Aprill

Me võiksime mõelda järgmistele küsimustele. Kuidas ma reageerin, kui keegi mind manitseb? Kas olen valmis oma vigu tunnistama või kipun end õigustama? Kas kaldun teisi süüdistama? Piiblitegelaste elu uurides oleks hea mõelda, kuidas nemad sellistel puhkudel toimisid ja kuidas neist eeskuju võtta. Me võime ka õppida oma usukaaslastelt, nii noortelt kui vanadelt, kes on hoolimata katsumustest Jehoovale ustavad. Võib-olla seisavad mõned neist vastu kaaslaste survele teha midagi väära, taluvad pereliikmete vastuseisu või maadlevad terviseprobleemidega. Kas neil on mõni omadus, mida sinagi sooviks endas rohkem arendada? Selliste eeskujude peale mõtlemine võib aidata sul oma raskustega toime tulla. Meil on hea meel, et meil on palju tugeva usuga vendi ja õdesid, kellelt me saame midagi õppida. (Heebr. 13:7.) w22.04, lk 13, lõigud 13–14

Kui meil on mingi raske eluolukord, on kindlasti väga julgustav, kui kogudusevanemad tulevad ning meid kuulavad ja lohutavad. Või kui meil pole kerge piibliuurimist läbi viia, oleme tänulikud, kui mõni kogenud pioneer tuleb meiega kaasa ja annab soovitusi, kuidas seda teha. Neil vendadel-õdedel omakorda on hea meel, kui saavad meid aidata. Me kõik võime tunda andmisrõõmu, kui püüame teha midagi oma usukaaslaste heaks. Kui sina sooviksid teha rohkem Jehoova ja teiste heaks, siis mida saaksid ette võtta? Ära sea endale liiga üldist eesmärki. Näiteks sa võid mõelda: „Ma tahaks teha rohkem koguduse heaks.” Sellist eesmärki võib aga olla väga raske saavutada. Seepärast sea endale konkreetne eesmärk. Sa võid selle isegi endale kirja panna ja samuti sammud, mis aitavad sul eesmärki saavutada. w22.04, lk 25, lõigud 12–13

Praegu kogub Jehoova suurt rahvahulka ja õpetab neile, kuidas tema kuningriigi alamatel tuleks elada. (Ilm. 7:9, 10.) Samal ajal kui maailma lõhestavad vihkamine ja sõjad, püüavad nemad saada lahti nii rahvuslikust kui mistahes muust vaenust. Sümboolses mõttes on nad juba mõõgad atradeks tagunud. (Miika 4:3.) Nad ei osale sõdades, milles nii paljud hukkuvad, vaid aitavad inimestel hoopis leida teed tõelisse ellu, õpetades neile tõde Jumala ja tema eesmärkide kohta. (1. Tim. 6:19.) See, et nad toetavad Jumala kuningriiki, võib tuua kaasa pereliikmete halvakspanu või majanduslikke raskusi, kuid Jehoova hoolitseb selle eest, et neil oleks kõik vajalik olemas. (Matt. 6:25, 30–33; Luuka 18:29, 30.) Kõik see kinnitab, et Jumala kuningriik tõepoolest valitseb ja viib täide Jehoova tahte. w22.12, lk 5, lõik 13

Tuhandeaastase rahuriigi lõpuks on kõik sel ajal elavad inimesed saanud täiuslikuks. Viimaks ometi on nad Aadamalt päritud patust ja surmast priid. (Rooml. 5:12.) Seepärast öeldakse nende kohta, et nad on saanud elavaks. (Ilm. 20:5.) Jeesus tõrjus tagasi kõik Saatana püüded panna teda Jehoovale truudust murdma. Ta jäi ka ränkades katsumustes oma isale ustavaks. Kuid kas täiuslikud inimesed jäävad proovile panevas olukorras laitmatuks? Kui Saatan tuhande aasta lõpus sügavikust lahti lastakse, saab iga inimene sellele küsimusele ise vastata. (Ilm. 20:7.) Need, kes siis Jehoovale selja keeravad, hävitatakse. (Ilm. 20:8–10.) Need aga, kes lõpliku proovilepaneku ajal ustavaks jäävad, saavad igavese elu ja „Jumala laste võrratu vabaduse”. (Rooml. 8:21.) w22.05, lk 19, lõigud 18–19

See ennustus täitus, kui juudid ja roomlased Saatana mõjutusel Jeesuse hukkasid. (Luuka 23:13, 20–24.) Just nagu kannahaav võib kellegi ajutiselt liikumisvõimetuks teha, ei saanud ka Jeesus lühikest aega tegutseda, kuna ta lebas elutuna hauas. (Matt. 16:21.) Kuna naise järeltulija pidi purustama mao pea, ei saanud Jeesus hauda jääda. Tema kannahaav pidi paranema, ja nii ka läks. Kolmandal päeval äratas Jumal oma poja ellu surematu vaimolendina. Jehoova seatud ajal hävitab Jeesus Saatana. (Heebr. 2:14.) Samuti puhastavad Jeesus ja ta kaasvalitsejad maa kõigist mao järeltulijatest, Jumala vaenlastest. (Ilm. 17:14; 20:4, 10.) w22.07, lk 16, lõigud 11–12

Vanemad, aidake oma lastel häid sõpru leida. Piibel ütleb selgelt, et sõbrad mõjutavad meid kas siis heas või halvas suunas. Kas te teate, kes on teie laste sõbrad? Kahtlemata soovite, et teie lastel oleks sõbrad, kes armastavad Jehoovat. (1. Kor. 15:33.) Mida te saate selle heaks teha? Näiteks võite kutsuda tublisid Jehoova teenijaid koos oma perega aega veetma. (Laul 119:63.) Tony, kellel on viis last, ütleb: „Oleme kutsunud külla eri vanuses ja erineva taustaga vendi-õdesid. Me sööme koos ja nad on meie pere piibliõhtul. See on hea võimalus leida sõpru, kes armastavad Jehoovat ja teenivad teda rõõmuga. Nad on jutustanud põnevaid lugusid oma teenistusest ning nende innukus ja ennastohverdavus on lastele tohutut mõju avaldanud ja sütitanud neiski soovi teenida Jehoovat kogu hingest.” w22.05, lk 29, lõigud 14–15

Kui kogudusevanemad patustanuga räägivad, püüavad nad teha tema suhtes sama otsuse, mis taevas on juba tehtud. See on kogudusele kaitseks, kuna nii ei saa mittekahetsev patustaja kogudusse jääda ja seal halba mõju avaldada. (1. Kor. 5:6, 7, 11–13; Tiit. 3:10, 11.) Samuti võib see aidata patustajal mõista, et see, mis ta tegi, on vale, ja panna teda Jehoovalt andestust otsima. (Luuka 5:32.) Kui on selge, et patustanu kahetseb tehtut, palvetavad kogudusevanemad tema eest ja paluvad, et Jehoova tõstaks ta taas jalule. (Jaak. 5:15.) Ent kui kogudusevanemad näevad, et patustanu ei kahetse tehtut, eemaldatakse ta kogudusest. Kui inimene aga hiljem mõistab, mis ta on teinud, kahetseb ja end muudab, andestab Jehoova talle. (Luuka 15:17–24.) See on nii isegi juhul, kui tegemist oli väga ränga patuga. (2. Ajar. 33:9, 12, 13; 1. Tim. 1:15.) w22.06, lk 9, lõigud 5–6

Jehoova aitab meie vendadel-õdedel kogu maailmas saada hakkama mistahes raskustega ja Saatanale vastu seista. (1. Peetr. 5:9.) Tema abiga suudad seda sinagi. Peagi annab Jehoova Jeesusele ja tema kaasvalitsejatele korralduse „teha lõpp Kuradi tegudele”. (1. Joh. 3:8.) Pärast seda saavad inimesed teenida Jumalat ilma midagi kartmata. (Jes. 54:14; Miika 4:4.) Seni aga astugem oma hirmudele julgelt vastu. Meil tuleb tugevdada usku sellesse, et Jehoova armastab ja kaitseb neid, kes teda teenivad. Samuti on tähtis mõtiskleda selle üle, kuidas ta on minevikus oma teenijaid toetanud, ja sellest usukaaslastega rääkida. Hoidkem ka meeles, kuidas Jehoova on meid endid raskustes aidanud. Pole kahtlustki, et tema abiga saame kõigist hirmudest võitu. (Laul 34:4.) w22.06, lk 19, lõigud 19–20

Kuju rauast ja savist jalad sümboliseerivad viimast piiblis ette kuulutatud maailmavõimu. See tuli olemasollu esimese maailmasõja ajal, kui Ühendkuningriik ja USA sõlmisid erilise partnerlussuhte. Nebukadnetsari unenäost selgub, mille poolest Inglise-Ameerika maailmavõim oma eelkäijatest erineb. Kui varasemaid maailmavõime sümboliseerisid puhtad metallid, näiteks kuld ja hõbe, siis Inglise-Ameerika liitu sümboliseerib raua ja savi segu. Savi on lihtinimesed. (Taan. 2:43, allmärkus.) Valimiste, kodanikuõiguste liikumiste, meeleavalduste ja ametiühingute kaudu nõrgendavad nad selle maailmavõimu suutlikkust oma võimu teostada. w22.07, lk 4, lõigud 9–10

Jeesus võrdles oma isa tahte täitmist toiduga. Sellele võrdlusele mõtlemine võib olla sulle abiks, kui kaalud, kas lasta end ristida. (Ap. t. 8:36.) Toit on meile väga vajalik. Jeesus teadis, et kõik, mida Jehoova palub meil teha, on meile hea. Jehoova ei soovi, et me teeksime midagi, mis põhjustaks meile kahju. Kas Jehoova tahab, et laseksid end ristida? Muidugi. (Ap. t. 2:38.) Seega, kui sellele käsule kuuletud, teeb see sulle ainult head. Ilmselt ei kõhkle sa söömast erakordselt maitsvat rooga. Miks siis kõhelda lasta end ristida? Paljud tunnevad, et pole veel selleks valmis. On tõsi, et otsus pühenduda Jehoovale ja lasta end ristida on elu kõige tähtsam otsus. Seepärast on arusaadav, et selleni jõudmine võtab aega ja see tuleb hästi läbi mõelda. w23.03, lk 7, lõigud 18–20

Võidmisel sai Jeesusest naise järeltulija. Pärast tema surma äratas Jumal ta üles vaimolendina, kroonis ta au ja hiilgusega ning andis talle kogu võimu taevas ja maa peal, muu hulgas voli „teha lõpp Kuradi tegudele”. (Matt. 28:18; Heebr. 2:7; 1. Joh. 3:8.) Kuid Jeesus pole naise ainuke järeltulija. Apostel Paulus ütles, et lisaks Jeesusele peetakse Aabrahami järeltulijateks kõiki võitud kristlasi olenemata sellest, kas nad on juudid või mitte. Ta kirjutas: „Kui te kuulute Kristusele, olete tõesti Aabrahami järeltulijad [seega ka naise järeltulijad], pärijad tõotuse järgi.” (Gal. 3:28, 29.) Kristlane saab naise järeltulijaks siis, kui teda võitakse püha vaimuga. Seega on naise järeltulijad Jeesus ja 144 000 võitud kristlast, kes hakkavad koos temaga taevas valitsema. (Ilm. 14:1.) Võitud püüavad kõiges olla oma isa Jehoova moodi. w22.07, lk 16, lõigud 8–9

Raskuste ja hädade tulv neil viimseil päevil ei üllata meid. (2. Tim. 3:1.) Sellistel aegadel võime tunda, et oleme täiesti läbi, eriti kui meid tabab üks häda teise järel või lausa mitu korraga. Pidagem aga meeles, et Jehoova on teadlik kõigest, mis meiega toimub, ja tema abiga võime mistahes katsumustele vapralt vastu astuda. Vaatame, kuidas Jehoova aitas oma ustavat teenijat Iiobit. Iiobit tabas mitu ränka hoopi üksteise järel. Kõigest ühe päevaga hukkusid ta kariloomad, tapeti tema teenijad ja mis veelgi rängem, said surma kõik tema lapsed. (Iiob 1:13–19.) Mitte kaua pärast neid traagilisi sündmusi lisandus Iiobi leinavalule haigus, mis polnud mitte ainult piinarikas, vaid ka moonutas kõvasti tema välimust. (Iiob 2:7.) Jehoova pilk oli kogu aeg Iiobi peal. Ta armastas Iiobit ja aitas tal katsumustes kindlaks jääda. w22.08, lk 11, lõigud 8–10

Kui meid manitsetakse või noomitakse, võib see olla üsna valus. Me võime tunda, et meile tehti ülekohut või et meie suhtes oldi liiga karm. Nii ei pruugi me aga näha midagi väga erilist: seda, et Jehoova pöörab meile isiklikult tähelepanu ja tahab meid aidata. (Heebr. 12:5, 11.) Võta siis manitsust kuulda ja tee vajalikud muudatused. Jeesus noomis Peetrust teiste apostlite ees rohkem kui korra. (Mark. 8:33; Luuka 22:31–34.) Võib arvata, et Peetrusel oli selle pärast üsna piinlik. Sellegipoolest jäi Peetrus Jeesuse ustavaks jüngriks. Ta võttis manitsust kuulda ja oli valmis oma vigadest õppima. Jehoova tasus Peetrusele ja andis talle koguduses veelgi vastutusrikkamaid ülesandeid. (Joh. 21:15–17; Ap. t. 10:24–33; 1. Peetr. 1:1.) Kui saame piinlikkustundest üle, võtame manitsust kuulda ja teeme vajalikud muudatused, siis oleme paremad Jehoova teenijad ja paremad kaaslased oma vendadele-õdedele. w22.11, lk 21–22, lõigud 6–7

Aabraham teadis, et Jehoova ei ole kunagi ebaõiglane või südametu. Paulus ütles, et Aabraham mõtles ka sellele, et Jehoova suudaks Iisaki isegi surnuist üles äratada. (Heebr. 11:17–19.) Jehoova oli ju tõotanud, et Iisakist põlvneb suur rahvas, ja tol hetkel ei olnud Iisakil veel lapsi. Kuna Aabraham armastas Jehoovat, oli ta kindel, et Jehoova teeb alati seda, mis on õige. Seepärast kuuletus ta talle, kuigi see oli äärmiselt raske. (1. Moos. 22:1–12.) Aabraham on meile heaks eeskujuks. Meilgi tuleb Jehoovat järjest paremini tundma õppida. Nii saame temaga lähedasemaks ja hakkame teda rohkem armastama. (Laul 73:28.) Nõnda me ka treenime oma südametunnistust, et see reageeriks, nagu Jehoova ootab. (Heebr. 5:14.) Kui siis keegi ahvatleb meid tegema midagi väära, keeldume otsustavalt. Ainuüksi mõte teha midagi, mis kurvastaks meie taevast isa ja kahjustaks meie suhteid temaga, on meile vastumeelne. w22.08, lk 28–29, lõigud 11–12

Kui apostel Paulus koos Barnabasega tagasi Lüstrasse, Ikoonioni ja Antiookiasse pöördus, määrasid nad igas koguduses ametisse vanemaid. (Ap. t. 14:21–23.) Kahtlemata olid kogudusevanemad usukaaslastele suureks julgustuseks ja lohutuseks, justnagu see on ka tänapäeval. Kogudusevanemad, kas te märkate neid, kes võivad vajada head sõna? Paulus meenutas usukaaslastele, kuidas suur pilv tunnistajaid oli Jehoovalt saadud jõuga katsumustes kindlaks jäänud. (Heebr. 12:1.) Sellega sisendas ta oma vendadele ja õdedele söakust ning aitas neil hoida pilku elava Jumala linnal. (Heebr. 12:22.) Sama käib meie kohta. Me kõik oleme saanud jõudu, lugedes, kuidas Jehoova aitas Giideoni, Baarakit, Taavetit, Saamueli ja paljusid teisi. (Heebr. 11:32–35.) w22.08, lk 21, lõigud 5–6

Milliste tegude järgi ülesäratatute üle kohut mõistetakse? Kas nende tegude järgi, mida nad tegid eelmises elus? Ei. Kui nad surid, siis nende patud kustutati. Nende üle mõistetakse kohut hoopis tegude järgi, mida nad teevad uues maailmas, pärast seda, kui nad on saanud piisavalt teadmisi. Isegi sellised usumehed nagu Noa, Saamuel, Taavet ja Taaniel peavad teada saama Kristuse lunastusohvrist ja hakkama sellesse uskuma. Seda enam tuleb seda teha ülekohtustel. Mis saab neist, kes ei taha Jehoovale alluda? Ilmutus 20:15 ütleb nende kohta: „Keda ei leitud olevat kirjutatud eluraamatusse, heideti tulejärve.” Seega, nad hävitatakse. Kui tähtis on küll siis, et meie nimed oleksid eluraamatus ja et need sinna ka jääksid! w22.09, lk 18–19, lõigud 17–19

Paljud valikud seoses tervise ja raviga on südametunnistuse küsimused. (1. Tim. 3:9.) Kui räägime neil teemadel teistega, on hea järgida põhimõtet tekstis Filiplastele 4:5: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” See tähendab, et me pole oma tervise pärast üleliia mures. Me armastame oma vendi-õdesid ning peame neist lugu, ja seda ka siis, kui nende valikud meie omadest erinevad. (Rooml. 14:10–12.) Me saame näidata, et oleme Jehoovale elu eest tänulikud, kui oleme ettevaatlikud, hoiame oma tervist ja anname talle oma parima. (Ilm. 4:11.) Praegu on haigused ja õnnetused igapäevaelu osa, kuid see polnud Jehoova eesmärk. Juba varsti kingib ta meile igavese elu uues maailmas, kus pole enam valu ega surma. (Ilm. 21:4.) Seni aga tundkem elust rõõmu ja teenigem meie taevast isa Jehoovat kogu südamest! w23.02, lk 25, lõigud 17–18

Valitsustel on võimu üksnes sellepärast, et Jehoova seda lubab. (Rooml. 13:1.) Jehoova tõukas troonilt näiteks Egiptuse vaarao, kes hoidis iisraellasi orjuses ja keeldus kangekaelselt neid vabaks laskmast. Jumal vabastas oma rahva ning hukutas vaarao ja tema sõjaväe Punases meres. (2. Moos. 14:26–28; Laul 136:15.) Jehoova tagandas ka Babüloonia kuninga Belsatsari, kes tema vastu mässas. Belsatsar korraldas suure pidusöögi, kus ta ülistas hõbe- ja kuldjumalaid, mitte Jehoovat. (Taan. 5:22, 23.) Jumal aga tegi tema ülbitsemisele lõpu. Selsamal ööl Belsatsar tapeti ning tema kuningriik läks meedlastele ja pärslastele. (Taan. 5:30, 31.) Kolmas näide on Palestiina kuningas Herodes Agrippa I. Ta lasi apostel Jaakobuse tappa ja apostel Peetruse vangistada kavatsusega ka temale ots peale teha. Jehoova aga takistas Herodest seda plaani ellu viimast. Tema ingel lõi Herodest, nii et see jäi haigeks ja suri. (Ap. t. 12:1–5, 21–23.) w22.10, lk 15, lõik 12

Kui loeme piiblist selle kohta, kuidas Jehoova on oma teenijate eest minevikus hoolitsenud, saab meie lootus aina kindlamaks. Paulus ütles: „Kõik, mis on varem kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks; niisiis aitab pühakiri meil vastu pidada ja julgustab meid, et meil oleks lootust.” (Rooml. 15:4.) Meil tuleks mõtiskleda Jehoova tõotuste üle, mis on juba täitunud. Võtame näiteks Aabrahami ja Saara loo. Nad olid liiga vanad, et lapsi saada. Kuid Jehoova lubas, et nad saavad järeltulija, ja nii ka läks. (1. Moos. 18:10.) Piiblis öeldakse Aabrahami kohta, et ta „uskus, et temast saab paljude rahvaste isa”. (Rooml. 4:18.) Kuigi inimlikust vaatepunktist oli olukord lootusetu, oli Aabraham kindel, et Jehoova teeb, mida ta on lubanud, ja ta ei pidanud pettuma. (Rooml. 4:19–21.) Sellised lood õpetavad meile, et miski ei takista Jehoovat oma tõotusi täitmast. w22.10, lk 26–27, lõigud 13–14

Need sõnad täitusid, kui juudid kodumaale tagasi pöördusid. Tänu Jehoova juhatusele taastasid nad puhta jumalateenimise. Jehoova on ka meie ülim õpetaja. Neis salmides räägib Jesaja Jehoova teenijatest kui tema õpilastest: „Sa näed oma silmaga oma ülimat õpetajat.” See fraas võib tuua silme ette õpetaja, kes seisab õpilaste ees. Üks viis, kuidas Jehoova meid õpetab, on oma organisatsiooni kaudu. Ta annab meile suurepärast juhatust koosolekute, väljaannete ja veebitelevisiooni kaudu ning veel mitmel muul moel. Tänu kõigele sellele suudame raskustes rõõmsaks jääda. w22.11, lk 10, lõigud 8–9

Selle kohta, millal Saatana maailmale lõpp tuleb, ütles Jeesus: „Seda päeva ja tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid ainult Isa.” (Mark. 13:32–37.) Seejärel ergutas ta kõiki oma jüngreid ärkvel püsima ja valvsad olema. Esimese sajandi kristlased pidid valvel püsima, sest sellest sõltus nende elu. Jeesus ütles oma järelkäijatele: „Kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedal.” (Luuka 21:20, 21.) Kui kristlased seda nägid, tuli neil teha nii, nagu Jeesus oli öelnud: põgeneda mägedele. Need, kes seda hoiatust kuulda võtsid, jäid Jeruusalemma hävingus ellu. Meie elame selle kurja maailma viimseil päevil ning meilgi tuleb säilitada kaine mõistus ja püsida valvel. w23.02, lk 14, lõigud 1–2; lk 16, lõik 3

Jehoova õpetab oma teenijaid olema ausad ja õiglased. See annab neile väärikuse ja südamerahu. (Õpet. 13:5, 6.) Kas ka sina oled piiblit uurides näinud, et see on nii? Kas sa usud, et Jehoova teed on parimad kõigile inimestele, sealhulgas ka sulle? (Laul 77:13.) Kas sa tahad teha seda, mis on Jumala silmis õige? (Matt. 6:33.) Kas soovid kaitsta tõde ja näidata, et Saatana valed on alusetud? Kui nii, siis mida sa saad selleks teha? Sa võid valida endale elutee, mida käies otsekui ütled: „Ma ei usu Saatana valesid, ma usun tõde. Ma soovin Jehoovat enda valitsejaks ja ma tahan teha seda, mis on tema silmis õige.” Kuidas sellisel eluteel käima hakata? Selleks tuleb teha Jehoovale konkreetne palve, et talle pühenduda, ja seejärel lasta end ristida. Armastus tõe ja õiguse vastu on üks võimas ajend, miks seda teha. w23.03, lk 3, lõigud 4–5

On olemas rahu, millest sellel maailmal pole aimugi. See on Jumala rahu, mis tuleneb lähedusest meie taevase isa Jehoovaga. Kui meil on Jumala rahu, on meil turvatunne ning head suhted usukaaslaste ja Jehoovaga, kes on rahu Jumal. (Filipl. 4:6, 7; 1. Tess. 5:23.) Kui tunneme ja usaldame Jehoovat ning kuuletume talle, vaigistab Jumala rahu raskel ajal meie muret ja ängi. Kas on aga võimalik leida rahu ka tõsises kriisiolukorras, näiteks haiguspuhangu, katastroofi, rahvarahutuste või tagakiusamise korral? Sellised olukorrad võivad külvata hirmu. Paljud vennad ja õed, kes on tänaseks päevatekstiks olevaid Jeesuse sõnu kuulda võtnud, on kogenud, kuidas Jehoova on andnud neile ka väga keerulises olukorras rahu. w22.12, lk 16, lõigud 1–2

Me ei saa mõjutada kõike, mis meie elus juhtub. Seepärast on tähtis mitte mõõta enda väärtust teenistusülesannete järgi ega võrrelda oma ülesandeid teiste ülesannetega. (Gal. 6:4.) Igaühel meist tuleks mõelda, mida saaksin Jehoova ja teiste heaks teha. Selleks, et Jehoova teenistuses rohkem teha, on vaja hoida elu lihtsana ja vältida tarbetuid võlgu. Et saavutada suuremaid eesmärke, võiksid kõigepealt seada endale väiksemaid eesmärke. Näiteks kui sa soovid hakata pioneeriks, oleks hea teenida mõnda aega abipioneerina. Kui sinu eesmärk on saada koguduseabiliseks, oleks hea teha rohkem kuulutustööd. Need väärtuslikud kogemused, mis sa saad, aitavad sul hiljem Jehoovat ja teisi rohkem teenida. Täida hoolega mistahes ülesannet, mis sulle antakse. w22.04, lk 26, lõigud 16–17

Jehoova aitab meil eluraskustega toime tulla ja teda rõõmuga teenida. Kui räägime Jehoovale millestki, mis meile muret teeb, võib Jehoova kohene vastus olla see, et ta annab meile jõudu olukorraga toime tulla. Ja kui asjad ei parane nii kiiresti, kui oleksime oodanud, tuleb meil ehk korduvalt Jehoovalt jõudu paluda. Jesaja kirjutas: „Ärge andke temale [Jehoovale] rahu.” (Jes. 62:7.) Mida see tähendab? Jehoova ootab, et oleksime palves püsivad. Me nii-öelda ei peaks laskma tal rahus olla. Jesaja sõnad haakuvad hästi sellega, mida Jeesus palvetamise kohta ütles. Tekstides Luuka 11:8–10 ja 13 andis ta mõista, et me ei tohiks lõpetada püha vaimu palumist. Meil tuleb paluda Jehoovalt ka juhatust, et võiksime teha häid otsuseid. w22.11, lk 8, lõik 1; lk 9, lõigud 6–7

Praegu on aeg tagakiusamiseks valmistuda. Seejuures ei peaks ette kujutama, mis kõik võib meiega juhtuda. Püüa hoopis tugevdada oma suhet Jehoovaga ja aita oma lastel sedasama teha. Kui mured kipuvad sind enda alla matma, vala oma süda Jehoova ette välja. (Laul 62:7, 8.) Arutlege perena, miks võib Jehoovat usaldada. Tagakiusamise puhul peab paika sama, mis katastroofi puhul: vanemate ettevalmistus ja usaldus Jehoova vastu sisendab ka nende lastele julgust ja rahu. Jumala rahu annab meile turvatunde. (Filipl. 4:6, 7.) Kriisiajal vaigistab see meie ärevust, olgu siis tegemist haiguspuhangu, katastroofi või tagakiusamisega. Jehoova aitab meid ka ennastsalgavate karjaste kaudu. Ning ta innustab meid kõiki üksteist toetama. Kui meil on praegu Jumala rahu, oleme valmis eelseisvateks suuremateks katsumusteks, sealhulgas suureks viletsuseks. (Matt. 24:21.) w22.12, lk 27, lõigud 17–18

Kui meid vaevab süütunne minevikueksimuste pärast, peaksime püüdma sellest vabaneda. Muidugi ei tohiks me teha tahtlikult pattu, mõeldes, et küll lunastusohver selle kinni katab. (Heebr. 10:26–31.) Teisest küljest aga, kui me tehtut siiralt kahetseme ning kui oleme Jehoovalt ja kogudusevanematelt abi otsinud ja end muutnud, võime kindlad olla, et Jehoova on meile andestanud. (Jes. 55:7; Ap. t. 3:19.) Jeesuse lunastusohver on nii võimas, et selle alusel võime saada andeks kõik oma patud ja saada igavese elu. Elu paradiisis ei muutu mitte kunagi igavaks. Me võime tutvuda nii paljude huvitavate inimestega ja meil on alati mõttekat tööd. Mis aga kõige toredam, me saame õppida üha paremini tundma oma taevast isa ja tunda iga päev rõõmu kõigest, mida ta meile on andnud. Me saame tema ja ta loodu kohta alati midagi uut avastada. w22.12, lk 12, lõik 17; lk 13, lõik 19

See naine ei saa olla Eeva, kuna ennustuses öeldakse, et naise järeltulija purustab mao pea. Madu on vaimolend Saatan. Eeva järeltulijad on aga inimesed, kes vaimolendit kuidagi surmata ei saa. Piibli viimane raamat annab teada, kes see naine on. (Ilm. 12:1, 2, 5, 10.) Seal öeldakse, et tema jalgade all on kuu ja et tal on peas pärg 12 tähest. Ta tõi ilmale poeglapse, kes sümboliseerib Jumala kuningriiki. Kuna see kuningriik asub taevas, peab ka naine olema taevane. Naine sümboliseerib Jehoova organisatsiooni taevast osa, mis koosneb ustavatest vaimolenditest. (Gal. 4:26.) Piibel aitab mõista ka seda, kes on naise järeltulijad. Jehoova sõnadest oma ustavale teenijale Aabrahamile tuleb välja, et naise olulisim järeltulija pidi põlvnema Aabrahami soost. (1. Moos. 22:15–18.) w22.07, lk 15–16, lõigud 6–8

Jehoova teab, et me vajame tema nõuandeid. Ja piibel on neid täis. Selle põhimõtete järgimine võib inimese elu täielikult muuta. Kui Mooses pani kirja piibli esimesed raamatud, ütles ta Jumala rahvale: „Need ei ole tühised sõnad, vaid neist sõltub teie elu.” (5. Moos. 32:47.) Need, kes Jehoova sõnade järgi elasid, olid õnnelikud. (Laul 1:2, 3.) Ja nii on see ka tänapäeval. Piibli põhimõtted ei kaota kunagi kehtivust, nende järgi elamine muudab inimeste elu paremaks. See raamat on olnud inimestele abiks läbi aegade. Kui me seda loeme ja loetu üle mõtiskleme, aitab Jehoova meil püha vaimu kaudu mõista, kuidas piibli nõuandeid oma elus järgida. (Laul 119:27; Mal. 3:16; Heebr. 4:12.) Mõelda vaid, piibli autor ise on valmis sind aitama! Kas pole võimas ajend piiblit lugeda? w23.02, lk 3, lõigud 5–6

Ilmutusraamatu 13. peatükis kirjeldatakse Inglise-Ameerika maailmavõimu metsalisena, kellel on talle sarved, aga kes räägib nagu lohe. Ta „teeb suuri tunnustähti, tuues inimeste nähes isegi tule taevast alla maa peale”. (Ilm. 13:11–15.) 16. ja 19. peatükis nimetatakse seda metsalist valeprohvetiks. (Ilm. 16:13; 19:20.) Taanieli raamatus öeldakse, et Inglise-Ameerika maailmavõim „toob kohutava hävingu”. (Taan. 8:19, 23, 24, allmärkus.) Ajalugu kinnitab nende sõnade paikapidavust. Kaks aatomipommi, mis said otsustavaks teise maailmasõja lõpetamisel Vaikse ookeani piirkonnas, olid valminud Briti ja Ameerika teadlaste ühistööna. Tol korral tõigi Inglise-Ameerika maailmavõim tule taevast alla maa peale. w22.05, lk 10, lõik 9