September

Kui Peetrus tsiteeris Joeli ennustust, muutis ta püha vaimu mõjul veidi selle sõnastust. (Ap. t. 2:16, 17.) Peetrus ei alustanud tsitaati sõnadega „pärast seda”. Ta ütles hoopis, et „viimseil päevil” valab Jumal välja oma püha vaimu „kõiksuguste inimeste peale”. Peetrus pidas silmas tolleaegse juudi ühiskonna viimseid päevi. See kinnitab, et Joeli ennustuse kirjapanemisest kulus palju aega, enne kui see täitus. Pärast püha vaimu väljavalamist esimesel sajandil läks kuulutustöö suure hooga edasi. Umbes aastal 61, kui Paulus kirjutas kirja koloslastele, võis ta öelda, et head sõnumit „on kuulutatud kogu loodu seas taeva all”. (Kol. 1:23.) See tähendas, et kuulutustööd oli tehtud igal pool, kuhu Paulusel ja teistel oli võimalik tollal reisida. Jehoova võimsa vaimu abiga tehakse tänapäeval kuulutustööd veelgi suuremas ulatuses. See on jõudnud „maa äärteni”. (Ap. t. 13:47.) w20.04, lk 6, lõigud 15–16

Jehoova armastab igat oma teenijat, sealhulgas igat lambukest, kes on tema karjast eemale eksinud. (Matt. 18:12–14.) Ta tõotas, et otsib üles oma kadunud lambad ja aitab neil temaga suhted korda seada. Jumal tõi välja konkreetsed sammud, mida ta selleks ette võtab. Ta võrdles end karjasega. (Hes. 34:12–16.) Mida tegi Iisraeli karjane oma kadunud lamba päästmiseks? Esiteks pidi karjane lamba üles otsima, mis võis nõuda palju aega ja vaeva. Teiseks tuli tal lammas karja juurde tagasi tuua. Ja kolmandaks, kui lammas oli viga saanud või näljas, pidi karjane siduma tema haavad, teda kandma ja toitma. Kogudusevanemad, kelle hoolde on usaldatud „Jumala kari”, peavad samamoodi aitama igaüht, kes on kogudusest kõrvale jäänud. (1. Peetr. 5:2, 3.) Vanemad püüavad neid üles otsida, aitavad neil kogudusse tagasi tulla ja pakuvad neile vaimset tuge. w20.06, lk 20, lõik 10

Kui Jeesus ütles, et põllud on valmis lõikuseks, siis kas ta ootas, et enamik inimesi hakkab teda järgima? Sugugi mitte. Pühakiri ennustas, et vaid vähesed võtavad teda kuulda. (Joh. 12:37, 38.) Lisaks oli Jeesusel imepärane võime lugeda inimeste mõtteid. (Matt. 9:4.) Kuigi ta keskendus neile vähestele, kes teda uskusid, kuulutas ta innukalt kõigile. Meie ei suuda lugeda inimeste mõtteid. Seepärast on meil veelgi tähtsam mitte suhtuda eelarvamuslikult ühessegi territooriumisse või inimesse. Selle asemel püüdkem näha inimestes potentsiaali. Pidagem meeles, mida Jeesus ütles oma jüngritele: põllud on lõikuseks valmis. Inimesed võivad end muuta ja saada Kristuse jüngriteks. Jehoova peab neid potentsiaalseid jüngreid rikkuseks. (Haggai 2:7.) Kui suhtume inimestesse samamoodi nagu Jehoova ja Jeesus, siis püüame teada saada, milline on nende taust ja mis neid huvitab. Me ei suhtu neisse eelarvamusega, vaid loodame, et neist saavad meie vennad ja õed. w20.04, lk 13, lõigud 18–19

Pühakiri näitab selgelt, et kui tahame rõõmustada Jehoovat, siis peame kasvatama armastust Jeesuse vastu ja seda tugevana hoidma. Et Jeesusega sõbraks saada, tuleb teda tundma õppida. Seda saab teha Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliume lugedes. Kui me nende jutustuste üle mõtiskleme, kasvab meie armastus ja lugupidamine Jeesuse vastu. Ta kohtles inimesi lahkelt. Kuigi ta oli oma jüngritele isand, ei suhtunud ta neisse kui orjadesse. Ta jagas nendega oma sisimaid mõtteid ja tundeid. Jeesus oli osavõtlik ja koguni nuttis koos nendega. (Joh. 11:32–36.) Isegi tema vastased tunnistasid, et ta oli sõber neile, kes tema sõnumit kuulda võtsid. (Matt. 11:19.) Kui me Jeesust jäljendame, toob see meile rõõmu ja rahulolu. Meie suhted teistega paranevad ja meie armastus tema vastu kasvab. w20.04, lk 22, lõigud 9–10

Aastaks 1870 oli maailma võimsaimaks ja suurima sõjaväega riigiks saanud Suurbritannia. Seda impeeriumit on piiblis kujutatud väikse sarvena, kes alistas kolm muud sarve: Prantsusmaa, Hispaania ja Hollandi. (Taan. 7:7, 8.) Suurbritannia oli lõuna kuninga rollis ka esimese maailmasõja ajal. Selleks ajaks oli USA saanud maailma suurima majandusega riigiks ja hakanud tegema tihedat koostööd Suurbritanniaga. Esimese maailmasõja ajal sündis USA ja Suurbritannia võimas sõjaline liit. Sel ajal sai neist Inglise-Ameerika maailmavõim. Nagu Taaniel ennustas, oli sel kuningal „erakordselt suur ja võimas sõjavägi”. Viimsetel päevadel on Inglise-Ameerika maailmavõim olnud lõuna kuningas. w20.05, lk 4, lõigud 7–8

Vesi eksisteerib meie maakeral vedelas olekus tänu sellele, et maa asub päikesest täpselt õigel kaugusel. Kui see vahemaa oleks kasvõi natuke lühem, siis kogu vesi aurustuks ja maast saaks elutu kõrb. Kui see vahemaa oleks kasvõi natuke pikem, siis kogu vesi külmuks ja maast saaks tohutu jääväli. Maal toimub eluks vajalik veeringlus sellepärast, et Jehoova asetas maakera ideaalsesse kohta. Päike soojendab vett ookeanides ja mujal, nii et vesi aurustub ja tekivad pilved. Nõnda aurustub igal aastal ligi 500 000 kuupkilomeetrit vett. Veeaur püsib atmosfääris umbes kümme päeva ning sajab siis vihma või lumena alla. Lõpuks jõuab vesi tagasi ookeanidesse ja teistesse veekogudesse ning tsükkel kordub. Veeringest ilmneb, kui tark ja tugev Jehoova on. (Iiob 36:27, 28.) w20.05, lk 22, lõik 6

Jeesus innustas meid Jumalalt püha vaimu paluma. (Luuka 11:9, 13.) Püha vaimu kaudu annab Jehoova meile jõudu, vahel isegi „jõudu, mis ületab tavapärase”. (2. Kor. 4:7.) Jumala vaimu abiga võime pidada vastu kõigis raskustes. Püha vaim võib ka täiustada meie andeid ja oskusi, et saaksime hakkama oma ülesannetega Jumala teenistuses. Kui meil midagi hästi välja tuleb, siis me ei võta selle eest au iseendale, vaid mõistame, et see oli võimalik tänu Jumala vaimu abile. Me saame pidada püha vaimu väärtuslikuks näiteks nii, kui palume Jumala abi, et teha kindlaks oma valed mõtted, soovid või kalduvused. (Laul 139:23, 24.) Jehoova aitab meid selles. Seejärel tuleks meil paluda püha vaimu, et me suudaksime valedele mõtetele ja soovidele vastu seista. Kui me seda teeme, siis näeb Jehoova, et me ei taha teha midagi, mille tõttu ta peaks meilt püha vaimu ära võtma. (Efesl. 4:30.) w20.05, lk 28–29, lõigud 10–12

Kui kaitseme Jehoova nime, järgime Jeesuse eeskuju. Jeesus tegi isa nime teatavaks sellega, et kasutas tema nime ja kaitses tema mainet. Näiteks astus ta julgelt vastu variseridele, kes olid maalinud Jehoovast pildi kui karmist, nõudlikust, kaugest ja halastamatust Jumalast. Jeesus aitas inimestel aru saada, et nende taevane isa on mõistlik, kannatlik, hooliv ja andestav. Samuti aitas ta neil Jehoovat tundma õppida seeläbi, et jäljendas iga päev täiuslikult tema omadusi. (Joh. 14:9.) Ka meie saame inimestele rääkida, kui hooliv ja lahke Jumal Jehoova on. Nii kummutame valesid ja laimu, mis tema kohta on levitatud. Me pühitseme Jehoova nime, kui aitame teistel mõista, miks seda pühaks pidada. Me saame sõnade ja tegudega Jehoova kohta tunnistust anda. Me tõstame Jumala nime ausse, kui aitame inimestel vabaneda eelarvamustest, mis neil Jehoova kohta võivad olla. w20.06, lk 6, lõigud 17–18

Sotsiaalmeediat saab kasutada paljudel headel eesmärkidel, näiteks suhtlemiseks pereliikmete ja sõpradega. Samas oled ilmselt märganud, et mõned inimesed teevad postitusi selleks, et teised neid imetleksid. Nad otsekui tahaksid öelda „vaata mind”. Mõned isegi lisavad iseenda või teiste fotodele labaseid või siivutuid kommentaare. Muidugi pole see kohane kristlastele. Meid on innustatud arendama alandlikkust ja vennalikku kiindumust. (1. Peetr. 3:8.) Kui sa midagi sotsiaalmeediasse postitad, oleks hea mõelda, kas sinu kommentaarid, fotod või videod võivad jätta teistele mulje, et sa hoopled millegagi? Kas sinu postitus võib tekitada teistes kadedust? Kristlane ei peaks ootama, et teised teda imetleksid. Me tahame järgida piibli üleskutset, mis on tänaseks päevatekstiks. Alandlikkus aitab meil hoiduda selle maailma isekast mõtteviisist. (1. Joh. 2:16.) w20.07, lk 6, lõigud 14–15

Enne kui Paulusest sai kristlane, kiusas ta Jeesuse järelkäijaid jultunult taga. (Ap. t. 7:58.) Jeesus ise tegi sellele lõpu. Ta rääkis Paulusega (tollal Saulusega) taevast ja lõi teda pimedusega. Selleks et nägemist tagasi saada, pidi Paulus otsima abi nendeltsamadelt inimestelt, keda ta oli taga kiusanud. Ta lasi end alandlikult aidata Hananiase-nimelisel jüngril, kes taastas tema nägemise. (Ap. t. 9:3–9, 17, 18.) Paulusest sai hiljem kristlikus koguduses tuntud vend, kuid ta ei unustanud kunagi õppetundi, mille Jeesus talle teel Damaskusesse andis. Ka edaspidi võttis Paulus alandlikult vastu oma usukaaslaste abi. Ta tunnistas, et nad on talle „suureks toeks ja abiks”. (Kol. 4:10, 11.) w20.07, lk 18, lõigud 16–17

Kuigi Jehoova on kõikvõimas Jumal, on ta andnud võimu ka teistele. Ta on võidnud Jeesuse kuningaks ja ta annab teatud määral võimu tema 144 000 kaasvalitsejale, kes on valitud inimeste hulgast. Muidugi on Jehoova andnud Jeesusele väljaõpet, et ta võiks teenida kuninga ja ülempreestrina. (Heebr. 5:8, 9.) Jehoova annab väljaõpet ka Jeesuse kaasvalitsejatele. Samas ei ürita ta kontrollida igat pisiasja, mida nad teevad, vaid usaldab neid. (Ilm. 5:10.) Kui juba meie taevane isa, kes ei vaja kellegi abi, jagab vastutust ja ülesandeid teistega, siis kui palju enam peaksime meie seda tegema! Kas sa oled perepea või kogudusevanem? Sel juhul saad järgida Jehoova eeskuju, kui jagad teistele ülesandeid ega püüa kõike üle kontrollida. Nii saavad tööd tehtud, sa annad teistele väljaõpet ja nende usaldus Jehoova vastu kasvab. (Jes. 41:10.) w20.08, lk 9–10, lõigud 5–6

Millist suhtumist kadunud lammastesse Jehoova meilt ootab? Meile on eeskujuks Jeesus. Ta teadis, et Jehoovale on iga lammas kallis. Jeesus tegi kõik endast oleneva, et aidata „Iisraeli soo eksinud lammastel” Jehoova juurde tagasi pöörduda. (Matt. 15:24.) Hea karjasena püüdis ta hoolitseda selle eest, et ükski Jehoova lammastest ei läheks kaduma. (Joh. 6:39.) Paulus õhutas Efesose kogudusevanemaid Jeesuse eeskuju järgima. Ta ütles neile, et nad peaksid aitama nõrku ja pidama meeles Jeesuse sõnu „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”. (Ap. t. 20:17, 35.) Ka tänapäeval on kogudusevanematel vastutus hoolitseda Jehoova teenijate eest. Hispaanias elav kogudusevanem Salvador sõnab: „Kui mõtlen sellele, kui väga Jehoova hoolib oma kadunud lammastest, ajendab see ka mind tegema oma parima, et neid aidata. Karjasena ma tean, et see on Jehoova soov.” w20.06, lk 22–23, lõigud 15–16

Jehoova on kannatlikult valmis meie eksimustest mööda vaatama. Seepärast on ka meil põhjust otsida teistes head ja olla nendega kannatlik. Jehoova ei oota meilt täiuslikkust enne kui tuhande aasta lõpus. Kui maa loodi, siis Jeesus ja inglid rõõmustasid. Ent kujutle, kui õnnelikud on nad siis, kui maa on täis täiuslikke inimesi, kes armastavad ja teenivad Jehoovat. Kujutle, millist rõõmu tunnevad need, kes on võetud maa pealt taevasse, kui nad näevad oma töö vilja. (Ilm. 4:4, 9–11; 5:9, 10.) Ja kujutle aega, mil valupisarate asemel on rõõmupisarad ning haigused, kurbus ja surm on igaveseks kadunud. Seni aga püüa jäljendada oma armastavat, tarka ja kannatlikku Isa. Kui sa seda teed, ei kaota sa rõõmu isegi katsumuste korral. (Jaak. 1:2–4.) Kui tänulikud me oleme Jehoova tõotuse eest äratada surnud üles! (Ap. t. 24:15.) w20.08, lk 19, lõigud 18–19

Piibel on võrratu kingitus Jumalalt. Ta lasi selle kirja panna, kuna ta hoolib väga oma maistest lastest. Piibli kaudu Jehoova vastab olulistele küsimustele, nagu kust me oleme pärit, mis on elu eesmärk ja mida toob tulevik. Kuna Jehoova tahab, et kõik tema lapsed teaksid vastuseid neile küsimustele, on ta sajandite jooksul lasknud piiblit tõlkida paljudesse keeltesse. Tänapäeval on piibel kas tervikuna või osaliselt saadaval rohkem kui 3000 keeles. Ühtki teist raamatut pole nii laialdaselt tõlgitud ja levitatud. Me saame tõendada, et oleme piibli eest tänulikud, kui loeme seda iga päev, mõtiskleme loetu üle ja püüame selle järgi elada. Meie tänu väljendab ka see, kui räägime piibli sõnumist nii paljudele inimestele kui võimalik. (Laul 1:1–3; Matt. 28:19, 20.) w20.05, lk 24–25, lõigud 15–16

Prohvet Jeremija territoorium oli äärmiselt raske. Mingil ajal oli Jeremija nii masendunud, et oleks peaaegu alla andnud. Aga ta ei teinud seda, sest Jehoova sõna oli tema südames nagu põletav tuli ja ta ei suutnud seda enda sees hoida. (Jer. 20:9.) Meiega on sama lugu, kui loeme Jumala sõna iga päev ja mõtiskleme selle üle sügavalt. Nii võib meie rõõm kasvada ja inimesed võivad meid paremini kuulata. (Jer. 15:16.) Seega, kui sa peaks tundma masendust, anu Jehoovalt tuge. Ta aitab sul oma ebatäiuse, nõrkuste või haigusega toime tulla. Ta aitab sul suhtuda teenistusülesannetesse tasakaalukalt ja hoida positiivset suhtumist kuulutustöösse. Usalda kõik oma mured meie taevasele isale. Tema abiga võid sa masendusest jagu saada. w20.12, lk 27, lõigud 20–21

Mõnedele õdedele on meie koosolekud peaaegu ainuke võimalus olla koos oma usukaaslastega. Seepärast me tahame koosolekutel neid soojalt tervitada, nendega rääkida ja näidata, et me hoolime neist. Jeesuse kombel võiksime meiegi võtta aega, et õdedega seltsida. (Luuka 10:38–42.) Ehk saaksime kutsuda neid einestama või niisama meelt lahutama. Seejuures oleks hea tähele panna, et meie vestlus oleks julgustav. (Rooml. 1:11, 12.) Kogudusevanemad võiksid jäljendada Jeesuse suhtumist. Jeesus teadis, et vallaspõlv võib olla mõnele raske. Samas aga andis ta selgelt mõista, et kestev õnn ei sõltu abiellumisest või laste saamisest. (Luuka 11:27, 28.) Püsivalt õnnelik võib olla hoopis siis, kui panna Jehoova teenimine oma elus esikohale. (Matt. 19:12.) Iseäranis kogudusevanemad peavad kohtlema kristlikke naisi kui oma õdesid ja emasid. Oleks hea, kui nad võtaksid enne või pärast koosolekut aega, et õdedega rääkida. w20.09, lk 21–22, lõigud 7–9

Iisraelis külvas põllumees seemned sügisel pärast varaste vihmade algust ja lõikas saaki kevadel. (Mark. 4:28.) Meiegi peaksime põllumehe kombel kannatlikud olema. Kuid see ei pruugi olla kerge. Ebatäiuslikud inimesed tahavad üldiselt kohe näha oma töö tulemusi. Alati aga pole see võimalik. Näiteks kui me tahame saada head saaki, peame tegema kõvasti tööd. Meil tuleb maad kaevata, külvata, istutada, rohida ja kasta. Ka inimeste õpetamine on pidev töö. Läheb aega, enne kui piibliõpilane suudab endast välja juurida eelarvamused ja hakkab armastama piibli tõdesid. Kui oleme kannatlikud, siis meid ei heiduta inimeste ükskõiksus. Kui aga keegi tunneb tõe vastu huvi, tuleb meil samuti olla kannatlik. Me ei saa piibliõpilase vaimset kasvu omatahtsi kiirendada. Isegi jüngritel võttis aega, et Jeesuse mõtetest aru saada. (Joh. 14:9.) Meil tuleb meeles hoida, et meie istutame ja kastame, kuid Jumal annab kasvu. (1. Kor. 3:6.) w20.09, lk 10–11, lõigud 10–11

Me kõik soovime, et meie piibliõpilased edeneksid ristimiseni. Üks tähtis viis, kuidas neid aidata, on innustada neid koosolekutel käima. Piibliõpilane, kes hakkab kohe koosolekutel käima, teeb kiiremini edusamme. Mõni õpetaja selgitab oma õpilasele, et poole oma piibliteadmistest saab ta individuaalõppe kaudu ja teise poole koguduse koosolekutel. Loe koos oma õpilasega piibliteksti Heebrealastele 10:24, 25 ja selgita talle, mida head toob see, kui ta hakkab koosolekutel käima. Räägi talle entusiastlikult, mida sa viimasel koosolekul õppisid. Sellel võivad olla paremad tulemused kui lihtsalt kutsumisel. See, mida õpilane oma esimesel koosolekul näeb ja kuuleb, võib ületada kaugelt kõik tema ootused. (1. Kor. 14:24, 25.) Ta saab tuttavaks paljudega, kelle eeskuju ta võib järgida, et edeneda ristimiseni. w20.10, lk 10–11, lõigud 14–15

Jumala vaim aitab sul ellu rakendada seda, mida oled piiblit lugedes ja uurides teada saanud. Palveta nagu laulukirjutaja, kes ütles: „Õpeta mulle oma teed, Jehoova. Ma tahan käia su tões. Liida üheks mu süda, et kardaksin su nime.” (Laul 86:11.) Toitu edaspidigi sellest vaimsest roast, mida Jehoova annab piibli ja oma organisatsiooni kaudu. Muidugi pole meie eesmärk vaid teadmisi omandada. Me soovime, et tõde jõuaks meie südamesse ja mõjutaks meie elu. Jehoova vaimu abil on see võimalik. Me tahame julgustada ka oma vendi ja õdesid. (Heebr. 10:24, 25.) Me oleme ju kõik üks pere. Palu Jehoova abi, et koosolekutel vastata ja oma programmiosad hästi esitada. Nii näevad Jehoova ja Jeesus, et sa tõesti hoolid nende lambukestest. (Joh. 21:15–17.) Kuula siis oma ülimat õpetajat ja võta osa tema korraldatud vaimsest pidusöögist. w20.10, lk 24–25, lõigud 15–17

Kuidas aitas Jeesus oma apostleid, kes olid ajutiselt nõrgaks jäänud? Peagi pärast ülesäratamist ütles Jeesus mõnele oma järelkäijale: „Ärge kartke! Minge teatage mu vendadele [et ma olen üles äratatud].” (Matt. 28:10a.) Jeesus ei kaotanud apostlite suhtes lootust. Ehkki need olid ta hüljanud, nimetas ta neid ikka oma vendadeks. Nagu Jehoova, oli ka Jeesus halastav ja andestav. (2. Kun. 13:23.) Ka meie hoolime väga oma usukaaslastest, kes ei osale enam kuulutustöös. Nad on meie vennad ja õed ja me armastame neid. Meil on meeles nende head teod, mida nad on Jehoova teenistuses teinud, ja mõned neist võib-olla isegi aastakümneid. (Heebr. 6:10.) Me tunneme neist väga puudust. (Luuka 15:4–7.) Me saame mittetegevaid usukaaslasi julgustada koosolekutel käima. Kui mõni neist tuleb kuningriigisaali, tuleks meil teda soojalt tervitada. w20.11, lk 6, lõigud 14–17

Jaakobus, Johannes ja nende ema palusid Jeesuselt midagi, mille andmiseks tal polnud õigust. Jeesus teatas otsekohe, et ainult tema taevane isa saab otsustada, kes istub kuningriigis tema paremal või vasakul käel. (Matt. 20:20–23.) Jeesus oli alandlik ega ületanud oma võimupiire. Ta ei teinud kunagi midagi, milleks Jehoova polnud talle õigust andnud. (Joh. 12:49.) Me saame võtta Jeesusest eeskuju, kui järgime tänase päevateksti nõuannet. Kui keegi küsib meilt nõu, ei taha me kunagi propageerida oma arvamust või öelda lihtsalt midagi, mis esimesena pähe tuleb. Pigem tuleks meil suunata tähelepanu põhimõtetele, mis leiduvad piiblis ja meie väljaannetes. Sellega tunnistame oma piiratust ja näitame alandlikult, et Jehoova nõuanded on kõige paremad. (Ilm. 15:3, 4.) w20.08, lk 11, lõigud 14–15

Kui sa tunned, et peaksid sõbrale nõu andma, siis mida meeles hoida? Enne kui sõbraga rääkima lähed, oleks hea endalt küsida: „Kas ma pole äkki liiga õiglane?” Liiga õiglane inimene mõistab teiste üle kohut omaenda normide, mitte Jehoova põhimõtete järgi. Ja võib arvata, et ta pole eriti halastav. Kui sa pärast enda läbiuurimist tunned, et ikkagi pead oma sõbraga rääkima, siis selgita talle kõigepealt, milles on probleem. Aita küsimuste abil tal oma eksimust mõista. Sinu nõuanded peaksid põhinema piiblil. Ja pea meeles, et sinu sõber peab aru andma Jehoovale, mitte sinule. (Rooml. 14:10.) Toetu nõu andes Jumala sõna tarkusele ja püüa olla sama leebe nagu Jeesus. (Õpet. 3:5; Matt. 12:20.) Miks on see tähtis? Sest Jehoova kohtleb meid samamoodi, nagu meie kohtleme teisi. (Jaak. 2:13.) w20.11, lk 21, lõik 13

Kas sulle meeldiks, kui inimesed kujundaksid oma arvamuse sinu kohta sinu näo, nahavärvi või kehakaalu põhjal? Ilmselt mitte. On lohutav teada, et Jehoova ei otsusta meie üle välise põhjal. Kui Saamuel vaatas Iisai poegi, ei näinud ta seda, mida Jehoova nägi. Jehoova oli Saamuelile öelnud, et üks Iisai poegadest saab Iisraeli kuningaks. Ent milline? Kui Saamuel nägi Iisai vanimat poega Eliabi, mõtles ta: „Kindlasti on tema Jehoova võitu.” Eliab nägi tõesti välja nagu kuningas. Kuid Jehoova ütles Saamuelile: „Ära vaata tema välimust ja pikka kasvu, sest ma olen tema kõrvale jätnud. Inimene ei näe nagu Jumal: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb südamesse.” (1. Saam. 16:1, 6, 7.) Teeme hästi, kui võtame oma vendadesse ja õdedesse suhtumises Jehoovat eeskujuks. w20.04, lk 14, lõik 1; lk 15, lõik 3

Jeesus möödus ühel oma rännakul põldudest, kus kasvas ilmselt veel roheline oder. (Joh. 4:3–6.) See vili pidi olema valmis lõikuseks umbes nelja kuu pärast. Kuid Jeesus ütles oma jüngritele: „Vaadake põlde, need on valmis lõikuseks.” (Joh. 4:35, 36.) Mida ta sellega mõtles? Jeesus ei rääkinud mitte vilja, vaid inimeste kogumisest. Mõtle, mis oli just juhtunud. Ehkki üldiselt hoidsid juudid samaarlastest eemale, oli Jeesus kuulutanud ühele Samaaria naisele ja see oli teda huviga kuulanud. Kui Jeesus ütles, et põllud on valmis lõikuseks, oli tema poole teel hulk samaarlasi. Too naine oli neile Jeesusest rääkinud ja nüüd tahtsid nad temast rohkem teada saada. (Joh. 4:9, 39–42.) Üks piiblit selgitav teatmeteos ütleb selle loo kohta: „Nende inimeste agarus näitab, et nad olid otsekui lõikusküps vili.” w20.04, lk 8, lõigud 1–2

Koosolekutel saame parandada oma kuulutustööoskusi. Näiteks õpime paremini kasutama meie põhitööriistu. Seega valmistu koosolekuteks hästi. Koosoleku ajal kuula hoolega ja hiljem püüa õpitut ellu rakendada. Kui sa seda teed, siis oled „Kristus Jeesuse tubli sõdur”. (2. Tim. 2:3.) Meile on toeks ka miljonid inglid. Mõtle, mida vaid üks ingel suudab korda saata! (Jes. 37:36.) Seejärel mõtle sellele, mida terve inglite armee suudab teha! Ükski inimene ega deemon ei saa Jehoova võimsa sõjaväe vastu. Kui Jehoova on sinuga, siis pole tähtis, kui palju on sul vastaseid. Temaga koos oled neist tugevam. (Kohtum. 6:16.) Hoia neid mõtteid meeles, kui sind heidutab miski, mida sinu töö- või koolikaaslane või sugulane ütleb või teeb. Pea meeles, et sa ei võitle üksinda. Kuna sa järgid Jehoova juhatust, siis ta toetab sind. w21.03, lk 29, lõigud 13–14

Paulus võis tsiteerida teksti Jesaja 22:13, mis räägib tolle aja iisraellaste hoiakust. Selle asemel et saada lähedasemaks Jumalaga, keskendusid nad elumõnudele. Nende iisraellaste suhtumine oli „võta elult, mis võtta annab”. Selline hoiak on levinud ka tänapäeval. Tõsiasi, et Jehoova äratab surnud üles, peaks mõjutama meie seltskonnavalikut. Korintose kristlased pidid hoidma eemale neist, kes eitasid ülesäratamist. Sedasama tasub teha ka meil. Ei tule midagi head sellest, kui valida oma kaaslasteks need, kes ei hooli üldse tulevikust ja elavad vaid naudingute nimel. Selliste inimestega seltsimine võib rikkuda meie mõtteviisi ja kasulikud harjumused. See omakorda võib viia patuse eluviisini, mida Jumal vihkab. Seepärast pani Paulus kirja üsna otsese manitsuse: „Tulge mõistusele ja tehke seda, mis on õige, ning loobuge patusest elust.” (1. Kor. 15:33, 34.) w20.12, lk 9, lõigud 3, 5–6

Selles salmis räägitakse sellest, kuidas on Jehoova oma organisatsioonis asjad korraldanud. Ta on andnud ka teistele teatud määral võimu, kuid on selge, et igasuguse võimuga kaasneb alati vastutus. Jehooval on võim kõige üle ja kõik tema lapsed, nii inglid kui ka inimesed peavad temale aru andma. (Rooml. 14:10; Efesl. 3:14, 15.) Jeesuse on Jehoova seadnud koguduse peaks, kuid ka tema peab Jehoovale aru andma, kuidas ta kogudust juhib. (1. Kor. 15:27.) Abielumehe on Jehoova seadnud perekonna peaks. Et olla hea perepea, peab mees kõigepealt mõistma, mida Jehoova temalt ootab. Samuti peab ta mõistma, miks on Jehoova mehele sellise rolli andnud ja kuidas ta saab järgida Jehoova ja Jeesuse eeskuju. Miks on mehel tähtis sellele mõelda? Sellepärast, et Jehoova on andnud abielumehele teatud määral mõjuvõimu, ja ta ootab, et mees kasutaks seda targasti. (Luuka 12:48b.) w21.02, lk 2, lõigud 1–3

Me peaksime võtma Jehoovast eeskuju selles, mida tasub ära unustada. Jehooval on küll täiuslik mälu, aga kui me oma eksimusi kahetseme, siis ta andestab meile ja unustab meie eksimused. (Laul 25:7; 130:3, 4.) Ta tahab, et me toimiksime samamoodi, kui keegi meie vastu eksib. (Matt. 6:14; Luuka 17:3, 4.) Me saame väljendada Jehoovale oma aju eest tänu, kui kasutame seda tema ülistamiseks. Mõned inimesed kasutavad oma aju isekalt ning otsustavad ise, mis on hea ja halb. Ent kuna Jehoova on meie looja, teab ta palju paremini, mis on meile hea ja mis mitte. (Rooml. 12:1, 2.) Kui elame tema seaduste järgi, on meil rahu. (Jes. 48:18.) Samuti on meil selge elu eesmärk: tuua au taevasele isale ja teda rõõmustada. (Õpet. 27:11.) w20.05, lk 23–24, lõigud 13–14

Mida me saame teha selleks, et meie armastus vendade ja õdede vastu kasvaks? Kui õpime oma usukaaslasi lähemalt tundma, siis mõistame neid paremini ja kiindume neisse. Seejuures ei peaks olema takistuseks kellegi vanus ega taust. Näiteks Joonatan oli Taavetist umbes 30 aastat vanem, kuid ta sai temaga heaks sõbraks. Kas sina võiksid luua sõprussuhted kellegagi, kes on sinust vanem või noorem? Seda tehes näitad, et armastad kogu vennaskonda. (1. Peetr. 2:17.) Kas see, et me armastame kõiki usukaaslasi, tähendab, et meil on nende kõigiga sama lähedased suhted? Ei, see pole realistlik. On loomulik, et meil on lähedasemad suhted näiteks nendega, kellega meil on samasugused huvid. Jeesus pidas kõiki oma apostleid sõpradeks, kuid eriliselt kiindunud oli ta Johannesesse. (Joh. 13:23; 15:15; 20:2.) Samas ei seadnud ta teda kuidagi teistest ettepoole. (Mark. 10:35–40.) w21.01, lk 23, lõigud 12–13

Paulus ei rääkinud mittejuutidega Ateenas samamoodi nagu juutidega sünagoogis. Ta jälgis hoolega ümbrust ja pani tähele nii mõndagi ateenlaste religiooni kohta. (Ap. t. 17:23.) Paulus püüdis jagada pühakirja tõde nii, et rääkis kõigepealt millestki, millega ateenlased olid päri. Ta oli valmis kohandama oma ettekannet vastavalt kuulajaskonnale. Ta ütles ateenlastele, et tema sõnum pärineb „tundmatult Jumalalt”, keda nad teenivad. Ehkki mittejuudid polnud pühakirjaga tuttavad, ei löönud Paulus neile käega. Ta lihtsalt rääkis neile heast sõnumist teisel viisil. Paulus suhtus neisse kui koristusküpsesse vilja. Ole ka sina tähelepanelik nagu Paulus. Püüa panna tähele, mis võiks huvitada kedagi sinu territooriumil. Kas miski tema kodu juures vihjab sellele, millised on tema tõekspidamised? Kas tema nimi, riietus, välimus või isegi sõnakasutus annab aimu tema uskumustest? w20.04, lk 9–10, lõigud 7–8