masendunud kaaslase palvele. (2. Kor. 1:3–6.) Ära oota kaaskristlastelt täiuslikkust. Suhtu neisse tasakaalukalt. Pole realistlik oodata, et nad käituvalt veatult. Selline ootus toob vaid pettumust. (Kog. 7:21, 22.) Pea meeles, et Jehoova on mõistlik selles, mida ta oma teenijatelt ootab. Kui järgime tema eeskuju, aitab see sallida teiste ebatäiust. (Efesl. 4:2, 32.) Selle asemel et jätta kellelegi mulje, et ta ei tee piisavalt, on hoopis parem kiita teda selle eest, mida ta teeb. See võib teda tiivustada. Siiras kiitus tugevdab teisi ning annab neile põhjuse tunda oma teenistuse üle heameelt. Kiitus on palju parem kui teistega võrdlemine, mis võib tekitada kurbust. (Gal. 6:4.) w18.09, lk 16, lõigud 16–17

Jumala tahte täitmine oli Jeesusele otsekui toit. Hea toit teeb olemise mõnusaks, ja samamoodi tugevdab meie usku Jumala tahte täitmine. Tarkus seisneb Jumala juhatuse järgi elamises. (Jaak. 3:13.) Ja tarkuse vili on suurepärane. Piibel ütleb tarkuse kohta: „Ükski ihaldatav asi pole sellega võrreldav. ... See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad. Neid, kes sellest kõvasti kinni hoiavad, kutsutakse õnnelikeks.” (Õpet. 3:13–18.) Jeesus ütles: „Te olete õnnelikud, kui te seda teate ja selle järgi ka teete.” (Joh. 13:17.) Me oleme õnnelikud nii kaua, kui me teeme, mida Jeesus ütleb. Jeesuse õpetuse järgi tuleb tegutseda iga päev, see on meie eluviis. w18.09, lk 4, lõigud 4–5

Jumal andis esimesele inimpaarile ülesande, mis oleks pidanud panema neid mõtlema kaasinimestele, kuigi neid ei olnud veel sündinud. Jehoova õnnistas Aadamat ja Eevat ning ütles, et nad saaksid lapsi, täidaksid maa ja alistaksid selle. (1. Moos. 1:28.) Looja tahtis inimestele siiralt head ja ootas, et nad hooliksid oma tulevastest lastest. Aadama järglaste äramahutamiseks pidi tervest maakerast tehtama paradiis. Selle tohutu ülesande täitmiseks pidi Aadama kasvav perekond tegema tublit koostööd. Paradiisiaia laiendamine oleks tähendanud, et täiuslikud inimesed teevad head koostööd Jehoovaga, jõuavad eesmärgile ja hakkavad siis „puhkama ühes Jumalaga”. (Heebr. 4:11.) Küll see oleks olnud mõnus! Teistele andmine oleks toonud neile suuri õnnistusi ja sügavat rahulolu. w18.08, lk 18, lõik 2; lk 20, lõigud 8–9

Mida teha, kui sinu kohta levitatakse valet? Jeesus ja Ristija Johannes kogesid seda. (Matt. 11:18, 19.) Kuidas Jeesus sellele reageeris? Ta ei kulutanud kogu oma aega ja energiat enda kaitsmisele, vaid õhutas inimesi vaatama fakte – seda, mida ta tegi ja õpetas. Jeesus ütles, et tarkus ilmneb tegudest. (Matt. 11:19.) Meil tasub Jeesusest eeskuju võtta. Ka meie kohta võidakse öelda midagi, mis on ebaõiglane või kriitiline. Me võime ihata õiglust jalule seada ja oma nime puhtaks pesta. Ent on midagi, mis seda teebki. Kui meie kohta räägitakse valet, tuleb meil elada nii, et see kummutada. Nagu Jeesuse käitumine, võib ka meie hea käitumine tühistada valesüüdistused. w18.08, lk 6, lõigud 11–13

Lugudes Kaini, Saalomoni ja iisraellaste sõnakuulmatusest on midagi ühist. Neile kõigile anti võimalus kahetseda ja end muuta. (Ap. t. 3:19.) Jehoova ei kaota kohe lootust nende suhtes, kes valesammu teevad. Aaronile andis Jehoova andeks. Tänapäeval võib Jehoova hoiatada meid piiblilugude, meie väljaannete või mõne usukaaslase lahke nõuande kaudu. Kui võtame hoiatust kuulda, võime olla kindlad, et ta halastab meile. Jumala armul on eesmärk. (2. Kor. 6:1.) See annab meile võimaluse hoiduda jumalakartmatutest tegudest ja seista vastu maailma ihadele. (Tiit. 2:11–14.) Nii kaua, kui elame „praegusel ajastul”, tuleb ette olukordi, kus meie jäägitu pühendumus Jehoovale pannakse proovile. Seiskem alati kindlalt tema poolel. w18.07, lk 21, lõigud 20–21

Kuidas kasvatada soovi Jehoova tunnustuse järele, aga mitte taotleda seda maailmalt? Meil tuleb meeles pidada kahte tähtsat tõsiasja. Esiteks, Jehoova tunnustab alati neid, kes teda ustavalt teenivad. (Heebr. 6:10; 11:6.) Jehoovale on iga tema teenija väärtuslik ja kellegi unustamine oleks tema silmis ülekohtune. Ta „teab õigete teed” ja „kuidas päästa jumalakartlikke inimesi katsumustest”. (Laul 1:6; 2. Peetr. 2:9.) Teiseks, Jehoova tunnustus võib tulla ettearvamatul viisil. Need, kes teevad head vaid selleks, et inimestele muljet avaldada, ei saa Jehoovalt tasu. Miks? Sest nad on kogu oma tasu juba kätte saanud. (Matt. 6:1–5.) Kuid Jeesus sõnas, et tema isa „näeb, mida tehakse salajas”. Jumal näeb heategusid, mida pole tunnustatud, ja tasub igaühele nende eest. w18.07, lk 9, lõigud 8, 10

Peetrus oli segaduses ja mõtles, mida sellega talle öelda taheti. Kohe saabusid aga Korneeliuse saadetud mehed. Peetrus läks püha vaimu juhtimisel koos nendega Korneeliuse juurde. Kui Peetrus oleks otsustanud esmamulje põhjal, poleks ta iial Korneeliuse majja astunud. Juudid ei tõstnud oma jalga mittejuutide elupaika. Miks Peetrus aga kaasa läks, kuigi tal olid nii sügavale juurdunud eelarvamused? Teda oli puudutanud nägemus ja selge kinnitus pühalt vaimult. Kui ta oli Korneeliuse ära kuulanud, ütles ta liigutatult: „Nüüd ma tõepoolest mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva hulgast on talle meelepärane see, kes on jumalakartlik ja teeb, mis on õige.” (Ap. t. 10:34, 35.) Milline vapustav uus arusaam! Ja sellel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. w18.08, lk 9, lõigud 3–4

Meile ei tule ehk pähegi teha midagi, mida Jumal vihkab. Ent kuidas käituda siis, kui pühakirjas ei ole otsest käsku ega keeldu? Kuidas kindlaks teha, mis Jumalale meeldib? Nüüd tuleb mängu Piibli järgi õpetatud südametunnistus. Jehoova armastab meid ja on seepärast andnud meie südametunnistuse jaoks oma põhimõtted. Ta ütleb: „Mina, Jehoova, olen sinu Jumal, kes õpetab sulle, mis on kasulik, kes juhatab sind teel, mida sa peaksid käima.” (Jes. 48:17, 18.) Kui mõtleme hoolega Piibli põhimõtete peale ja laseme neil jõuda oma südamesse, siis häälestame oma südametunnistust. Niimoodi õpetatud südametunnistus aitab teha tarku otsuseid. Põhimõte on kedagi mingis tegevuses juhtiv ja suunav mõte või printsiip, juhtmõte. Jumala põhimõtete mõistmiseks tuleb aru saada tema mõtetest ja põhjustest, miks ta mingi seaduse on andnud. w18.06, lk 17, lõik 5; lk 18, lõigud 8–10

Herodese pooldajad, kes Jeesusele selle küsimuse olid esitanud, lootsid, et kui Jeesus seda maksu taunib, süüdistatakse teda mässule õhutamises. Kui ta aga ütleb, et seda tuleb maksta, võib ta kaotada oma jüngrid. Jeesus oli ettevaatlik ja jäi maksuküsimuses erapooletuks. Ta muidugi teadis, et maksukogujad on korrumpeerunud. Kuid ta ei lasknud end eksitada. Tal oli meeles, et Jumala kuningriik lahendab kõik probleemid. Nõnda on ta oma järelkäijatele eeskujuks. Nad ei tohi teha tegemist ühegi poliitilise küsimusega, ükskõik kui õige ja õiglane see ka ei näi. Kristlased peavad tähtsaimaks „Jumala kuningriiki ja tema õigust”. (Matt. 6:33.) Nad ei asu poliitilise ebaõigluse osas kindlale seisukohale ega võta sel teemal sõna. Paljudel Jehoova teenijatel on õnnestunud oma kunagistest poliitilistest vaadetest lahti saada. w18.06, lk 5–6, lõigud 9–11

Võib-olla peibutas Saatan ustavusetuid ingleid lisaks seksuaalsuhetele ka lubadusega, et nad saavad võimu inimeste üle. Tema eesmärk võis olla naise järeltulija saabumine võimatuks teha. (1. Moos. 3:15.) Igal juhul tegi Jehoova Saatana ja mässumeelsete inglite riugastele lõpu, kui tõi maa peale veeuputuse. Saatan on ebamoraalsuse ja meie eneseuhkuse kasutamisel väga osav. Inglid olid ilmatu aja Jumala ees teeninud, enne kui Saatanaga liitusid. Ent paljud lasid endas juurduda valedel ihadel. Samuti võime meie olla teeninud juba aastakümneid Jumala organisatsiooni maises osas. Kuid isegi selles vaimselt puhtas keskkonnas võivad ebapuhtad ihad juurduma hakata. (1. Kor. 10:12.) On oluline, et me järjepidevalt uuriksime oma südant, heidaksime kõrvale ebamoraalsed mõtted ja seisaksime vastu ebatervele uhkusele. (Gal. 5:26; Kol. 3:5.) w18.05, lk 25, lõigud 11–12

Paulus oli kurb, et juudid ei tahtnud kuningriigisõnumit kuulda võtta. Aga ta ei loobunud neile kuulutamast. Pane tähele, mida ta kirjutas juutide kohta Roomas elavatele kristlastele: „Minu südamesoov ja palve Jumala poole nende eest on see, et nad pääseksid. Ma tunnistan, et nad teenivad Jumalat innukalt, kuid mitte õiget arusaamist mööda.” (Rooml. 10:1, 2.) Pauluse „südamesoov” oli, et juudid pääseksid. (Rooml. 11:13, 14.) Ta anus Jumalalt abi, et ka juutide hulgas oleks neid, kes kuningriigisõnumi vastu võtavad. Ta lisas: „Nad teenivad Jumalat innukalt.” Paulus otsis inimestes head. Ta teadis omast kogemusest, et kui nende inimeste ind õigesse kohta suunata, võiksid neist saada tublid Kristuse jüngrid. w18.05, lk 13, lõik 4; lk 15–16, lõigud 13–14

Me kõik peaksime olema tähelepanelikud, et märgata, kui keegi vajab kosutust. Paulus andis heebrealastele nõu: „Kinnitage rammetuid käsi ja jõuetuid põlvi ning tehke sirgeks tee, mida käite, et see, mis on vigane, ei läheks liigesest välja, vaid saaks hoopis terveks.” (Heebr. 12:12, 13.) Jah, kõik võivad tugevdada teiste vaimu julgustavate sõnadega, isegi väga noored. Paulus andis nõu: „Teie, kes te Kristuse jüngritena teisi armastusest julgustate ja lohutate, väljendate hoolimist, kiindumust ja kaastunnet, tehke mu rõõm täielikuks sellega, et olete üksmeelsed, armastate üksteist, hoiate ühte ning mõtlete ühtemoodi. Ärge tehke midagi kiusu ega eneseupitamise pärast, vaid pidage alandlikult teisi endast ülemaks. Ärge pidage silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu.” (Filipl. 2:1–4.) w18.04, lk 22, lõik 10; lk 23, lõik 12

Mis eesmärgil on Jehoova meid Jeesuse kaudu patu ja surma seaduse alt vabastanud? Selleks, et elaksime oma pühendumistõotuse kohaselt kui „Jumala orjad”. Parim viis, kuidas end kaitsta, et me ei kasutaks oma vabadust valesti ega laseks ilmalikel ambitsioonidel ja soovidel end taas orjastada, on keskenduda vaimsetele eesmärkidele. (Gal. 5:16.) Mõtle patriarh Noale ja tema perele. Nad elasid vägivaldses ja moraalitus maailmas, kuid ei lasknud ümbritsevate inimeste soovidel ja eesmärkidel end segadusse ajada. Kuidas see neil õnnestus? Nad otsustasid tublisti täita Jehoova antud ülesandeid: ehitada laeva, koguda toitu endale ja loomadele ning kuulutada hoiatussõnumit. Piibel ütleb: „Noa tegi kõik nii, nagu Jumal oli teda käskinud. Ta tegi täpselt nii.” (1. Moos. 6:22.) Mis oli tulemus? Noa ja tema pere elasid tollase maailma lõpu üle. (Heebr. 11:7.) w18.04, lk 10, lõik 8; lk 11, lõigud 11–12

Saatan ja deemonid ei kasuta „kogu maailma” eksitamiseks mitte ainult inimvalitsusi, vaid ka valereligiooni ja ärimaailma. (Ilm. 12:9.) Valereligiooni kaudu propageerib Saatan valesid Jehoova kohta. Samuti paistab tal olevat kindel plaan panna võimalikult paljusid Jumala nime unustama. (Jer. 23:26, 27.) Seetõttu on siiraid inimesi, kes enda arvates kummardavad Jumalat, petetud kummardama hoopis deemoneid. (1. Kor. 10:20; 2. Kor. 11:13–15.) Saatan levitab valesid ka ärimaailma kaudu. Näiteks annab see tihtipeale mõista, et kõige õnnelikum on inimene siis, kui ta on ajanud kokku suure varanduse. (Õpet. 18:11.) Need, kes seda valet uskuma jäävad, raiskavad oma elu rikkust teenides, selle asemel et Jumalat teenida. (Matt. 6:24.) Lõpuks lämmatab rahaarmastus nende igasugused soojad tunded Jumala vastu. (Matt. 13:22; 1. Joh. 2:15, 16.) w18.05, lk 23, lõigud 6–7