Juuni

Selle vaese lesknaise elu on väga raske. Ta näeb palju vaeva, et ots otsaga kokku tulla. Nüüd läheb ta ühe annetuskasti juurde ja paneb sinna kaks väikest münti, mille kukkumise heli on vaevu kuulda. Jeesus teab, et ta annetas kaks leptonit, mis on kõige väiksemad tol ajal käibel olevad mündid. Nende eest ei saa osta isegi üht varblast, mis on kõige odavam lind vaeste toidulaual. Jeesus on lesknaise teost väga liigutatud. Ta kutsub oma jüngrid ja lesknaisele osutades ütleb: „See vaene lesknaine pani annetuskasti rohkem kui kõik teised.” Ta selgitab: „Need kõik [eriti rikkad] panid sellest, mis neil on üle, aga tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.” (Mark. 12:43, 44.) See ustav naine andis ära oma viimsegi rahanatukese ja jättis nii end Jehoova hoolde. (Laul 26:3.) w21.04, lk 6, lõigud 17–18

Jeesus suhtus oma maise teenistuse ajal kuulutustöösse alati positiivselt ja ta soovib, et ka tema järelkäijatel oleks samasugune hoiak. (Joh. 4:35, 36.) Kui Jeesus oli koos oma jüngritega, kuulutasid nad suure innuga. (Luuka 10:1, 5–11, 17.) Kui aga Jeesus kinni võeti ja hukati, kaotasid tema jüngrid soovi kuulutada. (Joh. 16:32.) Pärast ülesäratamist ergutas Jeesus neid jälle kuulutustööle keskenduma. Ja kui Jeesus oli taevasse läinud, kuulutasid ta jüngrid nii suure innuga, et nende vaenlased ütlesid sõnad, mis on kirjas tänases päevatekstis. Jeesus juhatas esimese sajandi kristlaste kuulutustööd ja Jehoova õnnistas seda. Näiteks 33. aasta nädalatepühal ristiti umbes 3000 uut jüngrit. (Ap. t. 2:41.) Ja jüngrite arv muudkui kasvas. (Ap. t. 6:7.) Jeesus aga ennustas, et viimseil päevil tehakse kuulutustööd veel võimsamalt. (Joh. 14:12; Ap. t. 1:8.) w21.05, lk 14, lõigud 1–2

Kas mäletad aega, mil sa mõistsid, et oled leidnud tõe? Sa eeldasid, et igaüks tahab rõõmuga piibli õpetusi kuulda. Sa olid veendunud, et piibli sõnum annab elule mõtte ja imelise tulevikulootuse. (Laul 119:105.) Seepärast rääkisid sa õhinal oma avastustest kõigile sõpradele ja sugulastele. Ent mis juhtus? Sinu üllatuseks ei tahtnud paljud neist sind kuulata. Ka Jeesuse päevil ei võtnud suurem osa inimestest teda kuulda, ehkki ta tegi ka imesid, mis näitasid, et tal on Jumala toetus. Näiteks äratas Jeesus surnust üles Laatsaruse ja vastased ei saanud seda kuidagi eitada. Siiski ei pidanud nad teda messiaks. Juudi ülemad tahtsid Jeesuse ja Laatsaruse hoopis ära tappa. (Joh. 11:47, 48, 53; 12:9–11.) w21.05, lk 2, lõigud 1–2

Püüa korrapäraselt koosolekutel kohal olla. Need julgustavad sind ja annavad sulle võimaluse õppida oma vendi ja õdesid paremini tundma. Sa võid oma koguduse vendadelt ja õdedelt nii mõndagi õppida, ka neilt, kelle vanus ja taust on sinu omast erinev. Piiblis öeldakse: „Eks ole elatanuil tarkus.” (Iiob 12:12.) Samas võivad eakamad ka noortelt midagi õppida. Taavet oli Joonatanist palju noorem, kuid see ei olnud takistuseks nende sõprussuhtele. (1. Saam. 18:1.) Raskuste korral aitasid nad teineteisel Jehoovat edasi teenida. (1. Saam. 23:16–18.) Irina, kelle pereliikmed pole Jehoova tunnistajad, ütleb: „Minu usukaaslased on mulle otsekui pereliikmed. Jehoova võib neid kasutada, et meid toetada.” Sinu sõbrad tahavad sind julgustada ja toetada, ent on vaja, et sa neile räägiksid, kuidas nad saaksid seda teha. w21.06, lk 10–11, lõigud 9–11

Jeesus rääkis mõistuloo kuningast ja tema orjast. Kuningas tühistas oma orja võla, mis oli nii suur, et too poleks suutnud seda mitte kunagi tagasi maksta. Hiljem aga polnud see ori ise valmis kustutama oma kaasorja palju väiksemat võlga. Seepeale lasi kuningas selle halastamatu orja vanglasse heita. Selle nurjatu orja teod ei mõjutanud vaid teda ennast. Esiteks tegi ta halba kaasorjale, lastes ta vanglasse heita, kuni ta oma võla ära maksab. Teiseks tegi ta haiget teistele orjadele, kes nägid, mis toimus. Jutustuses öeldakse, et „kui teised orjad nägid, mis juhtus, kurvastasid nad väga”. (Matt. 18:30, 31.) Samamoodi mõjutavad meie teod teisi. Kui keegi käitub meiega pahasti ja me ei andesta talle, siis mis juhtub? Esiteks, me teeme haiget talle, sest me ei käitu temaga armastavalt, võib-olla isegi ignoreerime teda. Teiseks, see tekitab ebamugavust meie usukaaslastes, kes näevad, et meil on selle inimesega suhted korrast ära. w21.06, lk 22, lõigud 11–12

Saatanale meeldib, kui inimene, kes on loodud Jumala sarnaseks, hakkab tegema halbu asju. Noa päevil „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal on suur”. Piibel ütleb: „Jehooval oli kahju, et ta oli inimese maa peale teinud, ja tema süda oli kurb.” (1. Moos. 6:5, 6, 11.) Kas olukord on sellest ajast paremaks läinud? Ei ole. Võib arvata, et Saatanale teeb rõõmu praegu vohav seksuaalne ebamoraalsus, sealhulgas seksuaalsuhted samasooliste inimeste vahel. (Efesl. 4:18, 19.) Eriti õnnelik on Saatan siis, kui ränga patu teeb ustav jumalateenija. Lisaks sellele, et inimesed Saatana valitsuse all rõhuvad üksteist, ei kanna nad hoolt maakera ja loomade eest. (1. Moos. 1:28; Kog. 8:9.) Mõne teadlase arvates on inimtegevuse tagajärjel lähiaastatel väljasuremisohus umbes miljon looma- ja taimeliiki. w21.07, lk 12, lõigud 13–14

Mõned Jehoova teenijad tunnevad oma minevikueksimuste pärast üleliia suurt süütunnet. Nad arvavad, et Jehoova ei andesta neile kunagi, ükskõik kui palju nad kahetsevad. Kui sinul on selliseid tundeid, võib see, kui omandad rohkem teadmisi Jumala kohta, kes on valmis osutama oma teenijate vastu truud armastust, aidata sul teenida teda rõõmu ja puhta südametunnistusega. See on võimalik, kuna „tema poja Jeesuse veri puhastab meid kõigist pattudest”. (1. Joh. 1:7.) Kui sinu ebatäius sind mõnikord masendab, siis pea meeles, et Jehoova on valmis kahetsevale patustanule andestama ja isegi soovib väga seda teha. Laulukirjutaja Taavet ütles seoses truu armastuse ja andestusega: „Nagu taevas on mõõtmatult kõrgel üle maa, nõnda on mõõtmatu tema truu armastus nende vastu, kes teda kardavad. Nii kaugele, kui ida on läänest, viib ta meist meie üleastumised.” (Laul 103:11, 12.) w21.11, lk 5, lõigud 12–13

Abielumees peaks oma naisele austust osutama. (1. Peetr. 3:7.) See tähendab muu hulgas seda, et ta pöörab naisele tähelepanu ja peab temast lugu. Näiteks saab mees oma naisele austust osutada nii, et peab teda kalliks. Ta ei nõua naiselt midagi üle jõu käivat. Ja kohe kindlasti ei võrdle ta oma naist teiste naistega. Kuidas selline võrdlemine võib mõjuda? Meie õe Rosa abikaasa ei ole Jehoova tunnistaja ja ta võrdleb Rosat tihti teiste naistega. Mehe karmid sõnad on teinud Rosale haiget ja tekitanud temas väärtusetustunnet. Ta tunnistab: „Vajan pidevalt kinnitust, et Jehoova hoolib minust.” Kristlik abielumees aga tahab osutada oma naisele austust. Ta teab, et see mõjutab tema suhet nii naise kui ka Jehoovaga. Mees, kes austab oma naist, kiidab teda ja kinnitab talle, et armastab teda. w21.07, lk 22, lõigud 7–8

Kas oled tundnud nördimust, kui oled oodanud mingit pakki vajaliku esemega, aga see ei tule ega tule? Kuidas oleks aga lugu siis, kui sa saad teada, et paki hilinemiseks on hea põhjus? Tõenäoliselt oled sa sel juhul meelsamini nõus ootama. Üks mõte kannatlikkuse vajalikkuse kohta on kirjas tekstis Õpetussõnad 13:11: „Kiirelt saadud rikkus kahaneb, aga kes kogub vähehaaval, selle rikkus kasvab.” Mida me sellest õpime? Tark on tegutseda rahulikult ja hoolikalt. Tekstis Õpetussõnad 4:18 öeldakse: „Õigete rada on kui hommikuvalgus, mis muutub üha kirkamaks, kuni keskpäev on käes.” Need sõnad näitavad, et Jehoova avaldab oma teenijatele järk-järgult üksikasju selle kohta, kuidas ta oma eesmärgi täide viib. Ent see salm aitab mõista ka seda, kuidas toimub inimese vaimne kasv. Jehoovaga lähedaste suhete rajamine võtab aega. w21.08, lk 8, lõigud 1, 3–4

Kuigi see maailm hakkab lõppema, on meil veel palju tööd teha. (Matt. 24:14; Luuka 10:2; 1. Peetr. 5:2.) Me kõik tahame anda Jehoovale oma parima. Mõned soovivad alustada pioneerteenistust, teised tahavad teenida peetelis või lüüa kaasa meie organisatsiooni ehitusprojektidel. Ja paljud vennad pingutavad, et saada koguduseabiliseks või -vanemaks. (1. Tim. 3:1, 8.) Jehooval on hea meel näha, et tema teenijad on nii innukad. (Laul 110:3.) Kas sa oled pettunud, kuna pole Jehoova teenistuses saavutanud mõnda eesmärki? Kui oled, siis räägi oma murest Jehoovale. (Laul 37:5–7.) Lisaks küsi küpsetelt vendadelt nõu, kuidas oma teenistust parandada. Seejärel tegutse nende soovituste järgi. Kui sa seda teed, siis võibki sul õnnestuda oma eesmärk saavutada. w21.08, lk 20, lõik 1; lk 21, lõik 4

Lesestunud Anna oli 84-aastane, aga ei puudunud kunagi templist. Tema ustavus sai rikkalikult tasutud, kui ta nägi vastsündinud Jeesust. (Luuka 2:36–38.) Tänapäevalgi on ustavad eakad noortele heaks eeskujuks. Kui võtame nende jaoks aega ja kuulame, mida toredat nad on Jehoova teenistuses kogenud, siis kosutab see meid kindlasti. Meie eakatel vendadel ja õdedel on tähtis roll Jehoova organisatsioonis. Nad on näinud, kuidas Jehoova on rikkalikult õnnistanud oma rahvast tervikuna ja neid isiklikult. Nad on elus teinud ka vigu ja on neist õppinud. Suhtu eakatesse kui tarkuseallikatesse ja õpi nende kogemustest. (Õpet. 18:4.) Kui sa võtad aega, et neid tundma õppida, tugevneb su usk. w21.09, lk 3, lõik 4; lk 4, lõigud 7–8; lk 5, lõigud 11, 13

Nagu Jesaja väljendas, joovad Jehoova teenijad „rahvaste piima”. (Jes. 60:5, 16.) Vendadel-õdedel on erinevaid võimeid ja oskusi, mida nad Jehoova töös kasutavad. Tänu sellele tehakse kuulutustööd 240 maal ja meie väljaandeid ilmub rohkem kui tuhandes keeles. Sel lõpuajal sunnib rahvaste raputamine inimesi otsustama, kas nad panevad lootuse Jumala kuningriigile või inimvalitsustele. See on oluline otsus, mis tuleb igaühel langetada. Kuigi Jehoova teenijad kuuletuvad riigi seadustele, jäävad nad poliitilistes küsimustes täielikult erapooletuks. (Rooml. 13:1–7.) Nad teavad, et Jumala kuningriik on ainus lahendus inimkonna probleemidele. See kuningriik aga ei kuulu sellesse maailma. (Joh. 18:36, 37.) w21.09, lk 17, lõigud 13–14

On ülioluline tugevdada oma usku ja aidata seda teha ka oma pereliikmetel. Mida selleks ette võtta? Ammuta Jehoovalt jõudu, lugedes piiblit, mõtiskledes loetu üle ja olles kohal koguduse koosolekutel. Joanna, kelle isa ja õde lõpetasid Jehoova teenimise, ütleb: „Kui lugesin sellistest piiblitegelastest nagu Abigail, Ester, Iiob, Joosep ja Jeesus, valdas mind rahu. Need lood täitsid mu südame ja mõistuse positiivsete mõtetega ning see leevendas minu valu.” Kui sul on muremõtteid, siis ära lõpeta palvetamist. Anu Jehoovat, et ta aitaks sul vaadata asjadele tema vaatepunktist, annaks sulle tarkust ja õpetaks sulle teed, mida käia. (Laul 32:6–8.) Muidugi ei pruugi olla kerge Jehoovale oma tunnetest rääkida. Aga sa võid olla kindel, et ta mõistab täielikult sinu südamevalu. Ta innustab sind oma südant tema ette välja valama. (2. Moos. 34:6; Laul 62:7.) w21.09, lk 27–28, lõigud 9–10

Pärast 32. aasta paasapüha läksid Peetrus, Jaakobus ja Johannes koos Jeesusega ühele kõrgele mäele, ilmselt Hermonile. Seal nägid nad erilist nägemust: „Jeesus muudeti nende ees: tema nägu hakkas särama nagu päike ja ta riided hiilgama nagu valgus.” (Matt. 17:1–4.) Hiljem kuulsid nad Jehoova enda häält, mis ütles: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel. Teda kuulake!” Need kolm apostlit kuulasidki Jeesust ja elasid tema õpetuste järgi kogu oma elu. Meil tuleks nende eeskuju järgida. Koguduse pea Jeesus Kristuse kaudu juhatab Jehoova meid ellu viival teel. (Efesl. 5:23.) Võtkem siis alati Jeesuse häält kuulda, nagu võtsid Peetrus, Jaakobus ja Johannes. Nii tunneme elust rohkem rõõmu ning meid ootab ees igavene elu uues maailmas. w21.12, lk 22, lõik 1; lk 27, lõik 19

Üks Korintose kristlane oli ebamoraalsetes suhetes oma isa naisega. Paulus andis korintlastele juhendi ta kogudusest eemaldada. Selle mehe ebamoraalne käitumine avaldas teistele koguduses halba mõju. Mõned ei pidanud sellist käitumist üldse valeks. (1. Kor. 5:1, 2, 13.) Mõni aeg hiljem sai Paulus teada, et see mees kahetseb tehtut. Ta ütles kogudusevanematele, et neil tuleb talle lahkelt andestada ja teda julgustada. Pane tähele, miks Paulus seda teha käskis. Ta ütles: „Et liigne kurbus teda enda alla ei mataks.” Paulusel oli sellest kahetsevast mehest kahju. Ta ei tahtnud, et mees masenduks nii sügavalt, et loobub andestuse otsimisest. (2. Kor. 2:5–8, 11.) Nagu Jehoova, osutavad ka kogudusevanemad meeleldi halastust. Nad distsiplineerivad patustanut, kui seda on vaja teha, kuid on alati halastavad, kui selleks on alust. Kui kogudusevanemad patustanut üldse ei distsiplineeriks, siis nad poleks halastavad, vaid otsekui kiidaks väärteo heaks. w21.10, lk 11, lõigud 12–15

Haavatud tundeid võib võrrelda füüsiliste haavadega. Mõni haav on väike, teine suur. Näiteks võib paberi terav serv meile sõrme lõigata. See võib olla küll päris valus, aga päeva-paari pärast me ehk ei mäletagi seda enam. Ent suuremat haava tuleb ehk isegi õmmelda ja see tuleb kinni siduda. Kui me seda pidevalt torgiks, läheks see ainult hullemaks. Samamoodi võivad mõned eksimused olla väikesed. Võib-olla tegi keegi meile sõnade või tegudega haiget, kuid meil polnud raske andestada. Mõnikord võib keegi meid aga tõsisemalt haavata. Kui me juhtunut pidevalt oma peas ketraksime ja mõtleksime, kuidas keegi küll sai meile midagi sellist teha, teeksime asja ainult hullemaks. Vimmapidamisega teeme endale vaid kahju. Palju parem oleks järgida nõuannet, mis on kirjas tänases päevatekstis. w21.12, lk 12, lõik 15

Oletame, et kogudusevanemat häirib midagi usukaaslase riietuse või välimuse juures. Vanem võiks kõigepealt mõelda, kas piibli järgi on alust midagi öelda. Et olla objektiivne, võiks ta küsida teise kogudusevanema või mõne küpse kristlase arvamust. Nad võivad koos üle vaadata, mida Paulus sel teemal kirjutas. (1. Tim. 2:9, 10.) Paulus andis üsna üldised põhimõtted. Ta mainis, et kristlane peaks riietuma sündsalt, tagasihoidlikult ja kaine mõistusega. Ta ei kehtestanud pikka nimekirja reegleid, vaid mõistis, et igal kristlasel on õigus piibli põhimõtete raames isiklikku maitset väljendada. Seega peaksid kogudusevanemad enne venna või õega rääkimist kaaluma, kas tema välimus peegeldab tagasihoidlikkust ja kainet mõistust. Ei tohi unustada, et kaks küpset kristlast võivad teha ühes ja samas küsimuses erineva otsuse, millest kumbki on õige. Keegi ei peaks usukaaslasele peale suruma enda arusaama sellest, mis on õige ja mis väär. w22.02, lk 16, lõigud 9–10

Truu armastuse ilmutamiseks on häid põhjusi. Mis on mõned neist? Seda aitavad mõista järgmised tsitaadid: „Ära lase truul armastusel ja ustavusel enda juurest lahkuda. ... nii leiad Jumala ja inimeste poolehoiu ning saavutad aruka inimese maine.” „Inimene, kes osutab truud armastust, teeb head iseendale.” „Kes taotleb õigust ja truud armastust, leiab elu.” (Õpet. 3:3, 4; 11:17, allmärkus; 21:21.) Nendest salmidest leiame kolm põhjust, miks osutada truud armastust. Esiteks, nii oleme Jumalale meelepärased. Teiseks, see teeb head meile endale. Näiteks saame nii luua püsivaid sõprussuhteid. Kolmandaks, see toob meile õnnistusi tulevikus, sealhulgas igavese elu. On tõesti häid põhjusi järgida Jehoova üleskutset ning kohelda üksteist truu armastuse ja halastusega. w21.11, lk 8, lõigud 1–2

Kui mõni katsumus, olgu praegune või endine, on toonud välja mõne nõrga koha sinu usus, siis ära masendu. Võta seda kui võimalust oma usku tugevdada. Anu Jehoovalt abi ning tee seda eriti hädaolukorras. Ja pea meeles, et Jehoova annab meile abi pereliikmete või sõprade kaudu. Kui lubad Jehooval end aidata praegustes katsumustes, siis on sul teda lihtsam usaldada ka tulevaste katsumuste korral. Jeesus aitas jüngritel mõista, mis valdkondades neil on vaja oma usku tugevdada, kuid ta ei kahelnud kunagi, et Jehoova abiga saavad nad hakkama kõigi tulevaste usuproovidega. (Joh. 14:1; 16:33.) Ta oli kindel, et tänu tugevale usule jääb suur rahvahulk ellu tulevases suures viletsuses. (Ilm. 7:9, 14.) Ka sina oled selle suure rahvahulga seas, kui võtad vastu Jehoova abi ja kasutad praegu igat võimalust oma usku tugevdada. (Heebr. 10:39.) w21.11, lk 25, lõigud 18–19

Me küll ei oota, et Jumal meid ime läbi kaitseks, kuid me teame, et need, kes loodavad temale, ei kannata korvamatut kahju. Varsti pannakse meie usk Jehoova kaitsesse tõsiselt proovile. Goog Maagoogi maalt, mingi rahvaste ühendus, ründab Jumala rahvast ning võib tunduda, et meie elu on ohus. Meil tuleb olla kindel, et Jehoova suudab meid päästa ja ka teeb seda. Rahvaste silmis oleme nagu kaitseta lambad. (Hes. 38:10–12.) Meil pole relvi ega sõjalist väljaõpet. Näib, nagu oleksime kerge saak. Kuid nemad ei näe seda, mida meie usus näeme: inglite armeed, kes on laagris Jumala rahva ümber, valmis meid kaitsma. Kui taevased väed meile appi tõttavad, tabab meie vaenlasi tõeline šokk. (Ilm. 19:11, 14, 15.) w22.01, lk 5–6, lõigud 12–13

Kuna kõik vennad ja õed on tähtsad Jehoovale, peaksid nad olema tähtsad ka meile. Me peaksime tegema kõik, mis võimalik, et neid kaitsta ja toetada. Kui mõistame, et oleme kellelegi haiget teinud, ei peaks me seda kergelt võtma, järeldades, et see inimene on liiga tundlik ja et ta peaks sellest üle saama. Miks võivad mõned kergemini solvuda? Võib-olla näiteks sellepärast, et neil on väga madal enesehinnang. Teised jälle on alles hakanud tõeteel käima ning pole veel õppinud kaaslaste ebatäiusega toime tulema. Milles asi ka poleks, me peaksime omalt poolt tegema kõik, et olukorda parandada. Samuti peaks see, kes sageli solvub, mõistma, et tal tuleks enda kallal tööd teha ja olla vähem tundlik. See aitab hoida nii tema enda kui ka teiste meelerahu. w21.06, lk 21, lõik 7

Kui oleme murest murtud, võib meile suureks toeks olla hea sõber, eriti selline, kes on midagi sarnast läbi elanud. Jeesus on nagu selline sõber. Ta teab, mida tähendab tunda end nõrgana ja vajada abi. Ta mõistab inimloomust läbi ja lõhki ning pakub meile abi õigel ajal. (Heebr. 4:15, 16.) Jehoova saatis ingli Jeesust aitama ja Jeesus võttis abi vastu. Meilgi on tark Jehoova abi vastu võtta. Vahel võib selleks olla mõni väljaanne, video või kõne, teinekord aga kogudusevanema või küpse sõbra hea sõna. (Luuka 22:39–44.) Jehoova võib anda meile ka rahu. Kui palvetame, valdab meid „Jumala rahu, mida inimmõistus ei suuda haarata”. (Filipl. 4:6, 7.) w22.01, lk 18, lõigud 17–19

Ilmselt ei kahtle me selles, et Jehoova toimib alati õigesti. Hoopis raskem on aga usaldada mehi, kellele ta on andnud organisatsioonis vastutust. Võib tekkida olukordi, kus mõtleme, kas nad tõesti järgivad Jehoova juhatust või tegutsevad omatahtsi. Fakt on aga see, et kui me ei usalda neid, keda Jehoova usaldab, ei usalda me tegelikult teda ennast. Tänapäeval juhib Jehoova oma organisatsiooni maist osa ustava ja aruka orja ehk juhtiva kogu kaudu. (Matt. 24:45.) Nagu esimesel sajandil, hoolitseb juhtiv kogu ka praegusel ajal kogu Jumala rahva eest, ükskõik kus nad ka ei elaks, ning annab kogudusevanematele juhendeid. Kogudusevanemad omakorda hoolitsevad selle eest, et kogudus oleks juhenditega kursis. Kui järgime organisatsiooni ja kogudusevanemate juhatust, näitame, et usaldame Jehoovat. w22.02, lk 4, lõigud 7–8

Me oleme rõõmsad ja uhked, et oleme Jehoova tunnistajad. Meil on hea meel, kui keegi, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”, saab kristlaseks. (Ap. t. 13:48.) Me tunneme sama, mida Jeesus, kes oli ülirõõmus, kui tema jüngrid tulid tagasi kordaläinud kuulutustööretkelt. (Luuka 10:1, 17, 21.) Apostel Paulus ütles Timoteosele: „Jälgi ennast ja seda, kuidas sa õpetad. ... nõnda päästad sa nii enda kui ka need, kes sind kuulda võtavad.” (1. Tim. 4:16.) Seega, kaalul on elud. Kuna me oleme Jumala kuningriigi alamad, tahame tuua oma käitumisega Jehoovale kiitust ja elada kooskõlas hea sõnumiga, mida teistele kuulutame. (Filipl. 1:27.) Samuti tahame järgida Pauluse nõuannet ja mõelda sellele, kuidas me õpetame. Me saame seda teha näiteks nii, et enne kuulutustööle minekut valmistume hoolega ja palume Jehoovalt õnnistust. w21.10, lk 24, lõigud 1–2

Inimene, kes on riietunud uude isiksusse, püüab mõelda ja käituda Jehoova moodi. Ta laseb end mõjutada pühal vaimul ja tema elus on näha selle vilja. Ta armastab Jehoovat ja usukaaslasi. (Matt. 22:36–39.) Ta jääb ka raskustes rõõmsaks. (Jaak. 1:2–4.) Ta taotleb rahu. (Matt. 5:9.) Ta on kannatlik ja lahke. (Kol. 3:13.) Ta teeb teistele head. (Luuka 6:35.) Tema tegudest on näha tugevat usku. (Jaak. 2:18.) Ta jääb tasaseks, kui teda provotseeritakse, ja valitseb end, kui kohtab kiusatusi. (1. Kor. 9:25, 27; Tiit. 3:2.) Selleks, et riietuda uude isiksusse, tuleb arendada kõiki omadusi, mida mainitakse tekstis Galaatlastele 5:22, 23, samuti häid omadusi, mida mainitakse mujal piiblis. w22.03, lk 8–9, lõigud 3–4

Kogudusevanemad võivad apostel Pauluselt õppida seda, et head sõnumit ei peaks kuulutama mitte ainult majast majja, vaid igal võimalusel. (Efesl. 6:14, 15.) Kuulutustööl on vanematel ka hea võimalus anda õdedele ja vendadele, sealhulgas koguduseabilistele, väljaõpet. (1. Peetr. 5:1, 2.) Kuigi kogudusevanematel võib olla palju ülesandeid, ei tohiks nad kuulutustööd unarusse jätta. (Matt. 28:19, 20.) Vahel tuleb neil ehk mõnest ülesandest loobuda, et jääks piisavalt aega tähtsamate asjade jaoks: kuulutustööks, pere piibliõhtuteks ja oma lastele kuulutustööks väljaõppe andmiseks. Nad võivad kindlad olla, et Jehoova mõistab nende soovi hoida oma elus tasakaalu. w22.03, lk 27, lõigud 4, 7; lk 28, lõik 8

Kas mäletad, et võib-olla sa ise kartsid veidi saada Jehoova tunnistajaks? Ehk arvasid, et sa ei suuda kunagi minna avalikult kuulutama. Või siis pelgasid, et su pere ja sõbrad pöörduvad sinu vastu. Kui oled ise kunagi selliste kartustega maadelnud, on sul lihtsam oma piibliõpilast mõista. Jeesus ütles, et selliseid kartusi võib inimestel olla. Ta ka julgustas oma järelkäijaid mitte loobuma Jehoova teenimisest. (Matt. 10:16, 17, 27.) Õpeta piibliõpilast oma uskumustest teistele rääkima. Jüngrid võisid olla ärevil, kui Jeesus nad kuulutama saatis. Ta aitas neid nii, et selgitas, kus kuulutada ja mida öelda. (Matt. 10:5–7.) Mida saaksid sina Jeesuse eeskujul teha? Anna õpilasele soovitusi, kellele ja millal ta võiks oma uskumustest rääkida. Küsi näiteks, kas ta teab kedagi, keda võiks konkreetne piiblitõde huvitada. Seejärel aita õpilasel mõelda, kuidas see teema selle inimesega jutuks võtta. w21.06, lk 6, lõigud 15–16

„Minutitega varisesid poed ja vanad hooned kokku.” „Inimesed olid paanikas ... Öeldi, et see kestis umbes kaks minutit, kuid minu jaoks oli see terve igavik.” Nii kirjeldasid mõned maavärinat, mis toimus Nepalis aastal 2015. Ka praegu rapub maa. Raputatakse kõiki rahvaid. Seda ennustas prohvet Haggai, kes kirjutas: „Vägede Jehoova ütleb: „Veel kord, veidi aja pärast, raputan ma taevast ja maad.”” (Haggai 2:6.) Raputamine, mida kirjeldas Haggai, ei ole sõna otseses mõttes maavärin, mis toob kaasa ainult hävingut. Sellel on ka head tulemused. Jehoova ütleb: „Ma raputan kõiki rahvaid ja kõigi rahvaste rikkused tulevad siia kotta ning ma täidan selle koja auhiilgusega.” w21.09, lk 14, lõigud 1–3

Hea sõprussuhte aluseks on tihe ja avatud suhtlemine. Sama peab paika sõpruse puhul Jehoovaga. Kui räägime talle oma tunnetest, mõtetest ja muredest, siis näitame sellega, et usaldame teda ja usume, et ta armastab meid. (Laul 94:17–19; 1. Joh. 5:14, 15.) Käi läbi ustavate Jehoova teenijatega. Nad on kingitus Jehoovalt. (Jaak. 1:17.) Meie taevane isa väljendab oma hoolivust meie vastu sellega, et on andnud meile usukaaslased, kes armastavad meid igal ajal. (Õpet. 17:17.) Kirjas koloslastele mainis Paulus mõningaid kristlasi, kes olid teda toetanud, ja ütles, et nad on talle suureks toeks ja abiks. (Kol. 4:10, 11.) Ka Jeesus Kristus vajas tuge, mida ta sai nii inglitelt kui ka inimestelt, ja ta oli selle eest väga tänulik. (Luuka 22:43.) Oma murede jagamine pole märk nõrkusest. See võib sind kaitsta. w21.04, lk 24–25, lõigud 14–16

Kui usukaaslane on teinud midagi, mis sulle väga haiget teeb, siis tee kõik, mis võimalik, et hoida rahu. Palu siiralt Jehoovalt abi, et ta aitaks seda inimest, kes sind solvas. Palu, et ta aitaks sul näha tema häid omadusi, neid, mille pärast Jehoova teda armastab. (Luuka 6:28.) Kui sa ei suuda tema tegu unustada, siis mõtle läbi, kuidas oleks kõige parem temaga rääkida. Ja alati oleks hea eeldada, et sinu usukaaslane ei tahtnud sulle meelega haiget teha. (Matt. 5:23, 24.) Temaga rääkides ära omista talle halbu motiive. Ent mis siis, kui ta ei soovi rahu sõlmida? Ära anna alla! Piibel ütleb, et meil tuleb üksteist sallida. (Kol. 3:13.) Kõige tähtsam põhjus, miks mitte vimma pidada, on see, et vimm kahjustaks sinu suhteid Jehoovaga. Ära lase millelgi saada endale komistuskiviks. Nii tõendad, et sa armastad Jehoovat üle kõige. (Laul 119:165.) w21.06, lk 23, lõik 15