Märts

Uut maailma praegu veel pole. Samas on meie ümber palju sellist, mida kauges minevikus olemas polnud, nagu tähed, puud, loomad ja inimesed. (1. Moos. 1:1, 26, 27.) Keegi meist ei kahtle, et need on reaalsed. Samamoodi ei tähenda see, et uut maailma veel pole, et seda kunagi ei tule. Nii nagu Jehoova täitis oma eesmärgi luua maa ja inimesed, täidab ta ka oma eesmärgi muuta maa paradiisiks, kus me võime tervete ja õnnelikena igavesti elada. Tulevikus on uus maailm meile sama reaalne, kui kõik, mis meie ümber praegu on. (Jes. 65:17; Ilm. 21:3, 4.) Tugevdagem siis oma usku, mõtiskledes lunastuse üle, mõeldes Jehoova suurele väele ja olles tema teenistuses tegusad. Kui me seda teeme, saame olla nende hulgas, „kes tänu usule ja kannatlikkusele saavad kätte tõotatu”. (Heebr. 6:11, 12.) w23.04, lk 31, lõigud 18–19

Jeesus tõstis oma silmad taeva poole ja palvetas kõva häälega. Ta tahtis, et selle eest, mis kohe juhtuma hakkab, läheks kogu au Jehoovale. Seejärel hõikas ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” (Joh. 11:43.) Ja Laatsarus tuligi hauast välja. Jeesus oli just teinud midagi, mida mõned arvasid olevat võimatu. See jutustus tugevdab meie usku ülesäratamisse. Tuleta meelde, et Jeesus lubas Martale: „Sinu vend tõuseb üles.” (Joh. 11:23.) Nagu Jehooval, oli Jeesuselgi soov ja ka vägi oma lubadus täita. Tema pisarad kinnitasid, et ta soovib kogu südamest kaotada surma ja kogu kurbuse, mida see põhjustab. Kui Laatsarus hauast välja tuli, oli Jeesus tõestanud, et tal on vägi inimesi surmast üles äratada. Samuti oli Jeesus Martale lausunud tänase päevateksti sõnad. Meil on tõesti põhjust uskuda, et ülesäratamine, mida Jehoova on tõotanud, saab teoks. w23.04, lk 12, lõigud 15–16

Mõnikord võib juhtuda, et kui me mõistame selgemini, mis on Jehoova tahe, siis saame aru, et meil tuleb muuta seda, mille eest me palvetame. Meil tuleb meeles hoida, et Jehoova täidab oma eesmärgi omal ajal. Ta kõrvaldab oma kuningriigi kaudu kõik probleemid, mis meid praegu vaevavad, sealhulgas looduskatastroofid, haigused ja surma. (Taan. 2:44; Ilm. 21:3, 4.) Seni aga lubab Jehoova Saatanal praegust maailma valitseda. (Joh. 12:31; Ilm. 12:9.) Kui Jehoova lahendaks praegu kõik inimkonna probleemid, siis võiks näida, et Saatan saab maailma valitsemisega päris hästi hakkama. Niisiis tuleb meil oodata, kuni Jehoova oma tõotused täidab. See aga ei tähenda, et ta jätaks meid vahepeal ilma abita. w23.05, lk 8, lõik 4; lk 9–10, lõigud 7–8

Mida me saame teha, et võimalikult paljud mälestusõhtule tuleksid? Esimene asi, mida meil tuleb teha, on neid kutsuda. Kindlasti tahame kutse anda neile, keda kohtame kuulutustööl. Kuid hea on ka mõelda oma sugulaste, töö- ja koolikaaslaste ja teiste tuttavate peale. Kui meil pole trükitud kutseid käepärast, võime pakkuda, et saadame neile kutse lingi. Me ei tea kunagi ette, kui paljud neist, keda kutsusime, mälestusõhtule tulevad. (Kog. 11:6.) Neil, keda me mälestusõhtule kutsume, võib olla küsimusi, eriti siis, kui nad pole kunagi ühelgi meie koosolekul käinud. On hea mõelda, mida nad võivad küsida, ja olla valmis neile vastama. Pärast mälestusõhtut võib inimesel olla veel küsimusi. Me tahame teha oma parima nii enne mälestusõhtut, selle ajal kui ka pärast seda, et aidata neid, kes on „valmis vastu võtma tõde”. (Ap. t. 13:48.) w24.01, lk 12, lõigud 13, 15; lk 13, lõik 16

Piiblis räägitakse kaheksast inimesest, kes äratati surmast üles. Miks mitte igat lugu eraldi uurida? Ja kui sa seda teed, siis mõtle sellele, mida sa võid neist lugudest õppida. Samuti mõtle, kuidas ilmneb igast loost, et Jehooval on soov ja vägi inimesi surmast üles äratada. Ja mõtiskle ka kõige tähtsama, Jeesuse ülesäratamise üle. Seda, et Jeesus oli üles tõusnud, võisid kinnitada sajad inimesed ja tema ülestõusmine annab meie usule kindla aluse. (1. Kor. 15:3–6, 20–22.) Me oleme Jehoovale nii tänulikud, et ta on lubanud inimesed surmaunest üles äratada. Võime olla kindlad, et ta teeb seda, sest tal on selleks nii soov kui ka vägi. Pidagem siis seda lootust säravana oma silme ees. See lähendab meid Jehoovaga, kes justkui lubab igaühele meist: „Sinu lähedased tõusevad üles.” (Joh. 11:23.) w23.04, lk 8, lõik 2; lk 12, lõik 17; lk 13, lõik 20

Tagasihoidlikkus ja alandlikkus on omavahel tihedalt seotud. Inimene, kel on sellised omadused, suhtub endasse tasakaalukalt, tunnistab oma piire ja peab teisi endast ülemaks. (Filipl. 2:3.) Tagasihoidlik inimene on tavaliselt ka alandlik. Giideon oli tagasihoidlik ja alandlik mees. Kui Jehoova ingel talle ütles, et Jehoova on ta valinud päästma Iisraeli midjanlaste käest, vastas Giideon: „Minu suguvõsa on kõige tähtsusetum Manasses ja mina olen kõige tühisem oma isa peres.” (Kohtum. 6:15.) Giideon tundis, et ta pole selle ülesande täitmiseks pädev. Jehoova aga teadis, milleks see mees võimeline on. Tema abiga sai Giideon oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Ka kogudusevanemad püüavad kõiges olla tagasihoidlikud ja alandlikud. (Ap. t. 20:18, 19.) Nad ei kiitle oma võimete ja saavutustega. Samas, kui nad milleski eksivad, siis nad ei arva, et pole midagi väärt. w23.06, lk 3, lõigud 4–5

Saatana pea purustamine toimub alles umbes tuhande aasta pärast. (Ilm. 20:7–10.) Piibel on aga ennustanud, et enne seda toimub palju muid vapustavaid sündmusi. Kõigepealt ütlevad inimesed „rahu ja julgeolek”. (1. Tess. 5:2, 3.) Kohe seejärel ründavad poliitilised jõud valereligiooni ja algab suur viletsus. (Ilm. 17:16.) Pärast seda mõistab Jeesus inimkonna üle kohut ja eraldab lambad kitsedest. (Matt. 25:31–33, 46.) Saatan ei istu aga samal ajal jõude. Oma vihas õhutab ta rahvaste ühendust, mida piibel nimetab Googiks Maagoogi maalt, ründama Jehoova teenijaid. (Hes. 38:2, 10, 11.) Mingil ajal kogutakse võitud, kes on veel maa peal, kokku taevasse, et nad võitleksid koos Kristuse ja teiste taevaste jõududega Harmagedooni sõjas, millega lõppeb suur viletsus. (Matt. 24:31; Ilm. 16:14, 16.) Seejärel algab Kristuse 1000-aastane valitsusaeg. (Ilm. 20:6.) w23.10, lk 20–21, lõigud 9–10

Tänapäeval elavad paljud Jehoova teenijad maades, kus meie töö on keelu all. Nagu Obadja, peavad ka nemad lugu riigivõimudest, kuid nende kõrgeim valitseja on Jehoova. (Matt. 22:21.) Jumalakartus ajendab neid kuuletuma eelkõige temale. (Ap. t. 5:29.) Seepärast jätkavad nad hea sõnumi kuulutamist ja koosolekute pidamist, kuid teevad seda ettevaatlikult. (Matt. 10:16, 28.) Samuti hoolitsevad nad selle eest, et nende vendadel-õdedel oleks piisavalt vaimutoitu. Henri elab ühel Aafrika maal, kus meie töö oli mõnda aega keelu all. Sel ajal oli tema ülesandeks viia usukaaslastele meie kirjandust. „Ma olen loomult üsna uje. Ainult tänu jumalakartusele oli mul julgust seda teha,” ütleb ta. Jehoova kartus võib anda sullegi erakordse julguse. w23.06, lk 16, lõigud 9, 11

Kui Aadam ja Eeva Jumala käsust üle astusid, võis näida, et Saatanal õnnestus nurjata Jumala eesmärk täita maa täiuslike ja talle kuulekate inimestega. Saatan võis mõelda, et Jehoova ei suuda oma eesmärki täita. Kui Jehoova oleks Aadama ja Eeva surmanud ning loonud uue täiusliku inimpaari, oleks Saatan võinud süüdistada teda valelikkuses. Oli ju Jehoova tekstis 1. Moosese 1:28 Aadamale ja Eevale öelnud, et just nende järeltulijad peavad täitma maa. Samuti võis Saatan mõelda, et Jehoova laseb Aadamal ja Eeval saada ebatäiuslikke järeltulijaid, kes ei saavuta kunagi täiuslikkust. (Kog. 7:20; Rooml. 3:23.) Ka sel juhul oleks Saatanal olnud igati põhjust väita, et Jehoova on läbi kukkunud, sest siis ei saaks maa täidetud täiuslike inimestega. w23.11, lk 5–6, lõigud 15–16

Jehoova annab meile piibli ja oma organisatsiooni kaudu selget juhatust. Meil pole mingit põhjust sellele omalt poolt midagi lisada. (Õpet. 3:5–7.) Seega ei lähe me üle selle, mis piiblis on kirjas, ega tee reegleid südametunnistuse küsimustes. Saatan püüab pettuse ja maailma mõtteviisi abil inimesi eksitada ja nende vahel lahkhelisid tekitada. (Kol. 2:8.) Esimese sajandi kristlastel tuli hoiduda filosoofiast ja juutide õpetustest, mis olid pühakirjaga vastuolus. Lisaks ei tohtinud nad lasta end mõjutada neil, kes väitsid, et kristlastel tuleb järgida Moosese seadust. Kõige selle kaudu püüdis Saatan inimesi petta ja viia nende tähelepanu ära Jehoovalt, kes on tõelise tarkuse allikas. Tänapäeval kasutab Saatan meediat ja sotsiaalvõrgustikke, et levitada vandenõuteooriaid ja valeuudiseid, mis teenivad poliitikute huve. w23.07, lk 16, lõigud 11–12

Jehoova lahendas Saatana ja esimese inimpaari mässu viisil, mille peale Saatan poleks ealeski tulnud. Jehoova tõestas, et ta pole valetaja, lubades Aadamal ja Eeval lapsi saada. Ta näitas, et tema eesmärki ei saa miski nurjata. Ta tagas selle, et tuleks järeltulija, kes päästab Aadama ja Eeva järglased, kes on talle sõnakuulelikud. (1. Moos. 3:15; 22:18.) Sellist lahendust poleks Saatan küll suutnud välja mõelda, sest see põhines isetul armastusel. (Matt. 20:28; Joh. 3:16.) Omakasupüüdlikul Saatanal seda omadust ei ole. Tänu lunastusele elavad Aadama ja Eeva täiuslikud järeltulijad tuhandeaastase rahuriigi lõpuks paradiislikul maal, nagu oli Jehoova algne eesmärk. w23.11, lk 6, lõik 17

Me kuuletume Jehoova seadusele elu ja vere pühaduse kohta. Jehoova on öelnud: „Iga elusolendi eluks on tema veri, kuna veres on elu.” (3. Moos. 17:14.) Ja elu on tema kingitus. Kui Jehoova lubas inimestel hakata liha sööma, ütles ta neile, et nad ei tohi seda süüa koos verega. (1. Moos. 9:4.) Seda käsku kordas ta ka Moosese seaduses. (3. Moos. 17:10.) Ja tema vaimu mõjutusel kirjutas esimese sajandi juhtiv kogu kristlastele, et neil „tuleb hoiduda ... verest”. (Ap. t. 15:28, 29.) Meiegi tahame sellele käsule kuuletuda, näiteks siis, kui teeme otsuseid meditsiinilistes küsimustes. Me järgime Jehoova norme ka seksuaalmoraali vallas. Apostel Paulus ütles: „Surmake siis endas kõik see, mis on omane teie maisele loomusele.” (Kol. 3:5.) Ta pidas sellega silmas, et meil tuleb astuda otsustavaid samme, et valedest ihadest vabaneda. See tähendab, et me ei vaata ega tee midagi, mis võiks viia hooruseni. (Iiob 31:1.) w23.07, lk 15, lõigud 5–6

Kas Simson oli tõesti nii usaldav, nii sõgedalt armunud, et ei mõistnud, mis Deliilal plaanis on? Oli, kuidas oli, igatahes kaotas Simson seetõttu oma jõu ja mõneks ajaks ka Jehoova soosingu. (Kohtum. 16:16–20.) Sellel, et Simson usaldas Deliilat rohkem kui Jehoovat, olid kurvad tagajärjed. Vilistid võtsid ta kinni ja torkasid ta silmad välja. Ta viidi vanglasse Gazas. Nüüd pidi ta taluma alandust ja hakkama vanglas vilja jahvatama. Kui vilistitel toimusid suured pidustused, tõid nad ohvri oma jumalale Daagonile, otsekui oleks tema Simsoni nende kätte andnud. Nad lasid Simsoni enda juurde tuua, et see neid lõbustaks, ja alandasid teda sellega veelgi. (Kohtum. 16:21–25.) w23.09, lk 5, lõigud 13–14

Oletame, et meie kooli- või töökaaslane küsib meilt midagi mõne piibli moraalipõhimõtte kohta. Meil tuleks talle oma veendumusi lugupidavalt selgitada. (1. Peetr. 3:15.) Me ei peaks kohe arvama, et ta soovib meid rünnata või kritiseerida, vaid võtma seda küsimust kui võimalust saada teada, mis on talle tähtis. Ja sõltumata sellest, miks ta selle küsimuse esitab, tuleks meil vastata talle lahkelt. Meie vastus võib ajendada teda oma seisukohti ümber hindama. Näiteks võib töökaaslane meilt küsida, miks me ei tähista sünnipäevi. Sel juhul oleks meil hea mõelda, kas tal võib meeles mõlkuda küsimus, kas meil on keelatud teistega mõnusalt aega veeta. Me saame tema muret leevendada, kui kinnitame talle, et oleme tänulikud selle eest, et ta töökaaslaste pärast muretseb. See võib avada võimaluse talle sõbralikult selgitada, miks me sünnipäevi ei pea. w23.09, lk 16–17, lõigud 10–11

Meil on eriline võimalus kuulutada head sõnumit kõigist rahvastest inimestele. Apostel Peetrus ütles, et meil tuleks Jehoova päeva hoolega meeles pidada. (2. Peetr. 3:11, 12.) Kuidas me saame seda teha? Näiteks võiksime sageli, kasvõi iga päev, mõelda elule uues maailmas. Kujutle, kuidas sa hingad seal sõõmu värsket õhku, sööd maitsvat ja tervislikku toitu, kallistad lähedasi, kes on surmaunest ellu ärganud, ja räägid sajandeid tagasi elanud inimestele, kuidas piibli ennustused on täitunud. Selline mõtiskelu aitab sul kannatlikult oodata ja hoida meeles, et lõpp on väga lähedal. Kuna me teame ette, mida tulevik toob, ei lase me kurjade inimeste pettusel end eksiteele viia. w23.09, lk 27, lõigud 5–6

Paljud noored on sõnakuulmatud vanematele. (2. Tim. 3:1, 2.) Mõned neist võivad tunda, et nende vanemad on silmakirjalikud, sest nad käsivad lastel teha seda, mida nad ise ei tee. Teised arvavad, et nende vanemate nõuanded on vanamoodsad, ebapraktilised või liiga ranged. Kas sina oled tundnud midagi sarnast? Paljudel on raske täita Jehoova käsku, mis on tänaseks päevatekstiks. Mis aitaks sul seda siiski teha? Parim kuulekuse eeskuju on Jeesus. (1. Peetr. 2:21–24.) Ta oli täiuslik inimene, kellel olid ebatäiuslikud vanemad. Ent hoolimata sellest, et nad tegid vigu ega mõistnud teda alati, austas Jeesus neid. (2. Moos. 20:12.) w23.10, lk 7, lõigud 4–5

Paulus selgitas kristlastele, et Moosese seaduse alusel toodavad ohvrid ei suuda neid täielikult pattudest puhastada. Seepärast tuli see seadus kõrvale jätta. Paulus aitas neil mõista teisigi sügavaid tõdesid. Ta tuletas kristlastele meelde, et neil on parem lootus tänu Jeesuse lunastusohvrile, mis võimaldab neil „tulla Jumala juurde”. (Heebr. 7:19.) Paulus tuletas heebrealastele meelde, et see, kuidas nad nüüd kristlastena Jumalat teenivad, on palju parem, kui see, kuidas nad seda varem tegid. Ta ütles, et Moosese seaduse alusel Jehoova teenimine oli vaid „tulevaste asjade vari, aga Kristus on tegelikkus”. (Kol. 2:17.) Objekti vari loob vaid üsna häguse pildi sellest, milline see asi ise on. Nii andis ka juutide jumalateenimine üksnes aimu sellest, milline pidi olema kristlik jumalateenimine. Meil on tarvis mõista seda uut jumalateenimisviisi, mille Jehoova esimesel sajandil sisse seadis, et võiksime oma patud andeks saada ja teenida Jehoovat talle meelepärasel viisil. w23.10, lk 25, lõigud 4–5

Taanieli 11. peatükk räägib kahest kuningast, kes teineteisega võimu pärast jagelevad. Kui võrdleme seda ennustust teiste piibli ennustustega, mõistame, et põhja kuningas on Venemaa koos oma liitlastega ja lõuna kuningas on Inglise-Ameerika maailmavõim. Põhja kuninga võimu all elavad jumalateenijad kogevad ränka tagakiusamist. Mõnesid neist on usu pärast pekstud ja isegi vangi heidetud. Kuid see pole neid heidutanud, vaid hoopis nende usku tugevdanud. Kuidas nii? Meie vennad-õed teavad, et jumalateenijate tagakiusamisega täitub Taanieli ennustus. (Taan. 11:41.) See teadmine kinnitab meilegi, et uus maailm on lähedal, ja aitab jääda Jehoovale ustavaks. w23.08, lk 11, lõigud 15–16

Jehoova võrdleb oma rahvast silmateraga. Silm on väga tundlik ja väärtuslik kehaosa. Seega, selle võrdlusega Jehoova otsekui ütleb: „Igaüks, kes teeb haiget mu rahvale, teeb haiget kellelegi, kes on mulle väga kallis.” Kuna Jehoova armastab meid, paneb ta tähele meie tundeid ja soovib meid kaitsta. Tal on valus, kui meil on valus. Seepärast võime olla kindlad, et ta võtab meid kuulda, kui palume temalt: „Hoia mind kui oma silmatera.” (Laul 17:8.) Jehoova soovib, et me oleksime kindlad selles, et ta armastab meist igaüht isiklikult. Ent ta teab, et oma mineviku pärast võime selles kahelda. Või on meil mõni keeruline olukord, mistõttu meil on raske uskuda, et Jehoova armastab meid. Mida me saame teha, et end selles veenda? Meil tuleb uurida, kuidas Jehoova väljendab oma armastust Jeesuse, võitute ja meie kõigi vastu. w24.01, lk 27–28, lõigud 6–7

Esra oli näinud, kuidas Jehoova oli oma rahvast rasketel aegadel aidanud. Aastaid varem, aastal 484, oli Esra ilmselt Babüloonias, kui kuningas Ahasveros andis välja määruse hukata kõik juudid Pärsia impeeriumis. (Ester 3:7, 13–15.) Ka Esra elu oli ohus. Juudid kõigis halduspiirkondades olid ahastuses ja paastusid ning kahtlemata otsisid nad Jehoovalt juhatust. (Ester 4:3.) Kujutle, mida võisid Esra ja teised juudid tunda, kui kõik läks hoopis vastupidi: surmati need, kes olid tahtnud juute tappa. (Ester 9:1, 2.) See juhtum valmistas Esrat ette tulevasteks katsumusteks ja tugevdas tema usku sellesse, et Jehoova suudab oma rahvast kaitsta. w23.11, lk 17, lõigud 12–13

Paulus rääkis põhiliselt Moosese seaduses nõutud tegudest. (Rooml. 3:21, 28.) Paistab, et tol ajal oli mõnedel juudikristlastel raske nõustuda sellega, et Moosese seadust ei pea enam järgima. Aabrahami näitel tõestas Paulus, et inimene võib saada Jumala silmis õigeks oma usu alusel, mitte Moosese seadust järgides. See on lohutav mõte, kuna see kinnitab meile, et meiegi võime olla Jehoova silmis õiged, kui kasvatame usku temasse ja Jeesusesse. Jaakobus aga ei rääkinud oma kirja 2. peatükis mitte Moosese seaduses nõutud tegudest, vaid tegudest, mida kristlased peaksid oma igapäevaelus tegema ja millest ilmneb, kas nende usk on tõeline või mitte. (Jaak. 2:24.) w23.12, lk 3, lõik 8; lk 4–5, lõigud 10–11

Õdedel, kes soovivad abielluda, tuleks hoolega valida, kellega nad abielluvad. On oluline meeles pidada, et naisel tuleb oma abikaasale alluda. (Rooml. 7:2; Efesl. 5:33.) Niisiis võiks õde mõelda järgmistele küsimustele. Kas ta on küps kristlane? Kas Jehoova teenimine on talle kõige tähtsam? Kas ta teeb tarku otsuseid? Kas ta tunnistab oma vigu? Kas ta peab naistest lugu? Kas ta suudab minu vaimsete, materiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste eest hoolt kanda? Pea ka meeles, et kui soovid leida endale head abikaasat, pead ise olema selline inimene, kellest saaks hea naine. Hea naine on oma mehe abiline ja on talle täienduseks. (1. Moos. 2:18.) Ja naine, kes armastab Jehoovat, ei taha kuidagi oma mehe mainet kahjustada, vaid räägib temast alati head. (Õpet. 31:11, 12; 1. Tim. 3:11.) Kui tahad tulevikus olla hea abikaasa, siis tugevda oma armastust Jehoova vastu ja ole teistele abiks nii oma kodus kui ka koguduses. w23.12, lk 22–23, lõigud 18–19

Jehoova on lubanud anda meile tarkust, et võiksime teha häid otsuseid. Eriti on meil seda tarvis, kui meie ees seisab mõni tähtis otsus. Jehoova annab meile ka katsumustes vastupidamiseks jõudu, nii nagu ta andis seda Paulusele. (Filipl. 4:13.) Veel toetab Jehoova meid usukaaslaste kaudu. Oma maise elu viimasel õhtul palvetas Jeesus väga pinevalt. Ta anus, et Jehoova ei laseks teda hukka mõista kui jumalateotajat. Jehoova aga vastas talle hoopis sel moel, et saatis ühe ingli teda toetama. (Luuka 22:42, 43.) Samamoodi võib Jehoova meid aidata sellega, et mõni vend või õde meile helistab või meid külastab. Meil kõigil oleks hea otsida võimalusi kosutada usukaaslasi hea sõnaga. (Õpet. 12:25.) w23.05, lk 10–11, lõigud 9–11

Mittetegevad vennad ja õed võivad olla mures selle pärast, kuidas neid mälestusõhtul vastu võetakse. Niisiis ära küsi neilt küsimusi, mis võiksid neis piinlikkust tekitada, ja ole ettevaatlik, et mitte öelda midagi, mis võiks neid haavata. Nad on osa meie usuperest ja me soovime väga nendega jälle koos Jehoovat teenida. (Laul 119:176; Ap. t. 20:35.) Miks käskis Jeesus meil tema surma igal aastal mälestada? Sellepärast, et see on hea ja kasulik nii meile, Jehoova teenijatele, kui ka paljudele teistele. (Jes. 48:17, 18 ja allmärkus.) See aitab meil tugevdada oma armastust Jehoova ja Jeesuse vastu ning annab meile võimaluse näidata oma tänulikkust selle eest, mida nad meie heaks teinud on. Samuti saame lähedasemaks oma usukaaslastega ja meil on võimalik aidata huvilistel teada saada, milliseid õnnistusi toob lunastus juba praegu ja milline imeline tulevikulootus meil tänu sellele on. Tehkem siis oma parim, et olla selleks aasta erilisimaks päevaks hästi valmistunud! w24.01, lk 13–14, lõigud 18–19

Jehoova juhatab meid peamiselt piibli kaudu, ent ta kasutab selleks ka inimesi. Näiteks annab ustav ja arukas ori meile vaimset toitu, mis aitab meil teha tarku otsuseid. (Matt. 24:45.) Samuti juhatab Jehoova meid selliste võimekate meeste kaudu nagu ringkonnaülevaatajad ja kogudusevanemad. Nad julgustavad ja õpetavad meid, et suudaksime praegusel raskel ajal toime tulla. Kahtlemata oleme Jehoovale väga tänulikud, et ta aitab meil talle ustavaks jääda ja kindlalt eluteel käia. Siiski võib meil olla vahel raske Jehoova juhatust järgida, eriti kui see tuleb ebatäiuslike inimeste vahendusel. Sellisel juhul on vaja tugevat usku, et Jehoova on see, kes juhib oma rahvast, ja et tema juhatuse järgimine toob meile head. w24.02, lk 20, lõigud 2–3

Me saame kasvatada armastust Jehoova vastu, kui uurime hoolega piiblit. Seda tehes oleks hea mõelda, mida loetu meile tema kohta räägib. Näiteks küsi endalt: „Kuidas näitavad loetud salmid, et Jehoova armastab mind ja mis põhjusi on minul teda armastada?” Veel üks võimalus kasvatada armastust Jehoova vastu on rääkida temaga palves sageli ja kogu südamest. (Laul 25:4, 5.) Me võime olla kindlad, et ta kuulab meie palveid. (1. Joh. 3:21, 22.) Meil tuleks kasvatada armastust ka usukaaslaste vastu. Mõni aasta pärast seda, kui Paulusest sai kristlane, kohtas ta noort meest, kelle nimi oli Timoteos. Timoteos armastas Jehoovat ja ta armastas ka inimesi. Paulus kirjutas tema kohta filiplastele: „Mul pole kedagi teist, kes oleks sellise suhtumisega nagu tema ja kes teist tõeliselt hooliks.” (Filipl. 2:20.) Paulus rääkis siin sellest, kui väga Timoteos vendi-õdesid armastab. Kahtlemata ootasid kogudused Timoteose külaskäike. (1. Kor. 4:17.) w23.07, lk 9, lõigud 7–10

Iisraeli rahva juht Mooses suri enne, kui nad tõotatud maale jõudsid. Kas nad jäid hätta? Ei, niikaua, kui nad Jehoovale kuuletusid, hoolitses ta nende eest. Enne kui Mooses suri, oli Jehoova käskinud tal Joosua rahva juhiks määrata. Mooses oli Joosuale juba aastakümneid väljaõpet andnud. (2. Moos. 33:11; 5. Moos. 34:9.) Lisaks aitasid rahvast juhtida veel paljud teised: tuhande-, saja-, viiekümne- ja isegi kümnepealikud. (5. Moos. 1:15.) Tõepoolest, Jumala rahvas võis tunda end turvaliselt. Võtame teise näite. Eelija oli aastakümneid Iisraelis õiget jumalateenimist edendanud, kuid siis andis Jehoova talle uue ülesande ja viis ta lõuna poole Juudasse. (2. Kun. 2:1; 2. Ajar. 21:12.) Mis sai ustavatest jumalateenijatest Iisraeli kuningriigis? Nende eest hakkas hoolitsema Eliisa, kellele Eelija oli aastaid väljaõpet andnud. Jehoova eesmärk ei luhtunud ja tema teenijatega oli kõik hästi. w24.02, lk 5, lõik 12

Efesose kristlased olid hakanud käima piibli tõe valguses. (Laul 119:105.) Nad ei teeninud enam ebajumalaid ega käitunud kõlvatult, vaid püüdsid järgida Jumala eeskuju ja teenisid teda. (Efesl. 5:1.) Ka meie olime enne piibli tõe tundma õppimist samasuguses pimeduses. Mõned meist tähistasid väärusuga seotud pühasid, teised elasid ebamoraalset elu. Kui aga saime teada, mis on Jehoova silmis õige ja mis vale, hakkasime oma elus muudatusi tegema. See on toonud meile palju õnnistusi. (Jes. 48:17.) Nüüd aga tuleb meil kõvasti vaeva näha, et hoida kaugele pimedusest, mille selja taha jätsime, ja elada nagu valguse lapsed. w24.03, lk 21, lõigud 6–7

Sa võid tunda, et pole veel valmis Jehoovale pühenduma ja end ristida laskma. Ehk on sul vaja teha mõningaid muudatusi, et su elu oleks Jehoova normidega kooskõlas, või tunned, et su usk pole veel piisavalt tugev. (Kol. 2:6, 7.) Kõik piibliõpilased ei edene sama kiiresti ja pole mingit kindlat vanust, mil noor peaks laskma end ristida. Niisiis mõtle, mida sul tuleb teha, et oleksid valmis seda tähtsat sammu astuma, ja ära võrdle end seejuures teistega. (Gal. 6:4, 5.) Ristimine on väärt eesmärk. Hoia seda silme ees ka siis, kui tunned, et sa pole selleks veel valmis. Palu, et Jehoova aitaks sul teha vajalikke muudatusi. (Filipl. 2:13.) Sa võid olla kindel, et ta võtab su palveid kuulda ja on sulle toeks. (1. Joh. 5:14.) w24.03, lk 5, lõigud 9–10

Kord, kui Saara oli väga õnnetu, valas ta Aabrahami peale oma tunded välja ja isegi süüdistas teda. Aabraham teadis, et Saara on alandlik ja toetav naine. Ta kuulas ta ära ja püüdis olukorda lahendada. (1. Moos. 16:5, 6.) Abielumehed, mida te võite sellest õppida? Teil on kohustus perekonnas otsuseid langetada. (1. Kor. 11:3.) Ent on armastav, kui te kuulate enne ära oma naise arvamuse, eriti siis, kui see otsus puudutab teda. (1. Kor. 13:4, 5.) Ühel teisel korral tulid Aabrahamile ja Saarale ootamatult külalised ja Aabraham soovis neid lahkelt võõrustada. Ta palus Saaral lõpetada käsiloleva töö ja alustada leivategu. (1. Moos. 18:6.) Saara asuski kiirelt tegutsema. Abielunaised, kui te toetate oma abikaasat nii nagu Saara, siis tugevdate oma abielu. (1. Peetr. 3:5, 6.) w23.05, lk 24–25, lõigud 16–17

Kui Giideon oli määratud kohtumõistjaks, pandi tema kuulekus ja julgus proovile. Jehoova andis talle ohtliku ülesande kiskuda maha tema isale kuuluv Baali altar. (Kohtum. 6:25, 26.) Hiljem, kui Giideon kogus midjanlaste ründamiseks kokku sõjaväe, tuli tal kaks korda selle suurust vähendada. (Kohtum. 7:2–7.) Lisaks pidi ta vaenlaste laagrit ründama keset ööd. (Kohtum. 7:9–11.) Kogudusevanematel tuleks olla varmas kuuletuma. Neil tuleks toimida piibli põhimõtete ja Jumala organisatsioonilt saadud juhendite järgi. Niimoodi on nad ka teistele heaks eeskujuks. Samas ei pruugi see alati kerge olla. Näiteks võib juhendeid olla üsna palju või need võivad sageli muutuda. Mõnel juhul võib kogudusevanemal tekkida kahtlus, kas saadud juhtnöör ikka on praktiline või kas selle järgi on tark toimida. Samuti võib mõne ülesande täitmine seada ohtu tema vabaduse. Kuidas võib kogudusevanematel sellistes olukordades Giideoni eeskujust abi olla? Pane hoolega tähele juhendeid ja järgi neid. w23.06, lk 4–5, lõigud 9–11