August

Ainult Jeesuse sõbrad saavad kasu tema lunastusohvrist. Jeesus ütles, et ta „annab oma elu sõprade eest”. (Joh. 15:13.) Enne Jeesust elanud ustavad jumalateenijad peavad tulevikus teda tundma õppima ja temaga lähedaseks saama. Nad äratatakse surnuist üles, kuid ka nemad peavad rajama Jeesusega sõprussuhted, et nad võiksid saada igavese elu. (Joh. 17:3; Ap. t. 24:15; Heebr. 11:8–12, 24–26, 31.) Meil on rõõm töötada koos Jeesusega, kuulutades inimestele head sõnumit ja neid õpetades. Maa peal olles oli Jeesus õpetaja. Ja alates ajast, kui ta läks tagasi taevasse, on ta koguduse peana juhtinud kuulutus- ja õpetustööd. Ta paneb tähele ja hindab sinu pingutusi, kui püüad aidata võimalikult paljudel õppida tundma teda ja tema Isa. Ainult Jehoova ja Jeesuse abiga suudame selle töö lõpule viia. (Joh. 15:4.) w20.04, lk 22, lõigud 7–8

Nimetused „põhja kuningas” ja „lõuna kuningas” käisid algselt Iisraelist vastavalt põhja või lõuna pool olnud poliitiliste võimude kohta. (Taan. 10:14.) Kuni nädalatepühani aastal 33 m.a.j oli Jumala rahvaks Iisraeli rahvas. Siis aga tegi Jehoova selgeks, et sellest ajast alates on tema rahvaks Jeesuse ustavad järelkäijad. Seega puudutab suur osa Taanieli raamatu 11. peatükis olevast ennustusest Kristuse järelkäijaid. (Ap. t. 2:1–4; Rooml. 9:6–8; Gal. 6:15, 16.) Läbi aegade on põhja ja lõuna kuningateks olnud erinevad valitsejad või valitsused. Kuid neil kõigil on olnud midagi ühist. Esiteks, neil kuningatel on olnud märkimisväärne mõju Jumala rahvale. Teiseks, sellest, kuidas nad on Jumala rahvast kohelnud, ilmneb, et nad vihkavad tõelist Jumalat Jehoovat. Ja kolmandaks, need kuningad on omavahel võimu pärast jagelenud. w20.05, lk 2–3, lõigud 3–4

Jehoova saab, kelleks vaja, et viia täide oma eesmärk. Samuti võib Jehoova põhjustada oma ebatäiuslike teenijate saamise, kelleks vaja, et tema eesmärk täituks. (Jes. 64:8.) Tõepoolest, miski ei takista Jehoovat oma tahte järgi tegutsemast. (Jes. 46:10, 11.) Meie aukartus taevase isa vastu kasvab, kui mõtiskleme tema tegude üle ja selle üle, milleks me tänu temale võimelised oleme. Näiteks täidab meid aukartus, kui vaatleme Jehoova loomistööd. (Laul 8:3, 4.) Samuti on hämmastav see, milliseks ta meid on teinud, nii et me saame täita tema tahet. Jehoova nimi on tõesti aukartustäratav! See räägib kõigest sellest, milline meie taevane isa on, mida ta on teinud ja mida ta veel tulevikus teeb. (Laul 89:7, 8.) w20.06, lk 9, lõigud 6–7

Hapnik on gaas, mida vajavad eluks nii inimesed kui ka loomad. Arvestuste kohaselt hingavad elusorganismid igal aastal sisse sada miljardit tonni hapnikku. Needsamad organismid hingavad välja süsihappegaasi. Kuid nad ei tarbi kunagi ära kogu hapnikku ja samas ei küllastu atmosfäär süsihappegaasist. Miks see nii on? Jehoova on loonud ka sellised organismid, mis tarbivad süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Nende hulgas on nii suuri puid kui ka tillukesi vetikaid. Hapnikuringe kinnitab, kui paikapidavad on sõnad tänases päevatekstis. Mis aitab meil arendada tänulikkust maakera ja kõige sellel leiduva eest? (Laul 115:16.) Üks viis on Jehoova loomistöö üle mõtiskleda. See ajendab meid Jehoovat iga päev tänama selle eest, mis ta on meile andnud. Me saame tänu väljendada muu hulgas sellega, et hoiame ümbruse võimalikult puhtana. w20.05, lk 22, lõigud 5, 7

Jehoova on reageerinud Saatana mässule targalt, kannatlikult ja õiglaselt. Ta on ka lugematuid kordi demonstreerinud oma tohutut väge. Ja mis kõige tähtsam, kõigist tema tegudest ilmneb armastus. (1. Joh. 4:8.) Ta on kogu aeg tegutsenud selle nimel, et pühitseda oma nime. Saatan teotab Jumala nime ka tänapäeval. Ta püüab panna inimesi kahtlema selles, et Jumal on vägev, õiglane, tark ja armastav. Näiteks propageerib ta ideed, et Jehoova ei ole Looja. Ja neid inimesi, kes usuvad Jumala olemasolu, üritab Saatan veenda, et Jumala seadused on piiravad ja ebaõiglased. Ta koguni õpetab, et Jehoova on südametu ja julm Jumal, kes põletab inimesi tulises põrgus. Kui inimesed seda laimu usuvad, on tal neid kergem mõjutada Jehoova seadustele mitte kuuletuma. Kuni Saatana hävinguni on igaüks meist tema sihtmärgiks. Kas ta saavutab edu? w20.06, lk 5, lõigud 13–15

Paljud vennad ja õed näevad kõvasti vaeva, et õppida uut keelt. Neil on võib-olla raske oma mõtteid väljendada. Ent kui me ei keskendu nende keeleoskusele, siis võime näha nende armastust Jehoova vastu ja soovi teda teenida. Kui paneme tähele selliste vendade-õdede häid omadusi, siis kasvab meie lugupidamine nende vastu ja me peame neid kalliks. Me ei arva, et meil pole neid vaja, kuna nad ei räägi meie keelt ladusalt. (1. Kor. 12:21.) Me oleme Jehoovale tänulikud, et igaühel meist on auväärne koht tema organisatsioonis. Kas oleme siis mehed või naised, vallalised või abielus, noored või vanad, kas räägime mingit keelt ladusalt või vaevaliselt – me kõik oleme Jehoovale ja üksteisele kallid. (Rooml. 12:4, 5; Kol. 3:10.) Väärtustagem alati nii enda kui ka teiste kohta Jehoova organisatsioonis. w20.08, lk 31, lõigud 20–22

Kuigi Ateenas oli levinud ebajumalakummardamine, hoorus ja paganlik filosoofia ning sealsed elanikud solvasid Paulust, ei löönud ta neile käega. Paulus ise oli varem olnud „teotaja, tagakiusaja ja jultunud mees”, kuid ta sai kristlaseks. (1. Tim. 1:13.) Just nagu Jeesus nägi potentsiaali Pauluses, nägi Paulus potentsiaali ateenlastes. Ja ta ei pidanud pettuma. (Ap. t. 9:13–15.) Esimesel sajandil sai Jeesuse jüngriks igasuguse taustaga inimesi. Korintose kristlastele kirjutades ütles Paulus, et mõned selle koguduse liikmed olid varem olnud kurjategijad või elanud äärmiselt kõlblusetut elu. Ta sõnas: „Ometi olid mõned teist sellised. Aga te olete puhtaks pestud.” (1. Kor. 6:9–11.) Kas sina oleksid näinud neis inimestes potentsiaali muutuda ja saada Kristuse jüngriteks? w20.04, lk 12, lõigud 15–16

Kogudusevanemad ei peaks kärmelt hukka mõistma neid, kes hakkavad kahtlema Jehoova teenimise mõttekuses. Vanemad püüavad mõista, miks nad sellisel viisil mõtlevad või käituvad. Ainult nii saavad vanemad neid piibli abil aidata. Kui Eelija põgenes kuninganna Iisebeli eest, mõtles ta, et tema teenistusel pole mingit mõtet, ja ta tahtis surra. (1. Kun. 19:1–3, 10.) Jehoova aga ei süüdistanud teda, vaid kinnitas Eelijale, et ta pole üksi, et ta võib loota Jumala jõule ja et tal on tema jaoks veel palju tööd. Jehoova kuulas osavõtlikult Eelija muret ja andis talle uue ülesande. (1. Kun. 19:11–16, 18.) Mida me sellest õpime? Me kõik, eriti kogudusevanemad, peaksime Jehoova lambaid hellalt kohtlema. Kui keegi on kibestunud või tunneb, et ei vääri Jehoova halastust, kuulavad kogudusevanemad teda osavõtlikult. Nad kinnitavad talle, et Jehoova armastab teda. w20.06, lk 21–22, lõigud 13–14

Jehoova soovib, et tunneksime rõõmu pereliikmete ja sõpradega suhtlemisest. (Laul 133:1.) Ka Jeesusel oli häid sõpru. (Joh. 15:15.) Piibel näitab, miks on hea, et meil on tõelisi sõpru. (Õpet. 18:24.) Samuti on seal öeldud, et me ei peaks end teistest eraldama. (Õpet. 18:1.) Arvatakse, et sotsiaalmeedia kaudu võib leida palju sõpru ja et see aitab vältida üksildust. Sotsiaalmeedias suheldes tuleb aga olla ettevaatlik. Uuringud näitavad, et need, kes veedavad palju aega sotsiaalmeedias ja jälgivad teiste postitusi, võivad end lõpuks tunda üksildase ja õnnetuna. Sageli postitatakse sotsiaalmeediasse valitud pilte oma elu toredamatest sündmustest, iseendast, oma sõpradest või põnevatest paikadest. Mõni, kes neid pilte vaatab, võib tunda, et tema elu on küll väga argine ja igav. w20.07, lk 5, lõigud 12–13

Ühes vanemas Vahitornis on öeldud: „Kogudusevanemad mõistavad, et Kristus võib püha vaimu kaudu ükskõik kellele vanematekogus tuletada meelde piibli põhimõtte, mis aitab lahendada mõnd probleemi või langetada tähtsat otsust. (Ap. t. 15:7–15.) Püha vaim juhib kõiki kogudusevanemaid, mitte ainult mõnda neist.” (Vahitorn, 1. oktoober 1988, inglise keeles.) Kogudusevanem, kes peab teistest lugu, ei püüa vanemate koosolekul iga kord esimesena sõna võtta. Ta ei domineeri aruteludes ega arva, et temal on alati õigus. Ta väljendab oma seisukohti alandlikult ning kuulab tähelepanelikult teiste mõtteid. Ja mis kõige tähtsam, ta toetub piibli põhimõtetele ning „ustava ja aruka orja” juhenditele. (Matt. 24:45–47.) Kui kogudusevanemate koosolekul valitseb armastav ja lugupidav õhkkond, on seal ka püha vaim. See aitab neil langetada häid otsuseid. (Jaak. 3:17, 18.) w20.08, lk 27, lõigud 5–6

Pauluse vaenlased olid temast tunduvalt vägevamad. Nad lasid teda mitu korda peksta ja vangi panna. Teda kohtlesid halvasti ka inimesed, kes oleksid pidanud olema tema sõbrad. Isegi mõned kristliku koguduse liikmed olid tema vastu. (2. Kor. 12:11; Filipl. 3:18.) Paulus oli sellest kõigest üle. Vastupanust hoolimata jätkas ta kuulutamist. Ta ei löönud käega, isegi kui vennad ja õed talle pettumust valmistasid. Ja mis kõige tähtsam, ta jäi oma elu lõpuni Jehoovale ustavaks. (2. Tim. 4:8.) Kõike seda suutis ta tänu sellele, et toetus Jehoovale. Kas sul on tulnud taluda solvanguid või tagakiusamist? Meie eesmärk on võita halb ära hea sõnumiga. Vasta inimeste küsimustele alati piibli põhjal. Ole lugupidav ja lahke nende vastu, kes sind halvasti kohtlevad. Tee head kõigile, isegi oma vaenlastele. (Matt. 5:44; 1. Peetr. 3:15–17.) w20.07, lk 17–18, lõigud 14–15

Kas me võime tõesti öelda, et Jehoova on alandlik? Võime küll. Taavet kinnitas seda sõnadega, mis on tänaseks päevatekstiks. (Laul 18:35.) Ta võis mõelda sellele päevale, kui prohvet Saamuel tuli tema isa majja, et võida Iisraeli tulevast kuningat. Taavet oli kaheksast vennast noorim. Ometi oli just tema see, kelle Jehoova valis kuningas Sauli asemele. (1. Saam. 16:1, 10–13.) Ilmselt oli Taavet sama meelt laulikuga, kes ütles Jehoova kohta: „Tema alandub vaatama taevast ja maad, tõstab põrmust üles viletsa, tuhahunnikust vaese, et panna ta istuma ülikute sekka.” (Laul 113:6–8.) Jehoova alandlikkus ilmneb selles, kuidas ta suhtub oma ebatäiuslikesse teenijatesse. Ta ei pea meid mitte ainult oma teenijateks, vaid lausa sõpradeks. (Laul 25:14.) Jehoova on ise astunud samme, et selline sõprus oleks võimalik. Andis ta ju oma poja ohvriks meie pattude eest. Jehoova on tõesti väga osavõtlik ja halastav. w20.08, lk 8, lõigud 1–3

Jehoova on määranud päeva ja tunni, mil ta teeb sellele vanale maailmale lõpu. (Matt. 24:36.) Ta pole kärsitu ega tegutse ennatlikult. Jehoova soovib väga surnuid üles äratada, kuid ta on kannatlik. (Iiob 14:14, 15.) Ta ootab selleks õiget aega. (Joh. 5:28.) Me oleme Jehoovale tema kannatlikkuse eest tänulikud. On ju tänu tema kannatlikkusele olnud paljudel inimestel, sealhulgas meil, aega oma patte kahetseda. Jehoova soovib, et võimalikult paljud inimesed saaksid igavese elu. Kuidas me saame oma tänumeelt väljendada? Kui otsime neid, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”, ning aitame neil Jehoovat armastama ja teenima hakata. (Ap. t. 13:48.) Nii on ka neil tänu Jehoova kannatlikkusele võimalus pääseda. w20.08, lk 18, lõik 17

Piiblist õpitu ei peaks mõjutama mitte ainult õpilase mõtlemist, vaid ka tema südant. Miks võib nii öelda? Sellepärast et meie süda, mis hõlmab meie soove ja tundeid, ajendab meid tegutsema. Jeesus õpetas loogiliselt, kuid ta suutis puudutada ka inimeste südant. (Luuka 24:15, 27, 32.) Sinu õpilasel on vaja mõista, et Jehoova on konkreetne isik, kellega tal on võimalik lähedaseks saada. On hea, kui ta mõistab, et Jehoova on nii tema isa kui ka sõber. (Laul 25:5.) Ükskõik mis teema teil arutluse all ka poleks, tõsta esile Jehoova kauneid omadusi. (2. Moos. 34:5, 6; 1. Peetr. 5:6, 7.) See aitab õpilasel näha, kui armastav, lahke ja kaastundlik Jumal ta on. Jeesus ütles, et suurim ja esimene käsk on armastada Jehoovat. (Matt. 22:37, 38.) Aita õpilasel kasvatada armastust Jehoova vastu. w20.10, lk 9, lõik 12

Jeesus kohtles kõiki naisi väärikalt. (Joh. 4:27.) Naised, kes täitsid tema Isa tahet, olid talle väga kallid. Ta suhtus neisse kui oma õdedesse ja pidas neid oma vaimse pere liikmeteks. (Matt. 12:50.) Jeesus oli ka neile tõeline sõber. Mõtleme tema sõprusele Maarja ja Martaga, kes mõlemad olid ilmselt vallalised. (Luuka 10:38–42.) Jeesus rääkis ja tegutses nii, et need õed tundsid end tema seltsis mugavalt. Näiteks istus Maarja õpilasena Jeesuse jalge ees. Marta, keda häiris see, et Maarja teda ei aidanud, ütles Jeesusele julgelt, mida ta sellest arvab. Sellises vabas õhkkonnas sai Jeesus mõlemat naist lahkelt õpetada. Ja tema hoolivust Marta, Maarja ja nende venna Laatsaruse vastu näitas ka see, et ta külastas neid veel korduvalt. (Joh. 12:1–3.) Pole siis ime, et kui Laatsarus raskelt haigeks jäi, ei kõhelnud õed oma sõbralt Jeesuselt abi otsida. (Joh. 11:3.) w20.09, lk 20, lõik 3; lk 21, lõik 6

Jeesuse jüngrid lootsid, et saavad Jumala kuningriiki kohe näha ja et see vabastab nad Rooma ikke alt. Meie igatseme päeva, mil Jumala kuningriik kõrvaldab kogu kurjuse ja rajab uue õiglase maailma. (2. Peetr. 3:13.) Ent meil on vaja olla kannatlik ja oodata Jehoova seatud aega. Jehoova andis Noale piisavalt aega laeva ehitamiseks ja inimeste hoiatamiseks. (1. Peetr. 3:20; 2. Peetr. 2:5.) Jehoova kuulas kannatlikult Aabrahami, kui see esitas küsimusi Soodoma ja Gomorra hävitamise kohta. (1. Moos. 18:20–33.) Ja sadu aastaid oli Jehoova erakordselt kannatlik Iisraeli rahvaga. (Neh. 9:30, 31.) Ka tänapäeval annab Jehoova kannatlikult aega kõigile, keda ta soovib oma sõprade hulka. (Joh. 6:44; 1. Tim. 2:3, 4; 2. Peetr. 3:9.) Meil tuleks Jehoova kannatlikkust eeskujuks võtta, kui teeme kuulutus- ja õpetustööd. w20.09, lk 10, lõigud 8–9

Jehoova taastab ülesäratatud inimeste mälestused ja iseloomujooned. Mõtle, mida see tähendab. Jehoova armastab sind nii väga, et hoiab meeles kõik sinu mõtted, tunded, sõnad ja teod. Nii et kui peaks olema vaja sind üles äratada, suudab ta kergesti taastada su mälu, hoiakud ja isiksuse eripära. Taavet oli teadlik, kui hästi Jehoova igat inimest tunneb. (Laul 139:1–4.) Kuidas mõjutab teadmine, et Jehoova meid üdini tunneb, meie praegust elu? Teadmine, et Jehoova meid läbinisti tunneb, ei peaks meid hirmutama. Pea meeles, et Jehoova hoolib meist väga. Igaüks meist kõigi oma eripäradega on talle kallis. Ta teab kõiki meie eluseiku, mis teevad meist selle, kes me oleme. Tõesti julgustavad mõtted! Me ei peaks kunagi tundma, et oleme üksi jäetud. Jehoova on iga päev ja iga hetk meie kõrval ning on valmis meid aitama. (2. Ajar. 16:9.) w20.08, lk 17, lõigud 13–14

Jehoova õpetab oma rahvast hea meelega. Ta tahab, et meie kui tema armsad lapsed tunneksime teda, armastaksime teda ja elaksime igavesti. See kõik on võimalik vaid tänu sellele, et ta meid õpetab. (Joh. 17:3.) Esimesel sajandil õpetas Jehoova oma rahvast kristliku koguduse kaudu. (Kol. 1:9, 10.) Tähtis osa selles oli pühal vaimul, mille Jeesus oli neile abiks lubanud. (Joh. 14:16.) Püha vaim aitas kristlastel Jumala sõnast paremini aru saada. See tuletas neile meelde, mida Jeesus oli öelnud ja teinud ning mis hiljem pandi kirja evangeeliumitesse. Need teadmised tugevdasid algkristlaste usku ning nende armastust Jumala, tema poja ja üksteise vastu. Jehoova ennustas, et viimseil päevil lähevad inimesed kõigist rahvastest tema piltlikule mäele, et saada temalt õpetust. (Jes. 2:2, 3.) See ennustus on täitumas otse meie silme all. w20.10, lk 24, lõigud 14–15

Mis võib takistada hea sõbra nõuannet vastu võtmast? Uhkus. Neile, kes on uhked, meeldib kuulda seda, „mille järele nende kõrvad sügelevad. Nad sulgevad kõrvad tõele”. (2. Tim. 4:3, 4.) Nad arvavad, et ei vaja teiste nõuandeid, sest teavad ise kõike paremini. Paulus aga kirjutas: „Kui keegi peab end tähtsaks – kuigi selleks pole põhjust –, siis ta petab end.” (Gal. 6:3.) Ja kuningas Saalomon ütles: „Parem vaene ja tark nooruk kui vana ja rumal kuningas, kel pole enam taipu hoiatust kuulda võtta.” (Kog. 4:13.) Kuidas reageeris Peetrus, kui Paulus teda avalikult noomis? (Gal. 2:11–14.) Peetrus oleks võinud Pauluse peale pahaseks saada, kui oleks keskendunud sellele, kui otse ja avalikult Paulus teda noomis. Peetrus aga võttis nõuannet targalt kuulda ega hakanud Pauluse peale vimma kandma. Hiljem nimetas Peetrus teda armsaks vennaks. (2. Peetr. 3:15.) w20.11, lk 21, lõigud 9, 11–12

Piibliõpilasel aitab vaimselt edeneda koosolekutel käimine. Seal saab ta juurde uusi teadmisi, tugevneb tema usk ja süveneb armastus Jumala vastu. (Ap. t. 15:30–32.) Ehk räägib mõni vend või õde õpilasele, kuidas armastus Jehoova vastu ajendas teda tema käskudele kuuletuma. (2. Kor. 7:1; Filipl. 4:13.) Ja kui piibliõpilane õpib tundma erinevaid inimesi koguduses, aitab see tal paremini mõista, mida tähendab kuuletuda Kristuse käsule armastada Jumalat ja ligimest. (Joh. 13:35; 1. Tim. 4:12.) Ta õpib teistelt ka seda, kuidas raskustega toime tulla. Samuti mõistab õpilane, et ta suudab teha muudatusi, mis on vajalikud selleks, et saada Kristuse jüngriks. (5. Moos. 30:11.) Niisiis saab igaüks koguduses aidata õpilasel vaimselt kasvada. (Matt. 5:16.) w20.11, lk 5, lõigud 10–12

Võib-olla vihjas Paulus sellele, et tal tuli võidelda päris metsloomadega Efesose areenil. (2. Kor. 1:8; 4:10; 11:23.) Või siis pidas ta silmas vaenulikke juute ja teisi inimesi, kes olid otsekui metsloomad. (Ap. t. 19:26–34; 1. Kor. 16:9.) Igal juhul seisis Paulus silmitsi tõsiste ohtudega. Kuid ta vaatas tulevikku lootusrikkalt. (1. Kor. 15:30, 31; 2. Kor. 4:16–18.) Ka meie elame praegu ohtlikul ajal. Mõned meie vennad on langenud kuritegevuse ohvriks. Teistel tuleb elada sõjapiirkondades. Paljud teenivad Jehoovat maades, kus kuulutustöö on piiratud või keelustatud, ja nad riskivad seejuures oma vabaduse või isegi eluga. Kõigest hoolimata peavad need vennad ja õed vastu ja on meile seega eeskujuks. Nad teavad, et kui nad peaksidki oma elu praegu kaotama, on Jehooval neile varuks suurepärane tulevik. w20.12, lk 9, lõigud 3–4

Kas oled vahel tundnud masendust seetõttu, et su territoorium näib olevat viljatu või et sa ei saa inimesi kodust kätte? Mida sellisel juhul teha, et su rõõm säiliks või isegi suureneks? On tähtis kuulutustöösse õigesti suhtuda. Mida see tähendab? Pea meeles, et meie kuulutustöö peamine eesmärk on teha teatavaks Jumala nime ja rääkida inimestele tema kuningriigist. Jeesus ütles selgelt, et eluteel hakkab käima suhteliselt vähe inimesi. (Matt. 7:13, 14.) Kuulutustööl me teeme koostööd Jehoova, Jeesuse ja inglitega. (Matt. 28:19, 20; Ilm. 14:6, 7.) Jehoova tõmbab enda juurde inimesi, kelles ta näeb soovi teda teenida. (Joh. 6:44.) Kui inimene ei võta meie sõnumit praegu kuulda, siis võib-olla järgmine kord on ta valmis seda tegema. „Masendus võib olla Saatana käes kohutav relv,” ütleb õde nimega Deborah. Ent Jehoova on võimsam kui Saatan ja kõik tema relvad. w20.12, lk 26, lõigud 18–19; lk 27, lõik 21

Paljudel kristlastel tuleb käia täiskohaga tööl, et end ja oma perekonda ülal pidada. Seejuures on nad igati valmis toetama Jumala organisatsiooni. Mõned näiteks saavad osaleda päästetöödes, mõned on abiks ehitustel ja kõigil on võimalik teha annetusi meie ülemaailmse töö heaks. Nad teevad neid tegusid armastusest Jumala ja ligimese vastu. Igal nädalal me väljendame oma armastust vendade ja õdede vastu sellega, et käime koguduse koosolekutel. Me teeme seda ka siis, kui oleme väsinud. Ja kuigi vastamine ei pruugi olla meile kerge, püüame seda ikka teha. Enne või pärast koosolekut me julgustame teisi, hoolimata sellest, et meil endal võib olla probleeme. (Heebr. 10:24, 25.) Kui tänuväärne on see, mida kõik vennad ja õed teevad! w21.01, lk 10, lõik 11

Uhketel inimestel on raske teisi kiita, kuna nad ootavad, et teised neid kiidaksid. Nad kipuvad end teistega võrdlema ja püüavad neist üle olla. Nad ei soovi eriti teistele väljaõpet anda ega neile ülesandeid usaldada. Pigem on nende mõttekäik järgmine: kui sa tahad, et miski saaks hästi tehtud, siis tee see ise ära. Uhked inimesed on tihtipeale auahned ja kadedad. Kui me märkame endas uhkuseilminguid, tuleks meil paluda Jehoovalt abi oma mõtteviisi uuendamiseks, et uhkus meis ei juurduks. (Rooml. 12:2.) Me oleme väga tänulikud, et Jehoova on meile alandlikkuses nii heaks eeskujuks. (Laul 18:35.) Me näeme, kuidas ta on tegelenud oma teenijatega ja tahame teda jäljendada. Lisaks tahame võtta eeskujuks alandlikke piiblitegelasi, kes käisid koos Jumalaga. Toogem siis alati Jehoovale au ja kiitust, mida ta väärib. (Ilm. 4:11.) w20.08, lk 13, lõigud 19–20

Abielu on täiuslik kingitus Jehoovalt. Kuid inimesed on ebatäiuslikud. (1. Joh. 1:8.) Seepärast hoiatab Jumala sõna, et need, kes abielluvad, „kogevad oma elus uusi raskusi”. Jehoova ootab abielumeestelt seda, et nad hoolitseksid oma pere usuliste, emotsionaalsete ja materiaalsete vajaduste eest. (1. Tim. 5:8.) Ent abielunaised peavad samuti võtma iga päev aega, et lugeda piiblit, mõtiskleda loetu üle ja palvetada Jehoova poole. Abielunaistel on küll palju tegemist, kuid selleks aja võtmine on väga tähtis. Mispärast? Jehoova soovib, et igaühel meist oleks temaga lähedased suhted. (Ap. t. 17:27.) Loomulikult peab naine enda kallal tööd tegema, et oma ebatäiuslikule abikaasale alluda. Tal on seda aga kergem teha, kui ta mõistab, miks Jehoova seda temalt ootab. w21.02, lk 9, lõigud 3, 6–7

Katsumuste läbimist võib võrrelda terase karastamisega. Kui terast kuumutada tules ja seejärel vees maha jahutada, muutub see tugevamaks. Samamoodi tugevdab see, kui me katsumustes vastu peame, meie usku. Jaakobus kirjutas: „Laske ainult vastupidavusel oma töö lõpuni teha, et te oleksite täiuslikud ja veatud.” (Jaak. 1:4.) Kui mõistame, et katsumused teevad meie usu tugevamaks, aitab see meil rõõmuga vastu pidada. Jaakobus räägib oma kirjas ka takistustest, mis võivad meie rõõmu röövida. Üks probleem võib olla see, et me ei tea, mida teha. Sel juhul me otsime abi Jehoovalt, et teha otsuseid, mis on talle meelepärased, on abiks meie vendadele-õdedele ja aitavad meil ustavaks jääda. (Jer. 10:23.) Me vajame tarkust, et oskaksime õigesti toimida ja vastata oma vastastele. Kui me ei tea, mida teha, võime tunda end abitu ohvrina ja kaotada kiiresti oma rõõmu. w21.02, lk 28, lõigud 7–9

Jehoova on meile selles heaks eeskujuks. Tema armastus meie vastu on nii tugev, et kui me jääme talle ustavaks, ei murra seda miski. (Rooml. 8:38, 39.) Ent selleks, et me saaksime oma usukaaslasi nii tugevalt armastada, on meil vaja selle nimel vaeva näha. Kui mõni vend või õde meid ärritab, on meil tarvis järgida üleskutset „Sallige üksteist armastuses, tehke kõik, mis võimalik, et säilitada ühtsust püha vaimu abil, ja teid ühendagu rahuside”. (Efesl. 4:1–3.) Meil on vaja vaadata vendade-õdede vigadele läbi sõrmede ja teha oma parim, et suhtuda neisse nii nagu Jehoova. (1. Saam. 16:7; Laul 130:3.) Pole alati kerge oma vendade-õdede suhtes armastust väljendada, eriti kui näeme nende vigu. Ilmselt oli see nii ka esimesel sajandil Euodia ja Süntühhe puhul. Seepärast õhutas Paulus neid olema üksmeelsed. (Filipl. 4:2, 3.) w21.01, lk 22, lõigud 10–11

Vanematel vendadel ja õdedel on hea meel noorte vendade üle, kes teenivad Jehoovat õlg õla kõrval koos nendega. (Sef. 3:9.) Nad hindavad väga nende innukust ja entusiasmi ülesannete täitmisel. Sellised noored vennad on neile väga kallid. Noored vennad, ärge kunagi unustage, et Jehoova armastab ja usaldab teid! Ta on ennustanud, et viimseil päevil on suur vägi noori mehi meeleldi valmis teda teenima. (Laul 110:1–3.) Jehoova teab, et sa armastad teda ja tahad teda teenida kogu südamest. Seega, ole kannatlik nii teiste kui ka iseendaga. Kui sa teed mõne vea, siis võta kuulda nõu ja manitsust, ja pea meeles, et see tuleb Jehoovalt. (Heebr. 12:6.) Täida hoolega igat ülesannet, mis sulle antakse. Ja mis kõige tähtsam, püüa kõigega, mida sa teed, rõõmustada meie taevast isa. (Õpet. 27:11.) w21.03, lk 7, lõigud 17–18

Meid võivad masendada paljud asjad, näiteks meie ebatäius, meie nõrgad küljed või kehv tervis. Samuti võib meile pettumust valmistada see, kui me ei saa Jehoova teenistuses soovitud ülesannet või kui inimesed meie territooriumil paistavad ükskõiksed. Meie ebatäius võib meile palju tuska valmistada. Me võime oma nõrkuste ja eksimuste tõttu koguni arvata, et Jehoova ei luba meid paradiisi. Säärane mõtteviis on ohtlik. Piibel näitab, et kõik inimesed, välja arvatud Jeesus Kristus, on patused. (Rooml. 3:23.) Piibli autor aga ei keskendu meie vigadele ega oota, et me oleksime täiuslikud. Ta on meie armastav isa, kes tahab meid aidata. Samuti on ta meiega kannatlik. Ta näeb, kuidas me oma nõrkuste ja süütundega heitleme, ning on valmis meid toetama. (Rooml. 7:18, 19.) w20.12, lk 22, lõigud 1–3

Me kõik oleme otsekui teekonnal. Meie sihiks on jõuda uude maailma ja tunda rõõmu elust Jehoova valitsuse all. Ent Jeesus ütles, et elluviiv tee on kitsas ja vahel pole kerge sellel püsida. Seepärast tuleb meil iga päev pingutada, et sellel teel käia. (Matt. 7:13, 14.) Kuna me oleme ebatäiuslikud, võime kergesti eksiteele sattuda. (Gal. 6:1.) Kui tahame püsida kitsal eluteel, peame olema valmis muutma oma mõtteviisi, suhtumist ja käitumist. Paulus ütles: „Seadke asjad korda.” Oma mõtete ja tunnete läbiuurimine pole sugugi kerge. Meie süda on reetlik ja seepärast võib olla raske mõista, kuhu see meid juhib. (Jer. 17:9.) On lihtne petta end valede mõttekäikudega. (Jaak. 1:22.) Seepärast peame abiks võtma Jumala sõna. See aitab meil mõista meie südame mõtteid ja kavatsusi, seda, millised me oleme seesmiselt. (Heebr. 4:12, 13.) w20.11, lk 18, lõigud 1–3

Kui oleme alandlikud, oleme tõenäoliselt ka rõõmsamad. Miks võib nii öelda? Kui me tunnistame oma piire, siis oleme tänulikud ja rõõmsad igasuguse abi eest, mida me teistelt saame. Mõtleme näiteks juhtumile, kui Jeesus tegi terveks kümme pidalitõbist. Ta tervendas nad kohutavast haigusest, millest nad ise poleks suutnud vabaneda. Ent ainult üks neist tuli tagasi teda tänama. See alandlik mees oli tänulik ja ülistas selle abi eest Jumalat. (Luuka 17:11–19.) Alandlikud inimesed saavad teistega üldiselt paremini läbi ja neil on ilmselt kergem sõprussuhteid sõlmida. Miks on see nii? Nad näevad teiste inimeste häid omadusi ja usaldavad neid. Alandlikud inimesed rõõmustavad, kui teised oma ülesannetega hästi hakkama saavad ning on varmad neid kiitma ja tänama. w20.08, lk 12, lõigud 17–18