Mai

Jehoova on lasknud kirja panna neli evangeeliumit, et saaksime tema poega tundma õppida. Need evangeeliumid sisaldavad ajaloolisi ülestähendusi Jeesuse elust ja teenistusest. Nendes on kirjas, mida Jeesus ütles, mida ta tegi ja mida ta tundis. Need neli raamatut aitavad meil mõelda tõsiselt Jeesuse eeskujule. Nendesse on otsekui talletatud Jeesuse jalajäljed. Seega kui uurime evangeeliume, õpime Jeesust järjest paremini tundma ja saame käia hoolsalt tema jälgedes. Kuid ei piisa vaid evangeeliumite lugemisest. Meil tuleb võtta aega nende uurimiseks ja selle materjali üle mõtisklemiseks. (Vrd Joosua 1:8, allmärkus.) Püüa evangeeliumilugudesse sisse elada. Kasuta oma kujutlusvõimet, et toimuvat näha ja kuulda, ja püüa mõista, mida võisid need inimesed tunda. Selles on sulle abiks meie organisatsiooni väljaanded. w21.04, lk 4–5, lõigud 11–13

Sajandeid enne Jeesuse maa peale tulemist oli Jehoova lasknud kirja panna, et messias reedetakse kolmekümne hõbetüki eest. (Sak. 11:12, 13.) Reetjaks pidi olema üks Jeesuse lähedastest kaaslastest. (Laul 41:9.) Prohvet Sakarja kirjutas: „Löö karjast, ja lambad jooksevad laiali.” (Sak. 13:7.) Siirastele inimestele poleks nende prohvetiennustuste täitumise nägemine pidanud komistuskiviks saama. See oleks pidanud nende usku hoopis tugevdama. Kuidas on lood tänapäeval? Tänapäeval on mõned teada-tuntud Jehoova tunnistajad saanud usutaganejateks ja püüdnud ka teisi tõest eemale meelitada. Nad on levitanud interneti ja meedia kaudu Jehoova tunnistajate kohta negatiivset infot, pooltõdesid ja koguni lausvalesid. Ent tõemeelsetele inimestele pole see saanud komistuskiviks. Vastupidi, nad mõistavad, et nii täituvad piibli prohvetiennustused. (Matt. 24:24; 2. Peetr. 2:18–22.) w21.05, lk 11, lõik 12; lk 12, lõigud 18–19

Piibel annab teada, et Jumala rahvas mõistab piibli tõde aja möödudes üha paremini. (Kol. 1:9, 10.) Jehoova annab meile arusaamist järk-järgult ja seepärast on tarvis olla kannatlik. Kui juhtiv kogu saab aru, et meie uskumustes on vaja midagi muuta, ei kõhkle nad seda teha. Ristiusukirikud teevad sageli muudatusi selleks, et meeldida oma koguduseliikmetele või et ühiskonnaga paremini sobituda. Jehoova teenijad teevad aga muudatusi selleks, et saada Jumalaga lähedasemaks ja järgida veelgi täpsemalt Jeesuse eeskuju. (Jaak. 4:4.) Nende muudatuste aluseks pole selle maailma suundumused või ootused, vaid selginenud arusaamine pühakirjast. (1. Tess. 2:3, 4.) w21.10, lk 22, lõik 12

Mida sa saad teha, kui tunned end üksildasena? Mõtle sellele, kuidas Jehoova on sind toetanud. (Laul 55:22.) See aitab sul suhtuda oma olukorda tasakaalukalt. Pane ka tähele, kuidas aitab Jehoova sinu usukaaslasi. (1. Peetr. 5:9, 10.) Aastaid Jehoovat teeninud vend Hiroshi, kelle pereliikmed pole Jehoova tunnistajad, ütleb: „Teadmine, et nad kõik teevad Jehoova teenistuses oma parima, julgustab väga neid, kelle lähedased pole Jehoova teenijad.” Samuti säilita head vaimsed harjumused. See hõlmab ka seda, et sa räägid Jehoovale avameelselt oma tunnetest. Loe Jumala sõna korrapäraselt ja mõtiskle eriti selliste piiblisalmide üle, mis kinnitavad, et Jehoova armastab sind. Mõni meie usukaaslane on jätnud meelde julgustavaid piiblitekste, nagu Laul 27:10 ja Jesaja 41:10. Teistel on aidanud üksildusega toime tulla see, kui nad koosolekuteks valmistudes või piiblit lugedes on kuulanud audiosalvestisi. w21.06, lk 9–10, lõigud 5–8

Kas sina leinad mõnd lähedast inimest? Võta aega, et tugevdada oma usku ülesäratamislootusse, lugedes piiblijutustusi surnute ülesäratamisest. Kas oled kurb seetõttu, et mõni su pereliige on kogudusest eemaldatud? Veendu, et Jumal distsiplineerib alati parimal viisil. Mis iganes probleem sul võib ette tulla, võta seda kui võimalust oma usku tugevdada. Vala oma süda Jehoova ette välja. Ära jää üksi, vaid hoia õdede-vendade ligi. (Õpet. 18:1.) Ole hõivatud tegevustega, mis aitavad sul vastu pidada, ja ära loobu neist isegi siis, kui hingevalu tahab sind enda alla matta. (Laul 126:5, 6.) Käi edasi koosolekutel ja kuulutamas ning loe piiblit. Hoia silme ees neid imelisi õnnistusi, mis Jehooval sinu jaoks varuks on. Kui koged Jehoova abi, saab sinu usk üha tugevamaks. w21.11, lk 22, lõik 11; lk 24, lõik 17

Mis mõttes on Jeesuse jüngrid nii-öelda väikesed? Mõtle, keda peetakse selles maailmas tähtsaks. Need on rikkad, kuulsad ja mõjuvõimsad inimesed. Jeesuse jüngrid näivad aga olevat selle maailma silmis nõrgad ja tähtsusetud. (1. Kor. 1:26–29.) Muidugi ei suhtu neisse niimoodi Jehoova. Mis ajendas Jeesust rääkima lugusid, mis on kirjas Matteuse 18. peatükis? Tema jüngrid olid temalt küsinud, kes on suurim taeva kuningriigis. (Matt. 18:1.) Ühiskondlik positsioon oli tolle aja juutidele väga tähtis. Üks õpetlane on öelnud, et au, kuulsus ja teiste lugupidamine oli paljude elus kõige olulisem. Jeesus teadis, et tema jüngritel tuleb kõvasti vaeva näha, et juudi kultuuris valitsev võistlusvaim endast välja juurida. w21.06, lk 20, lõik 2; lk 21, lõigud 6, 8–9

Paulus oli tubli kogudusevanem. Kui Tessaloonika kristlased vajasid nõu ja manitsust, ei hoidnud ta end tagasi. Kuid kõigepealt mainis ta oma kirjades nende ustavaid tegusid, seda, millist vaeva nad on armastusest näinud ja kuidas nad on vastu pidanud. Ta kirjutas ka, et teab nende raskusi ja seda, et neil tuleb taluda tagakiusamist. (1. Tess. 1:3; 2. Tess. 1:4.) Samuti ütles ta, et nad on teistele kristlastele eeskujuks. (1. Tess. 1:8, 9.) Pole kahtlustki, et Pauluse sõnad rõõmustasid Tessaloonika kristlaste südant. Nad said aru, et Paulus tõesti armastab neid ja seepärast polnud neil raske teda kuulda võtta. (1. Tess. 4:1, 3–5, 11; 2. Tess. 3:11, 12.) w22.02, lk 15, lõik 6

Valereligiooni vaimulike kaudu propageerib Saatan valet, et Jumal on julm ja et ta põhjustab inimestele kannatusi. Kui mõni laps on surnud, ütlevad vaimulikud isegi, et Jumalal oli vaja teda enda juurde ingliks. See on täielik vale. Kui meil on mõni tõsine haigus või meie lähedane sureb, siis me ei süüdista selles Jumalat. Me oleme hoopis kindlad, et ühel päeval seab Jumal asjad korda. Me räägime kõigile, kui armastav Jumal Jehoova on. Nii saab Jehoova vastata oma teotajale. (Õpet. 27:11.) Jehoova on kaastundlik Jumal. Ta on kurb, kui näeb meie kannatusi, olgu siis tagakiusamise, mingi haiguse või meie ebatäiuse tõttu. (Laul 22:23, 24.) Jehoova mõistab meie valu. Ta tahab sellele lõpu teha ja ta kindlasti ka teeb seda. (Vrd 2. Moos. 3:7, 8; Jes. 63:9.) w21.07, lk 9–10, lõigud 9–10

Peagi on Jehoovale sõnakuulelikel inimestel auline võimalus teenida ja armastada teda igavesti. Jeesus lahendab kõik probleemid, mille põhjustasid Aadam ja Eeva, kui nad Jumala perest lahkusid. Jehoova äratab surmast üles miljonid inimesed ja annab neile võimaluse elada täiuslikena igavesti paradiisis. (Luuka 23:42, 43.) Kui Jehoova teenijad maa peal on saanud täiuslikeks, on nad kõik kroonitud au ja hiilgusega, nagu kirjutas Taavet. Kui sina kuulud Ilmutusraamatus mainitud suurde rahvahulka, ootab sind suurepärane tulevik. (Ilm. 7:9.) Jumal armastab sind ja ta tahab, et sa kuuluksid tema perre. Seega tee oma parim, et elada talle meelepäraselt. Hoia Jumala tõotusi oma meeles ja südames. Pea kalliks võimalust teenida oma taevast isa ja väljavaadet kiita teda igavesti. w21.08, lk 7, lõigud 18–19

Jeremija kuulutas aastakümneid hoolimata inimeste ükskõiksusest ja vastuseisust. Ta oli nende teotuste ja pilgete tõttu nii masendunud, et mõtles oma ülesandest loobuda. (Jer. 20:8, 9.) Kuid ta ei andnud alla. Mis aitas Jeremijal negatiivsete mõtetega toime tulla ja kuulutustööst rõõmu leida? Ta keskendus kahele tähtsale tõsiasjale. Esiteks, Jumala antud sõnum sisendas inimestesse lootust. (Jer. 29:11.) Teiseks, nagu Jeremija ise ütles: „Mulle on pandud sinu nimi, oo, Jehoova.” (Jer. 15:16.) Ka meie kuulutame lootusesõnumit ja kanname Jehoova nime. Kui peame neid fakte meeles, võime olla rõõmsad hoolimata inimeste negatiivsest reageeringust. Seega ei peaks me masenduma, kui piibliõpilase edenemine võtab kauem aega, kui me ootasime. Inimeste õpetamine nõuab kannatlikkust. (Jaak. 5:7, 8.) w21.10, lk 27, lõigud 12–13

Ükskõik kui kaua me oleme Jehoovat teeninud, tuleb meil oma usku kasvatada ja seda tugevana hoida. Miks on seda vaja teha? Sellepärast, et kui me pole hoolsad, võib meie usk nõrgeneda. Pea meeles, et usk on tõenditel põhinev veendumus selles, mida pole näha. See, mida me ei näe, võib kergesti meelest minna. Paulus ütles, et usupuudus on „patt, millesse me kergesti takerdume”. Kuidas sellest lõksust hoiduda? (2. Tess. 1:3.) Esiteks, palu Jehoovalt püha vaimu ja tee seda sageli. Usk on Jumala vaimu vili. (Gal. 5:22, 23.) Püha vaimu abita pole meil võimalik oma usku loojasse kasvatada ja seda tugevana hoida. Kui palume Jehoovalt tema püha vaimu, siis ta annab seda meile. (Luuka 11:13.) Me võime palves Jumalale lausa öelda: „Kasvata meie usku.” (Luuka 17:5.) Teiseks, loe ja uuri piiblit korrapäraselt. (Laul 1:2, 3.) w21.08, lk 18, lõigud 16–18

Eakatel on Jehoova organisatsioonis oluline roll. Kuigi neil ei pruugi enam olla nii palju jõudu nagu varem, on neil rikkalik kogemustepagas. Jehoova saab neid jätkuvalt kasutada. Piiblis on häid näiteid ustavatest eakatest Jehoova teenijatest. Näiteks Mooses oli umbes 80-aastane, kui temast sai Jehoova prohvet ja Iisraeli rahva juht. Taaniel teenis Jehoova prohvetina ka siis, kui ta oli juba üle 90 aasta vana. Samuti võis apostel Johannes olla 90-ndates, kui ta kirjutas Ilmutusraamatu. Siimeonist, kes oli õige ja jumalakartlik mees, räägib piibel väga vähe. Jehoova aga tundis teda läbi ja lõhki ning õnnistas teda võimalusega näha vastsündinud Jeesust ja esitada prohvetlikke teateid tema ja ta ema kohta. (Luuka 2:22, 25–35.) w21.09, lk 3–4, lõigud 5–7

Emad ja isad ei tohiks oma last teistega võrrelda või oodata temalt rohkem, kui ta suudab teha. Kohatud võrdlused ja nõudmised ei mõju lapsele hästi. (Efesl. 6:4.) Õde Sachiko ütleb: „Ema soovis, et ma ei teeks eksamites ja kontrolltöödes ühtegi viga, mida mina pidasin võimatuks. Ehkki minu kooliaeg on ammu möödas, mõtlen ma aeg-ajalt siiani, kas minu parim on Jehoovale ikka piisav.” Taavet ütles, et ta pole ihaldanud liiga suuri või kättesaamatuid asju. Tänu alandlikkusele oli tal sisemine rahu. (Laul 131:2.) Mida on emadel-isadel Taaveti sõnadest õppida? Neil tuleb olla mõistlikud mitte ainult selles, mida nad ootavad iseendilt, vaid ka selles, mida nad ootavad oma lastelt. Nad saavad aidata lapsel tunda end väärtuslikuna, kui nad on teadlikud tema tugevatest ja nõrkadest külgedest ning aitavad tal seada jõukohaseid eesmärke. w21.07, lk 21–22, lõigud 5–6

Jehoova on igaühele andnud tahtevabaduse. See tähendab seda, et igaühel on võimalus valida, kas ta tahab temale kuuletuda või mitte. Mõned lapsevanemad pole olnud oma lastele heaks eeskujuks, kuid nende lapsed on teinud otsuse teenida Jehoovat ja nad teevad seda ustavalt. Teised vanemad jällegi on teinud oma parima, et nende lapsed järgiksid piibli põhimõtteid, kuid sellest hoolimata on lapsed vanemaks saades tõeteelt lahkunud. Igaüks otsustab ise, kas ta teenib Jehoovat. (Joosua 24:15.) Lapsevanemad, kui teie laps on Jehoova teenimise lõpetanud, siis ärge süüdistage ennast. Vahel aga hülgab hoopis lapsevanem tõe ja koguni oma pere. (Laul 27:10.) Lastele võib see mõjuda laastavalt. Kallis noor, kui üks sinu vanematest on eemaldatud, võid olla kindel, et Jehoova näeb sinu valu. Ta armastab sind ja peab kalliks seda, et sa teda ustavalt teenid. Pea meeles, et sina ei ole vastutav oma vanemate otsuste eest. w21.09, lk 27, lõigud 5–7

Eemaldatud kristlast võib võrrelda haige lambaga, kes võib nakatada kogu karja. Kuna ta on rikkunud oma suhted Jehoovaga, on ta haige usulises mõttes. (Jaak. 5:14.) Nagu mõned haigused on nakkavad, võib ka see, kes on rikkunud oma suhted Jehoovaga, teistele halba mõju avaldada. Seega võib olla vajalik selline inimene kogudusest eemaldada. Selline teguviis näitab, et Jehoova armastab oma ustavaid teenijaid, ja see võib ajendada patustanut kahetsema. Eemaldatu saab ilmselt käia edasi koosolekutel, kus ta saab oma usku tugevdada. Ta saab ka lugeda organisatsiooni väljaandeid ja vaadata meie veebitelevisiooni. Kui kogudusevanemad näevad, et inimene teeb oma elus muudatusi, võivad nad anda talle nõu, kuidas suhteid Jehoovaga parandada ja kuidas taas Jehoova tunnistajaks saada. w21.10, lk 10, lõigud 9, 11

Me võtame eeskuju algkristlastest. Nagu esimesel sajandil, on ka meil tänapäeval reisivad ülevaatajad, kogudusevanemad ja -abilised. (Filipl. 1:1; Tiit. 1:5.) Samuti on meil algkristlastega sarnane suhtumine seksuaalsuhetesse ja abiellu, vere pühadusse ja mittekahetseva patustaja kogudusest eemaldamisse. (Ap. t. 15:28, 29; 1. Kor. 5:11–13; 6:9, 10; Heebr. 13:4.) Piiblis öeldakse, et Jumalale on meelepärane vaid üks usk. (Efesl. 4:4–6.) On tõesti suur au kuuluda Jehoova rahva hulka ning teada tõde Jehoova ja tema eesmärkide kohta. Hoidkem siis tõest kõvasti kinni! w21.10, lk 22–23, lõigud 15–17

Kuningas Joosafat seisis silmitsi raske katsumusega. Tema rahva vastu tuli ammonlastest, moabiitidest ja Seiri mägismaa meestest koosnev suur väehulk. (2. Ajar. 20:1, 2.) Mida Joosafat tegi? Ta otsis abi ja tuge Jehoovalt. Joosafati alandlikust palvest tekstis 2. Ajaraamat 20:5–12 ilmneb, kui väga ta usaldas oma taevast isa. Jehoova vastas Joosafatile leviit Jahasieli kaudu, kes lausus tänase päevateksti sõnad. Joosafat usaldas Jehoovat täielikult ja tegi kõik täpselt nii, nagu talle öeldi. Vaenlastele vastu minnes pani ta kõige ette lauljad, mitte relvastatud sõjamehed. Jehoova ei vedanud Joosafatti alt. Ta hävitas vastaste armee. (2. Ajar. 20:18–23.) w21.11, lk 15, lõigud 6–7

Katsumustes võime kindlad olla, et Jehoova toetab meid. Ta aitab meil jääda talle laitmatuks. (2. Kor. 4:7–9.) Me ei pea kartma, et Jehoova truu armastus saab otsa. Laulik kirjutas: „Jehoova silmad saadavad neid, kes teda kardavad, tema truu armastuse peale loodavad.” (Laul 33:18–22.) Enne Jehoova teenijaks saamist võisime kogeda armastust, mida Jehoova on osutanud kõigi inimeste vastu. Ent tema teenijatena on meile saanud osaks tema truu armastus. See armastus ajendab Jehoovat meid kaitsma. Ta aitab meil hoida temaga lähedasi suhteid ja täidab tõotused, mis ta meile on andnud. Ta soovib, et me oleksime tema sõbrad igavesti. (Laul 46:1, 2, 7.) Seega võime olla kindlad, et Jehoova annab meile jõudu jääda mistahes katsumuses laitmatuks. w21.11, lk 6–7, lõigud 17–18

Pole sugugi haruldane, et keegi peab vimma töökaaslase, koolikaaslase, sugulase või pereliikme peale, vahel isegi aastaid. Piiblist võivad meenuda Joosepi kümme poolvenda, kes pidasid ta peale nii suurt vimma, et see viis väga ränga teoni. (1. Moos. 37:2–8, 25–28.) Kuid Joosep ei vastanud samaga. Kui tal oli võimalus neile kätte maksta, ei teinud ta seda. Ta toimis sellesama põhimõtte järgi, mida meie võime lugeda tekstist 3. Moosese 19:18. (1. Moos. 50:19–21.) Meil tuleks järgida Joosepi eeskuju. Jeesus õpetas oma järelkäijatele, et nad oleksid andestavad. (Matt. 6:9, 12.) Samuti pani Paulus kristlastele südamele: „Ärge makske ise kätte.” (Rooml. 12:19.) w21.12, lk 11, lõigud 13–14

14. niisani hilisõhtul läks Jeesus Ketsemani aeda. Seal valas ta oma südame Jehoova ette. (Luuka 22:39–44.) Neil pingelistel tundidel esitaski ta „valju hüüdmise ja pisaratega anumisi”. (Heebr. 5:7.) Mille eest Jeesus ööl enne surma palvetas? Jeesusel lasus tohutu vastutus isa nimi laimust puhastada. Ta palus Jehoovalt jõudu jääda talle ustavaks ja täita tema tahet. Jehoova võttis poja südantlõhestavat palvet kuulda ja saatis tema juurde ingli, kes andis talle jõudu juurde. Jehoova vastas Jeesuse palvele, kuna Jeesuse põhimure oli jääda Jehoovale ustavaks ja pühitseda tema nime. Kui see on meiegi peamine mure, võtab Jehoova ka meie abipalveid kuulda. (Laul 145:18.) w22.01, lk 17–18, lõigud 15–17

Paljusid häirib meie poliitiline erapooletus. Nad soovivad, et me osaleksime valimistel. Meie aga mõistame, et kui me hääletaksime mõne inimvalitseja poolt, siis Jehoova seisukohast vaadatuna me põlgaksime ära tema. (1. Saam. 8:4–7.) Võidakse ka oodata, et me ehitaksime koole ja haiglaid või osaleksime mingil muul moel heategevuses. Inimestele on komistuskiviks see, et me keskendume kuulutustööle, mitte ei tegele globaalsete probleemidega. Kuidas oma usku hoida ja tugevdada? (Matt. 7:21–23.) Meil tuleb keskenduda tööle, mille Jeesus meile on andnud. Me ei tohiks hakata tegelema selle maailma poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamisega. Me hoolime inimestest, ent teame, et parim viis nende aitamiseks on rääkida neile Jumala kuningriigist ja aidata neil Jehoovaga sõbraks saada. w21.05, lk 6–7, lõigud 19–20

Paljud valitsejad ütlevad, et nad teenivad Jumalat, kuid nad ei ole nõus loobuma oma võimust. Nagu Jeesuse päevil, astuvad ka tänapäeval valitsejad välja Jehoova võitu vastu, rünnates ustavaid jumalateenijaid. (Ap. t. 4:25–28.) Kuidas Jehoova reageerib? Laul 2:10–12 ütleb: „Ja nüüd, kuningad, toimige arukalt, maa kohtumõistjad, laske end noomida! Teenige Jehoovat kartusega, rõõmutsege värisedes. Austage Poega, et Jumal ei vihastuks ja te oma teelt sootuks ei häviks, sest tema viha süttib kiiresti. Õnnelikud on kõik, kes otsivad varju tema juurest.” Jehoova on andnud vastupanijatele lahkelt aega, et neil oleks võimalik oma otsust muuta. Neil on ikka veel võimalus hakata alluma Jumala kuningriigile. Siiski hakkab aeg otsa saama. (Jes. 61:2.) Inimestel on pakilisem kui kunagi varem õppida tundma piibli tõde ja teha õige valik. w21.09, lk 15–16, lõigud 8–9

Paulus pidas silmas seda, et me peaksime olema rahul sellega, mis meil on. (Filipl. 4:12.) Meie kalleim varandus on lähedane suhe Jehoovaga, mitte aga maine vara. (Hab. 3:17, 18.) On huvitav tähele panna, mida Mooses ütles Iisraeli rahvale, kes oli 40 aastat kõrbes rännanud. Ta lausus: „Teie Jumal Jehoova on õnnistanud kõiki teie tegusid. ... Need 40 aastat on teie Jumal Jehoova olnud koos teiega ja teil pole olnud millestki puudust.” (5. Moos. 2:7.) Kogu selle aja toitis Jehoova neid mannaga ja nende riided – needsamad, mis neil Egiptusest lahkudes seljas olid – ei kulunud ära. (5. Moos. 8:3, 4.) Meilgi tuleks õppida olema rahul ning olla tänulik ka väikeste asjade eest ja näha neis Jehoova õnnistust. w22.01, lk 4–5, lõigud 10–11

Kui sa oled abielumees, oled sa vastutav pere heaolu eest. Sa pingutad kõvasti, et oma peret kaitsta ja toetada. Kui kohtad raskusi, võid tunda, et pead kõigega ise hakkama saama. Siiski ära toetu iseenda tarkusele, vaid palu abi Jehoovalt. Palveta raskustega toime tulemiseks ka koos naisega. Otsi piiblist ja Jehoova organisatsiooni väljaannetest juhatust ning rakenda nõuandeid ellu. Mõned ei pruugi sinu piiblil põhinevaid otsuseid heaks kiita. Nad arvavad, et pere parim kaitse on majanduslik kindlustatus. Hea on aga võtta eeskuju kuningas Joosafatist, kes usaldas Jehoovat ja näitas seda oma tegudega. (2. Ajar. 20:1–30.) Jehoova ei hüljanud seda ustavat meest ega hülga ka sind. (Laul 37:28; Heebr. 13:5.) w21.11, lk 15, lõik 6; lk 16, lõik 8

Jumal on loonud meid endasarnaseks, seega on meil väga tugev õiglustunne. (1. Moos. 1:26.) Kuid ebatäiuse tõttu ei suuda me alati anda objektiivseid hinnanguid, isegi kui arvame, et meil on olukorrast tervikpilt. Näiteks Joona oli väga pahane, kui Jehoova otsustas halastada Niineve elanikele, kes oma patte kahetsesid. (Joona 3:10–4:1.) Ent tänu Jehoova otsusele jäi üle 120 000 inimese ellu. On selge, et Joona oli see, kes oli asjast valesti aru saanud, mitte Jehoova. Jehoova pole kohustatud oma otsuste tagamaid selgitama. Tõsi, vahel on ta lubanud oma teenijatel väljendada muret seoses millegagi, mida ta on teinud või kavatseb teha. (1. Moos. 18:25; Joona 4:2, 3.) Ja mõnikord on ta oma otsuste tagamaid ka selgitanud. (Joona 4:10, 11.) Kuid Loojana ei vaja ta oma loodute heakskiitu ei enne ega pärast tegutsemist. (Jes. 40:13, 14; 55:9.) w22.02, lk 3–4, lõigud 5–6

Me saame seda nõuannet järgida, kui peame teisi endast ülemaks. (Filipl. 2:3.) Mida rohkem me sellist hoiakut arendame, seda vähem tõenäoline on see, et me saame teistele komistuskiviks. Kõik meie vennad ja õed on meist milleski paremad. Seda pole raske mõista, kui me mõtleme nende positiivsetele omadustele. Meil tuleks võtta kuulda Pauluse nõuannet korintlastele. Ta ütles: „Mis teeb sind teisest paremaks? Tõesti, mis on sinul, mida sa poleks saanud Jumalalt? Aga kui sa oled selle temalt saanud, miks sa siis hoopled, otsekui oleksid sa selle ise saavutanud?” (1. Kor. 4:7.) Me peaksime hoiduma kiusatusest tõmmata endale tähelepanu või mõelda, et oleme teistest paremad. Kui mõni vend peab häid kõnesid või mõnel õel õnnestub alustada piibliuurimisi, peaksid nad selle eest tooma au Jehoovale. w21.06, lk 21–22, lõigud 9–10

Paljudel kuulutajatel on üha raskem inimesi kodunt kätte saada. Mõnes piirkonnas on aiaga piiratud või tugeva turvasüsteemiga kortermajad. Seal võib olla valvur või turvamees, kes ei lase sisse kedagi, keda maja elanik pole kutsunud. Teistes piirkondades pole inimesi tihti kodus või elab territooriumil vähe inimesi. Kuulutaja võib läbida pika vahemaa, et inimest kätte saada, kuid see ei pruugi üldse kodus olla. Kui meil on selliseid raskusi, ei tohiks me alla anda. Proovi kuulutada eri aegadel. Me saame rohkem inimesi kätte, kui kuulutame sel ajal, mil nad tõenäoliselt on kodus. Eks mingi aeg tule ju igaüks koju. Paljud kuulutajad on leidnud, et inimesi saab paremini kätte pärastlõunal või õhtupoolikul. Samuti võivad nad olla siis vestlusaltimad. w21.05, lk 15, lõigud 5, 7

Kuidas on lood tänapäeval? Paljusid ärritab see, et Jehoova tunnistajad ei pea sünnipäevi või jõule. Teised on vihased, et Jehoova tunnistajad ei tähista patriootlikke pühi või ei järgi selliseid matusekombeid, mis on piibli põhimõtetega vastuolus. Need, keda see kõik häirib, võivad ise siiralt arvata, et nad teenivad Jumalat õigel viisil. Ent nad ei saa olla Jumalale meelepärased, kui nad eelistavad inimeste traditsioone piibli selgetele õpetustele. (Mark. 7:8, 9.) Kuidas oma usku hoida ja tugevdada? Meil on vaja kasvatada armastust Jehoova seaduste ja põhimõtete vastu. (Laul 119:97, 113, 163–165.) Kui me armastame Jehoovat, siis ei järgi me ühtki sellist kommet, mis talle ei meeldi. Me ei tohiks lasta millelgi kahandada oma armastust Jehoova vastu. w21.05, lk 6, lõigud 15–16

Kuidas me saame seda Pauluse nõuannet ellu rakendada? Selleks on meil tarvis uurida korrapäraselt piiblit, palvetada ja teha innukalt tööd, mille Jehoova on meile andnud. (2. Tim. 4:4.) Kui meie usk on tugev, ei heiduta meid Jehoova tunnistajate kohta avaldatud negatiivne info. (Jes. 28:16.) Meie armastus Jehoova, pühakirja ja usukaaslaste vastu kaitseb meid usutaganejate valede eest. Esimesel sajandil põlgasid paljud Jeesuse ära. Ent paljud said tema järelkäijaks. Nende hulgas oli vähemalt üks juudi sanhedrini liige ja isegi „suur hulk preestreid”. (Ap. t. 6:7; Matt. 27:57–60; Mark. 15:43.) Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes pole lasknud end eksitada, sest nad teavad ja armastavad piibli tõdesid. Jumala sõnas öeldakse: „Sinu seaduse armastajail on suur rahu, miski ei pane neid komistama.” (Laul 119:165.) w21.05, lk 13, lõigud 20–21

Apostel Paulus mõistis, et ta teeb kõike mitte enda, vaid Jumala jõuga. Püha vaimu kaudu andis Jehoova Paulusele jõudu, nii et too sai teda teenida hoolimata tagakiusamisest, vangistusest ja muudest raskustest. Pauluse noor kaaslane Timoteos toetus samuti Jumala jõule. Ta oli Pauluse kaaslane pikkadel misjonireisidel. Paulus saatis teda ka muudele retkedele, et ta külastaks kogudusi ja julgustaks neid. (1. Kor. 4:17.) Timoteos võis tunda end ebapädevana. Võib-olla just seepärast ütles Paulus talle: „Keegi ei peaks suhtuma sinusse su nooruse tõttu üleolevalt.” (1. Tim. 4:12.) Timoteos oli sel ajal ka sagedasti haige. (1. Tim. 5:23.) Ent ta teadis, et Jehoova püha vaim aitab tal kuulutustööd teha ja vendi teenida. (2. Tim. 1:7.) w21.05, lk 21, lõigud 6–7

Üks põhimõte, millest nõu andmisel ja manitsemisel juhinduda, on tekstis Jaakobuse 1:19. Seal öeldakse: „Igaüks olgu alati valmis kuulama, ta ärgu rääkigu mõtlematult, ta ärgu vihastugu kergesti.” Kogudusevanem võiks mõelda, kas tal on ikka olukorrast täielik pilt. Õpetussõnad 18:13 ütleb: „Kui keegi vastab enne faktide ärakuulamist, toimib ta rumalalt ja häbiväärselt.” Seega tuleks enne rääkimist inimest kuulata. Vanemad võiksid küsida asjakohaseid küsimusi, nagu näiteks, kuidas sul on läinud ja kuidas me saame sind aidata. Kui nad võtavad aega, et inimene ära kuulata ja olukorrast tervikpilt saada, suudavad nad teda paremini aidata. Paarist kirjakohast või soovitusest inimese aitamiseks tavaliselt ei piisa. Vennad ja õed peavad tajuma, et me hoolime neist, mõistame neid ja tõesti tahame neid aidata. w22.02, lk 17, lõigud 14–15