Veebruar

Vennad, kes ilmutavad vaimu vilja, on kogudusele õnnistuseks. Mõistlik mees teeb oma parima, et teistega rahu hoida ning aidata neilgi seda teha. Mõistlikkust on näha ka sellest, kui kuulad teisi tähelepanelikult ja püüad nende seisukohta mõista. Näiteks, kas oleksid vanematekogu koosolekul nõus toetama enamuse otsust, kui see pole piibli põhimõtetega vastuolus? Ära nõua, et asju tehtaks nii, nagu sina soovid. Ole meeleldi valmis kuulama teiste ideid ja arvamusi. (1. Moos. 13:8, 9; Õpet. 15:22.) Selle asemel et rääkida teistega lugupidamatult või nendega vaielda, püüa olla taktitundeline ja leebe. Lisaks tuleb sul olla rahumeelne ja teha isegi pingelistes olukordades kõik, mis võimalik, et hoida rahu. (Jaak. 3:17, 18.) Sinu lahked sõnad võivad teiste, sealhulgas meie vastaste, pahameelt leevendada. (Kohtum. 8:1–3; Õpet. 25:15; Matt. 5:23, 24.) w24.11, lk 23, lõik 13

Kuigi Jeesus „suri selleks, et kõrvaldada patt ühe korraga ja alatiseks”, ei tähenda see, et ta praegu meie heaks midagi ei tee. (Rooml. 6:10.) Ta tegutseb selle nimel, et me saaksime kasu kõigest, mille lunastus võimalikuks on teinud. Ta on meie kuningas, ülempreester ja koguduse pea. (1. Kor. 15:25; Efesl. 5:23; Heebr. 2:17.) Ta juhib võitute ja suure rahvahulga kogumist, mis lõppeb enne suure viletsuse lõppu. (Matt. 25:32.) Samuti hoolitseb ta selle eest, et Jehoova teenijad oleksid neil viimseil päevil vaimses mõttes hästi toidetud. (Matt. 24:45.) Ja oma tuhandeaastase valitsuse jooksul teeb ta meie heaks veel palju muudki. w25.01, lk 24, lõik 12

Kui Jehoova andestab, siis teeb ta seda täielikult ja püsivalt. Tänu sellele võivad meil olla temaga lähedased suhted. Siiski tahame meeles hoida, et see, et Jehoova meile andestab, on tema kingitus meile. Ta ei andesta meile mitte sellepärast, et oleme selle välja teeninud, vaid sellepärast, et ta armastab meid. Kahtlemata oleme Jehoovale väga tänulikud, et ta meile nii heldelt andestab. (Laul 130:4; Rooml. 4:8.) Ent ka meil tuleb omalt poolt midagi teha. Jeesus ütles: „Kui te ei andesta inimestele nende üleastumisi, siis ei andesta teie taevane isa ka teile teie üleastumisi.” (Matt. 6:14, 15.) Niisiis tuleb meil Jehoovat eeskujuks võtta ja teistele andeks anda. w25.02, lk 13, lõigud 18–19

Mida võib öelda Soodoma ja Gomorra elanike kohta? Me teame, et Jehoovale ustav Lott elas nende keskel. Kuid me ei tea, kas ta rääkis neile kõigile Jehoovast. Samuti teame, et nad tegid palju halba, ent kas nad kõik tõepoolest mõistsid, mis on õige ja mis vale? Mõtle näiteks juhtumile, kui Soodoma linna mehed tahtsid Loti külalisi vägistada. Piiblis öeldakse, et nende hulgas olid „nii noored kui ka vanad”. (1. Moos. 19:4; 2. Peetr. 2:7.) Kas me võime väita, et Jehoova, kes halastab, kui vähegi võimalik, ei ärata ühtki neist meestest üles? Jehoova ütles Aabrahamile, et Soodomas pole isegi kümmet õiget. (1. Moos. 18:32.) Seega olid kõik need mehed jumalatud ja Jehoova karistas neid. Ent me ei saa kindlalt öelda, et ükski neist pole nende ülekohtuste seas, kelle Jehoova üles äratab. w24.05, lk 2, lõik 3; lk 3, lõik 8

Kuna majanduslik olukord muutub, on mõned võtnud vastu töö, mille tõttu nad peavad pikka aega perest eemal olema. Sageli on aga hiljem selgunud, et see polnud tark otsus. Seepärast on enne töö vastuvõtmist oluline mõelda mitte üksnes rahaasjadele, vaid ka sellele, kuidas see mõjutab pereelu ja Jehoova teenimist. (Luuka 14:28.) Näiteks oleks hea endalt küsida: „Kuidas see, kui ma olen pikka aega oma abikaasast eemal, meie suhtele mõjub? Kas see töö võimaldab mul käia kõigil koosolekutel, kuulutustööl ja veeta aega vendade-õdedega? Kas saan kasvatada oma lapsi Jehoova juhatuse järgi ja juurutada neisse tema mõtteviisi, kui näen neid harva?” (Efesl. 6:4.) Otsuseid tehes on väga tähtis vaadata asjadele Jehoova seisukohast, mitte võtta kuulda pereliikmeid või sõpru, kes ei pea piibli põhimõtetest lugu. w25.03, lk 29, lõik 12

Ebaküpset kristlast on lihtne petta. Ta võib kergesti kavalate sepitsuste ohvriks langeda või hakata uskuma vandenõuteooriaid ja usutaganejaid. Ta võib olla kade, minna teistega kergesti riidu või nende peale solvuda ning kiusatustele sageli järele anda. (1. Kor. 3:3.) Piiblis võrreldakse küpsuse saavutamist sellega, kuidas lapsest saab täiskasvanu. (Efesl. 4:15.) Laps on üsna kogenematu ja vajab juhatust. Toome ühe näite. Ema võib paluda, et tema väike tütar tal teed ületades alati käest kinni hoiaks. Kui tüdruk saab vanemaks, võib ema lubada tal üksi üle tänava minna. Kuid ta tuletab tütrele ikka meelde, et too vaataks enne mõlemale poole ja veenduks, et autot ei tule. Kui aga tütrest saab täiskasvanu, teab ta ise, kuidas ohutult teed ületada. Kui küpsel kristlasel on vaja teha mõni otsus, siis mõtiskleb ta piibli põhimõtete üle, et mõista, kuidas Jehoova asjasse suhtub. Seejärel teeb ta sellise otsuse, mis Jehoovale meeldib. w24.04, lk 3, lõigud 5–6

Mõnda aega olid ainult vaimolendid Jumala sõbrad. Kui Jehoova lõi inimesed, avanes see võimalus ka neile. Näiteks kutsus Jehoova enda telki Eenoki, Noa, Aabrahami ja Iiobi. Nende ustavate jumalateenijate kohta öeldakse piiblis, et nad olid Jumala sõbrad ja käisid koos temaga. (1. Moos. 5:24; 6:9; Iiob 29:4; Jes. 41:8.) Sajandite jooksul on Jehoova teisigi oma teenijaid enda telki kutsunud. (Hes. 37:26, 27.) Hesekieli ennustusest tuleb välja, et Jehoova soovib, et tema ja ta teenijate vahel oleks soe sõprus. Ta on lubanud sõlmida nendega rahulepingu. See ennustus räägib ajast, mil need, kel on lootus elada taevas, ja need, kel on lootus elada igavesti maa peal, on koos Jehoova telgis kui üks kari. (Joh. 10:16.) Just nii see praegusel ajal on. w24.06, lk 2, lõik 2; lk 3, lõigud 4–5

Jehoova teenijatena oleme veendunud, et Jumala kuningriik on inimkonna probleemide ainus lahendus, ja me peame seda oma elus kõige tähtsamaks. (Matt. 6:33.) Ent see pole alati kerge. Nõuab suurt julgust, et selles kurjas maailmas Jehoova põhimõtete järgi elada ning rääkida teistele head sõnumit kuningriigist. Samuti vajame julgust, et praeguses poliitiliselt lõhenenud maailmas erapooletuks jääda. (Joh. 18:36.) Kuna me ei osale poliitilises ega sõjalises tegevuses, on paljud meie seast pidanud kannatama majanduslikku kahju või füüsilist väärkohtlemist ning mõnesid on isegi vangi pandud. Meile annab jõudu ja julgust see, kui mõtleme neile, kes on võtnud kindla seisukoha Jehoova poolel. Näiteks kui Jeesus oli maa peal, ei andnud ta järele survele osaleda poliitikas. (Matt. 4:8–11; Joh. 6:14, 15.) Ta toetus alati Jehoovale, kes aitas tal teha seda, mis on õige. w24.07, lk 3, lõik 4; lk 4, lõik 7

Jehoova lasi kogu selle loo meie heaks piiblisse kirja panna. Tänu sellele võime mõista midagi väga olulist, nimelt seda, miks ta pattu nii väga vihkab. See lahutab inimesed temast ja viib nad surma. (Jes. 59:2.) Just seepärast ahvatles Saatan Aadamat ja Eevat pattu tegema ning ta on eksitanud inimesi kuni tänapäevani. Ta võis arvata, et tal õnnestus Jehoova eesmärk seoses inimestega nurja ajada, kuid ta ei mõistnud, kui suur on Jehoova armastus. Jehoova eesmärk inimestega ei muutunud. Armastusest nende vastu võttis ta midagi ette, et neil oleks lootust. (Rooml. 8:20, 21.) Jehoova teadis, et Aadama ja Eeva järeltulijate seas on neid, kes teda armastavad ja otsivad temalt abi, et patuga võidelda. Seega tegi ta midagi, et inimestel oleks võimalik temaga lähedaseks saada ning patust ja surmast vabaneda. w24.08, lk 3, lõigud 3–4

Enamik Jehoova teenijaid elab väga toimekat elu. Me käime tööl, et elatada ennast ja oma perekonda. (1. Tim. 5:8.) Paljud hoolitsevad haigete või eakate vanemate eest. Ja meil kõigil tuleb hoolitseda omaenda tervise eest. Lisaks on meil ülesandeid koguduses ja väga oluline on osaleda kuulutustöös. Ka piiblilugemine on meile esmatähtis. Laulude raamatu avasõnades öeldakse: „Õnnelik on inimene, ... kes tunneb rõõmu Jehoova seadusest ja loeb ta seadust mõttega päeval ja ööl.” (Laul 1:1, 2.) Seega tuleb meil piibli lugemiseks aega võtta. Millal oleks seda kõige parem teha? See on igaühe puhul erinev. Oluline on aga valida selline aeg, mis lubab sul seda teha regulaarselt. w24.09, lk 3, lõigud 5–6

Kas see tähendab, et küpsed kristlased ei vaja kunagi teiste abi? Ei, seda see ei tähenda. Küps kristlane teab, et vahel on vaja teistelt nõu küsida, kuid ta teab ka seda, et otsus tuleb ikkagi tal endal teha. Ebaküps kristlane seevastu tahab, et teised talle ütleksid, kuidas toimida. Nii nagu kõik täiskasvanud ei näe ühtemoodi välja, võivad ka küpsed kristlased olla väga erinevad. Näiteks võib neil olla erineval määral selliseid häid omadusi nagu tarkus, julgus, heldekäelisus ja empaatia. Küpsed kristlased mõistavad, et nad võivad sarnases olukorras teha erineva, kuid siiski piibli põhimõtetega kooskõlas oleva otsuse, seda näiteks südametunnistuse küsimustes. Seega ei kritiseeri nad üksteise otsuseid, vaid püüavad hoida rahu ja ühtsust. (Rooml. 14:10; 1. Kor. 1:10.) w24.04, lk 4, lõigud 7–8

Mida teha siis, kui tunned end väärtusetuna? Sel juhul oleks hea lugeda piiblisalme, mis kinnitavad sulle, et sa oled Jehoovale kallis, ja nende üle mõtiskleda. Kui sa pole saavutanud oma eesmärke või oled muserdunud, kuna ei suuda teha nii palju nagu teised, siis ära materda end selle pärast. Jehooval on sinu suhtes mõistlikud ootused. (Laul 103:13, 14.) Kui sind on väärkoheldud, siis ära süüdista selles, mida sulle on tehtud, ennast. Pea meeles, et Jehoova nõuab aru neilt, kes teistele halba teevad, mitte nende ohvritelt. (1. Peetr. 3:12.) Jehoova võib sinu kaudu teisi aidata. Ta on osutanud sulle au olla tema kaastööline. (1. Kor. 3:9.) See, mida sa oled läbi elanud, aitab sul ilmselt paremini mõista neid, kes samuti millegi tõttu kannatavad, ja olla nende vastu osavõtlik. Sa saad nende heaks palju ära teha. w24.10, lk 7–8, lõigud 6–7

„Jehoova armastab õigust.” (Laul 37:28.) Talle läheb väga korda, kuidas meid koheldakse. Kui õige aeg on käes, „seab [ta] kiiremas korras õiguse jalule”. Jumal teeb ebaõiglusele lõpu ja korvab kogu kahju, mida oleme pidanud kannatama. (Laul 72:1, 2.) Seni, kuni ootame aega, mil õiglus võidule pääseb, aitab Jehoova meil ülekohut kannatlikult taluda. (2. Peetr. 3:13.) Ta õpetab meile, kuidas ebaõiglusele reageerida, et me ei toimiks rumalalt. Meile on abiks tema poja täiuslik eeskuju ja piibli targad nõuanded. w24.11, lk 3, lõigud 3–4

Jeesuse palve täitmine võis näida võimatuna, kuna kohal oli umbes 5000 meest. Ja kui lugeda sinna juurde veel naised ja lapsed, võis inimesi kokku olla 15 000. (Matt. 14:21.) Andreas ütles: „Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks väikest kala. Kuid mis saab sellest nii paljudele?” (Joh. 6:9.) Odraleivad olid vaeste ja ka teiste põhitoidus ning ilmselt olid väikesed kalad soolatud ja kuivatatud. On selge, et selline kogus polnud piisav, et ära toita niivõrd suur rahvahulk. Jeesus tahtis rahvast kostitada ja palus neil rühmadena haljale rohule istuda. (Mark. 6:39, 40; Joh. 6:11–13.) Piiblis öeldakse, et enne sööma hakkamist esitas ta oma Isale leibade ja kalade eest tänupalve. See on ka mõistetav, kuna kogu toit, mis meil on, tuleb Jehoovalt. Ka meie võiksime Jeesuse eeskuju järgida ning enne sööma asumist Jehoovat tänada. Pärast tänupalvet lasi Jeesus toidu laiali jagada ja kõigi kõht sai täis. w24.12, lk 2–3, lõigud 3–4

Maa peal olles tegi Jeesus palju imesid, ent ta ei võtnud nende eest au endale, vaid tõi au oma isale. (Mark. 5:18–20.) Jeesus ülistas Jehoovat ka sellega, kuidas ta temast rääkis ja kuidas ta teisi kohtles. Kord oli ta sünagoogis õpetamas. Tema kuulajate hulgas oli naine, kelles oli 18 aastat olnud deemon. Seetõttu oli ta küürus ega suutnud end sirgu ajada. Kujutle, kui raske tal võis olla. Jeesus tundis talle kaasa, läks tema juurde ja ütles talle: „„Naine, sa oled vaba oma haigusest.” Ta pani käed naise peale ning otsekohe ajas see end sirgu ja hakkas Jumalat ülistama.” Ilmselgelt oli see naine Jehoovale väga tänulik, et oli terveks saanud. (Luuka 13:10–13.) See ajendas teda Jehoovat ülistama ja meilgi on palju põhjusi seda teha. w25.01, lk 3, lõigud 3–4

Kas inimestel on võimalik saada tagasi kõik see, mille Aadam ja Eeva kaotasid? Mitte omal jõul. (Laul 49:7–9.) Kui keegi meid ei aitaks, poleks meil mingit võimalust elada igavesti ega ka ülesäratamislootust. Me sureksime nagu loomad, ilma mingi tulevikuväljavaateta. (Kog. 3:19; 2. Peetr. 2:12.) Meie armastav taevane isa Jehoova on teinud meile suure kingituse, makstes ära patuvõla, mille oleme pärinud Aadamalt. Jeesus ütles: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” (Joh. 3:16.) Lisaks on meil tänu sellele kingitusele võimalik olla Jehoovaga heades suhetes. See kingitus võimaldab meil oma patud andeks saada. w25.02, lk 3, lõigud 3–6

Mis aitas Saulusel ristimiseni jõuda? Kui ülesäratatud Jeesus end Saulusele ilmutas, jäi too pimedaks. (Ap. t. 9:3–9.) Saulus paastus kolm päeva ja kahtlemata mõtiskles selle üle, mis oli juhtunud. Ta mõistis, et Jeesus on messias ning et just tema järelkäijad teenivad Jumalat õigel viisil. Me võime Sauluselt nii mõndagi õppida. Uhkus ja inimkartus oleksid võinud Saulusele takistuseks saada, kuid ta ei lasknud sel juhtuda. Ta oli valmis saama Kristuse järelkäijaks, kuigi teadis, et temast saab seetõttu tagakiusatav. (Ap. t. 9:15, 16; 20:22, 23.) Pärast ristimist toetus ta Jehoovale, kes aitas tal erisugustes raskustes vastu pidada. (2. Kor. 4:7–10.) Kui sina lased end ristida ja sinust saab Jehoova tunnistaja, võib see ka sulle tuua kaasa katsumusi ja sinu usk võidakse proovile panna. Kuid sa pole üksi. Sa võid olla kindel, et Jehoova ja Jeesus toetavad sind. (Filipl. 4:13.) w25.03, lk 4, lõigud 8–9

Võib-olla oleme seadnud endale eesmärgi lugeda iga päev teatud hulga peatükke piiblist. See on väga hea. Kuid et sellest kasu oleks, on vaja midagi enamat. Mõtleme järgmisele näitele. Taimed vajavad eluspüsimiseks vett. Kui aga lühikese aja jooksul sajab liiga palju, ei suuda maa vett vastu võtta ja see pole taimedele hea. See näide aitab mõista, et kui loeksime piiblit kiirustades ja palju korraga, ei suudaks me loetut vastu võtta, meelde jätta ja ellu rakendada. (Jaak. 1:24.) Mida teha, kui sa kipud kiirustades lugema? Võta hoogu maha ja püüa mõtiskleda selle üle, mida just lugesid. Sa võid otsustada lugemiseks eraldatud aega pikendada, et jääks aega ka mõtisklemiseks, või siis hoopis lugemisosa lühendada. w24.09, lk 4, lõigud 7–9

Kui kogudusevanemad saavad juhendeid, loevad nad need hoolsalt läbi ja seejärel teevad oma parima, et neid järgida. Nendes ei räägita üksnes sellest, kuidas juhatada koosolekuid või esitada avalikke palveid, vaid ka sellest, kuidas hoolitseda oma usukaaslaste eest. Kui kogudusevanemad neid juhendeid järgivad, tunnevad vennad ja õed end turvaliselt ja armastatuna. Piibel õhutab meid kuuletuma neile, kes on meie seas eestvedajad. (Heebr. 13:7, 17.) Kui me seda teeme, on neil vendadel kergem oma ülesandeid täita. Niisiis, kui saame kogudusevanematelt juhtnööre, tuleks meil neid meeleldi järgida. See aga ei pruugi olla sugugi kerge, sest kogudusevanemad on ebatäiuslikud. Ent kui keskenduksime nende puudustele, mitte nende headele külgedele, aitaksime neid, kes tegutsevad meie vastu. Miks võib nii öelda? Sest nõnda kahaneks meie usaldus Jumala organisatsiooni vastu. w24.04, lk 10, lõigud 11–12

Kas neil, kes surevad suure viletsuse ajal, pole enam mingit ülesäratamislootust? Piibel ütleb selgelt, et Jehoova vastaseid, kes Harmagedooni sõjas hävitatakse, üles ei äratata. (2. Tess. 1:6–10.) Mis saab aga teistest, näiteks neist, kes surevad loomulikku surma või saavad hukka õnnetuse või mõne teise inimese käe läbi? (Kog. 9:11; Sak. 14:13.) Kas osa neist on ülekohtuste hulgas, kes uues maailmas üles äratatakse? (Ap. t. 24:15.) Seda me ei tea. Kuid me teame tuleviku kohta nii mõndagi. Näiteks teame, et Jeesus mõistab inimeste üle kohut selle põhjal, kuidas nad on kohelnud tema võitud vendi. (Matt. 25:40.) Ja et need, kes liigitatakse lammasteks, on näidanud, et nad toetavad teda ja võituid. (Ilm. 12:17.) w24.05, lk 10–11, lõigud 9–11

Piiblis öeldakse, et „viimseil päevil tulevad karmid ajad”. (2. Tim. 3:1.) Praegu ongi need ajad käes. Jehoova teenijatena on meil samasuguseid raskusi nagu teistel inimestel. Lisaks peavad paljud meist taluma tagakiusamist, kuna me teenime Jehoovat. Ent hoolimata kõigist neist raskustest on meil võimalik Jehoovale ustavaks jääda, sest me teame, et ta on elav Jumal, kes on valmis meid aitama. (Jer. 10:10; 2. Tim. 1:12.) Jehoova näeb kõiki meie katsumusi ja ta tõesti soovib meid aidata. (2. Ajar. 16:9; Laul 23:4.) Kui hoiame seda meeles, aitab see meil mistahes probleemidega toime tulla. w24.06, lk 20, lõigud 1–2

Me peame Jehoova organisatsiooni alati usaldama. Kui ilmneb, et meie jumalateenimises või mõnes meie arusaamas mingist piibli õpetusest tuleb teha muudatusi, ei kõhkle juhtiv kogu seda tegemast. Nad teevad seda eelkõige sellepärast, et soovivad meeldida Jehoovale. Lisaks annavad nad endast parima, et nende otsused põhineksid piiblil – raamatul, millest tuleb juhinduda igal Jehoova teenijal. Paulus andis nõu: „Hoia kinni ... õige õpetuse eeskujust.” (2. Tim. 1:13.) „Õige õpetuse eeskuju” all mõeldakse kristlikke õpetusi. (Joh. 17:17.) Need on kõigi meie uskumuste aluseks ja meil tuleb neist kõvasti kinni hoida. Kui me seda teeme, siis Jehoova õnnistab meid. w24.07, lk 11–12, lõigud 12–13

Kuna Peetrus oli ise kogenud, kui tähtis on oma patte kahetseda ja kui suurt kergendust toob see, kui Jehoova need andeks annab, õpetas ta seda ka teistele. Mõni aeg pärast nädalatepüha pidas Peetrus kõne juutidele ja ütles neile, et nad tapsid messia. Ent ta jätkas: „Seepärast kahetsege oma patte ja muutke end, et teie patud kustutataks ning et Jehoovalt tuleksid kosutuse ajad.” (Ap. t. 3:14, 15, 17, 19.) Nende sõnadega näitas Peetrus, et kahetsus ajendab patustanut oma väärat mõtte- ja teguviisi muutma ja võtma uue suuna, mis meeldib Jehoovale. Ta kinnitas, et sel juhul Jehoova kustutab kõik patud. Kui lohutav on küll teada, et isegi kui teeme ränga patu, pole meie olukord lootusetu. w24.08, lk 12, lõik 14

Kui oleme veendunud, et selle maailma lõpp on lähedal, siis pole materiaalsed asjad meie elus kõige tähtsamad. Suure viletsuse ajal pole rahal mingit väärtust. Piibel ütleb, et inimesed viskavad oma hõbeda tänavatele, kuna mõistavad, et „ei nende hõbe ega kuld päästa neid Jehoova vihapäeval”. (Hes. 7:19.) Selle asemel et ajada kokku nii palju raha kui võimalik, tuleks meil teha otsuseid, mis aitavad meil enda ja oma pere eest hoolitseda, kuid samas elada lihtsat elu. Poleks tark võtta tarbetuid võlgu või muretseda endale suurel hulgal asju, mille eest hoolitsemine võtaks palju aega. Samuti tuleks meil olla hoolsad, et me ei kiinduks liigselt asjadesse, mis meil juba on. (Matt. 6:19, 24.) Praegusel lõpuajal pannakse meie usk proovile ja meil tuleb oma valikutega näidata, kas me loodame Jehoovale või materiaalsele varale. w24.09, lk 11, lõigud 13–14

Tõenäoliselt õnnestub meil mõnest nõrkusest täielikult võitu saada, kuid mõni teine võib olla visa kaduma. Näiteks Peetrus andis järele inimkartusele, kui salgas Jeesuse kolm korda ära. (Matt. 26:69–75.) Mõne aja pärast aga rääkis ta sanhedrini ees julgelt Jeesusest ja paistis, et ta on sellest hirmust üle saanud. (Ap. t. 5:27–29.) Ent aastaid hiljem Antiookias lõi Peetruse nõrkus taas välja: ta ei söönud enam koos mittejuutidega, „sest ta kartis ümberlõigatuid”. (Gal. 2:11, 12.) Võib-olla ei saanud Peetrus inimkartusest kunagi täielikult üle. Meiega võib juhtuda midagi sarnast. Eduka võitluse võti peitub Jeesuse sõnades „Püsige valvel, et te kiusatusele järele ei annaks”. (Matt. 26:41.) Isegi kui tundub, et asi on kontrolli all, hoidu kõigest, mis võiks tekitada sinus kiusatust patustada. Rakenda järjekindlalt meetmeid, mis on sind varem aidanud. (2. Peetr. 3:14.) w24.07, lk 18–19, lõigud 17–19

Ükski inimene pole olnud nii heldekäeline kui Jeesus. Maa peal olles tegi ta imesid, et teisi aidata. (Luuka 9:12–17.) Tema suurim kingitus on see, et ta andis oma elu meie eest. (Joh. 15:13.) Jeesus on aidanud meid ka pärast ülesäratamist, justnagu ta lubas. Ta on palunud Jehoovalt meile püha vaimu, et saaksime õpetust ja lohutust. (Joh. 14:16, 17, allmärkus; 16:13.) Koguduse koosolekute kaudu annab Jeesus meile väljaõpet kuulutus- ja õpetustööks. (Matt. 28:18–20.) Apostel Paulus kirjutas, et pärast seda, kui Jeesus taevasse läks, andis ta „inimesi andideks”. (Efesl. 4:7, 8.) Ta selgitas, et need annid pidid kogudusele erinevatel viisidel toeks olema. (Efesl. 1:22, 23; 4:11–13.) Loomulikult on need mehed ebatäiuslikud ning teevad vigu. (Jaak. 3:2.) Kuid meie isand Jeesus Kristus kasutab neid, et meid aidata. w24.10, lk 18, lõigud 1–2

Taavet ütles oma pojale Saalomonile, et teda saadab edu vaid senikaua, kui ta Jehoovale kuuletub. Kahjuks hakkas Saalomon hilisemas elus teenima teisi jumalaid. Ta kaotas Jehoova soosingu ja seeläbi ka tarkuse, mida oli tarvis, et olla hea ja õiglane valitseja. (1. Kun. 11:9, 10; 12:4.) Mida me sellest õpime? Kuulekus Jumalale tagab edu. (Laul 1:1–3.) Jehoova ei ole lubanud meile sellist au ja rikkust, nagu oli Saalomonil. Ent kui me talle kuuletume, annab ta meile tarkust teha elus häid valikuid. (Õpet. 2:6, 7; Jaak. 1:5.) Tema põhimõtted aitavad meil teha otsuseid näiteks seoses töö, hariduse, meelelahutuse ja rahaasjadega. Jumalik tarkus kaitseb meid jääva kahju eest, aitab sõlmida tugevaid sõprussuhteid ja elada õnnelikku pereelu. (Õpet. 2:10, 11.) w24.11, lk 10–11, lõigud 11–12

Vanematel on mitmesuguseid võimalusi alustada lapsega vestlusi piiblist ja Jumalast. Näiteks kui külastate muuseumi, võid juhtida lapse tähelepanu mõnele ajaloosündmusele või esemele, mis kinnitab piibli täpsust. Kas sinu laps teab, et Jumala nimi on kirjas 3000 aasta vanusel Moabi kivil? Selle kivi koopiat võib näha ka meie peakorteri näitusel „Piibel ja Jumala nimi”. Sellel on kirjas, et Moabi kuningas Meša mässas Iisraeli vastu. See fakt on kirjas ka piiblis. (2. Kun. 3:4, 5.) Kui laps näeb oma silmaga tõendeid piibli usaldusväärsusest ja täpsusest, kasvab tema usk. w24.12, lk 15, lõigud 4, 6