Oktoober

Me kõik saame anda oma osa selles, et meie koosolekud oleksid mõnusad, kui laulame südamest ja püüame anda hästi ettevalmistatud vastuseid. Mõned aga tunnevad, et nad ei oska eriti laulda või et neil on raske teiste ees vastata. Kui ka sina tunned nii, siis mõtle järgnevale. Paljud vennad-õed on leidnud, et aitab see, kui pidada meeles, et me laulame kuningriigilaule peamiselt selleks, et tuua kiitust Jehoovale. Valmistu laulmiseks niisamuti nagu teisteks koosolekuosadeks. Harjuta laule ja püüa mõelda, kuidas on laulusõnad seotud koosoleku teemaga. Keskendu laulu mõtetele, mitte niivõrd oma lauluoskusele. Ka koosolekutel vastamine ei pruugi kerge olla. Aitab see, kui teha seda regulaarselt. Pea meeles, et on täiesti okei, kui su vastus on lühike ja lihtne. Jehoova hindab seda väga, kui me hoolimata oma kartustest anname nii hea vastuse, kui suudame. w22.04, lk 7–8, lõigud 12–15

Sõnaga „abimees” mõeldakse siin kedagi, kes lausa tõttab hädasolijale appi. Jehoova on just selline: ta väga tahab meid aidata ja tema abiga võime mistahes katsumustes rõõmuga vastu pidada. Kuidas Jehoova meid aitab? Vastuse leiame Jesaja raamatust. Paljud ennustused, mille Jesaja kirja pani, käivad jumalateenijate kohta tänapäeval. Seejuures kasutas ta Jehoovast rääkides väljendeid, mida on kerge mõista. Näiteks 30. peatükis maalib ta kauni pildi sellest, kuidas Jehoova oma rahvast aitab: 1) ta kuulab meie palveid ja vastab neile, 2) ta annab meile juhatust ja 3) ta õnnistab meid nii praegu kui ka tulevikus. w22.11, lk 8, lõigud 2–3

Jeesus ütles Smürna ja Filadelfia kristlastele, et nad ei kardaks tagakiusamist, sest nende ustavus saab tasutud. (Ilm. 3:10.) Me võime sellest õppida seda, et tagakiusamist ei saa vältida ja et meil on vaja vastupidavust. (Matt. 24:9, 13; 2. Kor. 12:10.) Ilmutusraamat annab teada, et Isanda päeval kiusatakse Jehoova teenijaid taga. (Ilm. 1:10.) 12. peatükis räägitakse, et kohe pärast Jumala kuningriigi sündi puhkes taevas sõda. Ühel poolel võitlesid Miikael ehk Jeesus Kristus ja inglid, teisel poolel aga Saatan ja deemonid. (Ilm. 12:7, 8.) Viimased said lüüa ja heideti taevast alla maa lähedusse. Sellega algas maa peal enneolematu hädaaeg. (Ilm. 12:9, 12.) w22.05, lk 5, lõigud 12–13

Jehoova otsused on alati õiglased. Ta on erapooletu ega lase end mõjutada kellegi välimusest, jõukusest, silmapaistvusest ega võimekusest. (1. Saam. 16:7; Jaak. 2:1–4.) Teda ei saa survestada ega ära osta. Ja erinevalt inimestest ei lähe tal kunagi närv krussi ega meel härdaks. (2. Moos. 34:7.) Kuna Jehoova teab meie kohta kõike ja mõistab täielikult meie olukorda, on ta parim võimalik kohtumõistja. (5. Moos. 32:4.) Piibli heebreakeelse osa kirjutajad mõistsid, et Jehoova andestus on klass omaette. Mõnikord kasutasid nad sellest rääkides heebrea sõna saláh, mida üks teatmeteos kommenteerib järgmiselt: „Seda kasutatakse üksnes andestuse kohta, mis saab patusele osaks Jumala poolt, ja mitte kunagi madalama ja piiratuma inimestevahelise andestamise kohta.” Ainult Jehoova saab patustanule täielikult andestada. w22.06, lk 4, lõigud 10–11

Kui sa kasvatad lapsi üksi või su abikaasa ei teeni Jehoovat, siis võid olla kindel, et sinu ustavus Jehoovale ei jää teistele märkamata ning on neile suureks julgustuseks. Mis siis, kui tundub, et su laps ei soovi teha nii, nagu sa oled teda õpetanud? Sellisel juhul hoia meeles, et lapse õpetamine võtabki aega. Näiteks kui sa külvad mõne taime seemne, võid sa mõelda, kas sellest tuleb taim, mis hakkab ka vilja kandma. Kuigi sa ei saa seda garanteerida, sa sellegipoolest kastad seda ja hoolitsed selle eest ning teed oma parima, et see tõesti nii läheks. (Mark. 4:26–29.) Samamoodi võid sa emana mõelda, et kas sinu laps ikka hakkab armastama Jehoovat. Kuigi sa ei saa seda garanteerida, võid sa siiski teda edasi õpetada, luues niiviisi parima võimaliku keskkonna tema usu kasvamiseks. w22.04, lk 19–20, lõigud 16–17

Kui Saalomon sai kuningaks, tunnistas ta alandlikult, et on noor ja kogenematu, ning palus Jehoovalt abi. (1. Kun. 3:7–9.) Samuti teadis ta, kui ohtlik on uhkus. Kahjuks aga sai just uhkus Saalomonile saatuslikuks. Aja jooksul hakkas ta Jehoova seadust eirama. Näiteks ütles seadus kuninga kohta: „Ta ärgu võtku ... palju naisi, et ta süda ei pöörduks ära õigelt teelt.” (5. Moos. 17:17.) Saalomon aga võttis endale 700 naist ja 300 liignaist. (1. Kun. 11:1–3.) Võib-olla arvas Saalomon, et tal on kõik kontrolli all ja et teda ei ohusta miski. Kuid tal polnud oma sõnakuulmatuse tagajärgede eest pääsu. (1. Kun. 11:9–13.) w22.05, lk 23, lõik 12

Kõigil inimestel, kes praegu elavad, tuleb teha tähtis valik: kas toetada Jehoova õigust oma loodu üle valitseda või olla tema vastase Saatana poolel. Kolmandat võimalust ei ole. Otsusest, mille inimene teeb, sõltub, mis temast saab. (Matt. 25:31–33, 46.) Ta kas märgistatakse suure viletsuse ajal ellujäämiseks või ta hukkub. (Hes. 9:4, 6; Ilm. 7:14; 14:9–11.) Kui oled otsustanud toetada Jehoova ülemvõimu, oled teinud targa valiku. Ilmselt soovid sa nüüd aidata ka teistel eluteed leida. Neil, kes on Jehoova poolel, on võrratu tulevik. Selliste tõdede uurimine tugevdab su enda soovi teenida Jehoovat ustavalt ning tänu sellele saad aidata teistelgi tulla ja ka jääda tema poolele. w22.05, lk 15, lõigud 1–2

On tähtis, et kuulaksime Jehoovat, mitte oma vastaseid. Iiob kuulas hoolega, mida Jehoova rääkis. Jumal arutles temaga terve rea küsimuste abil. Sisuliselt ütles ta Iiobile: „Ma tean kõike, mida sa oled pidanud läbi elama. Kas sa arvad, et ma ei suuda sinu eest hoolitseda?” Iiob reageeris alandlikult. Ta oli Jehoova headuse eest sügavalt tänulik ja ütles: „Mu kõrvad olid sinust kuulnud, kuid nüüd mu oma silmad näevad sind.” (Iiob 42:5.) Kui Iiob need sõnad lausus, istus ta endiselt tuha sees, keha täis paiseid. See aga ei tähendanud, et Jehoova poleks temast hoolinud. Otse vastupidi, ta kinnitas Iiobile, et too on talle meelepärane. (Iiob 42:7, 8.) Nagu Iiobit, võidakse meidki solvata ja julmalt kohelda. Vastased võivad püüda rikkuda kas meie või organisatsiooni mainet. Kuid nagu Iiobi lugu näitab, on Jehoova kindel, et suudame jääda talle ustavaks ka siis, kui kohtame raskusi. w22.06, lk 23–24, lõigud 15–16

Kuigi taevas juubeldab, kui Suurt Babüloni pole enam, toob miski muu seal veel suuremat rõõmu. (Ilm. 19:1–3.) Selleks on Ilmutusraamatu sündmustiku kulminatsioon – Talle pulmad. Viimased 144 000 hulgast võetakse taevasse vahetult enne Harmagedooni sõda. Kuid siis pole aeg pulmapeoks. (Ilm. 21:1, 2.) Talle pulmad toimuvad pärast Harmagedooni, kui Jumala vaenlased on hävitatud. (Laul 45:3, 4, 13–17.) Mida Talle pulmad endast kujutavad? Nii nagu pulmatseremoonia seob mehe ja naise ühte, nii ühendavad Talle pulmad kuningas Jeesus Kristuse tema pruudi ehk 144 000 kaasvalitsejaga. Selle piduliku sündmusega astub ametisse uus valitsus, mis valitseb maa üle tuhat aastat. (Ilm. 20:6.) w22.05, lk 17, lõigud 11–13

Jeesus ütles, et lõpuajal määrab ta ametisse ustava ja aruka orja, et see annaks Jumala rahvale vaimset toitu õigel ajal. (Matt. 24:45.) Selle orja moodustab väike rühm võitud kristlasi. Need mehed ei valitse teiste usu üle. (2. Kor. 1:24.) Nad tunnustavad, et Jumal on seadnud „juhiks ja peameheks” Jeesuse. (Jes. 55:4.) Alates aastast 1919 on ustav ja arukas ori andnud välja erinevaid raamatuid, et kõik soovijad võiksid tõe maitse suhu saada. Näiteks aastal 1921 anti välja raamat „Jumala kannel”. Kuna aga ajad muutusid, tekkis vajadus uute raamatute järele. Milline väljaanne aitas sinul tõeteel käima hakata? w22.07, lk 10, lõigud 9–10

Jehoova on kõige heldekäelisem isik universumis. Ükskõik kui palju sa talle ka ei anna, saad sa temalt alati palju rohkem tagasi. (Mark. 10:29, 30.) Tänu temale võid juba praegu elada parimat elu, mis üldse võimalik. Ja see on kõigest algus. Sa saad teenida oma isa Jehoovat igavesti. Teievaheline armastus muudkui kasvab. Ja sa võid elada sama kaua kui tema, see tähendab lõputult. Jehoova on sulle kinkinud nii palju ilusaid hetki ning kõik hea, mis sul on, tuleb temalt. Vastutasuks saad sa anda temale, kellele kuulub kogu taevas ja maa, midagi sellist, mida tal veel pole: sa saad talle pühenduda, end ristida lasta ja teda kogu südamest teenida. (Iiob 1:8; 41:11; Õpet. 27:11.) w23.03, lk 6, lõigud 16–17

Teismeeas muutub seksuaaliha tugevamaks ja sa võid tunda suurt survet sellele järele anda. Saatanale meeldiks, et sa seda teeksid. Mis aitab sul moraalselt puhtaks jääda? (1. Tess. 4:3, 4.) Räägi Jehoovale, mida sa tunned, ja palu, et ta annaks sulle jõudu. (Matt. 6:13.) Hoia meeles, et Jehoova ei mõista sind hukka. Ta hoopis tahab sind aidata. (Laul 103:13, 14.) Ära arva, et pead oma võitlusi üksi võitlema. Räägi oma tunnetest vanematele. Muidugi pole lihtne sellistest isiklikest asjadest rääkida, kuid on väga oluline seda teha. Samuti on oluline lugeda piiblit ja seal leiduvate põhimõtete üle mõtiskleda. See aitab sul teha otsuseid, mis meeldivad Jehoovale. Nii näed, et sa ei vajagi iga olukorra jaoks reeglit, kuna sul on selge pilt sellest, kuidas Jehoova asjadesse suhtub. w22.08, lk 5, lõigud 10–12

Perepead, kes teenivad Jehoovat, võtavad tõsiselt vastutust pere eest hoolitseda. Paljud neist võivad muretseda, kas õnnestub perele leib lauale tuua ja kas jätkub raha üüri või kodulaenu maksmiseks. Samuti võivad nad karta, et jäävad tööst ilma ega pruugi uut leida. Mõned perepead on küll soovinud tööaega vähendada, kuid kõhelnud, kas saavad vähema rahaga hakkama. Saatan on selliseid hirme enda huvides ära kasutanud. Ta püüab panna meid uskuma, et Jehoova ei hooli meist ja et pere eest hoolitsemine on ainult meie enda õlul. Seetõttu võime hakata mõtlema, et peame iga hinna eest töökohast kinni hoidma, isegi kui suhted Jehoovaga kannatavad. w22.06, lk 15, lõigud 5–6

Jehoova on „halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde”. (2. Moos. 34:6.) Lisaks armastab Jehoova õigust. (Jes. 61:8.) Tal on valus, kui me kannatame, ja ta soovib väga meie hädadele ja muredele lõppu teha. (Jer. 29:11.) Ta on juba määranud kindlaks aja, mil ta seda ka teeb. Kui kõigele sellele mõelda, on loomulik, et me Jehoovat armastame. Tõde on meile kallis, sest sellel on positiivne mõju meie elule. Nagu ankur hoiab laeva karidele triivimast, hoiab tulevikulootus meid elutormides paanikasse sattumast ja annab sisemise rahu. Paulus kirjutas tänases päevatekstis toodud sõnad võitud kristlastele, kel on lootus minna taevasse. Kuid need sõnad käivad sama hästi ka nende kohta, kellel on lootus elada igavesti maa peal. (Joh. 3:16.) Teadmine, et ees ootab lõputu tulevik, on andnud meie elule tõelise mõtte. w22.08, lk 14–15, lõigud 3–5

Meil on kergem teisi usaldada, kui me neid armastame. Armastus aitab usaldust kasvatada ja ka taastada. Milles aga armastus väljendub? Seda kirjeldatakse esimeses kirjas korintlastele 13. peatükis. (1. Kor. 13:4–8.) Näiteks salmis 4 öeldakse, et armastus on kannatlik ja lahke. Kuigi me patustame ikka ja jälle, on Jehoova meiega kannatlik. Meilgi tuleks olla kannatlik, kui vennad-õed ütlevad või teevad midagi, mis meid ärritab või haavab. Salmis 5 öeldakse, et armastus ei pea arvet kogetud ülekohtu kohta. Seega ei tohiks me koostada oma peas nimekirja kellegi eksimustest, et neid siis tulevikus esile tuua. Koguja 7:9 ütleb, et me ei peaks saama kergesti pahaseks. Meil tuleks püüda näha vendi-õdesid Jehoova pilgu läbi. Jehoova armastab neid. Ta ei näe üksnes nende puudusi ja eksimusi, vaid ka häid omadusi. (Laul 130:3.) Sedasama peaksime püüdma teha ka meie. (Matt. 7:1–5.) w22.09, lk 3–4, lõigud 6–7

Taanieli raamat annab teada, millises järjekorras teatud sündmused lõpuajal toimuvad. Näiteks öeldakse tekstis Taaniel 12:1, et Miikael, see tähendab Jeesus Kristus, seisab Jumala rahva eest. See osa ennustusest on täitunud alates aastast 1914, kui Kristus sai Jumala kuningriigi kuningaks. Selles ennustuses öeldakse ka, et Jeesus tõuseb hädaajal, „mille sarnast pole olnud rahva ilmumisest kuni selle ajani”. See hädaaeg on sama mis suur viletsus, mida mainitakse tekstis Matteuse 24:21. Jeesus tõuseb ehk kaitseb Jumala rahvast selle hädaaja lõpus Harmagedoonis. Ilmutusraamatus räägitakse neist inimestest, kes tulevad suurest viletsusest, kui suurest rahvahulgast. (Ilm. 7:9, 14.) w22.09, lk 21, lõigud 4–5

Eluraamatust on võimalik nimesid kustutada. (Ilm. 3:5.) Jehoova kirjutab need sinna esialgu justkui hariliku pliiatsiga. Niisiis on meil vaja tegutseda selle nimel, et meie nimed sinna ka jääksid, kuni need justkui pastakaga üle kirjutatakse. Üks grupp, kelle nimed on selles raamatus, on need, kes on kutsutud taevasse koos Jeesusega valitsema, nagu on näha Pauluse sõnadest tekstis Filiplastele 4:3. Kuid et nende nimed sinna ka jääksid, tuleb neil olla Jumalale ustav, kuni nad saavad lõpliku pitseri. See pannakse neile kas enne surma või vahetult enne suure viletsuse puhkemist. Samal ajal kirjutatakse nende nimed püsivalt eluraamatusse. (Ilm. 7:3.) w22.09, lk 14, lõik 3; lk 15, lõigud 5–6

Oletame, et sulle pakutakse su lemmikrooga. Kuna sul on kiire ja su mõtted on mujal, kugistad selle alla. Pärast mõtled kahetsusega, et oleksid võinud aeglasemalt süüa ja iga suutäit nautida. Vaimse toiduga võib olla sama lugu. Oleme ju kõik teinekord Jehoova sõnu kiiruga alla kugistanud, ilma et oleksime nende maitset õieti tundnudki. Varu siis aega, et piibli lugemist nautida. Kujutle end sündmuste keskele ja mõtiskle loetu üle. Selline piiblilugemine toob kahtlemata rõõmu. Jeesus määras ametisse ustava ja aruka orja, et see annaks tema järelkäijatele vaimset toitu õigel ajal, ja me oleme tõesti hästi toidetud. (Matt. 24:45.) Ustava orja valmistatud vaimutoidu peamine koostisosa on piibel. (1. Tess. 2:13.) w22.10, lk 7–8, lõigud 6–8

Piiblis on ennustatud, et „viimseil päevil tuleb pilkajaid, kes pilkavad seda, mis on hea”. (2. Peetr. 3:3, 4.) Nad eelistavad elada omaenda ihade järgi. (Juuda 7, 17, 18.) Mida teha, et pilkajate mõtteviis meile külge ei hakkaks? Meil tuleks hoiduda seltsimast nendega, kellel on kriitiline hoiak. (Laul 1:1.) See hõlmab seda, et me ei kuula usutaganejaid ega loe nende mõtteavaldusi. Kui me pole ettevaatlikud, võime hakata kahtlema piibli õpetustes ja Jehoova organisatsioonilt tulevates juhendites. Meil oleks hea endalt küsida: kas mul on tihti midagi negatiivset öelda, kui tulevad uued juhendid või kui tehakse muudatus mõnes meie arusaamas; kas ma kaldun otsima vigu nende juures, kes on koguduses eestvedajad? Kui püüame sellisest hoiakust kiiresti vabaneda, on Jehooval meist hea meel. (Õpet. 3:34, 35.) w22.10, lk 20, lõigud 9–10

Jumala vaimult saadud jõuga suutis Hesekiel täita oma ülesannet kuulutada Jumala sõnumit „kõva lauba ja kalgi südamega” rahvale. Jehoova ütles talle: „Ma olen teinud su näo sama kõvaks, kui on nende näod, ja su lauba sama kõvaks, kui on nende laubad. Ma olen teinud su lauba teemandi sarnaseks, kõvemaks kui ränikivi. See on mässuline sugu, kuid ära karda neid, nende nägu ärgu kohutagu sind.” (Hes. 3:8, 9.) Sisuliselt ütles Jehoova: „Ära lase sellel kangekaelsel rahval end heidutada. Mina teen sind tugevaks. Seejärel kandis Jumala vaim Hesekieli tema kuulutustööterritooriumile. Hesekiel kirjutas: „Jehoova käsi oli võimsalt mu peal.” Tal kulus nädal aega, et Jehoova sõnum enda omaks teha, nii et ta võiks seda veendumusega kuulutada. (Hes. 3:14, 15.) Edasi viis Jehoova ta orutasandikule, kus tema vaim tuli Hesekieli sisse. (Hes. 3:23, 24.) Nüüd oli prohvet valmis oma teenistust alustama. w22.11, lk 4–5, lõigud 8–9

Prohvet Habakuk koges palju raskusi. Paistab, et mingil ajal ta isegi kahtles, kas Jehoova hoolib temast. Ta valas oma tunded Jehoova ette. Jehoova vastas oma armsa teenija tungivale palvele. (Hab. 2:2, 3.) Habakuk mõtiskles selle üle, kuidas Jehoova oli oma teenijaid varem aidanud, ning veendus, et Jehoova aitab ka temal kõigi raskustega hakkama saada. Nii sai ta rõõmu tagasi. (Hab. 3:17–19.) Mida sellest kõrva taha panna? Kui koged raskusi, räägi Jehoovale kõigest, mida sa tunned, ja otsi temalt tuge. Jehoova annab sullegi jõudu katsumustes vastu pidada. Kui näed, kuidas ta sind toetab, saab su usk tugevamaks. Ja kui hoiad fookuses Jehoova teenimist, ei saa mingid raskused ega kahtlused sind temast lahutada. (1. Tim. 6:6–8.) w22.11, lk 15, lõigud 6–7

Jeesus on koos kahe kurjategijaga postile löödud. Nad on suurtes valudes ja surm pole enam kaugel. (Luuka 23:32, 33.) Ilmselgelt pole kumbki kurjategijaist Jeesuse jünger, sest nad solvavad teda. (Matt. 27:44; Mark. 15:32.) Ühe suhtumine aga muutub. Ta ütleb: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa kuningavõimu saad.” Jeesus vastab talle tänase päevateksti sõnadega. (Luuka 23:39–43.) Võib-olla panevad Jeesuse sõnad sind mõtlema sellele, milline on elu paradiisis. Me saame sellest aimu, kui loeme, milline oli elu kuningas Saalomoni valitsuse all. Jeesus ütles enda kohta: „Siin on enam kui Saalomon.” (Matt. 12:42.) Jeesuse ja ta kaasvalitsejate käe all saab kogu maast paradiis. Kahtlemata huvitab teisi lambaid, mida neil tuleb teha, et nad võiksid seal elada. (Joh. 10:16.) w22.12, lk 8, lõik 1; lk 9, lõik 4

Jesaja sõnad kinnitavad meile, et Jehoova kuulab meid, kui teda appi hüüame, ja ta ei viivita vastamisega. Jesaja lisas: „Ta vastab kohe, kui sind kuuleb.” Need sõnad näitavad, kui väga tahab Jehoova aidata neid, kes temalt abi otsivad. See teadmine aitab meil raskustes mitte rõõmu kaotada. Jehoova kuulab hoolega iga oma teenija palveid. Miks me võime selles kindlad olla? 30. peatüki esimeses pooles kasutab Jehoova teie-vormi, kuna ta räägib oma rahvaga tervikuna. Kuid 19. salmis pöördub ta iga oma teenija poole isiklikult. Ta kasutab väljendeid „sa ei nuta enam”, „ta [on] sulle armuline” ja „ta vastab kohe, kui sind kuuleb”. Jehoova on armastav isa, kes hoolib igast oma teenijast ja kuulab isiklikult igaühe palveid. (Laul 116:1; Jes. 57:15.) w22.11, lk 9, lõigud 5–6

Ära lase tagakiusamisel end heidutada. Tee kuulutustööd vapralt edasi, sest see annab sulle rõõmu ja rahu. Esimesel sajandil käskisid juutide juhid apostlitel hea sõnumi kuulutamise lõpetada. Apostlid aga kuuletusid kõigutamatult Jumalale ja tegid kuulutustööd edasi. Tänu sellele olid nad tagakiusamisest hoolimata rõõmsad. (Ap. t. 5:27–29, 41, 42.) Muidugi, kui meie tööle on seatud piirangud, on ettevaatus omal kohal. Ent kui teeme ikka kuulutustöös oma parima, leiame rahu teadmisest, et Jehooval on meist hea meel. Kõige raskemal ajal vajame just sellist rahu, mida saab anda vaid Jehoova. Toetu kriisiajal täielikult temale, olgu siis tegu haiguspuhangu, katastroofi või tagakiusamisega. Hoia Jehoova organisatsiooni ligi ja pea meeles meie võrratut tulevikulootust. Kui sa seda teed, on rahu Jumal sinuga. (Filipl. 4:9.) w22.12, lk 21, lõigud 17–18

Me peaksime näiteks püüdma lahti saada sapisusest, vihast ja raevust. (Efesl. 4:31, 32.) See ei pruugi olla kerge, kuna halvad iseloomujooned võivad olla väga sügavale juurdunud. Näiteks öeldakse piiblis, et mõned inimesed kalduvad vihastuma. (Õpet. 29:22.) Negatiivsed iseloomujooned võivad ilmneda veel pärast ristimistki. Niisiis on oluline enda kallal pidevalt tööd teha. (Rooml. 7:21–23.) Räägi Jehoovale oma sisemisest võitlusest ja ole kindel, et ta kuulab sind ja vastab sulle. (1. Joh. 5:14, 15.) Ta küll ei aita sul ime läbi halvast omadusest vabaneda, kuid ta annab sulle jõudu end valitseda. (1. Peetr. 5:10.) Tegutse kooskõlas oma palvetega. Ära toida vanale isiksusele omaseid soove. Samuti heida ebapuhtad mõtted kiiresti kõrvale. (Filipl. 4:8; Kol. 3:2.) w23.01, lk 10, lõigud 7, 9–10

Üks viis oma armastust näidata on rääkida innukalt head sõnumit. Me kuulutame kõigile, hoolimata inimese rassist, rahvusest, majanduslikust seisust või haridustasemest. Nii tegutseme kooskõlas Jehoova eesmärgiga, et „kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma”. (1. Tim. 2:4.) Armastus Jehoova ja tema poja vastu ajendab meid ka usukaaslasi armastama. Me hoolime neist väga ja aitame neid, kui neil on raske. Me trööstime neid, kes on kaotanud mõne lähedase, külastame haigeid ja lohutame masendunuid. (2. Kor. 1:3–7; 1. Tess. 5:11, 14.) Samuti palvetame vendade-õdede eest, kuna teame, et „õige inimese anuval palvel on suur mõju”. (Jaak. 5:16.) w23.01, lk 28–29, lõigud 7–8

Justnagu ehitaja saab ajapikku üha osavamaks, võime ka meie õppida järjest paremini teiste vaimu tugevdama. Me aitame oma vendadel-õdedel raskustes vastu pidada, kui räägime neile Jehoova teenijatest, kes minevikus katsumustes ustavaks jäid. (Heebr. 11:32–35; 12:1.) Me teeme oma osa, et koguduses valitseks rahu, kui räägime teistest head, oleme valmis tegema järeleandmisi ja püüame erimeelsused kiiresti lahendada. (Efesl. 4:3.) Ja me kinnitame vendade-õdede usku, kui jagame nendega piibli mõtteid, pakume neile praktilist abi ja toetame nõrku. Kui aitame teistel usku tugevdada, toob see meile rõõmu. Ehitatud hooned lagunevad lõpuks, kuid sellel, mida me teiste heaks teeme, on püsiv väärtus. w22.08, lk 21, lõik 6; lk 25, lõigud 17–18

Jeesus näitas, et kui me tahame piiblit mõista, tuleb meil seda lugeda hoolsalt ja tähelepanelikult. (Matt. 24:15.) See aitab meil aru saada, kuidas on mõtted omavahel seotud ja kuidas need üksteisest erinevad. Samuti aitab see meil mõista seda, mida pole selgelt välja öeldud. Lisaks näitas Jeesus, et meil on vaja saada aru, kuidas maailma sündmused piibli prohvetiennustusi täide viivad. Kui seda raamatut hoolsalt ja tähelepanelikult loeme, on sellest meile tõesti kasu. Jehoova on hea meelega valmis oma teenijatele tarkust ja vahetegemisoskust andma. Seega oleks hea temalt seda paluda. Kuidas selle palvega kooskõlas toimida? Analüüsi hoolega, mida sa oled lugenud, ja mõtle, kuidas see on seotud sellega, mida sa juba tead. Püüa piibli põhimõtteid mõista ning näha, kuidas neid oma elus rakendada. (Heebr. 5:14.) Kui sel viisil piiblit uurida, süveneb meie arusaamine Jumala mõtetest. w23.02, lk 10, lõigud 7–8

Oletame, et su sõber kingib sulle ühe väga vana maali, mis on tõeline meistriteos. Kuigi selle värv on koltunud ja mõnest kohast murenenud ning sellel on mõned plekid, on see väga väärtuslik. Kahtlemata hoiad sa seda hoolega. Jehoova on teinud meile ühe väga kalli kingituse: ta on andnud meile elu. Ta peab seda lausa nii väärtuslikuks, et andis oma poja lunastusohvriks, et meie võiksime elada. (Joh. 3:16.) Jehoova juures on eluallikas. (Laul 36:9.) Apostel Paulus tunnustas seda tõsiasja, öeldes: „Tänu temale me elame, liigume ja oleme olemas.” (Ap. t. 17:25, 28.) Seega võib õigustatult öelda, et elu on Jumala kingitus. Samuti annab Jehoova meile kõik, mida tarvis, et elus püsida. (Ap. t. 14:15–17.) Samas ei tee ta imesid, et meid elus hoida. Ta ootab, et teeksime oma parima, et hoolitseda oma tervise eest ja hoida usku tugevana. (2. Kor. 7:1.) w23.02, lk 20, lõigud 1–2

Meil on palju põhjusi Jehoovale piibli eest tänulikud olla. Selles raamatus on tarku nõuandeid, mis aitavad meil eluraskustega toime tulla. Samuti annab see meile imelise tulevikulootuse. Ja mis peamine, piibli abil võime Jehoovat tundma õppida. Kui mõtiskleme tema kaunite omaduste üle, soovime kahtlemata temaga järjest lähedasemaks saada. (Laul 25:14.) Jehoova tahab, et inimesed teda tunneksid. Minevikus ilmutas ta end neile unenägudes ja nägemustes või suhtles nendega inglite vahendusel. (4. Moos. 12:6; Ap. t. 10:3, 4.) Me ei teaks sellest kõigest midagi, kui seda poleks kirjalikult talletatud. Just seepärast lasi Jehoova panna piiblisse kirja kõik, mida ta tahab, et me teaksime. Ja kuna „Jumala tee on täiuslik”, võime olla kindlad, et piibli kaudu on tõepoolest võimalik Jehoovat tundma õppida. (Laul 18:30.) w23.02, lk 2, lõigud 1–2

Sea endale eesmärke. Püüdle eesmärkide poole, mis aitavad sul usku tugevdada ja oma isiksust lihvida. (Efesl. 3:16.) Näiteks võid võtta eesmärgiks lugeda piiblit korrapäraselt ja uurida seda süvitsi. (Laul 1:2, 3.) Samuti võid püüda Jehoovaga sagedamini südamest rääkida. Võib-olla tunned, et sul on vaja end rohkem valitseda, näiteks selles, millega ja kui palju sa meelt lahutad. (Efesl. 5:15, 16.) Küpsemaks kristlaseks aitab saada ka see, kui püüad teisi aidata. Näiteks saad ehk aidata oma koguduse eakaid või neid, kel on kehv tervis. Võib-olla saad nende eest mõningaid asjatoimetusi teha või aidata neil elektroonikaseadmeid kasutada. Neid, kes pole veel Jehoova teenijad, saad kõige paremini aidata sellega, et räägid neile head sõnumit. (Matt. 9:36, 37.) Ja kui su olud vähegi lubavad, sea sihiks täisajaline teenistus. w22.08, lk 6, lõigud 16–17