September

Jehoova teenijatena tahame rääkida teistega lahkelt ja lugupidavalt. Nii näevad nad vahet „selle vahel, kes teenib Jumalat ja selle vahel, kes teda ei teeni”. (Mal. 3:18.) Vaatame, kuidas see pidas paika õde Kimberly puhul. Ta pidi koos klassikaaslasega tegema üht koolitööd. Tema kaaslane märkas, et Kimberly on teistest erinev: ta rääkis sõbralikult, ei kritiseerinud teisi ega vandunud. See avaldas Kimberly klassikaaslasele muljet ja ta hakkas piiblit uurima. Jehooval on kahtlemata hea meel, kui tänu meie kõneviisile hakkab keegi piibli õpetuste vastu huvi tundma. Me kõik soovime rääkida viisil, mis toob au Jehoovale. w22.04, lk 5–6, lõigud 5–7

Jeesus ajas Maarja Magdaleenast välja seitse deemonit. Tänutunne ajendas teda Jeesuse järelkäijaks saama ning tema teenistust toetama. (Luuka 8:1–3.) Maarja hindas väga seda, mida Jeesus tema heaks tegi. Ilmselt ei mõistnud ta aga, et tulevikus teeb Jeesus tema heaks veel rohkem: ta annab oma elu, nii et kõik, kes temasse usuvad, võiksid saada igavese elu. (Joh. 3:16.) Maarja jäi Jeesuse kõrvale kuni tema surmani. Kui Jeesus oli piinapostil, oli Maarja seal ja lohutas nii teda kui ka teisi kohalolijaid. (Joh. 19:25.) Pärast Jeesuse surma tõid Maarja ja veel kaks naist haua juurde lõhnaaineid, et tema surnukeha võida. (Mark. 16:1, 2.) Maarja ustavus sai rikkalikult tasutud. Ülesäratatud Jeesus ilmutas end talle ja rääkis temaga. Selline eriline au sai osaks vaid vähestele Jeesuse järelkäijatele. (Joh. 20:11–18.) w23.01, lk 27, lõik 4

Kuigi Jehoova hindab väga kõike, mida oleme tema heaks varem teinud, ei tohiks me loorberitele puhkama jääda. Isegi kui me oma olude tõttu ei saa enam teha nii palju kui varem, võib meil ikka olla Isanda töös palju teha. See aitab meil jääda ärksaks kuni lõpuni. (Matt. 24:13; Mark. 13:33; 1. Kor. 15:58.) Meil tuleb teenida Jehoovat innukalt ja kogu südamest. Laodikeia kristlased olid Jehoova teenistuses leiged. Seepärast ütles Jeesus neile, et nad on armetud ja haletsusväärsed. Et Jehooval oleks neist hea meel, tuli neil taas hakata teda teenima tulise innuga. (Ilm. 3:16, 17, 19.) Kui tajume, et meiegi ind on kahanenud, peaksime süvendama tänutunnet kõigi nende vaimsete rikkuste eest, mis me Jehoovalt oleme saanud. (Ilm. 3:18.) Ärgu saagu mugav elu meile kunagi nii tähtsaks, et Jehoova teenimine jääb tagaplaanile! w22.05, lk 3–4, lõigud 7–8

Jehoova on juba tuhandeid aastaid kirjutanud üht erilist raamatut. Seal on kirjas nimed, millest esimene on Aabeli nimi. (Luuka 11:50, 51.) Sajandite jooksul on Jehoova sinna nimesid üha lisanud ja praegu on neid seal juba miljoneid. Piiblis räägitakse sellest raamatust kui mälestusraamatust ja eluraamatust. (Malaki 3:16; Ilm. 3:5; 17:8.) Eluraamatus on kirjas kõigi nende nimed, kes kardavad Jehoovat ja peavad kalliks tema nime. Neil on lootus saada igavene elu kas taevas või maa peal. Ka meie nimed võivad olla selles raamatus. Selleks tuleb meil luua Jeesuse ohvri alusel Jehoovaga lähedased suhted. (Joh. 3:16, 36.) w22.09, lk 14, lõigud 1–2

Ilmutusraamatus räägitakse tulipunasest lohest. Ta sõdis Jeesuse ja inglitega, peab sõda Jumala rahva vastu ja temalt saab võimu seitsmepealine metsaline. (Ilm. 12:3, 7–9, 17; 13:4.) Kes see lohe on? Piibel ütleb, et see on „algne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”. (Ilm. 12:9; 20:2.) Kõik Jehoova vaenlased on tema mõju all. Mis Saatanast saab? Ilmutus 20:1–3 ütleb, et Saatan heidetakse sügavikku ehk talt võetakse igasugune tegutsemisvabadus, „et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni ... 1000 aastat on lõppenud”. Lõpuks heidetakse Saatan ja deemonid tule ja väävli järve ehk hävitatakse. Kujutle, kui hea on elada maailmas, kus Saatanat ja deemoneid pole! w22.05, lk 14, lõigud 19–20

Jeesus oli tegus mees. Ta töötas puusepana. (Mark. 6:3.) Kuna tal oli mitu õde-venda, olid tema vanemad kahtlemata tänulikud, et ta aitas peret ülal pidada. Täiusliku inimesena oli Jeesus tõenäoliselt nõutud töömees ja ilmselt ta ka nautis oma tööd. Kuid kõige selle juures oli tal Jehoova teenimine alati esikohal. (Joh. 7:15.) Hiljem, kui ta pühendus täielikult hea sõnumi kuulutamisele, andis ta oma kuulajatele nõu: „Ärge nähke vaeva toidu nimel, mis rikneb, vaid nähke vaeva riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu.” (Joh. 6:27.) Ja mäejutluses ütles ta: „Koguge endale varandust ... taevasse.” (Matt. 6:20.) Piibel ergutab meid olema töökad. Kuid meil on tarvis leida tasakaal ja jumalik tarkus aitab seda teha. w22.05, lk 22, lõigud 9–10

Eunike oli Timoteosele heaks eeskujuks. Timoteos nägi, et kõik, mida ema teeb, oli ajendatud armastusest Jehoova vastu. Ta nägi ka seda, et Jehoova teenimine tegi ta ema õnnelikuks. Samamoodi on tänapäeval paljud emad oma lastele heaks eeskujuks sellega, et nende usk väljendub tegudes, ja nad on aidanud nii neil hakata teenima Jehoovat. (1. Peetr. 3:1, 2.) Kuidas saad sina olla oma lastele eeskujuks? Pea kõige tähtsamaks suhteid Jehoovaga. (5. Moos. 6:5, 6.) Nagu paljud emad, tood ilmselt sinagi laste nimel ohvriks oma aega, und ja raha. Kuid sa ei tohiks olla kunagi lastega tegeledes nii hõivatud, et tood ohvriks oma suhted Jehoovaga. Seepärast on tähtis, et võtaksid aega palvetamiseks, piibli uurimiseks ja koosolekuteks. Nii tehes saad hoida suhet Jehoovaga tugevana ja oled heaks eeskujuks oma perele ja ka teistele. w22.04, lk 16, lõik 1; lk 19, lõigud 12–13

Õnneks ei pea keegi meist kellegi teise tuleviku üle otsustama, vaid seda teeb Jehoova, kogu maa kohtumõistja. (Rooml. 14:10–12.) Tema mõõdupuu on täiuslik ja seega on tema kohtuotsused alati õiglased. (1. Moos. 18:25.) Ta on Jumal, kelles pole ülekohut. Me ootame pikisilmi aega, kui Jehoova teeb olematuks kõik patu ja ebatäiuse tagajärjed ning tervendab meid nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. (Laul 72:12–14; Ilm. 21:3, 4.) Valusad üleelamised ei tule siis enam meeldegi. Seni aga olgem nagu Jehoova valmis heldelt andestama. w22.06, lk 13, lõigud 18–19

Hea kohtunik peab väga hästi seadust tundma. Ta peab tajuma, mis on õige ja mis vale. Peale selle peab ta teadma kõiki asjaga seotud fakte ja neid otsuse langetamisel arvesse võtma. Jehoova on kõiges selles ületamatu. Erinevalt inimkohtunikest on Jehooval olukorrast alati täielik pilt. (1. Moos. 18:20, 21; Laul 90:8.) Tema teadmised ei piirdu sellega, mida ta näeb ja kuuleb. Jehoova teab täpselt, kuidas mõjutavad inimest geenid, kasvatus ja elukeskkond. Samuti teab ta, milline on kellegi emotsionaalne ja vaimne tervis. Jehoova suudab lugeda isegi mõtteid ja teab, millised on iga inimese motiivid, kavatsused ja soovid. Miski pole tema eest varjatud. (Heebr. 4:13.) Seega, kui Jehoova kellelegi andestab, siis järelikult on selleks tõesti alust. w22.06, lk 4, lõigud 8–9

Neid võtteid, mida Saatan kasutas Iiobi puhul, kasutab ta ka meie puhul. Saatan andis mõista, et ükski inimene, ka sina, ei armasta tegelikult Jehoovat ega jää talle ustavaks, kui see tähendab praeguse elu kaotamist. Peale selle püüab ta meidki uskuma panna, et Jehoova ei armasta meid ega hooli sellest, et püüame talle meeldida. Kuna aga Jehoova on meid Saatana taktika suhtes hoiatanud, ei lase me end haneks püüda. Katsumused annavad meile võimaluse ennast paremini tundma õppida. Iiob nägi tänu oma raskustele, millised on tema nõrgad kohad, ja sai end parandada. Näiteks mõistis ta, et vajab rohkem alandlikkust. (Iiob 42:3.) Meiegi võime tänu katsumustele enda kohta midagi uut avastada. Kui saame oma nõrkustest teadlikuks, saame ka nende kallal töötada. w22.06, lk 23, lõigud 13–14

Jehoova on lubanud, et aitab meid. Näiteks enne seda, kui ta ütles: „Teie olete minu tunnistajad”, kinnitas ta: „Kui sa lähed läbi vee, olen ma sinuga, kui ületad jõgesid, ei uputa need sind. Kui sa käid läbi tule, ei põleta see sind, leek ei kõrveta sind.” (Jes. 43:2.) Kuulutustööl tuleb meil mõnikord piltlikus mõttes ületada jõgesid või minna läbi tule. Kuna aga Jehoova on meiega, ei peata need meid. (Jes. 41:13.) Kuigi enamik inimesi lükkab meie sõnumi tagasi, ei tähenda see, nagu me teeksime Jehoova tööd halvasti. Me teame, et Jehooval on hea meel, kui me ustavalt tema sõnumit kuulutame. Paulus ütles: „Istutaja ja kastja töötavad ühtsuses ning kumbki saab tasu oma töö järgi.” (1. Kor. 3:8; 4:1, 2.) w22.11, lk 4, lõigud 5–6

Prohvetiennustus, et inimesed kõigist keeltest õpivad piibli tõe puhast keelt, täitub praegu võimsamalt kui kunagi varem. (Sef. 3:9; Sak. 8:23.) Praegu kuulub Jehoova rahva hulka tublisti üle kaheksa miljoni inimese 240 maal. Ja igal aastal ristitakse kümneid tuhandeid uusi Jehoova teenijaid. Kuid numbritest hulga tähtsam on see, et kõik need inimesed on riietunud uude isiksusse, see tähendab arendanud ilusaid, Jumalale meelepäraseid omadusi. (Kol. 3:8–10.) Paljud, kes on elanud ebamoraalset elu, olnud vägivaldsed või eelarvamuste või natsionalismi küüsis, on end muutnud. Samuti ei õpi nad enam sõdima, nagu on ennustatud tekstis Jesaja 2:4. Kui me riietume uude isiksusse, tõendame, et oleme tõelised kristlased, ja aitame teistelgi Jumala rahva hulka tulla. (Joh. 13:35.) Muidugi on kõik see võimalik vaid tänu Jeesuse abile. w22.07, lk 9, lõigud 7–8

Jehoova poole pöördudes ei peaks me olema liialt familiaarsed. Meil tuleks rääkida temaga aupaklikult. Mõelgem nägemustele, mille said Jesaja, Hesekiel, Taaniel ja Johannes. Nendes kujutatakse Jehoovat suursuguse kuningana. Jesaja nägi teda istumas aulisel ja üleval troonil. (Jes. 6:1–3.) Hesekieli nägemuses istus ta taevasel vankril, mida ümbritses otsekui vikerkaare sära. (Hes. 1:26–28.) Taaniel kirjeldab Jehoovat kui Elatanut, kelle riided on valged nagu lumi ja kelle trooniks on tuleleegid. (Taan. 7:9, 10.) Johannes räägib, et ta nägi Jehoova trooni ümber vikerkaart, mis sarnanes smaragdiga. (Ilm. 4:2–4.) Kõik need kirjeldused loovad pildi Jehoova erakordsest auhiilgusest. Need rõhutavad, milline au on tema poole palvetada ja kui tähtis on teha seda lugupidavalt. w22.07, lk 20, lõik 3

Saatan püüab iga hinna eest sinu vaimset kasvu takistada. Ta tahab panna sind kahtlema piibli õpetustes. Näiteks puutuvad koolinoored varem või hiljem kokku evolutsiooniteooriaga. Õpetajate selgitused võivad tunduda loogilised ja veenvad. Ent ilmselt ei ole nemad kaalunud tõendeid looja olemasolu kohta. Tekstis Õpetussõnad 18:17 öeldakse: „Kes räägib tüliküsimuses esimesena, sel näib olevat õigus, kuni tuleb teine ja teda põhjalikult küsitleb.” Seega, selle asemel et pimesi uskuda, mida koolis õpetatakse, uuri hoolega, mida õpetab piibel ja mida öeldakse meie väljaannetes. w22.08, lk 2, lõik 2; lk 4, lõik 8

Kui me piiblit loeme, siis soovime seda loomulikult ka mõista, muidu poleks ju sellest mingit kasu. Mõtle näiteks vestlusele Jeesuse ja ühe seadusetundja vahel. (Luuka 10:25–29.) Kui see mees küsis Jeesuselt, mida tal on tarvis teha, et saada igavene elu, viitas Jeesus pühakirjale, küsides: „Mis on Moosese seaduses kirjutatud? Kuidas sa aru saad?” Meeski tsiteeris vastuseks pühakirja ning ütles, et tuleb armastada Jumalat ja ligimest. (3. Moos. 19:18; 5. Moos. 6:5.) Kuid pärast seda ta küsis: „Kes siis on mu ligimene?” On selge, et mees polnud mõistnud seda, mida ta oli lugenud, ega osanud seepärast neid mõtteid oma elus rakendada. Me vajame pühakirja mõistmiseks Jehoova abi. Seega tuleks meil temalt paluda püha vaimu, et saaksime keskenduda ja oskaksime loetust oma elus juhinduda. w23.02, lk 9, lõigud 4–5

„Kuidas sina tõe juurde tulid?” Ilmselt on sinult seda palju kordi küsitud. See on üks esimesi küsimusi, mille esitame, kui kellegagi tutvume. Meile meeldib kuulata, kuidas meie vennad-õed on tõe leidnud. Ja meile meeldib rääkida ka oma lugu. (Rooml. 1:11.) Sellised vestlused aitavad hoida meeles, kui väärtuslik tõde on. Samuti annavad need otsusekindlust tõeteel edasi käia ehk elada nii, et Jehooval oleks meist hea meel ja et ta meid õnnistaks. On palju põhjusi, miks me peame piibli tõde kalliks. Tähtsaim põhjus on see, et me armastame Jehoovat, kes on tõe allikas. Piiblist saame teada, et ta pole mitte ainult taeva ja maa looja, vaid ka armastav isa, kes meie eest hellalt hoolitseb. (1. Peetr. 5:7.) w22.08, lk 14, lõigud 1, 3

Apostel Paulus õhutas vendi-õdesid armastusele ja headele tegudele. (Heebr. 10:24.) Ta mitte ainult ei julgustanud usukaaslasi hea sõnaga, vaid ka tegutses nende heaks. Näiteks kui Juudamaal oli näljahäda, aitas Paulus sealsetele kristlastele mõeldud abi kohale viia. (Ap. t. 11:27–30.) Pauluse elu keskmes oli küll kuulutus- ja õpetustöö, kuid ta püüdis ka leida võimalusi teisi materiaalselt aidata. Nii tugevdas ta vendade-õdede usku sellesse, et Jehoova hoolitseb nende eest. Meil on võimalik oma usukaaslasi aidata näiteks sellega, et kasutame oma aega, jõudu ja oskusi, et lüüa kaasa organisatsiooni hädaabitöödes. Samuti saame teha annetusi ülemaailmse töö heaks. Neil ja teistelgi viisidel tugevdame vendade-õdede usku sellesse, et Jehoova ei hülga neid kunagi. w22.08, lk 23, lõik 14

Piiblis on arvukalt ennustusi, millest paljud on juba täide läinud. Osa neist kuulutas sündmusi aastasadu ette. Selles pole midagi üllatavat, kuna need ennustused on Jehoovalt. Võtame näiteks muistse Babüloni langemise. 8. sajandil e.m.a lasi Jehoova oma prohvetil Jesajal kuulutada, et Babüloni linn vallutatakse. Ta andis teada nii vallutaja nime Kyros kui ka tema strateegia. (Jes. 44:27–45:2.) Samuti kuulutas Jesaja, et viimaks hävib Babülon täielikult ja jääb inimasustuseta. (Jes. 13:19, 20.) Aastal 539 e.m.a langes Babülon meedlaste ja pärslaste kätte ning praeguseks on sellest võimsast linnast järel vaid rusuhunnik. w23.01, lk 4, lõik 10

Jehoova on võtnud meid oma teenijate perre. See on midagi väga erilist. (Mark. 10:29, 30.) Meil on kogu maailmas vendi ja õdesid, kes armastavad Jehoovat ja püüavad elada tema põhimõtete järgi. Isegi kui nad räägivad teist keelt või on teisest kultuurist, tunneme nendega kohtudes, otsekui oleksime vanad sõbrad. Meile meeldib nendega õlg õla kõrval Jehoovat teenida ja teda kiita. On oluline, et meie usupere oleks ühtne. (Laul 133:1.) Vennad-õed aitavad meil eluraskustega toime tulla ning olla Jehoova teenistuses tegusad ja tugevad. (Rooml. 15:1; Gal. 6:2; Heebr. 10:23–25.) Me ei taha mõeldagi, et peaksime ihuüksi Saatana ja tema maailma mõjule vastu panema. w22.09, lk 2–3, lõigud 3–4

Selleks et olla usaldusväärne, on vaja ka enesevalitsust. Näiteks tuleb meil end valitseda, kui tunneme kiusatust meile usaldatut välja rääkida. Enesevalitsust läheb vaja ka sotsiaalmeedia kasutamisel. Kui me pole hoolsad, võime tahtmatult avaldada midagi konfidentsiaalset väga paljudele inimestele. Kui oleme midagi juba postitanud, pole meil selle üle enam mingit kontrolli ja see võib tekitada paksu pahandust. Enesevalitsust on tarvis ka siis, kui meilt püütakse välja meelitada infot, mille avaldamine kahjustaks meie vendi ja õdesid. Eriti peab see paika maades, kus meie tööle on seatud keeld või piirangud. Meile on heaks eeskujuks laulukirjutaja, kes ütles: „Ma valvan oma suud.” (Laul 39:1.) Olgu siis tegemist pereliikmete, sõprade, usukaaslaste või kellegi teisega, tuleb meil olla usaldusväärne. Ja selleks peame end valitsema. w22.09, lk 13, lõik 16

Et olla õnnelik, tuleb meil olla vaimselt hästi toidetud. Jeesus ütles: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb.” (Matt. 4:4.) Me ei tohiks lasta päevagi mööda, ilma et oleksime lugenud piiblit, mis on meie looja antud vaimutoit. Piibli kaudu on Jehoova öelnud, mis teeb meid õnnelikuks. Sealt saame teada, mis on elu mõte, kuidas oma looja ligi tulla ja kuidas oma patud andeks saada. Samuti on seal kirjas, millist imelist tulevikku Jumal meile tõotab. (Jer. 29:11.) Need teadmised täidavad meie südame rõõmuga. Kui tunned, et elumured hakkavad sind enda alla matma, proovi pühendada rohkem aega piibli lugemisele ja selle üle mõtisklemisele. w22.10, lk 6–7, lõigud 4–6

Piibel ergutab meid saama arusaamise poolest täiskasvanuks. Selleks tuleb meil piibli nõuandeid ellu rakendada. Nii kogeme, et need tõesti aitavad probleemidest hoiduda ja tarku otsuseid teha. Seejuures oleks hea end aeg-ajalt analüüsida. Näiteks kui sa oled mõnda aega piiblit uurinud ja koosolekutel käinud, oleks hea mõelda, miks sa pole veel Jehoovale pühendunud ja end ristida lasknud. Kui sa juba oled ristitud, tasub mõelda sellele, kas sa juhindud oma elus piibli põhimõtetest ja ilmutad teistega suheldes häid omadusi. Ja kui näed milleski kasvuruumi, mõtiskle Jehoova meeldetuletuste üle, mis „teevad kogenematu targaks”. (Laul 19:7.) w22.10, lk 20, lõik 8

Jehoova toetas Hesekieli oma püha vaimuga. Ta andis talle nägemuse sellest, kuidas see vaim juhtis võimsaid vaimolendeid ja taevase vankri hiiglaslikke rattaid. (Hes. 1:21.) Nii andis ta Hesekielile aimu, kui võimas jõud püha vaim on. Mis tundeid see prohvetis tekitas? Ta kirjutas: „Kui ma seda nägin, langesin ma silmili maha.” (Hes. 1:28.) See näitab, kui vägevat mõju nähtu Hesekielile avaldas. Kahtlemata andis sellele nägemusele mõtlemine talle edaspidi jõudu ja kinnitas, et püha vaimu abil saab ta oma ülesandega hakkama. Jehoova ütles Hesekielile: „Inimesepoeg, tõuse jalule, et ma saaksin sinuga rääkida,” ja andis talle püha vaimu kaudu ka jõudu püsti tõusta. (Hes. 2:1, 2.) Hiljem kirjutas ta mitu korda, et Jehoova käsi on tema peal. Ta mõistis, et teda juhib Jehoova püha vaim. (Hes. 3:22; 8:1; 33:22; 37:1; 40:1.) w22.11, lk 4, lõigud 7–8

Jesaja ütles, et Jehoova on otsekui õpetaja, kes kõnnib oma õpilaste järel ning annab neile juhtnööre ja suunab neid. Me kuuleme Jehoova häält piibli kaudu. Ja kuna piibel pandi kirja tuhandeid aastaid tagasi, võib öelda, et Jehoova hääl kostub meieni otsekui selja tagant. (Jes. 51:4.) Milline aga on meie osa? Jesaja toob välja kaks mõtet. Esiteks ütleb ta: „See on tee,” ja teiseks: „Käige sellel.” Neist sõnadest näeme, et ei piisa sellest, et teame, milline on õige tee. Meil tuleb sellel ka käia. Piibli ja oma organisatsiooni kaudu annab Jehoova meile teada, mida ta meilt ootab ja kuidas tema juhatust järgida. Selleks, et teenida Jehoovat rõõmuga ja kogeda tema õnnistust, tuleb meil niihästi teada, mis on tema silmis õige, kui ka seda teha. w22.11, lk 10–11, lõigud 10–11

Peagi pärast apostlite surma hakkasid kristlikku kogudusse siginema võltskristlased. (Matt. 13:24–27, 37–39.) Nad väänasid tõde, et vedada jüngreid enda järele. (Ap. t. 20:30.) Näiteks õpetasid nad, et Jeesus ei ohverdanud oma keha üks kord ja alatiseks, vaid et seda ohvrit tuleb tuua ikka uuesti ja uuesti. (Heebr. 9:27, 28.) Tänapäeval usuvad seda väärõpetust paljud. Nad käivad oma kirikus iga nädal või lausa iga päev, et tuua missaohver. Teised usuühendused ei tähista Isanda õhtusöömaaega küll nii sageli, kuid neil pole selget arusaama lunastusohvri tähendusest. w23.01, lk 21, lõik 5

Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal äratatakse surnud ellu ning kõik Jumalale sõnakuulelikud inimesed saavad täiuslikuks. Need, kes on Jehoova silmis õiged, pärivad maa ja elavad sellel igavesti. (Laul 37:10, 11, 29.) Piibel ütleb, et viimase vaenlasena kõrvaldatakse surm. (1. Kor. 15:26.) Meie lootus elada igavesti põhineb kindlalt piiblil. See lootus aitab meil praeguseil viimseil päevil Jehoovale ustavaks jääda. Kuid peamine põhjus, miks me Jehoovale ja Jeesusele kuuletume, pole mitte see, et tahame elada igavesti. Me teeme seda armastusest nende vastu. (2. Kor. 5:14, 15.) Me võtame neid eeskujuks ja räägime piibli imelisest tulevikulootusest ka teistele. (Rooml. 10:13–15.) Kui püüame olla isetud ja jagada teistega seda, mis meil on, siis saame sellisteks inimesteks, kellega Jehoova tahab olla sõber igavesti. w22.12, lk 7, lõigud 15–16

Tagakiusamine võib jätta meid ilma paljust, mis meile tavapäraselt rahu annab. Me võime tunda ärevust ja muretseda, mis edasi saab. Kuigi sellised tunded on normaalsed, tuleb meil olla ettevaatlik. Jeesus andis mõista, et tagakiusamise ajal valitseb oht lasta end eksitada. (Joh. 16:1, 2.) Kuigi Jeesus ütles, et tagakiusamine tuleb, ta ka kinnitas, et me suudame jääda Jumalale ustavaks. (Joh. 15:20; 16:33.) Kui meie töö keelustatakse või sellele kehtestatakse karmid piirangud, võime saada harubüroolt ja kogudusevanematelt juhendeid selle kohta, kuidas tekkinud olukorras toimida. Eesmärk on meid kaitsta, võimaldada meil vaimset toitu saada ja aidata meil teha edasi kuulutustööd. Kuuletu alati sellistele juhenditele. (Jaak. 3:17.) Ja ära avalda kunagi infot vendade ja õdede kohta neile, kellesse see ei puutu või kellel pole õigust seda teada. (Kog. 3:7.) w22.12, lk 20–21, lõigud 14–16

Tänapäeval juhib Jeesus ülemaailmset kuulutustööd. Jehoova organisatsiooni kaudu õpetab ta meid seda tegema ja annab meile ka vajalikud tööriistad. (Matt. 28:18–20.) Meie osa on selles töös innukalt kaasa lüüa ja valvel püsida. Järgigem siis nõuannet tekstis Heebrealastele 6:11, 12 ning olgem „oma lootuses täiesti kindlad lõpuni”. Jehoova on paika pannud päeva, mil ta Saatana maailma hävitab. Kui see kätte jõuab, näeme paljude piibli ennustuste täitumist oma silmaga. Vahel võib meile tunduda, et Harmagedoon viibib, kuid me võime olla kindlad, et Jehoova päev ei jää hiljaks. (Hab. 2:3.) Olgu meil samasugune suhtumine nagu prohvet Miikal, kes ütles: „Mina vaatan Jehoova poole. Ma ootan kannatlikult oma pääste Jumalat.” (Miika 7:7.) w23.02, lk 19, lõigud 15–16

Mägironija eesmärk on jõuda mäe tippu. Kuid aeg-ajalt ta peatub, et vaadet imetleda. Samamoodi tuleks meil aeg-ajalt peatuda ja mõelda sellele, kuidas on Jehoova meie elus lasknud asjadel korda minna, isegi kui maadleme parasjagu mõne katsumusega. Igal õhtul oleks hea mõelda, mida head on Jehoova mulle täna teinud ja kuidas on ta aidanud mul vastu pidada. Püüa leida vähemalt üks asi, mis näitab, et Jehoova toetab sind. Oluline on meeles pidada, et Jehoova on lubanud aidata meil katsumustes vastu pidada. Ja kuigi võib palvetada selle eest, et katsumus lõppeks, tasub püüda näha ka seda, kuidas Jehoova meid katsumuse ajal õnnistab, ja teda selle eest tänada. (Filipl. 4:6.) Nii võime ka kõige keerulisemas olukorras tunda, et meie taevane isa on meiega. (1. Moos. 41:51, 52.) w23.01, lk 19, lõigud 17–18

Võiksime endalt küsida: kas minu elust on näha, et mõistan, kui lähedal on selle maailma lõpp; kas minu otsused seoses hariduse ja tööga näitavad, et Jehoova teenimine on mulle kõige tähtsam; kas usun, et Jehoova hoolitseb, et mu perel oleks kõik vajalik olemas? Kahtlemata on Jehooval hea meel, kui ta näeb, et püüame kõiges tema tahtega arvestada. (Matt. 6:25–27, 33; Filipl. 4:12, 13.) Paulus ütles korintlastele: „Veenduge, kas te ikka elate kooskõlas kristliku usuga. Uurige end läbi.” (2. Kor. 13:5.) Seega tuleb meil püüda üha paremini mõista Jehoova mõtteviisi ja viia oma mõtteviis ja elu tema tahtega kooskõlla. (1. Kor. 2:14–16.) w23.01, lk 9, lõigud 5–6