Veebruar

Õpi oma vendi ja õdesid paremini tundma. Vestle nendega enne ja pärast koosolekut, tee koos nendega kuulutustööd ja kutsu võimalusel külla. Nii võid teada saada, et ebasõbralikuna näiv õde on lihtsalt uje, et materialistlikuna tunduv vend on tegelikult heldekäeline või et koosolekutele tihti hilinev lastega õde peab kodus taluma vastupanu. (Iiob 6:29.) Muidugi ei taha me olla sellised, kes „sekkuvad võõrastesse asjadesse”. (1. Tim. 5:13.) Samas on meil hea oma vendade ja õdede kohta vähemalt midagi teada. Kui õpid paremini tundma usukaaslast, kes sind ärritab, on sul kergem olla tema vastu empaatiline. Usukaaslaste tundmaõppimine nõuab pingutusi. Kui aga järgid piibli nõuannet avardada oma südant, siis jäljendad Jehoovat, kes armastab kõiksuguseid inimesi. (2. Kor. 6:11–13; 1. Tim. 2:3, 4.) w20.04, lk 16–17, lõigud 10–12

Jeesus ütles oma jüngritele enne surma, et nad armastaksid üksteist. Ta teadis, et ennastohverdav armastus aitab neil hoida ühtsust ja taluda teiste viha. Mõtleme näiteks Tessaloonika kogudusele. Juba alates selle koguduse rajamisest kiusati Tessaloonika kristlasi taga. Ent sealsed vennad ja õed pidasid ustavalt vastu ja ilmutasid armastust. (1. Tess. 1:3, 6, 7.) Paulus ergutas neid „armastust veelgi rohkem üles näitama”. (1. Tess. 4:9, 10.) Armastus ajendas neid lohutama masendunuid ja toetama nõrku. (1. Tess. 5:14.) On teada, et Tessaloonika kristlased võtsid Pauluse nõuandeid kuulda, sest oma teises kirjas, umbes aasta hiljem, kirjutas Paulus neile: „Teie armastus üksteise vastu süveneb.” (2. Tess. 1:3–5.) Omavaheline armastus aitas neil taluda katsumusi ja tagakiusamist. w21.03, lk 22, lõik 11

Kui soovime saada auhinda, igavest elu, tuleb meil püsida kristlikul eluteel. (Ap. t. 20:24; 1. Peetr. 2:21.) Kuid Saatan ja tema võimu all olevad inimesed tahavad, et teeksime teistsuguse valiku. Sellised inimesed soovivad, et jookseksime koos nendega. (1. Peetr. 4:4.) Nad naeruvääristavad meie eluviisi ning väidavad, et nende tee on parem ja viib vabadusse. Nende väited on aga lausvaled. (2. Peetr. 2:19.) On väga tähtis valida õige tee. Saatan tahab, et me kõik lõpetaksime jooksmise kitsal teel, mis viib ellu, ja läheksime laiale teele. Sellel teel on palju rohkem inimesi ja sellel on kergem liikuda, ent see viib hävingusse. (Matt. 7:13, 14.) Et me õigelt teelt kõrvale ei kalduks, on meil vaja Jehoovat kuulata ja usaldada. w20.04, lk 26, lõik 1; lk 27, lõigud 5, 7

Viimastel aastatel on Venemaa oma liitlastega tunginud „ilusale maale”. (Taan. 11:41.) Aastal 2017 keelustas praegune põhja kuningas Jehoova tunnistajate tegevuse ning pani mõned meie vennad ja õed vangi. Samuti pani ta keelu alla meie väljaandeid, sealhulgas „Uue maailma tõlke”. Ta konfiskeeris ka Venemaa harubüroo kinnistu ning kuningriigi- ja kokkutulekusaale. Aastal 2018, pärast selliseid sündmusi, ütles juhtiv kogu, et Venemaa oma liitlastega on uus põhja kuningas. Kuid vaatamata sellele, et Jehoova teenijaid on nii rängalt taga kiusatud, ei osale nad mingis valitsusvastases tegevuses. Nad järgivad piibli nõuannet esitada palveid „kõigi võimukandjate eest”, eriti kui need teevad otsuseid, mis võivad mõjutada Jehoova tunnistajate tegevust. w20.05, lk 14, lõik 9

Lapsevanemad, teie lastel on vaja luua lähedased suhted Jumalaga ja ise veenduda, et piibli õpetused on tõesed. Te peaksite olema lastele eeskujuks sellega, et olete ise hoolsad piibliuurijad. Teil tuleb võtta aega, et õpitu üle mõtiskleda. Niimoodi õpivad lapsed tegema sedasama. Vanemad, te peate oma lastele õpetama, kuidas kasutada piibliuurimise abivahendeid, samamoodi nagu õpetaksite seda piibliõpilastele. Nii aitate te lastel kasvatada armastust ja usaldust Jehoova vastu ning „ustava ja aruka orja” vastu, kelle kaudu ta vaimset toitu jagab. (Matt. 24:45–47.) Vanemad, ärge õpetage lastele vaid piibli põhitõdesid. Aidake neil usku tugevdada, õpetades neile „Jumala tarkuse sügavusi” vastavalt nende eale ja võimetele. (1. Kor. 2:10.) w20.07, lk 10, lõik 10; lk 11, lõigud 12–13

Kui palju on tänapäeval ebatäiuslikke inimesi, kes on Jehoova sõbrad? Miljoneid. See sõprus on võimalik tänu sellele, et need inimesed usuvad Jeesuse lunastusohvrisse. Selle alusel lubab Jehoova neil talle pühenduda ja lasta end ristida. Kui keegi need tähtsad sammud astub, ühineb ta miljonite ristitud kristlastega, kes tunnevad rõõmu sõprusest Kõigekõrgemaga. Millest ilmneb, et me peame sõprust Jumalaga kalliks? Nii nagu Aabraham ja Iiob olid Jumalale ustavad tublisti üle saja aasta, peame ka meie jääma Jumalale ustavaks, ükskõik kui kaua oleme teda teeninud. Taanieli sarnaselt tuleks meil hinnata sõprust Jumalaga rohkem kui oma elu. (Taan. 6:7, 10, 16, 22.) Jehoova abiga võime pidada vastu mistahes raskustes ja püsida nõnda tema ligi. (Filipl. 4:13.) w20.05, lk 27, lõigud 5–6

Kuningas Taavet nägi kord üht abielunaist end pesemas. Ta teadis Jehoova põhimõtet, et ei tohi himustada teise mehe naist. (2. Moos. 20:17.) Ilmselt jäi Taavet seda naist, Batsebat, siiski silmitsema. Tema süda otsekui jagunes. Kuigi ta soovis olla Jehoovale meelepärane, hakkas ta Batsebat himustama. Taavet oli juba pikka aega Jehoovat ustavalt teeninud, kuid nüüd andis ta oma isekale soovile järele ja pani toime mitu ränka pattu. Sellega ta teotas Jehoova nime. Samuti kannatasid selle tõttu süütud inimesed, sealhulgas tema enda lähedased. (2. Saam. 11:1–5, 14–17; 12:7–12.) Jehoova aitas Taavetil mõista, kui tõsiselt too on eksinud. Lõpuks sai Taavet oma suhted Jehoovaga korda. (2. Saam. 12:13; Laul 51:2–4, 17.) Taavetile jäi alatiseks meelde, millist valu tõi talle see, et ta oma südant ei valvanud. Kas Jehoova aitas Taavetit, kui too palus: „Liida üheks mu süda”? Jah, sest hiljem räägitakse piiblis Taavetist kui mehest, kelle süda oli täielikult oma Jumala Jehoovaga. (1. Kun. 11:4; 15:3.) w20.06, lk 11, lõigud 12–13

Piibel räägib Jehoova „armastuse paeltest”. Mõtle järgmisele näitele. Kujutle, et oled tormisel merel uppumas ja keegi viskab sulle päästerõnga. Kahtlemata oled selle eest tänulik, sest see aitab sul vee peal püsida. Ent vaid rõngast ei piisa, et ellu jääda. Vesi on külm ja sul on vaja jõuda päästepaati. Sa vajad, et keegi sind nööri abil veest välja tõmbaks. Jehoova ütles eksiteele sattunud iisraellaste kohta, et ta tõmbas neid „armastuse paeltega”, nagu on kirjas tänases päevatekstis. Samasugust abi pakub Jumal tänapäeval neile, kes on tema teenimise katkestanud ning uppunud probleemidesse ja muredesse. Ta tahab, et nad teaksid, et ta armastab neid ja soovib neid enda juurde tõmmata. Selleks võib ta kasutada sind. Meil on tähtis eemalejäänud usukaaslastele kinnitada, et Jehoova armastab neid ja meie samuti. w20.06, lk 27, lõigud 12–13

Kui mõrvati Jeesuse jünger Stefanos, põgenesid paljud kristlased Jeruusalemmast ja „hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria” Küprose ja Antiookiani välja. (Ap. t. 7:58–8:1; 11:19.) Võime vaid kujutleda, mida Jeesuse jüngrid läbi elasid. Siiski kuulutasid nad innukalt head sõnumit kõikjal, kuhu nad läksid, ja rajasid kogudusi üle kogu Rooma impeeriumi. (1. Peetr. 1:1.) Ent tunduvalt suuremad raskused ootasid neid veel ees. Näiteks aastal 50 m.a.j käskis keiser Claudius kõigil juutidel Roomast lahkuda. Seega pidid ka need juudid, kes olid saanud kristlasteks, oma kodud maha jätma ja mujale kolima. (Ap. t. 18:1–3.) Umbes aastal 61 kirjutas Paulus, et tema kaaskristlasi on avalikult solvatud, vangi heidetud ja nende vara on röövitud. (Heebr. 10:32–34.) Ja loomulikult oli kristlaste seas ka vaeseid ja haigeid. (Rooml. 15:26; Filipl. 2:25–27.) w21.02, lk 26–27, lõigud 2–4

Kui kristlane näeb vaeva selle nimel, et oma usku tugevdada, ei saa Saatan ega tema mõjualused teda tõeteelt kõrvale eksitada. (2. Joh. 8, 9.) Meid ei peaks üllatama, et maailm meid vihkab. (1. Joh. 3:13.) Johannes ütles, et „kogu maailm on Saatana võimuses”. (1. Joh. 5:19.) Mida lähemale jõuab selle maailma lõpp, seda vihasemaks Saatan läheb. Ta ei kasuta mitte ainult peent kavalust, nagu ebamoraalseid ahvatlusi või usutaganejate valesid, vaid ka toorest vägivalda. Saatan teab, et tal on jäänud vähe aega, et peatada meie kuulutustöö või murda meie usk. Pole siis ime, et meie tegevusel on mitmes riigis piirangud või on see lausa keelatud. Ent meie vennad ja õed neis maades peavad vapralt vastu. Nad tõestavad, et mida iganes Saatan püüab teha, on meil võimalik jääda võitjaks. w20.07, lk 24, lõigud 12–13

Jehoova lõi inimesed selleks, et nad võiksid igavesti elada tema loodud imekenal planeedil. Ent kui Aadam ja Eeva mässasid oma taevase isa vastu, langes nende peale patu ja surma vari. (Rooml. 5:12.) Mida Jehoova ette võttis? Ta andis kohe teada, kuidas ta inimkonna päästab. (1. Moos. 3:15.) Jehoova otsustas tuua oma poja Jeesuse lunastusohvriks, et vabastada Aadama ja Eeva järeltulijad patust ja surmast. Sellega andis ta igale inimesele võimaluse hakata teda teenima ja saada igavene elu. (Joh. 3:16; 1. Kor. 15:21, 22.) Jehoova äratab oma poja kaudu üles miljonid inimesed. Võib aga oletada, et ta ei too neid kõiki tagasi ellu ühekorraga. Miks võib nii arvata? Selline inimeste arvu plahvatuslik kasv põhjustaks tõenäoliselt kaose. Jehoova ei tekita kunagi mingit segadust. Ta teab, et rahu tagamiseks peab olema kord majas. (1. Kor. 14:33.) w20.08, lk 14, lõik 3; lk 15, lõik 5

Piibliõpilane peaks mõistma, et piibliuurimise eesmärk on, et temast saaks Jehoova tunnistaja. Et piibliõpilane jõuaks ristimiseni, tuleb tal astuda mitmeid samme. Kõigepealt tuleb tal Jehoovat tundma õppida, teda armastama hakata ja temasse uskuda. (Joh. 3:16; 17:3.) Ta loob Jehoovaga lähedased suhted ja hakkab kogudusega läbi käima. (Heebr. 10:24, 25; Jaak. 4:8.) Ta hülgab halvad harjumused ja kahetseb oma patte. (Ap. t. 3:19.) Lisaks tekib tal soov rääkida oma uskumustest ka teistele. (2. Kor. 4:13.) Lõpuks pühendub ta Jehoovale ja laseb end ristida. (1. Peetr. 3:21; 4:2.) Milline rõõmus päev see on! Kui õpilane sammub oma eesmärgi poole, siis kiida ja julgusta teda, et ta seda teekonda jätkaks. w20.10, lk 17–18, lõigud 12–13

Kui võrdled end teistega, võivad su enda väärtused paista üsna tühisena. Mõned koguduses võivad olla head õpetajad, osavad organiseerijad või kogenud karjased. Võib-olla tunned, et sina ei küüni sellise tasemeni. Selline mõtteviis näitab, et sa oled alandlik. (Filipl. 2:3.) Kuid sul tuleb olla ettevaatlik. Kui võrdled end pidevalt nendega, kes on väga võimekad, siis võid iseendas pettuda. Sa võid isegi tunda, et sul pole koguduses mingit kohta. Jehoova andis esimesel sajandil mõningatele kristlastele püha vaimu kaudu imelisi ande. Kuid kõik ei saanud samu ande. (1. Kor. 12:4–11.) Siiski oli igaüks neist väärtuslik. Tänapäeval me ei saa püha vaimu kaudu imelisi võimeid. Põhimõte on aga sama: meil kõigil pole samu andeid, kuid igaüks meist on Jehoovale väärtuslik. w20.08, lk 22–23, lõigud 13–15

Kui palud Jehoovalt julgust, vastab Jehoova sinu palvetele ja toetab sind alati. (Ap. t. 4:29, 31.) Tuleta meelde, kuidas ta on aidanud sul raskustes toime tulla ja andnud sulle jõudu teha oma elus muudatusi. Jumal, kes viis oma rahva läbi Punase mere, saab aidata ka sinul teenida Kristuse jüngrina. (2. Moos. 14:13.) Olgu sul sama hoiak nagu laulikul, kes ütles tänase päevateksti sõnad. Jehoova aitab olla julged ka neil, kes alles alustavad kuulutustööd. Näiteks, kui õde Tomoyo oli esimest korda majast majja kuulutamas, karjus juba esimesel uksel üks naine talle: „Ma ei taha Jehoova tunnistajatega mingit tegemist teha!” ning lõi ukse kinni. Tomoyo ütles oma kaaslasele vapralt: „Kas kuulsid? Ma ei pidanud sõnagi ütlema, aga ta sai kohe aru, et ma olen Jehoova tunnistaja. Ma olen nii õnnelik!” Praegu teenib Tomoyo üldpioneerina. w20.09, lk 6, lõigud 13–14

Aasa ütles juudalastele, et Jehoova on andnud neile rahu kõigist ümberkaudsetest vaenlastest. (2. Ajar. 14:6, 7.) Aasa ei arvanud sellel rahuajal, et nüüd on aeg puhata. Vastupidi, ta ehitas linnu, müüre, torne ja väravaid. Aasa ütles Juuda rahvale: „Maa on veel meie käes.” Ta pidas silmas seda, et rahvas võib vaenlasi kartmata maal vabalt ringi liikuda ja ehitada. Ta õhutas rahvast seda rahuaega hästi ära kasutama. Aasa kasutas rahuaega ka selleks, et tugevdada oma sõjaväge. (2. Ajar. 14:8.) Kas see näitab, et ta ei usaldanud Jehoovat? Ei, seda see ei näita. Aasa teadis, et kuningana on tema kohus rahvast raskemateks aegadeks ette valmistada. Ta teadis, et rahuaeg Juudas võib lõppeda, ja nii see ka läks. w20.09, lk 15, lõigud 4–5

Kuna kogudusevanem hoolib oma usukaaslastest, võib ta teha reegleid, et Jumala lambaid kaitsta. Ent kogudusevanema ja perepea rollide vahel on märkimisväärseid erinevusi. Näiteks on Jehoova andnud kogudusevanematele õiguse kohut mõista ja mittekahetsev patustaja kogudusest eemaldada. (1. Kor. 5:11–13.) Teisalt on Jehoova andnud perepeadele õigusi, mida pole kogudusevanematel. Perepeal on õigus oma peres reegleid kehtestada ja nende täitmist jälgida. (Rooml. 7:2.) Näiteks võib perepea otsustada, mis ajal peaksid tema lapsed õhtul koju tulema. Kui lapsed tema reegleid ei täida, on tal õigus neid korrale kutsuda. (Efesl. 6:1.) Muidugi arutab hea perepea enne mingi reegli kehtestamist asja oma naisega, sest piibel ütleb, et „nad pole enam mitte kaks, vaid üks”. (Matt. 19:6.) w21.02, lk 16–17, lõigud 10–13

Piibli tõed on hinnalised selles mõttes, et Jehoova avaldab neid vaid alandlikele inimestele, kes on „valmis vastu võtma tõde”. (Ap. t. 13:48.) Sellised inimesed tunnustavad, et Jehoova avaldab neid tõdesid tänapäeval „ustava ja aruka orja” kaudu. (Matt. 11:25; 24:45.) Me ei suuda piiblist aru saada vaid omapäi, kuid piibli tõdede mõistmine on tähtsam kui miski muu. (Õpet. 3:13.) Jehoova on andnud meile ka ülesande õpetada teistele tõde tema ja ta eesmärkide kohta. (Matt. 24:14.) Jehoova antud sõnum, mida me kuulutame, on üliväärtuslik. See aitab inimestel saada Jehoova pere liikmeks ja annab neile võimaluse elada igavesti. (1. Tim. 4:16.) Ükskõik kui palju meil on võimalik kuulutada, me saame ikka anda oma panuse selles kõige tähtsamas töös. (1. Tim. 2:3, 4.) Milline au on olla Jumala kaastööline! (1. Kor. 3:9.) w20.09, lk 26–27, lõigud 4–5

Teel Rooma sai apostel Paulus ikka ja jälle Jehoovalt abi usukaaslaste kaudu. Näiteks otsustasid kaks tema ustavat kaaslast Aristarhos ja Luukas sõita Kaisareast Rooma koos temaga. Võib arvata, et kui nad koos Paulusega laevale tulid, tänas Paulus Jehoovat nende kahe julge mehe abi eest. Aristarhos ja Luukas olid valmis oma eluga riskima, ehkki kumbki neist polnud ilmselt saanud Jeesuselt kinnitust, et nad jõuavad Rooma. Alles hiljem said nad ühe tormi ajal teada, et pääsevad eluga. Siidoni sadamas lubas sadakonnaülem Julius Paulusel „sõprade juurde minna, et need tema eest hoolitseksid”. (Ap. t. 27:1–3.) Ja hiljem Puteolis kohtas Paulus oma kaaslastega vendi, kes käisid neile peale, et nad jääksid nende juurde seitsmeks päevaks. Usukaaslased neis paigus hoolitsesid Pauluse ja tema sõprade eest. Paulus omakorda võis rõõmustada oma võõrustajaid sellega, et rääkis neile julgustavatest juhtumitest. (Vrd Ap. t. 15:2, 3.) w20.11, lk 15–16, lõigud 15–17

Vanemad, näidake lastele nii oma sõnade kui ka tegudega, kui väga te Jehoovat armastate. Parim kingitus, mida saate neile teha, on õpetada ka neid Jehoovat armastama. Samuti on väga tähtis neile õpetada, kui oluline on korrapäraselt piiblit uurida, palvetada, koosolekutel käia ja kuulutada. (1. Tim. 6:6.) Muidugi tuleb teil hoolitseda ka laste materiaalsete vajaduste eest. (1. Tim. 5:8.) Kuid kõige olulisem on see, et neil oleksid lähedased suhted Jehoovaga. See aitab neil elada üle praeguse maailma lõpu ja jõuda Jumala uude maailma. (Hes. 7:19.) On rõõmustav näha, et paljud kristlikud lapsevanemad on teinud häid valikuid, et nende lastel oleks Jehoovaga lähedased suhted. Sellistes peredes üles kasvanud lastel on sageli head vaimsed harjumused ja nad on oma vanematele selle eest väga tänulikud. (Õpet. 10:22.) w20.10, lk 28–29, lõigud 10–11

Apostel Peetrus ütles või tegi vahel midagi, mida hiljem kahetses. Näiteks kui Jeesus rääkis oma apostlitele, et ta peab kannatama ja surema, hakkas Peetrus talle etteheiteid tegema, öeldes tänase päevateksti sõnad. (Matt. 16:21–23.) Seepeale noomis Jeesus Peetrust. Kui rahvajõuk tuli Jeesust arreteerima, tegutses Peetrus tormakalt ja raius ära ülempreestri orja kõrva. (Joh. 18:10, 11.) Taas kutsus Jeesus apostlit korrale. Lisaks oli Peetrus varem kiidelnud, et kui ka teised apostlid Jeesuse maha jätavad, ei tee tema seda mitte iialgi. (Matt. 26:33.) Ent tema liigne enesekindlus jäi alla inimkartusele ja ta salgas oma isanda kolmel korral. Olles sellest sügavalt masendunud, nuttis Peetrus kibedasti. (Matt. 26:69–75.) Ta võis mõelda, kas Jeesus üldse kunagi talle andestab. Siiski ei lasknud Peetrus masendusel endast võitu saada. Pärast oma eksimust võttis ta end kokku ja teenis koos teiste apostlitega Jehoovat edasi. (Joh. 21:1–3; Ap. t. 1:15, 16.) w20.12, lk 20, lõigud 17–18

Perepea saab alandlikkust üles näidata mitmel moel. Näiteks ei eelda ta seda, et tema naine ja lapsed vastaksid täielikult tema ootustele. Ta kuulab oma pereliikmete arvamust ning arvestab sellega, ja seda isegi siis, kui nad pole temaga sama meelt. Alandlik perepea on ka valmis tegema kodutöid, isegi kui tema kandis peetakse neid naiste töödeks. See ei pruugi olla kerge. Meie õde nimega Rachel sõnab: „Kui minu kodukohas aitab mõni mees naisel nõusid pesta või kodu koristada, siis pole ta naabrite ja sugulaste silmis tõeline mees. Nad võivad pidada teda naise tuhvlialuseks.” Kui selline suhtumine on levinud ka sinu kodukohas, siis pea meeles, et Jeesus pesi oma jüngrite jalgu, kuigi seda peeti orja tööks. Tubli perepea ei mõtle sellele, kuidas jätta endast hea mulje, vaid sellele, kuidas ta naine ja lapsed end hästi tunneksid. w21.02, lk 2, lõik 3; lk 3, lõik 11

Head mälestused on kingitus Jehoovalt. Ent ükskõik, kui hea meie elu varem on olnud, on see uues maailmas võrreldamatult parem. Teised võivad meile haiget teha, aga kui me neile andestame, siis saame oma eluga edasi minna. Liigne süütunne võib takistada meil rõõmuga Jehoovat teenida. Seepärast on meil tarvis Pauluse kombel uskuda, et Jehoova on meile andestanud. (1. Tim. 1:12–15.) Meil on lootus elada igavesti. Jumala uues maailmas ei paina meid süü minevikueksimuste pärast. Selle aja kohta ütleb piibel: „Endisi asju ei tuletata enam meelde.” (Jes. 65:17.) Paljud on Jehoovat teenides vanaks jäänud, kuid uues maailmas saavad nad taas nooreks. (Iiob 33:25.) Seega, ärgem elagem minevikus, vaid suunakem pilk tulevikku! w20.11, lk 24, lõik 4; lk 29, lõigud 18–19

Mis ootab meid ees? Suure viletsuse ajal kaitseb Jehoova oma rahvast hämmastaval moel. Esiteks kaitseb ta oma ustavaid teenijaid sel ajal, kui valitsused hävitavad Suure Babüloni, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi. (Ilm. 17:16–18; 18:2, 4.) Seejärel kaitseb ta neid siis, kui ta hävitab Harmagedoonis kogu ülejäänud Saatana maailma. (Ilm. 16:14, 16.) Kui me püsime Jehoova ligi, ei saa Saatan meile jäädavat kahju põhjustada. (Rooml. 16:20.) Tegelikult on ta hoopis ise see, kes hävitatakse. Seega, varusta end kogu Jumala sõjavarustusega ja siis ka kasuta seda! Ära püüa üksinda võidelda! Toeta oma vendi ja õdesid! Järgi Jehoova juhatust! Kui sa seda teed, siis võid olla kindel, et meie taevane isa annab sulle jõudu ja kaitseb sind. (Jes. 41:10.) w21.03, lk 30, lõigud 16–17

Millest ilmneb, et me usaldame Jehoovat? Sellest, et järgime Jehoova antud põhimõtteid. Piiblis on palju jutustusi, mis tõstavad esile, kui tähtis on jääda rahulikuks ja usaldada Jehoovat. Neid uurides pane tähele, mis aitas jumalateenijatel säilitada rahu tugeva vastupanu korral. Näiteks kui juudi ülemkohus keelas apostlitel kuulutamise, ei hirmutanud see neid. Nad ütlesid julgelt: „Me peame kuuletuma eelkõige Jumalale, mitte inimestele.” (Ap. t. 5:29.) Isegi piitsutamine ei röövinud nende meelekindlust. Nad teadsid, et Jehoova on nende poolel ja et tal on neist hea meel. Seepärast jätkasid nad hea sõnumi kuulutamist. (Ap. t. 5:40–42.) Samamoodi jäi rahulikuks Stefanos, kui ta seisis surmaga silmitsi, ja tema nägu oli „otsekui ingli pale”. (Ap. t. 6:12–15.) Kuidas ta seda suutis? Ta oli kindel, et ta on Jumalale meelepärane. w21.01, lk 4, lõigud 10–11

See tähendab, et neil on puhas südametunnistus ja nad on Jumala silmis õiged. (Jes. 1:18.) Nad on pühendunud ja ristitud kristlased, kes usuvad Jeesuse lunastusohvrisse, ja neil on head suhted Jehoovaga. (Joh. 3:36; 1. Peetr. 3:21.) Seepärast võivad nad seista Jumala trooni ees ning teenida teda ööd ja päevad tema vaimse templi maises õues. (Ilm. 7:15.) Nad teevad suurema osa kuulutustööst ja näitavad sellega, et Jumala kuningriik on nende elus esikohal. (Matt. 6:33; 24:14; 28:19, 20.) Suur rahvahulk, kes tuleb suurest viletsusest, on kindel, et Jumal hoolitseb nende eest, sest piibel ütleb, et „troonil istuja pakub neile varju oma telgis”. Viimaks läheb täide tõotus, mida „teised lambad” on juba kaua oodanud: „Ta [Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist.” (Ilm. 21:3, 4.) w21.01, lk 16, lõigud 9–10

Meil on hea meel kuuluda Jehoova perre ja me peame lugu Jehoova seatud juhtimiskorraldusest. Piibel näitab, et Jehoova peab naisi sama väärtuslikuks kui mehi. Sealt võib lugeda, et esimesel sajandil andis Jehoova püha vaimu naistele nii nagu meestelegi. Ja ta andis neile võime rääkida eri keeli. (Ap. t. 2:1–4, 15–18.) Samuti on Jehoova võidnud püha vaimuga nii mehi kui ka naisi, et neist saaksid Kristuse kaasvalitsejad. (Gal. 3:26–29.) Ja nii meestel kui ka naistel on võimalus saada igavene elu maa peal. (Ilm. 7:9, 10, 13–15.) Ülesande kuulutada head sõnumit on Jehoova samuti andnud nii meestele kui ka naistele. (Matt. 28:19, 20.) Apostlite tegude raamatus on juttu õest nimega Priskilla, kes koos oma abikaasa Akvilaga aitas haritud mehel Apollosel piibli tõde paremini mõista. (Ap. t. 18:24–26.) w21.02, lk 14, lõik 1; lk 15, lõik 4

Kogudusevanemad, teil on vastutus aidata kuulutajatel teha kuulutustööd ja viia läbi piibliuurimisi. Kui keegi pelgab sinu juuresolekul piibliuurimist juhatada, siis võid pakkuda, et juhatad seekord ise. Kogudusevanemad saavad palju ära teha, et piibliõpetajaid julgustada ja motiveerida neid olema püsivad. (1. Tess. 5:11.) Isegi kui sul pole praegu endal piibliuurimist, saad sa ikkagi aidata piibliõpilastel vaimselt kasvada. Näiteks saad uurimisel kaasas olles piibliõpetajat toetada, kui teed läbimõeldud ja lühikesi kommentaare. Samuti võid olla piibliõpilaste vastu sõbralik, kui nad tulevad kuningriigisaali, ja anda neile head eeskuju. Kogudusevanemad saavad julgustada nii piibliõpilasi kui ka piibliõpetajaid. Nad saavad võtta piibliõpilaste jaoks aega ning anda piibliõpetajatele väljaõpet ja neid kiita. Igaüks meist võib tunda rõõmu, et saab anda oma väikse osa selle heaks, et piibliõpilased hakkaksid teenima meie taevast isa Jehoovat. w21.03, lk 13, lõigud 18–19

Taavet oli oma argitoimetustes vastutustundlik ja usaldusväärne. Näiteks valvas ta hoolega oma isa lambaid. See oli päris ohtlik töö. Hiljem ütles Taavet Saulile: „Kui su sulane oli oma isa lambaid karjatamas, tuli ühel korral lõvi ja teisel korral karu ning viis karjast lamba ära. Ma läksin talle järele, lõin ta maha ning päästsin lamba ta lõugade vahelt.” (1. Saam. 17:34, 35.) Taavet tundis, et ta vastutab lammaste eest. Noored vennad saavad võtta Taavetist eeskuju ja täita hoolega igat ülesannet, mis neile antakse. Noorel Taavetil olid Jehoovaga lähedased suhted. Need suhted olid olulisemad kui Taaveti julgus või pillimänguoskus. Jehoova oli Taavetile midagi rohkemat kui Jumal. Ta oli tema hea sõber. Noored vennad, kõige olulisem asi, mida te teha saate, on tugevdada suhteid oma taevase isaga. w21.03, lk 3, lõigud 4–5