Juuni

Jehoova õnnistas esimese sajandi kristlasi, kes tegid oma parima, et muutuvate oludega kohaneda. Nad kogesid tagakiusamist, ja seda vahel siis, kui nad oodatagi ei osanud. Näiteks, kord kui Paulus ja Barnabas olid Lüstra kandis kuulutamas, võeti nad algul väga soojalt vastu. Hiljem aga ässitasid vastased rahva nende vastu üles. Mõned neist inimestest, kes olid neid enne meeleldi kuulanud, loopisid nüüd Paulust kividega ja jätsid ta tühermaale lebama, pidades teda surnuks. (Ap. t. 14:19.) Mida Paulus ja Barnabas seepeale tegid? Nad jätkasid kuulutustööd mujal. Tänu sellele said nad aidata paljudel inimestel tõe juurde tulla ning neil oli võimalus vendi-õdesid kosutada ja julgustada. (Ap. t. 14:21, 22.) See, et Paulus ja Barnabas ei lõpetanud raskustesse sattudes kuulutustööd, tõi kaasa palju head. Kui meiegi teeme ustavalt seda tööd, mille Jehoova on meile andnud, võime olla kindlad, et ta tasub meile heldelt. w23.04, lk 16–17, lõigud 13–14

Kuningas Taavetil oli elu jooksul palju vaenlasi ja ta palus tihti Jehoovalt abi. Ta oli kindel, et Jehoova kuulab tema palveid ja vastab neile. Sina võid olla selles sama kindel. Piiblisse kirjapandu kinnitab, et Jehoova saab anda meile tarkust ja jõudu vastupidamiseks. Ta võib meid aidata usukaaslaste või isegi nende kaudu, kes teda ei teeni. Kuigi Jehoova ei vasta meie palvetele alati nii, nagu me ootame, võime olla kindlad, et ta kuulab meid. Ta annab meile täpselt seda, mida me vajame, ja just siis, kui me seda vajame. Olgem siis kindlad, et Jehoova hoolitseb meie eest nii praegu kui ka uues maailmas, mil ta täidab kõigi elavate soovid. (Laul 145:16.) w23.05, lk 8, lõik 4; lk 13, lõigud 17–18

Mõtle, mida head see toob, kui sa oma eesmärgi saavutad. Kui sinu eesmärk on seotud piiblilugemise või palvetamisega, siis mõtle, kuidas tugevdab see sinu suhteid Jehoovaga. (Laul 145:18, 19.) Või kui sinu eesmärk on arendada mõnd isikuomadust, siis mõtle, kui palju aitab see kaasa sellele, et sul oleks teistega head suhted. (Kol. 3:14.) On hea panna kirja põhjused, miks sa soovid oma eesmärgini jõuda, ja need siis aeg-ajalt üle vaadata. Veeda aega nendega, kes innustavad sind eesmärgi poole püüdlema. (Õpet. 13:20.) On tõsi, et meil kõigil võib vahel olla aegu, mil meil pole tahtmist oma eesmärgi nimel pingutada. Kas see tähendab, et me ei saagi siis midagi teha? Me võime oma eesmärgi nimel tööd teha ka siis, kui me ei tunne end motiveerituna. See võib küll nõuda enesedistsipliini, kuid tulemused on seda väärt. w23.05, lk 27–28, lõigud 5–8

Teadmine, et oleme oma tegude ja otsuste eest vastutavad, võib ajendada meid oma eksimusi üles tunnistama, vigu heastama ja neid mitte enam kordama. Kõik see aitab meil elu võidujooksus rajale jääda. Kui oled teinud halva otsuse ja selle tagajärgi pole võimalik vältida, siis lepi sellega. Ära püüa oma käitumist õigustada ja ära süüdista ei ennast ega teisi. See ainult kurnab sind. Tunnista oma viga ja tee oma parim, et tagajärgedega toime tulla. Kui tunned end süüdi, kuna oled teinud midagi valesti, pöördu alandlikult palves Jehoova poole ja tunnista talle oma eksimus üles. Palu, et ta andestaks sulle. (Laul 25:11; 51:3, 4.) Samuti palu andeks neilt, kellele sa võisid haiget teha, ja vajadusel otsi abi kogudusevanematelt. (Jaak. 5:14, 15.) Õpi oma vigadest ja püüa neid mitte korrata. Sa võid olla kindel, et siis on Jehoova sinuga halastav ja toetab sind. (Laul 103:8–13.) w23.08, lk 28–29, lõigud 8–9

Joojada avaldas kuningas Joasele head mõju. Kui aga Joojada suri, hakkas Joas läbi käima Juuda peameestega, kes olid usust taganenud. (2. Ajar. 24:4, 17, 18.) See tegi Jehoovale väga haiget ja ta „saatis rahva sekka prohveteid, et need tooksid selle tema juurde tagasi”, aga rahvas ei kuulanud. Nad ei kuulanud isegi Joojada poega Sakarjat, kes polnud mitte ainult prohvet ja preester, vaid ka Joase tädipoeg. Joas lasi Sakarja hukata. (2. Ajar. 22:11; 24:19–22.) Joas lasi jumalakartusel nõrgeneda. Jehoova oli öelnud: „Neid, kes mind põlgavad, koheldakse põlgusega.” (1. Saam. 2:30.) Joase puhul nii ka läks. Väike Süüria sõjavägi lõi Joase suurt armeed ning Joas sai raskelt haavata. (2. Ajar. 24:24, 25.) Kui süürlased lahkusid, tapsid Joase ta enda sulased, et Sakarja eest kätte maksta. w23.06, lk 18, lõigud 16–17

Paulus oli Efesoses mõnda aega head sõnumit kuulutanud. (Ap. t. 19:1, 8–10; 20:20, 21.) Ta armastas sealseid vendi-õdesid väga ja tahtis neil aidata Jehoovale ustavaks jääda. Efeslased, kellest said kristlased, olid varem olnud ebausu ja valeõpetuste kütkeis. Efesos oli täis kõlvatust ja selle elanikud ei häbenenud oma moraalitust sugugi. Sündsusetut kõnepruuki võis kuulda nii teatrilavadel kui ka usupühade ajal. (Efesl. 5:3.) Paulus ütles, et paljud linnaelanikud olid „minetanud igasuguse häbitunde”. See väljend tähendab sõna-sõnalt, et nad olid lakanud tundmast valu. (Efesl. 4:17–19.) Enne kui nad kuulsid Jehoovast ja tema normidest, ei tundnud nad oma halbade tegude tõttu mingeid süümepiinu. Seepärast võis Paulus nende kohta öelda, et „nende mõistuses valitseb pimedus ja nad on kaugel Jumala pakutavast elust”. Mõned efeslased aga tulid pimedusest välja. w24.03, lk 20, lõik 2, 4; lk 21, lõigud 5–6

Giideoni ülesanne kohtumõistjana nõudis temalt suurt füüsilist pingutust. Kui midjanlased öises lahingus põgenesid, ajas Giideon neid taga Jisreeli orust kuni Jordani jõeni. (Kohtum. 7:22.) Kuigi tema ja ta mehed olid väsinud, ületasid nad jõe ja jätkasid tagaajamist. Lõpuks alistasid nad midjanlased. (Kohtum. 8:4–12.) Giideon oli veendunud, et Jehoova toetab teda, ja ta ei pidanud pettuma. (Kohtum. 6:14, 34.) Kui ta ajas oma meestega joostes taga kaht Midjani kuningat, kes võib-olla põgenesid kaamelitel, said nad Jehoova abiga vaenlased kätte ja võitsid lahingu. (Kohtum. 8:12, 21.) Kogudusevanemad saavad samamoodi toetuda Jehoovale, kes „ei väsi ega nõrke eal”. Ta annab neile jõudu, kui nad seda vajavad. (Jes. 40:28, 29.) w23.06, lk 6, lõik 14; lk 7, lõik 16

Kui meiegi süda on kindel, võime mistahes raskustes vankumatuks jääda. Niisiis usalda Jehoovat. Kohtumõistja Baarak usaldas Jehoovalt saadud juhendeid ja see tasus end ära. Tol ajal polnud Iisraelis „näha ei kilpi ega piiki”. (Kohtum. 5:8.) Ometi käskis Jehoova Baarakil minna võitlusse kaananlaste väepealiku Siisera ja tema hästi varustatud sõjaväe vastu. Naisprohvet Deboora ütles Baarakile, et ta läheks mäest alla tasandikule Siiserale ja tema 900 sõjavankrile vastu. Baarak tegigi nii, kuigi tasasel maal oli sõjavankritel selge eelis. Kui tema sõjamehed hakkasid Taabori mäelt alla minema, lasi Jehoova sadada paduvihma. Siisera vankrid jäid mutta kinni ja Jehoova andis Baarakile suure võidu. (Kohtum. 4:1–7, 10, 13–16.) Jehoova annab meilegi võidu, kui teda usaldame ja võtame kuulda tema organisatsioonilt tulevat juhatust. w23.07, lk 19, lõigud 17–18

Kannatlikkus on pääste saamiseks väga oluline. Nagu vanaaja ustavatel jumalateenijatel, tuleb ka meil kannatlikult oodata, kuni Jumal viib oma tõotused täide. (Heebr. 6:11, 12.) Piibel võrdleb meie olukorda põllumehe omaga. (Jaak. 5:7, 8.) Põllumees teeb kõvasti tööd, et saaki saada, kuigi ta ei tea täpselt, millal vili valmib. Ta ootab kannatlikult, sest ta on kindel, et ühel päeval saab ta seda lõigata. Meiegi peame olema jumalateenimises tegusad, kuigi me ei tea, millal lõpp tuleb. (Matt. 24:42.) Me ootame kannatlikult ja oleme kindlad, et omal ajal täidab Jehoova kõik oma tõotused. Kui muutuksime kannatamatuks, võiksime ootamisest väsida ja hakata Jehoovast eemale triivima. Samuti võib siis juhtuda, et hakkame liiga tähtsaks pidama asju, mis pakuvad kohest rahuldust. Ent kui oleme kannatlikud, siis peame lõpuni vastu ja saame pääste. (Miika 7:7.) w23.08, lk 22, lõik 7

Kui me võrdleme ennustust tekstis Taaniel 2:41–43 teiste Taanieli ja Ilmutusraamatu ennustustega, võime järeldada, et need jalad kujutavad Inglise-Ameerika liitu, mis on praegu valitsev maailmavõim. Selle võimu kohta ütles Taaniel, et see on „osaliselt tugev ja osaliselt rabe”, sest lihtinimesed, keda sümboliseerib pehme savi, takistavad sel tegutseda raudse tugevusega. Taanieli kirjeldusest suure kuju kohta saame teada nii mõndagi olulist. Esiteks, Inglise-Ameerika maailmavõimu tugevus on ilmnenud mitmel moel. Näiteks oli sel võimul oluline roll selles, et võideti esimene ja teine maailmasõda. Samas on see võim nõrgenenud ja nõrgeneb veelgi, sest selle alluvuses elavad inimesed võitlevad nii üksteise kui ka valitsuse vastu. Teiseks, see on viimane maailmavõim, enne kui Jumala kuningriik kõrvaldab kõik inimvalitsused. w23.08, lk 10–11, lõigud 12–13

Vahel oli Taavet kõigi raskuste ja katsumuste tõttu ahastuses. (Laul 18:4, 5.) Ent Jehoova armastus ja hool kosutasid teda. Jehoova otsekui juhtis oma vaevatud sõbra haljale aasale ja veerikasse puhkepaika. Tänu sellele sai Taavet uut jõudu ja suutis Jehoovat ustavalt edasi teenida. (Laul 18:28–32; 23:2.) Ka meil on katsumusi ja eluraskusi. Piibel aga ütleb: „Jehoova truu armastuse tõttu pole me otsa saanud.” (Nutul. 3:22; Kol. 1:11.) Taaveti elu oli sageli ohus ja tal oli palju vägevaid vaenlasi. Ent teadmine, et Jehoova armastab teda, andis talle turvatunde. Taavet oli veendunud, et Jehoova on igas olukorras temaga. Seepärast ta laulis: „[Jehoova] vabastas mu kõigist hirmudest.” (Laul 34:4.) Taavet võis vahel küll väga suurt hirmu tunda, kuid Jehoova armastuse toel sai ta sellest võitu. w24.01, lk 30, lõigud 15–17

Võime õppida vigadest, mida tegi Joas. Kui ülempreester Joojada suri, hakkas Joas läbi käima Juuda peameestega, kes ei armastanud Jehoovat. (2. Ajar. 24:17, 18.) Kahtlemata oleks tal olnud targem neist eemale hoida. Joas aga lasi neil end mõjutada ja hakkas toimima nende nõu järgi. Kui Joojada poeg Sakarja, kes oli ka Joase sugulane, püüdis teda aidata, lasi Joas ta tappa. (2. Ajar. 24:20, 21; Matt. 23:35.) Kuidas küll Joase elu muutus! Noorena teenis ta ustavalt Jehoovat, kuid hiljem sai temast usutaganeja ja mõrtsukas. Viimaks tapsid ta tema enda sulased. (2. Ajar. 24:22–25.) Kui erinev oleks tema elukäik olnud, kui ta oleks võtnud kuulda Jehoovat ja tema ustavaid teenijaid. w23.09, lk 9, lõik 6

Jeesus teadis, et Peetrus suudab jääda Jumalale ustavaks ning ütles talle lahkelt: „Ära karda.” See oli Peetruse elu pöördepunktiks. Koos oma venna Andreasega jätsid nad hiljem kaluritöö ja neist said Jeesuse järelkäijad. See tõi neile palju õnnistusi. (Mark. 1:16–18.) Jeesuse järelkäijana oli Peetrusel võimalik näha, kuidas Jeesus tervendas haigeid, ajas inimestest välja deemoneid ja isegi äratas surnuid üles. (Matt. 8:14–17; Mark. 5:37, 41, 42.) Ta nägi ka hämmastavat nägemust Jeesuse tulevasest rollist Jumala kuningriigi kuningana. See oli sündmus, mida ta ei unustanud kunagi. (Mark. 9:1–8; 2. Peetr. 1:16–18.) Peetrus nägi seda kõike tänu sellele, et ta järgis Jeesust. Kui rõõmus võis ta küll olla, et ta polnud andnud järele negatiivsetele tunnetele, käega löönud ja kõigest sellest ilma jäänud. w23.09, lk 21, lõigud 4–5

Peetrus ütles, et „armastus katab kinni hulga patte”. (1. Peetr. 4:8.) Võimalik, et neid sõnu kirjutades mõtles ta sellele, mida Jeesus oli aastaid varem talle andestamise kohta õpetanud. Tol korral küsis Peetrus Jeesuselt, et kas tal tuleb oma vennale andestada kuni seitse korda. Ilmselt arvas Peetrus, et nii palju kordi andestada oleks temast üsna suuremeelne. Jeesus aga õpetas nii talle kui ka meile kõigile, et meil tuleb oma vennale andeks anda „kuni seitsekümmend seitse korda” ehk tegelikult alati. (Matt. 18:21.) Kui sul on vahel raske seda nõuannet järgida ja kellelegi andestada, siis ära kurvasta. Seda tuleb ette kõigil Jehoova teenijatel, sest oleme kõik ebatäiuslikud. Oluline on see, et püüad ikka teha oma parima, et vennale või õele andeks anda ja temaga rahu teha. w23.09, lk 29, lõik 12

Kala kõhus olles teadis Joona, et kui ta kahetseb ja alandlikult palves tema poole pöördub, võtab Jehoova teda kuulda ja aitab teda. Hiljem pääseski Joona kala kõhust ja oli valmis Jehoovalt saadud ülesannet täitma. (Joona 2:10–3:4.) Kas sul on vahel nii raske, et sa lihtsalt ei suuda oma mõtteid palves Jehoovale väljendada? Või kas oled nii kurnatud, et ei jaksa piiblit uurida? Tea, et Jehoova mõistab sind täielikult. Isegi kui teed vaid väga lihtsa palve, annab ta sulle täpselt seda, mida sa sel hetkel vajad. (Efesl. 3:20.) Kui oled suurtes valudes või ahastuses ja tunned, et sa ei suuda piiblit lugeda, võid proovida kuulata audiopiiblit või teisi meie väljaannete salvestusi. Samuti võid kuulata meie laule või vaadata mõnd videot. Jehoova tahab väga sind raskes olukorras aidata. Ja kui räägid temaga palves ja püüad kasvõi natuke midagi kosutavat lugeda, vaadata või kuulata, siis annad talle võimaluse seda teha. w23.10, lk 13, lõik 6; lk 14, lõik 9

Telkpühamu ja hiljem Jeruusalemma ehitatud templid olid sarnase plaaniga. Neis kõigis oli püha paik ja kõige püham paik, mis olid eesriidega eraldatud. (2. Moos. 26:31–33; Heebr. 9:2–5.) Pühas paigas oli kuldne lambijalg, suitsutusaltar ja laud vaateleibade jaoks. Sinna võisid minna vaid võitud preestrid, et täita oma teenistuskohustusi. (4. Moos. 3:3, 7, 10.) Kõige pühamas paigas oli lepingulaegas, mis sümboliseeris Jehoova kohalolekut. (2. Moos. 25:21, 22.) Sinna võis minna vaid ülempreester ja sedagi ainult korra aastas lepituspäeval. (3. Moos. 16:2, 17.) Ta läks sinna koos loomaverega, et toimetada lepitust nii omaenda kui kogu rahva pattude eest. Jehoova on andnud meile teada, mida need telkpühamu ruumid ja sisustus sümboliseerivad. (Heebr. 9:6, 7). w23.10, lk 27, lõik 12

Jumala sõnas rõhutatakse ikka ja jälle, et meil tuleb üksteist armastada. (Joh. 15:12; Rooml. 13:8; 1. Tess. 4:9; 1. Peetr. 1:22; 1. Joh. 4:11.) Kuid armastus lähtub südamest ja ükski inimene ei näe meie südamesse. Millest on siis näha, et me üksteist armastame? Meie sõnadest ja tegudest. Toome mõne näite selle kohta, mida piibel meid tegema ergutab. „Rääkige üksteisele tõtt.” (Sak. 8:16.) „Pidage omavahel rahu.” (Mark. 9:50.) „Olge esimesed teistele austust osutama.” (Rooml. 12:10.) „Võtke ... üksteist vastu.” (Rooml. 15:7.) „Andke üksteisele heldelt andeks.” (Kol. 3:13.) „Kandke üksteise koormat.” (Gal. 6:2.) „Julgustage üksteist.” (1. Tess. 4:18.) „Tugevdage üksteise vaimu.” (1. Tess. 5:11.) „Palvetage üksteise eest.” (Jaak. 5:16.) w23.11, lk 9, lõigud 7–8

Meil tuleb iga päev teha otsuseid, mis nõuavad tugevat usku. Need võivad olla seotud sõprade või meelelahutuse valikuga, hariduse, abielu, laste või ilmaliku tööga. Hea oleks mõelda, kas meie valikud näitavad, et oleme kindlad, et tõeline elu on alles ees. Või kas oleme lasknud end mõjutada nendel inimestel, kes arvavad, et surm on kõige lõpp. (Matt. 6:19, 20; Luuka 12:16–21.) Me saame teha häid otsuseid vaid siis, kui meil on tugev usk sellesse, et uus maailm on lähedal. Tugevat usku on vaja ka selleks, et katsumustes vastu pidada. Meid võib tabada tagakiusamine, ränk haigus või midagi muud, mis meele mõruks teeb. Algul võime tunda, et saame sellega edukalt hakkama, ent kui katsumus muudkui kestab, on meil tarvis usku, et vastu pidada ja Jehoovat rõõmuga edasi teenida. (1. Peetr. 1:6, 7.) w23.04, lk 27, lõigud 4–5

Jehoova ootab, et tegutseksime kooskõlas oma palvetega. Näiteks võib mõni vend paluda, et Jehoova aitaks tal küsida oma tööandjalt kokkutulekuks vabu päevi. Kuidas võib Jehoova sellele palvele vastata? Ta võib anda vennale tööandjaga rääkimiseks julgust. Kuid ikkagi tuleb sel vennal endal minna tööandjaga rääkima ja teha seda võib-olla isegi korduvalt. Ehk on tal tarvis kellegagi oma tööpäevi vahetada või hoopis palgata puhkust võtta. Jehoova ootab, et palvetaksime oma murede pärast korduvalt. Jeesus andis mõista, et Jehoova ei täida kõiki meie palveid kohe. (Luuka 11:9.) Seega ei tohiks me alla anda, vaid meil tuleks palvetada siiralt ja korduvalt. (Luuka 18:1–7.) Kui me seda teeme, siis näitame Jehoovale, et meie palve ei põhine pelgalt hetkeemotsioonil. Samuti näitame nii oma usku sellesse, et ta saab meid aidata. w23.11, lk 22, lõigud 10–11

Jehoova lubas oma sõbrale Aabrahamile, et tema „järeltulija kaudu saavad õnnistused osaks kõigile maailma rahvastele”. (1. Moos. 22:18; 15:5.) Kuna Aabrahamil oli tugev usk, oli ta kindel, et Jumala antud tõotus täitub. Ent isegi veel siis, kui ta oli juba 100-aastane ja tema naine Saara oli 90, polnud neil järeltulijat. (1. Moos. 21:1–7.) Piiblis aga öeldakse, et ta lootis siiski „ja uskus, et temast saab paljude rahvaste isa, nagu oli öeldud”. (Rooml. 4:18.) Me teame, et Aabraham ei pidanud oma lootuses pettuma. Neile Saaraga sündiski viimaks poeg Iisak. Miks oli Aabraham nii kindel, et Jumal oma lubadust peab? Aabrahamil olid Jehoovaga lähedased suhted ja seepärast oli ta „täiesti veendunud, et Jumal suudab teha seda, mida ta on tõotanud”. (Rooml. 4:21.) Kuna tal oli tugev usk, pidas Jehoova teda oma sõbraks ja tunnistas ta õigeks. (Jaak. 2:23.) w23.12, lk 8, lõigud 1–2

Usaldusväärne inimene täidab oma ülesandeid suure hoolega. Hea on mõelda Jeesuse eeskujule. Tema polnud kunagi hoolimatu ega vastutustundetu. Ta tegi kõik, mida Jehoova tal teha palus, isegi kui see polnud kerge. Ta armastas inimesi, eriti oma jüngreid, ja oli meeleldi valmis andma oma elu nende eest. (Joh. 13:1.) Tee ka sina kõik endast olenev, et täita hästi ülesandeid, mis sulle antakse. Ja kui sa pole kindel, kuidas midagi teha, siis palu alandlikult abi küpsetelt vendadelt. Ära kunagi rahuldu vaid miinimumiga, vaid tee kõike „nagu Jehoovale, mitte nagu inimestele”. (Kol. 3:23; Rooml. 12:11.) Muidugi pole keegi meist täiuslik, seega ole alandlik ja tunnista oma vigu. (Õpet. 11:2.) w23.12, lk 26, lõik 8

Pärast ristimist hakkame kuuluma Jehoova perekonda. See valmistab meile suurt rõõmu ja ilmselt tunneme sama, mida Taavet, kes ütles: „Õnnelik on see, kelle sa valid ja tood enda ligi, et ta elaks su õuedes.” (Laul 65:4.) Jehoova ei luba mitte igaüht oma õuedesse. Ta kutsub enda juurde neid, kes soovivad temaga lähedaseks saada. (Jaak. 4:8.) Kui pühendud Jehoovale ja lased end ristida, võid olla kindel, et ta kallab sulle õnnistusi, nii et sul pole millestki puudust. (Mal. 3:10; Jer. 17:8.) Ristimine on aga alles algus. Pärast seda tuleb sul anda oma parim, et täita oma pühendumistõotust, ja seda ka siis, kui sul tekib kiusatusi või su usk pannakse proovile. (Kog. 5:4, 5.) Jeesuse järelkäijana tuleb sul järgida tema eeskuju ja täita tema käske nii hästi kui võimalik. (Matt. 28:19, 20; 1. Peetr. 2:21.) w24.03, lk 8, lõigud 1–3

Mida teha siis, kui teile abikaasaga ei meeldi eriti koos aega veeta? Mõtleme lõkketule peale. See ei löö kohe algul suure leegiga lõõmama. Kõigepealt tuleb panna väikseid pilpaid, need põlema süüdata ja alles siis suuremaid puid lisada. Samamoodi võiks abielupaar alustada sellest, et veedab iga päev koos kasvõi veidi aega. Hea oleks teha siis midagi sellist, mis mõlemale meeldib. (Jaak. 3:18.) Niimoodi tasapisi tegutsedes võib teie armastus taas lõkkele lüüa. Lugupidamine on abielus väga tähtis. See on nagu hapnik, mis võimaldab lõkkel eredalt põleda. Ilma hapnikuta kustuks lõke kiiresti. Samamoodi, kui abikaasad ei pea üksteisest lugu, võib nende armastus kiiresti jahtuda. Ent kui abikaasad kohtlevad teineteist lugupidavalt, hoiavad nad oma armastuse elavana. Pea meeles, et tähtis pole see, kas sina tunned, et sa oled teise suhtes lugupidav, vaid see, kas su kaasa tunneb, et temast peetakse lugu. w23.05, lk 22, lõik 9; lk 24, lõigud 14–15

Piiblist võime lugeda, kuidas ustavad jumalateenijad vahel vaenlaste või millegi muu ees suurt hirmu tundsid. (Laul 18:4; 55:1, 5.) Meie võime karta näiteks siis, kui töö- või koolikaaslased, pereliikmed või võimud meid taga kiusavad. Või siis võib meil olla mõni eluohtlik tervisehäda. Sellistel aegadel võime tunda end abituna nagu väike laps. Kuidas Jehoova meid aitab? Ta trööstib ja rahustab meid. Ole sageli koos Jehoovaga: räägi temaga palves ja loe piiblit. (Laul 77:1, 12–14.) Kui sul on selline harjumus, siis on see tõenäoliselt ka esimene asi, mida teed, kui oled suure pinge all. Räägi Jehoovale oma kartustest ja muredest ning lase tal end piibli abil lohutada. (Laul 119:28.) w24.01, lk 24–25, lõigud 14–16

Kui püüdled Jehoova teenistuses mõne eesmärgi poole, siis on väga tähtis, et oleksid motiveeritud. See paneb sind eesmärgi nimel vaeva nägema. Mida suurem on meie motivatsioon, seda tõenäolisem on see, et saavutame oma eesmärgi. Mida siis teha, et meil oleks motivatsiooni? Palu Jehoovat, et ta aitaks sul motivatsiooni tõsta. Oma püha vaimu kaudu saab ta sind innustada. Vahel me seame endale mõne eesmärgi sellepärast, et me teame, et seda lihtsalt tuleb teha. Ja see on täitsa õige tegu. Kuid tegelikult ei pruugi meil olla soovi seda saavutada. Mõtle sellele, mida Jehoova on sinu heaks teinud. (Laul 143:5.) Apostel Paulus mõtles sellele, kui suurt armu Jehoova talle oli osutanud, ja see ajendas teda Jehoova heaks kõvasti tööd tegema. (1. Kor. 15:9, 10; 1. Tim. 1:12–14.) Kui meie mõtiskleme selle üle, mida Jehoova on meie heaks teinud, ajendab see meid oma eesmärkide poole püüdlema. (Laul 116:12.) w23.05, lk 27, lõigud 3–5

Meie taevane isa rõõmustab, kui toome tema nimele kiitust. (Laul 119:108.) Ent kas see tähendab, et ta on nagu ebatäiuslik inimene, kes vajab meie kiitust, et end hästi tunda? Ei tähenda. Kui toome Jehoovale kiitust, aitab see kummutada valesid, mis puudutavad meid endid. Saatan väidab, et ükski inimene ei jää katsumustes Jehoovale ustavaks ja et me teenime teda üksnes selle hea pärast, mis me temalt saame. (Iiob 1:9–11; 2:4.) Kuid juba Iiob tõestas, et Saatan valetab. Ka igaühel meist on au kaitsta Jehoova head nime ja rõõmustada teda sellega, et teenime teda ustavalt. (Õpet. 27:11.) w24.02, lk 8–9, lõigud 3–5

Pärast Moosese ja Joosua aega pani Jehoova kohtumõistjad oma rahvast juhtima. Kui rahva üle hakkasid valitsema kuningad, määras Jehoova prohvetid oma teenijatele juhatust andma. Ustavad kuningad võtsid prohvetite nõu kuulda. Näiteks Taavet lasi alandlikult prohvet Naatanil end noomida. (2. Saam. 12:7, 13; 1. Ajar. 17:3, 4.) Kuningas Joosafat kuulas prohvet Jahasieli juhatust ja kutsus ka rahvast üles Jumala prohveteid usaldama. (2. Ajar. 20:14, 15.) Kuningas Hiskija otsis hädaajal abi prohvet Jesajalt. (Jes. 37:1–6.) Iga kord, kui kuningad järgisid Jehoova juhatust, õnnistas ta neid ja kaitses oma rahvast. (2. Ajar. 20:29, 30; 32:22.) Oli ilmselge, et Jehoova juhib oma rahvast prohvetite kaudu. w24.02, lk 21, lõik 8

Saatan soovib, et käiksime läbi inimestega, kes ei ela Jehoova normide järgi ja kes teevad selle meilegi raskeks. Me ei veeda teistega aega mitte ainult nendega koos olles, vaid ka sotsiaalmeedia kaudu. Me ei taha lasta end mõjutada maailmale omasel mõtteviisil, et ebamoraalses käitumises pole midagi halba. Me teame hästi, et see on vale. (Efesl. 4:19, 20.) Oleks tark end läbi uurida ja mõelda järgmistele küsimustele: kas väldin tarbetut läbikäimist töö- või koolikaaslaste ning teistega, kes pole Jehoova teenijad; kas seisan julgelt Jehoova põhimõtete eest, isegi kui teised peavad mind seepärast sallimatuks? Nagu näitab tekst 2. Timoteosele 2:20–22, tuleb meil ka koguduses hoolikalt valida, kellega me lähemalt suhtleme. Seal võib olla selliseid vendi ja õdesid, kellega seltsimine võib meid Jehoovast kaugemale viia. w24.03, lk 22–23, lõigud 11–12

Kas oled kunagi püüdnud Jehoovat ette kujutada? Kuigi Jehoova on nähtamatu, kirjeldab piibel teda mitmel moel. Seal öeldakse, et Jehoova on päike ja kilp ning hävitav tuli. (Laul 84:11; Heebr. 12:29.) Hesekiel nägi nägemuses Jehoovat ja ütles, et ta nägi midagi, mis sarnanes safiirikiviga, helkis nagu kulla ja hõbeda sulam ning oli otsekui vikerkaare sära. (Hes. 1:26–28.) Kuna me Jehoovat ei näe, võib meil olla raske uskuda, et ta armastab meid. Mõned kahtlevad Jehoova armastuses minevikus läbielatu tõttu. Jehoova mõistab meie tundeid ja seda, kui raske meil võib olla temaga lähedaseks saada. Et meid aidata, on ta piibli kaudu meile teada andnud, kui suur on tema headus ja hellus. Kõige paremini saab Jehoovat kirjeldada sõnaga armastus. (1. Joh. 4:8.) See on tema olemus. See mõjutab kõike, mida ta teeb. Jehoova armastus on nii võimas, et ta armastab isegi neid, kes teda ei armasta. (Matt. 5:44, 45.) w24.01, lk 26, lõigud 1–3

Jehoova andis Moosesele ülesande viia iisraellased Egiptusest välja. Ta andis ka nähtavad tõendid selle kohta, et just Mooses juhib tema rahvast. Nendeks olid päeval pilvesammas ja öösel tulesammas. (2. Moos. 13:21.) Kui aga Mooses juhtis Jumala rahva Punase mere äärde, sattusid inimesed paanikasse. Nad arvasid, et on mere ja Egiptuse sõjaväe vahele lõksu jäänud. Kuid see polnud eksitus. Jehoova oli teadlikult oma rahva Moosese kaudu sinna juhtinud. (2. Moos. 14:2.) Seal päästis ta nad hämmastaval moel. (2. Moos. 14:26–28.) Kogu 40 aasta pikkuse kõrberännaku jooksul oli Mooses täiesti kindel, et Jehoova juhib oma rahvast pilvesamba kaudu. (2. Moos. 33:7, 9, 10.) Jehoova rääkis Moosesega pilvesambast ja too andis juhendid rahvale edasi. Niisiis polnud iisraellastel põhjust kahelda, et Jehoova juhib neid Moosese kaudu. w24.02, lk 21, lõigud 4–5