Mai

Esimese sajandi kristlased ei jäänud sellest näljahädast puutumata. Perepead muretsesid kahtlemata selle pärast, kuidas pere ära toita. Ja noored, kel oli olnud eesmärk rohkem kuulutada, võisid mõelda, et nüüd tuleb see plaan ootele panna. Olukord oli keeruline, kuid kristlased kohanesid sellega. Nad kuulutasid head sõnumit nii palju, kui said, ja saatsid võimaluste piires materiaalset abi Juudamaa vendadele. (Ap. t. 11:29, 30.) Need, kes said usukaaslastelt abisaadetisi, tundsid Jehoova hoolitsust väga otseselt. (Matt. 6:31–33.) Ja kindlasti lähendas see neid vendade-õdedega, kes neid aitasid. Need, kes tegid annetusi või muul moel õla alla panid, võisid kogeda suurt andmisrõõmu. (Ap. t. 20:35.) w23.04, lk 16, lõigud 12–13

Vahel vastab Jehoova meie palvetele nii, et ajendab neid, kes teda ei teeni, meie heaks tegutsema. Näiteks lubas kuningas Artaxerxes Nehemjal naasta Jeruusalemma, et ehitada üles selle müürid. Kahtlemata oli selle taga Jehoova. (Neh. 2:3–6.) Ka tänapäeval võib Jehoova juhtida asju nii, et need, kes teda ei teeni, tulevad meile appi, kui me seda vajame. Jehoova ei vasta meie palvetele tavaliselt nii, et teeb midagi erakordset. Kuid see, mida ta meie heaks teeb, on just see, mida me vajame, et jääda talle ustavaks. Meil on aeg-ajalt hea mõelda sellele, kuidas Jehoova on meie palvetele vastanud. (Laul 66:19, 20.) Meie usk ei ilmne mitte ainult selles, et palume Jehoovat, vaid ka selles, et oleme rahul tema vastusega, ükskõik, milline see ka poleks. (Heebr. 11:6.) w23.05, lk 12, lõik 13; lk 12–13, lõigud 15–16

Kui Jehoovale pühendusime, tõotasime teda teenida ja täita tema tahet. Seda teha pole liiga raske. Jehoova on meid loonud enda sarnaseks ja pannud meisse soovi teda tunda ja teenida. (Ilm. 4:11.) Seepärast on meil võimalik temaga üha lähedasemaks saada ja tema teenimisest rõõmu tunda. Kui täidame Jehoova tahet ja järgime Jeesuse eeskuju, leiame „kosutust oma hingele”. (Matt. 11:28–30.) Niisiis tugevda armastust Jehoova vastu. Mõtiskle kõige hea üle, mis ta on sulle teinud, ja selle üle, mida ta on tõotanud tulevikus teha. Mida rohkem sa Jehoovat armastad, seda lihtsam on sul talle kuuletuda. (1. Joh. 5:3.) Jeesusel aitas Jumala tahet täita see, et ta palus Jehoovalt abi ja hoidis silme ees oma tasu. (Heebr. 5:7; 12:2.) Palu sinagi Jehoovalt jõudu ja mõtle sellele, milline saab olema elu uues maailmas. w23.08, lk 27–28, lõigud 4–5

Ilmselt meeldivad meile kõigile kannatlikud inimesed. Me peame lugu neist, kes suudavad midagi oodata, ilma et läheks närvi. Meil on hea meel, kui teised on meiega kannatlikud, kui me eksime. Ja me oleme tänulikud, et piibliõpetaja oli meiega kannatlik, kui meil oli raske mõnest õpetusest aru saada või seda ellu rakendada. Ja muidugi oleme väga tänulikud Jehoovale, et ta on meiega kannatlik. Kuigi meile meeldib, kui teised on meiega kannatlikud, pole meil endil alati kerge seda omadust ilmutada. Näiteks, kui oleme liiklusummikus, võib meil olla raske rahulikuks jääda, eriti siis, kui meil on kiire. Kui teised meid ärritavad, võime endast välja minna. Ja vahel võime tunda, et me ei jaksa enam uut maailma oodata. Ent kõigis neis olukordades on väga oluline kannatlikkust ilmutada. w23.08, lk 20, lõigud 1–2

Jehoova käskis Giideonil vähendada oma sõjaväe suurust rohkem kui 99 protsenti. Giideon võis seepeale mõelda, et kas see on tõesti vajalik, kas me saame hakkama. Sellegipoolest tegi ta nii, nagu Jehoova oli öelnud. Kui meie organisatsioonis tehakse mingeid muudatusi, järgivad kogudusevanemad Giideoni eeskuju ja lähevad nendega kaasa. (Heebr. 13:17.) Giideon kuuletus Jehoovale hoolimata oma kartustest ja sellest, et tema ülesanne oli ohtlik. (Kohtum. 9:17.) Pärast seda, kui Jehoova oli talle kinnitanud, et ta on temaga, oli Giideon veendunud, et Jehoova aitab tal oma rahvast kaitsta. Kogudusevanemad, kes elavad maal, kus meie tegevus on keelustatud, järgivad Giideoni eeskuju. Kuigi nad võivad kaotada töö või neid võidakse arreteerida, üle kuulata või isegi peksta, tegutsevad nad julgelt, et korraldada koosolekuid ja olla eestvedajateks kuulutustööl. Ka suure viletsuse ajal on kogudusevanematel tarvis julgust, et järgida neile antavaid juhendeid, isegi kui see on ohtlik. w23.06, lk 5–6, lõigud 12–13

Jehoova lasi selle, mis ülempreester Joojada tegi, meile õpetuseks piiblisse kirja panna. (Rooml. 15:4.) Ja kui Joojada suri, sai talle osaks eriline au. Piiblis öeldakse: „Ta maeti Taaveti linna kuningate kõrvale, sest ta oli teinud Iisraelis head nii Jumalale kui ka tema kojale.” (2. Ajar. 24:15, 16.) Meil kõigil on Joojada loost nii mõndagi õppida. Kogudusevanematel tuleb olla valvel ja Jumala karja kaitsta. (Ap. t. 20:28.) Eakad võivad Joojadalt õppida seda, et kui nad kardavad Jehoovat ja on talle ustavad, saab ta neid kasutada oma tahte täitmisel. Noored võiksid mõelda sellele, kuidas Jehoova Joojadasse suhtus, ning temast eeskuju võtta. Neil tuleks eakaid vendi ja õdesid lugupidavalt kohelda, eriti neid, kes on teeninud Jehoovat juba aastaid. (Õpet. 16:31.) Kuuletugem ja alistugem meiegi neile, kes on meie seas eestvedajad. (Heebr. 13:17.) w23.06, lk 17, lõigud 14–15

Tasuks mõelda sellele, kui tihti sa koosolekutel kätt tõstad. Kui teed seda liiga sageli, võib koosolekuosa juhataja tunda, et peaks sind iga kord küsima, kuigi paljud vennad-õed pole veel saanud vastata. Ja seetõttu võib teistel tekkida tunne, et neil polegi mõtet kätt tõsta. (Kog. 3:7.) Kui koosolekul tõstavad paljud kuulutajad kätt, siis võib juhtuda, et me ei saa nii tihti vastata, kui sooviksime. Ja vahel ei pruugita meid kordagi küsida. See võib meid kurvastada, aga me ei peaks võtma seda isiklikult. (Kog. 7:9.) Kui sa ei saa vastata nii tihti, kui sa sooviksid, siis võiksid hoolega kuulata teiste vastuseid ja pärast koosolekut neid kiita. Sinu soojad tänusõnad võivad teisi julgustada sama palju kui sinu vastused. w23.04, lk 23–24, lõigud 14–16

Uuri piiblit ja võta aega mõtisklemiseks. Justnagu puu jääb püsti, kui selle juured on sügaval, võime meie jääda usus kindlaks, kui kaevume pühakirja sügavustesse. Mida suuremaks puu kasvab, seda sügavamale see juurdub ja seda rohkem tema juured hargnevad. Piibli lugemine ja loetu üle mõtisklemine tugevdavad meie usku ning aitavad meil olla veendunud selles, et Jehoova teab, mis on meile parim. (Kol. 2:6, 7.) Meil tasub mõtiskleda ka selle üle, kuidas Jehoova minevikus oma teenijaid juhatas, aitas ja kaitses. Prohvet Hesekiel nägi nägemuses, kuidas ingel mõõtis templit. See nägemus tugevdas tema usku ja see õpetab meilegi palju selle kohta, kuidas teenida Jehoovat õigel viisil. (Hes. 40:1–4; 43:10–12.) Seega oleks hea võtta aega, et mõtiskleda ka sügavate piibli tõdede üle. Meilgi võib olla kindel süda, nii et usaldame Jehoovat täielikult. (Laul 112:7.) w23.07, lk 18, lõigud 15–16

Piibel räägib paljudest tublidest meestest, kes armastasid Jehoovat ja täitsid erinevaid ülesandeid, et tema teenijate eest hoolt kanda. Häid eeskujusid võid leida ka omaenda kogudusest või perest. (Heebr. 13:7.) Ja Jeesus on meile kõigile täiuslikuks eeskujuks. (1. Peetr. 2:21.) Hea oleks mõelda nende meeste headele omadustele ja sellele, mida saaksid neilt õppida. (Heebr. 12:1, 2.) Enne tegutsemist on tark hoolega mõelda. Selleks on tarvis head mõtlemisoskust. On vaja õppida tundma piibli põhimõtteid ja mõelda, miks need on kasulikud. Seejärel on hea püüda neid põhimõtteid oma elus järgida, et teha otsuseid, mis meeldivad Jehoovale. (Laul 119:9.) Kõik see on väga vajalik, et saada küpseks kristlaseks. (Õpet. 2:11, 12; Heebr. 5:14.) w23.12, lk 24–25, lõigud 4–5

Vanematel tuleks õpetada oma lastele, kuidas nad saaksid tasadusega vastata neile, kes nende uskumusi kahtluse alla seavad. (Jaak. 3:13.) Seda oleks hea teha näiteks pere piibliõhtul. Nad võiksid käsitleda teemasid, mis võivad koolis üles kerkida, ning õpetada lastele, kuidas nad saaksid mingile küsimusele vastata tasaselt ja huviäratavalt. Hea oleks seda lastega lausa läbi harjutada. Võimalike olukordade läbimängimine aitab noortel valmistuda oma uskumuste selgitamiseks. Seda tehes tugevneb ka nende endi usk. Häid abivahendeid võib leida veebisaidilt jw.org alateema „Noored” alt. Seal on artikleid ja töölehti, mis on kavandatud just selleks, et aidata noortel oma uskumustest rääkida ja vastata kaaslaste küsimustele oma sõnadega. Kui uurida neid artikleid kogu perega, aitab see ka teistel pereliikmetel olla valmis taktitundeliselt oma usku kaitsma. w23.09, lk 16, lõik 10; lk 18, lõigud 15–16

Kas sinul on juhtunud, et sead endale Jehoova teenistuses mingi eesmärgi, aga sul on väga raske seda saavutada? Kui nii, siis sa pole ainus. Näiteks Philip seadis endale eesmärgiks, et tema palved oleksid sisukamad ja sagedasemad. Kuid ikkagi oli tal raske palvetamiseks aega leida. Erika eesmärk oli jõuda õigeks ajaks kuulutustöökoosolekutele. Siiski aga hilines ta peaaegu iga kord. Kui sinul on mõni eesmärk, mida sa pole veel suutnud saavutada, siis ära kurvasta. Isegi lihtsamate eesmärkide täitmine nõuab aega ja vaeva. See, et sa püüad oma eesmärgini jõuda, näitab, et pead oma suhteid Jehoovaga väärtuslikuks ja tahad anda talle oma parima. Jehoova omakorda hindab sinu pingutusi väga. Ta ei nõua sinult rohkem, kui sa suudad anda. (Laul 103:14; Miika 6:8.) Seega ole eesmärki seades mõistlik ja arvesta oma olukorraga. w23.05, lk 26, lõigud 1–2

Ka julged inimesed kardavad vahel, kuid see ei takista neid tegemast seda, mis on õige. Taaniel oli väga julge. Ta uuris Jumala prohvetite ennustusi, näiteks Jeremija omasid. Tänu sellele mõistis ta, et juutide pikk vangipõlv Babüloonias hakkab läbi saama. (Taan. 9:2.) Kui ta nägi, kuidas Jehoova sõnad täituvad, kasvatas see tema usaldust Jehoova vastu ja andis talle julgust. (Vrd Rooml. 8:32, 37–39.) Taaniel ka palvetas tihti. (Taan. 6:10.) Ta tunnistas Jehoovale üles oma eksimused ja rääkis talle sellest, mida ta tunneb. Samuti palus ta Jehoovalt abi. (Taan. 9:4, 5, 19.) Taaniel oli samasugune inimene nagu meie. Julgus polnud talle kaasa sündinud. See kasvas tänu sellele, et ta uuris pühakirja, palvetas ja usaldas Jehoovat. w23.08, lk 3, lõik 4; lk 4, lõik 7

Kui kuuletume võimudele, toob see head nii meile kui ka teistele. Näiteks väldime seaduserikkumise eest ettenähtud karistust. (Rooml. 13:1, 4.) Samuti võime oma kuulekusega mõjutada seda, kuidas võimuorganid suhtuvad Jehoova tunnistajatesse. Toome ühe näite. Aastakümneid tagasi tungisid Nigeerias sõdurid koosoleku ajal kuningriigisaali. Nad otsisid mässulisi, kes ei tahtnud makse maksta. Ent komandör käskis sõduritel lahkuda, öeldes, et Jehoova tunnistajad maksavad korralikult makse. Iga kord, kui sa täidad seadust, võid sa sellega aidata tõsta Jehoova tunnistajate mainet, mis võib ühel päeval olla kaitseks mõnele su usukaaslasele. w23.10, lk 9, lõik 13

Mõned Jehoova teenijad on oodanud praeguse maailma lõppu juba pikka aega. Inimlikust vaatepunktist võib näida, et see viibib. Jehoova teab, mida tema teenijad tunnevad. Näiteks ütles ta prohvet Habakukile: „Nägemus ootab veel määratud aega. See kiirustab lõpu poole ega osutu valeks. Kui see peaks viibima, siis oota seda, sest see läheb kindlasti täide ega jää hiljaks.” (Hab. 2:3.) Kas need sõnad käisid vaid tolle aja kohta? Ei, näiteks julgustas Paulus nende sõnadega kristlasi, kes ootasid väga Jumala uut maailma. (Heebr. 10:37.) Ka meie võime olla kindlad, et isegi kui mõne Jehoova antud tõotuse täitumine näib viibivat, läheb see kindlasti täide ega jää hiljaks. w23.04, lk 30, lõik 16

Kurb küll, kuid enamik iisraellasi eiras tõendeid selle kohta, et Jehoova on valinud Moosese oma esindajaks. (4. Moos. 14:10, 11.) Nad avaldasid korduvalt rahulolematust Moosese positsiooni suhtes. Tagajärjeks oli see, et terve põlvkond iisraellasi ei pääsenud tõotatud maale. (4. Moos. 14:30.) Mõned iisraellased aga järgisid Jehoova juhatust. Näiteks ütles Jehoova, et Kaaleb on käinud tema järel kogu südamega. (4. Moos. 14:24.) Jehoova andis Kaalebile tasu ja lasi tal isegi valida endale tõotatud maal maatüki. (Joosua 14:12–14.) Uus põlvkond iisraellasi järgis samuti Jehoova juhatust. Moosese järel sai iisraellaste juhiks Joosua ja „rahvas pidas temast väga lugu kõigil tema elupäevil”. (Joosua 4:14.) Jehoova õnnistas oma rahvast ja viis nad tõotatud maale. (Joosua 21:43, 44.) w24.02, lk 21, lõigud 6–7

Nii nagu arst saab meie pulssi kontrollides infot südame kohta, võime meie mõista, kui tugev on meie armastus Jumala vastu, kui mõtleme sellele, milline on meie armastus usukaaslaste vastu. Kui märkame, et see on nõrgenenud, võib see viidata sellele, et ka meie armastus Jumala vastu on nõrgenemas. Kui meil on aga tugev armastus usukaaslaste vastu, on see märk sellest, et ka meie armastus Jumala vastu on tugev. Kui meie armastus vendade-õdede vastu on nõrgenemas, peitub selles tõsine oht. Johannes kirjutas: „Kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei saa armastada Jumalat, keda ta pole näinud.” (1. Joh. 4:20.) Mida me sellest õpime? Jehooval on meist hea meel ainult siis, kui me üksteist armastame. (1. Joh. 4:7–9, 11.) w23.11, lk 8, lõik 3; lk 9, lõigud 5–6

Kui Joas oli väike, suri tema isa. Ülempreester Joojada kasvatas ja õpetas teda kui oma poega. Joas toimis targasti ja võttis Joojada juhatust kuulda. Ta tegi otsuse ustavalt Jehoovat teenida ja aitas ka rahval seda teha. Samuti käskis ta Jehoova koja korda teha. (2. Ajar. 24:1, 2, 4, 13, 14.) Kui sinu vanemad või keegi teine on aidanud sul hakata Jehoovat armastama ja tema normide järgi elama, siis on sul põhjust neile väga tänulik olla. (Õpet. 2:1, 10–12.) Vanematel on palju võimalusi sind õpetada. Sa teed targasti, kui võtad kuulda nende juhatust ja rakendad ellu piibli põhimõtteid. Sellega teed rõõmu nii oma vanematele kui ka Jehoovale ning see aitab sul luua temaga tugeva sõprussuhte. (Õpet. 22:6; 23:15, 24.) w23.09, lk 8–9, lõigud 3–5

Jehoova on lubanud, et ta kuulab meie palveid. Ta armastab oma teenijaid ja seepärast ei jäta ta kunagi nende palveid tähele panemata. (Laul 10:17; 37:28.) See aga ei tähenda, et ta annab meile, mida iganes soovime, ja mõnele palvele võib ta vastata alles uues maailmas. Jehoova võtab arvesse seda, kas meie palved on kooskõlas tema eesmärgiga. (Jes. 55:8, 9.) Osa sellest eesmärgist on, et maakera oleks täidetud inimestega, kes teda ühtselt ja rõõmsalt teenivad. Saatan aga väidab, et inimestel läheb paremini, kui nad ise endi üle valitsevad. (1. Moos. 3:1–5.) Et seda valeväidet kummutada, ongi Jehoova seda lubanud. Inimvalitsuste tegevus on aga põhjustanud palju suuri probleeme, nagu me hästi teame. (Kog. 8:9.) Me mõistame, et Jehoova ei kõrvalda kõiki neid praegu. w23.11, lk 21, lõigud 4–5

Jehoova oli Aabrahamile lubanud, et tema kaudu „saavad õnnistused osaks kõigile suguvõsadele maa peal”. Kui Aabraham oli juba 100-aastane ja Saara 90-aastane, polnud neil veel ühtki järeltulijat. Inimlikust vaatepunktist võis tunduda võimatu, et see Jumala tõotus kunagi täitub. Kahtlemata pani see Aabrahami usu proovile. Kuid piiblis öeldakse tema kohta, et ta lootis siiski ja „uskus, et temast saab paljude rahvaste isa”. (Rooml. 4:18, 19.) Kui Aabrahamile sündis poeg Iisak, sai ilmsiks, et tema lootus polnud asjatu. (Rooml. 4:20–22.) Meiegi võime olla Jehoova silmis õiged ja ta võib pidada meid oma sõbraks, justnagu ta nimetas oma sõbraks Aabrahami. Paulus kirjutas: „Ent sõnu „ta tunnistati õigeks”, ei kirjutatud üksnes tema pärast, vaid ka meie pärast, keda tunnistatakse õigeks, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie isanda Jeesuse.” (Rooml. 4:23, 24.) Meil tuleb oma usku kasvatada, seda tegudega tõendada ning lootust elavana hoida. w23.12, lk 6–7, lõigud 16–17

Kui sinul on mingeid raskusi ja sa oled hirmul, siis pea meeles, et Jehoova paneb tähele sinu olukorda ja ka seda, kuidas see sulle mõjub. Näiteks pani Jehoova tähele nii iisraellaste väärkohtlemist Egiptuses kui ka nende valu. (2. Moos. 3:7.) Kui sul on mingi raske olukord, ei pruugi olla kerge näha, kuidas Jehoova sind toetab. Niisiis võiksid sa paluda, et ta aitaks sul tema abikätt märgata. (2. Kun. 6:15–17.) Seejärel võiksid mõelda, kas oled saanud jõudu, kui oled koosolekul kuulanud mõnda kõnet või kellegi vastust; kas mõni meie väljaanne, video või originaallaul on sind kosutanud; kas keegi on jaganud sinuga mõnda head mõtet või piibliteksti. Me võime üsna kergesti hakata pidama endastmõistetavaks seda, et meil on nii hoolivad vennad-õed ja nii hea vaimne toit. Tegelikult aga on need suurepärased kingitused Jehoovalt. (Jes. 65:13; Mark. 10:29, 30.) Need kinnitavad meile, et ta hoolib meist ja et me võime teda usaldada. (Jes. 49:14–16.) w24.01, lk 4–5, lõigud 9–10

Vahetult enne taevasseminekut tuletas Jeesus oma jüngritele meelde, et neil on ülesanne anda temast tunnistust „Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani”. (Ap. t. 1:8; Luuka 24:46–48.) Mõne aja pärast võtsid juudi usujuhid Peetruse ja Johannese kinni ning viisid sanhedrini ette. Nad nõudsid, et apostlid lõpetaksid kuulutamise ja isegi ähvardasid neid. (Ap. t. 4:18, 21.) Peetrus ja Johannes ütlesid: „Otsustage ise, kas Jumala silmis on õige kuulata teid, aga mitte Jumalat. Me ei saa jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud.” (Ap. t. 4:19, 20.) Kui need apostlid vabastati, palvetasid jüngrid Jehoova poole. Jehoova vastas nende palvele. (Ap. t. 4:31.) w23.05, lk 5, lõigud 11–12

Jeesus on Jehoovaga koos olnud kauem kui ükski teine isik. Miljardite aastate jooksul on nad saanud omavahel järjest lähedasemaks ja nendevaheline armastus on üha süvenenud. See, et Jehoova armastab Jeesust, tuleb välja tänasest päevatekstist. Jehoova oleks võinud lihtsalt öelda, et tal on temast hea meel. Ent ta soovis, et me teaksime, et ta armastab Jeesust, ning ütles: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel.” Jehoova oli uhke Jeesuse ja selle üle, mida ta oli valmis tegema. (Efesl. 1:7.) Jeesusel polnud mingit kahtlust, et isa teda armastab, ja ta väljendas seda korduvalt. (Joh. 3:35; 10:17; 17:24.) w24.01, lk 28, lõik 8

Oletame, et keegi, kellest sa hoolid, räägib sinu kohta midagi väga halba. Sa tead, et see on vale, kuid mõned usuvad teda. Ja mis veelgi hullem, nad räägivad seda valet teistele edasi ja nemadki jäävad seda uskuma. Ilmselt tunneksid end sellise laimu tõttu väga halvasti. See näide aitab meil mõista, mida Jehoova tunneb, kui tema nime teotatakse. Üks ta enda poegadest rääkis Eevale tema kohta valet ja too jäi seda uskuma. Selle vale tõttu hakkas esimene inimpaar Jehoova vastu mässama ning see tõi patu ja surma kogu inimkonnale. (1. Moos. 3:1–6; Rooml. 5:12.) Kõik probleemid, mida me praegu maailmas näeme, nagu näiteks sõjad, haigused ja muud hädad, on selle tagajärg, et Saatan Jehoovat laimas. Kahtlemata teeb selline laim ja kõik halb, mida see on kaasa toonud, Jehoovale väga haiget. Kuid ta pole seetõttu kibestunud. Piibel ütleb hoopis, et ta on õnnelik Jumal. (1. Tim. 1:11.) w24.02, lk 8, lõigud 1–2

Kuidas saad sina Joosepi eeskuju järgida? Sa võiksid juba praegu otsustada, kuidas sa kiusatuse korral käitud. Õpi vihkama seda, mida Jehoova vihkab, ja ära jää sellistele asjadele isegi mitte mõtlema. (Laul 97:10; 119:165.) Siis ei anna sa kiusatusele järele, vaid jääd endale kindlaks. Mida aga teha siis, kui oled veendunud, et see, mida sa usud, on tõde, ja tahad kogu südamest Jehoovat teenida, kuid tunned siiski, et pole valmis oma elu talle pühendama? Sa võid teha nii nagu Taavet ja anuda Jehoovat: „Oo, Jumal, uuri mind läbi ja tunne mu südant, katsu mind läbi ja tea mu muremõtteid. Vaata, kas kaldun hukatuse teele, juhi mind igaviku teel.” (Laul 139:23, 24.) Jehoova õnnistab neid, „kes teda tõsimeeli otsivad”. Ja kui sina teed kõik, mis suudad, et ristimiseni jõuda, näitab see, et oled üks nendest. (Heebr. 11:6.) w24.03, lk 6, lõigud 13–15

Ülempreestri ülesandeks oli esindada rahvast Jumala ees. Jehoova määras esimese ülempreestri Aaroni ametisse siis, kui toimus telkpühamu sissepühitsemine. Nagu Paulus ütles, „on paljud pidanud üksteise järel preestriteks saama, sest surm pole lasknud neil sellesse ametisse jääda”. (Heebr. 7:23–26.) Ja kuna ülempreestrid olid ebatäiuslikud mehed, tuli neil tuua ohvreid ka omaenda pattude eest. Seega on muistsete ülempreestrite ja Jeesuse vahel terav kontrast. Meie ülempreester Jeesus teenib „tõelises telgis, mille on püstitanud Jehoova, mitte inimene”. (Heebr. 8:1, 2.) Paulus ütles, et kuna Jeesus „elab igavesti, pole tal preestriametis ühtki järeltulijat”. Ta lisas, et Jeesus on „rüvetamata, erinev patustest”. Seega pole tal tarvis omaenda pattude eest ohvreid tuua, nagu seda pidid tegema Iisraeli ülempreestrid. w23.10, lk 26, lõigud 8–9

Endise taeva all mõeldakse siin poliitilisi võime, mis on Saatana ja deemonite mõju all. (Matt. 4:8, 9; 1. Joh. 5:19.) Piiblis kasutatakse sõna „maa” vahel inimeste kohta. (1. Moos. 11:1; Laul 96:1.) Sellest võib järeldada, et „endine maa” tähendab praegust kurja inimühiskonda. Jehoova mitte lihtsalt ei kujunda ümber ega paranda praegust taevast ja maad, vaid pühib need täielikult minema. Praeguse „taeva” asendab ta „uue taevaga” ja praeguse „maa” „uue maaga”. Jehoova teeb maa ja inimesed täiuslikuks. Nagu Jesaja ennustas, saab tervest maast imekaunis paik, otsekui ülemaailmne Eedeni aed. Kõik inimesed saavad täiesti terveks, kaovad kõik puuded ja isegi surnud äratatakse üles. (Jes. 25:8; 35:1–7.) w23.11, lk 4, lõigud 9–10

Suur viletsus algab äkitselt. (Matt. 24:21.) Kuid Jeesuse järelkäijad teavad seda oodata, kuna umbes 2000 aastat tagasi ütles Jeesus, et neil tuleb selleks valmis olla. Kui praegu suureks viletsuseks valmistume, on meil lihtsam see keeruline aeg üle elada ning aidata ka teistel sama teha. (Luuka 21:36.) Meil on vaja vastupidavust, et teha seda, mida Jehoova ütleb, ja veendumust, et ta kaitseb meid. Mida me teeme, kui mõni vend või õde jääb ilma kõigest, mis tal on? (Hab. 3:17, 18.) Kaastunne ajendab meid oma usukaaslasi aitama. Ja kuidas on lugu siis, kui mingi rahvaste ühendus Jehoova teenijaid ründab ning meil tuleb ehk mõnda aega vendade-õdedega väikses ruumis ninapidi koos olla? (Hes. 38:10–12.) Armastus aitab meil selle keerulise aja üle elada. w23.07, lk 2, lõigud 2–3

Abielupaarid saavad paljugi õppida esimese sajandi kristlastelt Akvilalt ja Priskillalt, keda usukaaslased väga hindasid. (Rooml. 16:3, 4.) Nad töötasid, kuulutasid ja aitasid teisi ning tegid seda alati üheskoos. (Ap. t. 18:2, 3, 24–26.) Tegelikult mainib piibel neid alati koos. Kuidas saavad abielupaarid nende eeskuju järgida? Mõtle kõigele sellele, mida sul ja su abikaasal on vaja ära teha. Kas saaksite tegutseda üheskoos, selle asemel et kogu aeg omaette toimetada? Näiteks Akvila ja Priskilla kuulutasid koos. Kas teie saaksite samamoodi koos kuulutamas käia? Akvila ja Priskilla ka töötasid koos. Kuigi teil võib olla erinev palgatöö, saate ehk ühiselt kodutöid teha. (Kog. 4:9.) Nii tunnete end rohkem ühtse tiimina ja lisaks saate ka omavahel vestelda. w23.05, lk 22–23, lõigud 10–12

Me kõik tunneme vahel hirmu. Näiteks kui kuningas Saul Taavetit tappa tahtis, põgenes too vilistite linna Gatti. Gati kuningas Aakis sai peagi teada, et Taavet on vägev sõjamees, keda oli ülistatud lauluga selle eest, et ta lõi maha kümneid tuhandeid vilisteid. Taavet võis seepeale mõelda, mida kõike kuningas nüüd temaga teha võib. Piiblis öeldakse, et „ta hakkas Gati kuningat Aakist väga kartma”. (1. Saam. 21:10–12.) Mis aitas Taavetil oma hirmust jagu saada? Laulude raamatu 56. peatükis kirjeldab Taavet oma tundeid ja räägib, miks ta Gatis olles hirmu tundis. Kuid sealt tuleb ka selgelt esile, mis aitas tal sellest võitu saada. Selleks oli usaldus Jehoova vastu. (Laul 56:1–3, 11.) Jehoova abiga leidis Taavet selles olukorras ebahariliku, kuid väga tõhusa lahenduse: ta teeskles hullumeelset. Tänu sellele ei näinud Aakis Taavetis enam ohtu, vaid pidas teda tüütuks tegelaseks ja soovis temast lahti saada. See andis Taavetile võimaluse põgeneda. (1. Saam. 21:13–22:1.) w24.01, lk 2, lõigud 1–3

Kellest räägib tänane päevatekst? Ülesäratatud võitutest, kelle hulgas on ka need, kes on suure viletsuse lõpus taevasse võetud. Üks võitute esimesi ülesandeid taevas on sõdida koos Jeesuse ja inglitega Jumala vaenlaste vastu. Maa peal olles on osad võitud kristlased eakad ja kehva tervisega. Ent taevas saavad neist võimsad ja surematud vaimolendid. Pärast Harmagedooni tegutsevad nad koos Jeesusega selle heaks, et inimesed saaksid täiuslikuks. Kahtlemata suudavad nad taevas olles meie heaks palju rohkem ära teha kui ebatäiuslike inimestena siin maa peal. w24.02, lk 6–7, lõigud 15–16

Mõned, kes on valmis Jehoovale pühenduma ja end ristida laskma, hoiavad end tagasi. Nad võivad mõelda: „Mis siis, kui ma teen pärast ristimist ränga patu ja mind arvatakse kogudusest välja?” Kui sinagi kardad seda, siis tea, et Jehoova aitab sul elada nii, et su eluviis tooks talle au ja et sa oleksid talle kõigiti meelepärane. (Kol. 1:10.) Nagu Jehoova on aidanud paljudel teistel teda ustavalt teenida, annab ta ka sulle jõudu teha seda, mis on õige. (1. Kor. 10:13.) See on üks põhjus, miks kogudusest arvatakse välja suhteliselt vähesed. Jehoova annab oma teenijatele kõik, mis vaja, et nad võiksid talle ustavaks jääda. Igaüks meist tunneb vahel kiusatust teha midagi väära. (Jaak. 1:14.) Kuid see, kas anda kiusatusele järele või mitte, on sinu teha. Sina otsustad, millist elu sa tahad elada. Mõned võivad küll väita, et inimestel pole võimalik oma sisimaid tundeid ja soove kontrollida, kuid see pole tõsi. w24.03, lk 5, lõigud 11–12