Juuli

Meil peavad olema Jeesusega lähedased suhted, et meie palved võiksid saada vastuse. See eeldab midagi enamat, kui vaid öelda oma palve lõpus „Jeesuse nimel”. Me peame mõistma, kuidas Jehoova kasutab Jeesust meie palvetele vastamisel. Jeesus ütles oma apostlitele: „Mida tahes te palute minu nime kaudu, seda ma teen.” (Joh. 14:13.) Kuigi Jehoova on see, kes kuulab meie palveid ja vastab neile, on ta andnud Jeesusele voli viia täide tema otsuseid. Enne, kui Jehoova meie palvetele vastab, vaatab ta, kas me oleme järginud Jeesuse nõuandeid. Näiteks ütles Jeesus: „Kui te andestate inimestele nende üleastumised, siis andestab teie taevane isa ka teile. Aga kui te ei andesta inimestele nende üleastumisi, siis ei andesta teie taevane isa ka teile teie üleastumisi.” (Matt. 6:14, 15.) Kui tähtis on seega, et me kohtleksime teisi sama lahkelt, nagu Jehoova ja Jeesus kohtlevad meid. w20.04, lk 22, lõik 6

Paulus pani tähele, mis tema kuulajaid huvitab, ja arvestas sellega. Näiteks rahvahulk, kellele ta kuulutas Lüstras, teadis pühakirjast väga vähe. Kuid Paulus kõneles nii, et nad võiksid temast aru saada. Ta rääkis viljarikastest aegadest ja võimest nautida elu. Ta kasutas väljendeid ja näiteid, mida tema kuulajatel oli lihtne mõista. Püüa ka sina aru saada, mis huvitab inimesi su territooriumil, ja kohanda oma esitlust. Kuidas on sul võimalik kellegi kodu juurde jõudes teada saada, mis seal elavat inimest huvitab? Ole tähelepanelik. Võib-olla teeb ta aiatöid, loeb raamatut, parandab autot või on tal midagi muud käsil. Ehk õnnestub sul vestlust alustada, kui mainid midagi selle kohta, mida ta parasjagu teeb. (Joh. 4:7.) Isegi inimese riietus võib temast nii mõndagi kõnelda. Näiteks võib sellest selguda tema rahvus, amet või koguni lemmik sporditiim. w20.04, lk 11, lõigud 11–12

Mõned vennad või õed tunnevad suurt ärevust või kohmetust, kui nad on koos teistega. Neil võib olla raske viibida rahvarohkes kohas, kuid nad tulevad siiski koosolekutele ja kokkutulekutele. Neil pole lihtne rääkida võõrastega, kuid ometi teevad nad kuulutustööd. Kui sina tunned midagi sellist, siis tea, et sa pole üksi. Niisuguseid heitlusi on paljudel. Pea meeles, et Jehooval on sinu pingutuste üle hea meel. See, et sa pole alla andnud, näitab, et Jehoova õnnistab sind ja annab sulle jõudu. (Filipl. 4:6, 7.) Kui sa teenid Jehoovat hoolimata füüsilistest või psüühilistest vaevustest, siis võid olla kindel, et tal on sinu üle hea meel. Paljudel meist on füüsilisi vaevusi, kuid me peame siiski vastu. (2. Kor. 4:16.) Jehoova abiga on meil kõigil võimalik elu võidujooksus finišisse jõuda. w20.04, lk 30–31, lõigud 20–21

Sellest, kuidas maakera on loodud, ilmneb selgelt Jumala tarkus. (Heebr. 3:4.) Vaid maa peal on olemas kõik inimeluks vajalikud tingimused. Mõnes mõttes on maa nagu keset ookeaniavarusi seilav laev, mis on täis inimesi. Samas on sellise laeva ja maakera vahel suuri erinevusi. Näiteks kui kaua püsiksid laeval olevad inimesed elus, kui nad peaksid ise tootma hapnikku, toitu ja vett ega tohiks jäätmeid üle parda heita? Mitte just kaua. Seevastu maakera toodab piisavalt hapnikku, toitu ja vett, mis hoiavad elus miljardeid elusorganisme, ning need varud ei lõppe kunagi. Kuigi jäätmeid pole heidetud kosmosesse, on maakera jäänud ilusaks ja elamiskõlblikuks. Kuidas see on võimalik? Jehoova on loonud maakera selliselt, et siin toimub ainete ringkäik. w20.05, lk 20, lõigud 3–4

Sisuliselt ütles Saatan Eevale, et Jehoova on valetaja. Nõnda sai Saatanast laimaja. Eeva lasi end petta ja jäi Saatanat uskuma. (1. Tim. 2:14.) Ta usaldas teda rohkem kui Jehoovat. Seetõttu tegi ta väga halva otsuse ja astus Jehoova käsust üle. Eeva sõi vilja, mille söömise Jumal oli ära keelanud, ning andis hiljem seda ka Aadamale. (1. Moos. 3:6.) Mõtle korraks, mida oleks Eeva võinud Saatanale öelda? Näiteks midagi sellist: „Ma ei tunne sind, kuid ma tunnen oma isa Jehoovat ning ma armastan ja usaldan teda. Ta on andnud Aadamale ja mulle kõik, mis meil on. Kuidas sa julged rääkida temast midagi halba? Mine minema!” Kui rõõmus oleks Jehoova olnud, kui ta oleks kuulnud oma armsa tütre suust selliseid sõnu. (Õpet. 27:11.) Kuid Eeva ei armastanud Jehoovat piisavalt ja Aadam samuti mitte, nagu hiljem selgus. Seetõttu ei kaitsnud nad oma taevast isa, kui tema nime teotati. w20.06, lk 4, lõigud 10–11

Meie õed väärivad tõesti kiitust kõige eest, mida nad Jehoova teenistuses teevad. Nad osalevad ehitus- ja hooldustöödes, kuulutavad võõrkeelsetel territooriumitel ja teenivad Peetelites. Katastroofide korral löövad nad kaasa päästetöödes. Nad tõlgivad meie väljaandeid ning teenivad pioneeride ja misjonäridena. Lisaks toetavad abielunaised oma mehi, kel on kaalukaid ülesandeid koguduses ja mujal Jehoova organisatsioonis. Need vennad on kogudusele andideks ja nad teevad oma usukaaslaste heaks kõvasti tööd. (Efesl. 4:8.) See oleks neile märksa raskem, kui nende naised neid ei toetaks. Targad kogudusevanemad mõistavad, et meie õed, keda on „suur vägi”, teevad ära suure osa kuulutustööst. Ja paljud neist on väga võimekad kuulutajad. Lisaks teavad kogudusevanemad, et ustavad küpsed õed on suureks abiks noorematele õdedele, kellel on mingeid probleeme. (Tiit. 2:3–5.) Tõesti, meie õed väärivad meie tänu ja armastust. w20.09, lk 23–24, lõigud 13–14

Jehoova ei unusta neid, kes varem teda teenisid, kuid jäid siis kogudusest kõrvale. Ta ei unusta ka seda tööd, mida nad on teinud tema teenistuses. (Heebr. 6:10.) Prohvet Jesaja on kaunilt kirjeldanud, kuidas Jehoova hoolitseb oma rahva eest. Jesaja kirjutas: „Ta hoiab oma karja kui karjane. Oma käsivarrega kogub ta tallekesed kokku ja kannab neid põues.” (Jes. 40:11.) Mida tunneb meie suur karjane Jehoova, kui mõni tema lambuke kaduma läheb? Jehoova tunded ilmnevad ühest Jeesuse mõistujutust. Jeesus küsis oma jüngritelt: „Mis te arvate? Kui kellelgi on sada lammast ja üks neist eksib ära, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedele ja lähe otsima seda ühte eksinut? Ma kinnitan teile, et kui ta tema leiab, on tal temast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast, kes polnud ära eksinud.” (Matt. 18:12, 13.) w20.06, lk 19–20, lõigud 8–9

Me peame Jehoova teenimist auks ja tahame teha selles oma parima. (Laul 27:4; 84:10.) Kui vennad on valmis täitma koguduses ülesandeid, on see kiiduväärt. Kui vend aga saab mõne vastutusrikka ülesande, ei peaks ta arvama, et on teistest tähtsam. (Luuka 17:7–10.) Ta peaks teenima teisi alandlikult. (2. Kor. 12:15.) Piiblis on hoiatavaid näiteid nendest, kes arvasid endast liiga palju. Näiteks Diotrefes tahtis olla koguduses tähtsaim. (3. Joh. 9.) Ussija püüdis isekalt täita ülesannet, mida Jehoova ei olnud talle andnud. (2. Ajar. 26:16–21.) Absalom püüdis salakavalalt võita rahva poolehoidu, kuna ta tahtis saada kuningaks. (2. Saam. 15:2–6.) Nendest piiblilugudest ilmneb, et Jehoovale ei meeldi see, kui keegi otsib austust iseendale. (Õpet. 25:27.) Uhkusel ja auahnusel on alati halvad tagajärjed. (Õpet. 16:18.) w20.07, lk 4, lõigud 7–8

Mõni pere on kolinud teise riiki, et paluda seal varjupaika või otsida tööd. Ilmselt tuleb nende lastel õppida koolis uues keeles. Ka vanematel tuleb tihtipeale keelt õppida, et tööd leida. Ent millisesse kogudusse nad peaksid minema? Võib-olla on seal kogudus või grupp, kus räägitakse nende emakeelt. Kas nad peaksid valima emakeelse koguduse või sellise, kus räägitakse kohalikku keelt? Perepeal tuleb otsustada, millises koguduses tema pere käima hakkab. See on isiklik otsus, mille langetamisel peab ta arvestama sellega, mis on perele parim. Teistel koguduses tuleb selle perepea otsusest lugu pidada ja see pere rõõmuga vastu võtta. (Rooml. 15:7.) w20.08, lk 30, lõigud 17–18

Jehoova silmis ei määra meie väärtust meie füüsiline jõud, haridus, kultuuriline taust või varaline seis. Nendest asjadest ei sõltu see, kas Jehoova saab meid kasutada. „Jumal ei ole kutsunud palju inimeste seisukohast tarku, palju vägevaid ega palju kõrgest soost inimesi.” (1. Kor. 1:26.) Ära siis pea näilisi puudusi takistuseks Jehoova teenimisel. Suhtu oma olukorda pigem kui võimalusse näha, kuidas Jumala vägi sinu kaudu tegutseb. Näiteks kui sind heidutab see, et keegi püüab sinu uskumusi kahtluse alla seada, siis palu Jehoovalt julgust, et oma usku kaitsta. (Efesl. 6:19, 20.) Või kui sind vaevab mõni krooniline haigus, siis palu jõudu, et suudaksid teha tema teenistuses oma parima. Iga kord, kui näed, kuidas Jehoova sind aitab, kasvab sinu usk ja sa muutud tugevamaks. w20.07, lk 16, lõik 9

Kui me tahame, et Jumala kuningriik oleks meie elus esikohal, peame olema valmis Aabrahami kombel ohvreid tooma. (Mark. 10:28–30; Heebr. 11:8–10.) Ära eelda, et su elu on probleemivaba. Isegi neil, kes on täielikult pühendunud Jehoova teenimisele, tuleb ette katsumusi. (Jaak. 1:2; 1. Peetr. 5:9.) Nüüd on meil veelgi enam põhjust hoida oma pilk tulevikul. Praegused sündmused näitavad selgelt, et me elame selle maailma viimsete päevade lõpuosas. Üks tulevastest õnnistustest kuningriigi valitsuse all on see, et me kohtume oma kallite lähedastega, kes surnuist üles äratatakse. Sel ajal annab Jehoova Aabrahamile tema ustavuse ja kannatlikkuse eest tasu, äratades tema ja ta pere üles, et nad võiksid elada maa peal. Kas sina oled seal neid tervitamas? See on võimalik, kui oled Aabrahami kombel valmis Jumala kuningriigi nimel ohvreid tooma, kui hoiad hoolimata raskustest oma usku tugevana ja kui ootad kannatlikult Jehoovat. (Miika 7:7.) w20.08, lk 5–6, lõigud 13–14; lk 7, lõik 17

Me teame, et kui vaenlased meilt elu võtavad, äratab Jehoova meid üles. Me oleme veendunud, et mitte miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. (Rooml. 8:35–39.) Kui tark oli küll Jehoovast anda meile ülestõusmislootus! See jätab Saatana ilma ühest kõige võimsamast relvast ja annab meile vankumatu julguse. Kui Jehoova vaenlased ähvardavad sind surmaga, siis kas oled valmis usaldama oma elu Jehoova hoolde? Kuidas seda praegu kindlaks teha? Üks võimalus on mõelda sellele, kas sinu igapäevaotsused näitavad, et usaldad Jehoovat. (Luuka 16:10.) Võid mõelda ka sellele, kas sinu elustiilist ilmneb, et sa usaldad Jehoova tõotust hoolitseda sinu aineliste vajaduste eest. (Matt. 6:31–33.) Selline mõtisklemine aitab sul olla valmis mistahes katsumuses kindlaks jääma. (Õpet. 3:5, 6.) w20.08, lk 17–18, lõigud 15–16

Meil on vaja õppida oskuslikult kasutama Jumala sõna. Seda aitavad meil teha koguduse koosolekud. Kui me tahame aidata ka teistel piibli tõdede väärtust mõista, tuleb meil endal neid hoolsalt uurida. Jumala sõna tugevdab meie usku. Ent ei piisa vaid selle lugemisest. Meil on vaja ka loetu üle mõtiskleda ja uurida meie väljaandeid, et piiblit õigesti mõista ja selgitada. (1. Tim. 4:13–15.) Siis saame ka teistele Jumala sõna õpetada. Jällegi ei piisa ainult sellest, et me vaid loeme neile piiblitekste. Me tahame, et meie kuulajad mõistaksid loetut ja seda, kuidas see neid puudutab. Iseseisev korrapärane piibliuurimine aitab meil saada paremaks õpetajaks. (2. Tim. 3:16, 17.) w20.09, lk 28, lõik 12

Meil aitab pidada kuulutustööd tähtsaks see, kui mõtiskleme selle üle, kui palju Jehoova meid selles toetab. Näiteks annab Jehoova meile külluslikult vaimset toitu: nii trüki- kui ka digiväljaandeid ning audio- ja videosalvestisi. Mõelda vaid, meie veebisaidil on materjali rohkem kui tuhandes keeles! (Matt. 24:45–47.) Meil aitab kuulutustööle keskenduda ka see, kui järgime Jeesuse eeskuju. Ta ei lubanud millelgi oma tähelepanu kõrvale juhtida. (Joh. 18:37.) Jeesus ei lasknud end ahvatleda, kui Saatan pakkus talle „kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust” või kui teda taheti kuningaks teha. (Matt. 4:8, 9; Joh. 6:15.) Ta ei ajanud taga rikkust ega lasknud end hirmutada ägedal vastupanul. (Luuka 9:58; Joh. 8:59.) Meil aitab jääda kindlaks see, kui peame meeles Pauluse nõuannet, mis on tänases päevatekstis. w20.09, lk 9–10, lõigud 6–7

Meil on hea meel, et meie kogudustes on palju õdesid, kes teevad kõvasti tööd. Nad osalevad koosolekutel ja teevad kuulutustööd. Nad näitavad üles huvi oma usukaaslaste vastu ja löövad kaasa kuningriigisaali hooldustöödes. Loomulikult on neil ka raskusi. Mõned hoolitsevad oma eakate vanemate eest. Teised peavad taluma pereliikmete vastupanu. Ja üksikemad näevad kõvasti vaeva, et oma laste eest hoolt kanda. Miks meil tuleks meie õdesid toetada? Kuna praeguses maailmas ei kohelda naisi mitte alati lugupidavalt. Ka piibel õhutab meid neile toeks olema. Näiteks Paulus ütles Rooma kogudusele õde Foibe kohta: „Võtke ta kui Isanda teenija pühade vääriliselt vastu ja aidake teda, kui ta midagi peaks vajama.” (Rooml. 16:1, 2.) Paulus oli kuulunud inimeste sekka, kes kohtlesid naisi kui alamaid. Ent nüüd, kui ta oli kristlane, järgis ta Jeesuse eeskuju ning kohtles naisi väärikalt ja lahkelt. w20.09, lk 20, lõigud 1–2

Meil tuleb aidata piibliõpilasel kasvatada soovi head sõnumit teistega jagada. Selleks võime näiteks oma õpilaselt küsida: „Kuidas on piibli sõnumi teadasaamine sinu elu muutnud? Mis sa arvad, kas teistel on vaja seda sõnumit kuulda? Kuidas sa saad neid aidata?” (Õpet. 3:27; Matt. 9:37, 38.) Pea meeles, et Jeesus ütles: „Õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” Selle alla käivad kahtlemata kaks suurimat käsku: armastada Jumalat ja armastada ligimest. (Matt. 22:37–39.) Armastus on peamine ajend, miks me teeme kuulutustööd. Mõistagi võib mõte kuulutustööst mõnes piibliõpilases kartust tekitada. Ent me võime õpilasele kinnitada, et Jehoova abiga on tal võimalik inimesekartusest tasapisi üle saada. (Laul 18:1–3; Õpet. 29:25.) w20.11, lk 3, lõigud 6–8

Piibliuurimiseks valmistudes on oluline oma õpilase pärast palvetada. Palu Jehoovalt abi, et oskaksid piibli mõtetega puudutada tema südant. Pea meeles, et sinu eesmärk on aidata tal jõuda ristimiseni. Õpilasel on vaja Jehoovaga suhelda. See hõlmab nii Jehoova kuulamist kui ka temaga rääkimist. Ta saab Jehoovat kuulata, kui loeb piiblit iga päev. (Joosua 1:8; Laul 1:1–3.) Ta saab rääkida Jehoovaga iga päev palves. Tee südamlik palve iga uurimiskorra alguses ja lõpus ning maini neis palvetes ka oma õpilast. Nii õpib ta ise Jeesuse kaudu Jehoovaga palves rääkima. (Matt. 6:9; Joh. 15:16.) Igapäevane piiblilugemine (Jehoova kuulamine) ja palvetamine (Jehoovaga rääkimine) aitab sinu õpilasel saada Jehoovaga järjest lähedasemaks. (Jaak. 4:8.) w20.10, lk 8, lõik 8; lk 9, lõigud 10–11

Algkristlaste kombel teeb Jehoova organisatsioon ka tänapäeval kõvasti tööd selle nimel, et siin valitseks kord ja rahu. (Ap. t. 16:4, 5.) Näiteks kui sa läheksid Vahitorni-uurimisele mõnda teise kogudusse või isegi mõnda teise riiki, siis teaksid sa täpselt, kuidas uurimine käib ja millist artiklit arutatakse. Sa tunneksid end päris koduselt. Selline ühtsus on võimalik vaid tänu Jumala vaimule. (Sef. 3:9, allmärkus.) Mida sina saad teha? Küsi endalt: „Kas mina edendan koguduses rahu ja ühtsust? Kas ma kuuletun neile, kes on koguduses eestvedajad? Kas ma olen usaldusväärne ja täidan kohusetundlikult mulle antud ülesandeid? Kas ma olen täpne, teenistusvalmis ja varmas teisi aitama?” (Jaak. 3:17.) Kui sa näed enda juures arenguruumi, siis palu Jehoovalt püha vaimu. Mida rohkem sa lased sel oma isiksust vormida ja tegusid suunata, seda rohkem usukaaslased sind armastavad ja väärtustavad. w20.10, lk 23, lõigud 12–13

Jumala sõna on nagu peegel. (Jaak. 1:23–25.) Tavaliselt vaatame hommikul peeglisse enne kodust lahkumist. See aitab meil näha, kas on vaja enda juures midagi korda seada, enne kui teised meid näevad. Samamoodi on piibli lugemisega. Kui loeme seda iga päev, aitab see näha, kas meil on vaja oma mõtlemises või hoiakus midagi korda seada. Paljud leiavad, et on hea lugeda päevateksti igal hommikul enne kodust lahkumist. Nii lasevad nad loetul oma mõtteviisi mõjutada. Päeva jooksul võivad nad leida võimalusi, kuidas neid nõuandeid ellu rakendada. Seega on hea, kui meil on harjumus iga päev piiblit lugeda ja selle üle mõtiskleda. See näib olevat väike asi, kuid tegelikult on see äärmiselt oluline, et püsida eluteel. Piibel on otsekui röntgeniaparaat, mis aitab meil enda sisse vaadata. Ent me peame olema alandlikud, et rakendada nõuandeid, mida me saame piiblist või Jumala organisatsioonilt. w20.11, lk 18, lõik 3; lk 20, lõik 8

Kuigi esimese sajandi kristlasi kiusati tihti taga, oli neil ka rahulikumaid aegu. Mida nad neil aegadel tegid? Need ustavad mehed ja naised kuulutasid innukalt head sõnumit. Apostlite tegude raamatus öeldakse, et kogudus elas Jehoova kartuses. Tänu kuulutustööle Kristuse järelkäijate hulk muudkui kasvas. Ilmselgelt Jehoova õnnistas nende tööd sel rahuajal. (Ap. t. 9:26–31.) Algkristlased kasutasid kuulutamiseks igat võimalust. Näiteks kui Paulus mõistis, et Efesoses on avanenud suur tööpõld, jäi ta sinna kuulutama. (1. Kor. 16:8, 9.) Kristlased kuulutasid head sõnumit suure hooga. (Ap. t. 15:30–35.) Mis oli tulemus? Tänane päevatekst annab vastuse. w20.09, lk 16, lõigud 6–8

Aadama patul olid kohutavad tagajärjed talle endale ja ka tema järeltulijatele. Me näeme senini tema sõnakuulmatuse tagajärgi. Kuid tänu sellele, et Jumal äratas oma poja üles, ootab meid suurepärane tulevik. Paulus ütles, et surnute ülestõusmine tuleb inimese, Jeesuse kaudu. Ta lisas: „Nii nagu kõik surevad Aadama tõttu, nii tehakse kõik elavaks tänu Kristusele.” (1. Kor. 15:22.) Mida Paulus mõtles, kui ta ütles, et „kõik surevad Aadama tõttu”? Paulus pidas silmas seda, et kõik Aadama järeltulijad on temalt pärinud patu ja ebatäiuse ning peavad seetõttu surema. (Rooml. 5:12.) Aadam ei ole nende hulgas, kes tehakse elavaks. Kristuse lunastusohver tema puhul ei kehti, sest ta oli täiuslik inimene, kes astus tahtlikult Jumala käsust üle. Aadamale sai osaks samasugune kohtuotsus, nagu saab osaks „kitsedele”, kelle Inimesepoeg mõistab igavesse surma. (Matt. 25:31–33, 46; Heebr. 5:9.) w20.12, lk 5, lõigud 13–14

Kui me ei saa koguduses teatud ülesannet, on meile heaks eeskujuks ustavad inglid. Ahabi valitsuse ajal küsis Jehoova inglitelt soovitusi, kuidas seda kurja kuningat pettusega meelitada. Paljud inglid pakkusid oma ideid. Jumal valis välja ühe ingli soovituse ja andis selle ülesande talle. (1. Kun. 22:19–22.) Kas teised ustavad inglid masendusid ja mõtlesid, et miks nad üldse pidid selle asjaga vaeva nägema? Meil pole mingit põhjust nii arvata. Inglid on alandlikud ja tahavad kõiges Jehoovale au tuua. (Kohtum. 13:16–18; Ilm. 19:10.) Pea meeles, et suurim au on see, et me saame kanda Jehoova nime ja kuulutada tema kuningriiki. Ülesanded ei määra meie väärtust Jumala silmis. Jehoova ja meie usukaaslased peavad meid kalliks siis, kui oleme alandlikud. Seepärast palu Jehoovalt abi, et alandlikuks jääda. Mõtle neile paljudele alandlikele jumalateenijatele, kellest on piiblis juttu ja kes on meile eeskujuks. Ole valmis oma usukaaslasi mistahes moel teenima. (1. Peetr. 5:5.) w20.12, lk 26, lõigud 16–17

Päästekiiver sümboliseerib lootust, mille Jehoova on meile andnud. Ta on lubanud anda tasu neile, kes teda teenivad. Ja isegi kui nad peaksid surema, on lubanud ta nad üles äratada. (1. Tess. 5:8; 1. Tim. 4:10; Tiit. 1:1, 2.) Päästelootus kaitseb meie mõtteid. See aitab meil keskenduda Jumala tõotustele ja suhtuda raskustesse õigesti. See kiiver püsib meil kindlalt peas, kui suhtume asjadesse samamoodi nagu Jehoova ja paneme oma lootuse temale, mitte kaduvale rikkusele. (Laul 26:2; 104:34; 1. Tim. 6:17.) Vaimumõõk on Jumala sõna piibel. Selle abil on võimalik paljastada valesid ning vabastada inimesi valeõpetuste ja kahjulike harjumuste orjusest. (2. Kor. 10:4, 5; 2. Tim. 3:16, 17; Heebr. 4:12.) Me saame õppida seda mõõka kasutama, kui uurime iseseisvalt piiblit ja võtame vastu väljaõppe, mida annab Jumala organisatsioon. (2. Tim. 2:15.) w21.03, lk 27, lõik 4; lk 28–29, lõigud 10–11

Isegi vangistuses mõtles Johannes pigem teistele. Näiteks pani ta kirja Jumalalt saadud ilmutuse ja saatis selle kogudustele, et need teaksid, mis varsti toimub. (Ilm. 1:1.) Seejärel, ilmselt pärast Patmoselt vabanemist, pani Johannes kirja oma evangeeliumi. Samuti kirjutas ta vendade ja õdede julgustamiseks kolm kirja. Me saame Johannese ennastohverdavat hoiakut jäljendada. Meie armastus inimeste vastu ilmneb valikutest, mis me oma elus teeme. Saatan tahab, et me kulutaksime kogu oma aja ja jõu iseenda heaks, teeniksime raha ja püüaksime endale nime teha. Kuid ennastohverdavad jumalateenijad kogu maailmas kasutavad võimalikult palju aega hea sõnumi kuulutamiseks. w21.01, lk 10, lõigud 9–10

Joonatanil oleks olnud põhjust Taaveti peale kade olla. Kuningas Sauli pojana oleks ta võinud nõuda, et temast peab saama järgmine kuningas. (1. Saam. 20:31.) Joonatan aga oli alandlik ja Jehoovale ustav. Seepärast toetas ta Jehoova valikut seada tulevaseks kuningaks Taavet. Samuti oli Joonatan ustav Taavetile, kuigi sellega tõmbas ta enda peale oma isa viha. (1. Saam. 20:32–34.) Kuna Joonatan oli Taavetisse kiindunud, ei suhtunud ta temasse kui oma rivaali. Joonatan oli oskuslik vibulaskja ja julge sõjamees. Tema ja ta isa Sauli kohta on öeldud, et nad olid kotkaist kiiremad, lõvidest vägevamad. (2. Saam. 1:22, 23.) Joonatanil oleks olnud põhjust oma kangelastegudega kiidelda. Ent ta polnud võistlushimuline ega Taaveti peale kade. Ta hoopis imetles Taaveti julgust ja seda, kui kindlalt Taavet toetus Jehoovale. Pärast seda, kui Taavet oli tapnud Koljati, kiindus Joonatan Taavetisse. w21.01, lk 21, lõik 6; lk 22, lõigud 8–9

Kõik kristlased alluvad Jeesus Kristusele, kes on täiuslik juht. Ent kui naine abiellub, tuleb tal alluda oma ebatäiuslikule mehele. See ei pruugi olla sugugi kerge. Seega kui õde mõtleb vennale, kellega ta sooviks abielluda, oleks tal hea endalt küsida: „Mis näitab, et see vend oleks hea perepea? Kas Jehoova teenimine on tema elus tähtsal kohal? Kui mitte, siis miks ma arvan, et temast saaks hea perepea, kes aitab meil mõlemal hoida tugevat usku?” Samuti oleks õel hea endalt küsida: „Millised omadused on minul, millest võiks abielus kasu olla? Kas ma olen kannatlik ja lahke? Kas mul on head suhted Jehoovaga?” (Kog. 4:9, 12.) Naise abieluõnn sõltub suurel määral sellest, kas ta teeb häid otsuseid juba enne abiellumist. Miljonid meie õed on oma abikaasale allumises meile heaks eeskujuks. Nad väärivad selle eest suurt kiitust. w21.02, lk 8, lõigud 1–2

Viimastel aastatel on paljud kuulutajad otsustanud õppida mõnd teist keelt, et teenida koguduses, kus on suurem vajadus kuulutajate järele. See on nende isiklik otsus. Kuigi neil võib minna aastaid, enne kui nad hakkavad uut keelt ladusalt rääkima, on nad kogudusele ikka suureks abiks. Nende head omadused ja kogemustepagas tugevdavad ja rikastavad kogudust. Me peame selliseid ennastohverdavaid vendi-õdesid väga kalliks. Kui vanematekogu kaalub, kas soovitada mõnda venda koguduseabiliseks või -vanemaks, ei peaks selle venna kehv keeleoskus olema takistuseks. Vanemad võtavad aluseks pühakirjanõuded, mitte selle, kui hästi vend koguduse põhikeelt oskab. (1. Tim. 3:1–10, 12, 13; Tiit. 1:5–9.) w20.08, lk 29–30, lõigud 15–16

Paljud võivad mõelda, et nad on õnnelikud vaid siis, kui neil on hea tervis, palju raha ja head peresuhted. Kuid Jaakobus kirjutas rõõmust, mis on vaimu vili ja mis ei sõltu inimese olukordadest. (Gal. 5:22.) Kristlasele annab rõõmu teadmine, et ta meeldib Jehoovale ja et ta järgib Jeesuse eeskuju. (Luuka 6:22, 23; Kol. 1:10, 11.) Meie rõõmu võiks võrrelda leegiga, mis põleb laterna sees. Latern kaitseb leeki tuule ja vihma eest. Meie südames olevat rõõmu ei kustuta see, kui meil on tervise- või rahamuresid. Ja meie rõõmu ei lämmata ka see, kui pereliikmed või teised meid pilkavad või taga kiusavad. Iga korraga, kui vastased püüavad meie rõõmu summutada, saab see hoopis tugevamaks. Kõik sellised usuproovid kinnitavad meile, et oleme tõelised kristlased. (Matt. 10:22; 24:9; Joh. 15:20.) Nii võime tunda rõõmu, nagu kirjutas Jaakobus. w21.02, lk 28, lõik 6

Kui leiad piiblit lugedes mõne salmi, mis näitab, kui tähtis on säilitada rahu ja usaldada Jehoovat, siis püüa see pähe õppida. Abi võib olla sellest, kui kordad seda salmi kõva häälega või paned kirja ja vaatad sageli üle. Jehoova ütles Joosuale, et ta loeks seaduseraamatut mõttega, et osata targalt tegutseda. See pidi aitama Joosual Jumala rahvast julgelt juhtida. (Joosua 1:8, 9.) Jumala sõnas leiduvad mõtted võivad anda meile meele- ja südamerahu olukordades, mis muidu võiks tekitada meis hirmu ja muret. (Laul 27:1–3; Õpet. 3:25, 26.) Koosolekutel kuuleme kasulikke mõtteid lava pealt ja kuulajaskonnalt. Enne ja pärast koosolekut saame oma usukaaslastega vestelda. (Heebr. 10:24, 25.) Samuti on meile suureks abiks see, kui saame rääkida usaldusväärsete sõpradega oma tunnetest. w21.01, lk 6, lõigud 15–16

Kui sa käisid ristimisel, näitas see sinu usku ja usaldust Jehoova vastu. Ja Jehoova võttis su rõõmuga vastu oma peresse. Ent ka nüüd ja edaspidi on tähtis toetuda Jehoovale. See võib tunduda elementaarne, kui sul tuleb langetada mingi väga kaalukas otsus. Samas on vaja toetuda Jehoovale mistahes otsuste tegemisel, sealhulgas selliste, mis puudutavad meelelahutust, ilmalikku tööd või isiklikke eesmärke. Ära toetu omaenda tarkusele. Mõtle, millised piibli põhimõtted selle olukorra kohta käivad, ja siis tegutse nende alusel. (Õpet. 3:5, 6.) Kui sa seda teed, rõõmustad Jehoovat ja pälvid usukaaslaste lugupidamise. Nagu me kõik, oled ka sina ebatäiuslik ja teed vahel vigu. Samas ei peaks see sind takistama anda Jehoova teenistuses endast parimat. w21.03, lk 5–6, lõigud 14–15

Kas mõni pereliige osutab sulle vastupanu selle tõttu, et teenid Jehoovat? Või elad sa riigis, kus Jehoova tunnistajate tööl on ranged piirangud või on see lausa keelatud? Kui nii, siis on julgustav lugeda tekste 2. Timoteosele 1:12–16 ja 4:6–11, 17–22. Paulus kirjutas need mõtted vangis olles. Enne nende salmide lugemist räägi Jehoovale oma murest ja sellest, kuidas sa ennast tunned. Ole konkreetne. Seejärel palu Jehoovalt abi, et ta aitaks sul näha Pauluse sõnade taga peituvaid põhimõtteid, mis aitaksid sul sinu katsumusega toime tulla. Jehoova oli Paulusele teada andnud, et teda hakatakse taga kiusama selle pärast, et ta on kristlane. (Ap. t. 21:11–13.) Kuidas Jehoova Paulust aitas? Ta vastas Pauluse palvetele ning andis talle jõudu. Jehoova kinnitas Paulusele, et ta saab oma kõva töö eest tasu. Samuti aitas Jehoova Paulust tema ustavate sõprade kaudu, kes pakkusid talle praktilist abi. w21.03, lk 17, lõigud 14–15; lk 18, lõik 19