Juuli

Mõned Jehoova teenijad ei saa tema heaks teha nii palju, kui tahaksid, sest nad on eakad, neil on terviseprobleeme või mõni puue. Seetõttu võivad nad tunda, et pole Jehoova silmis nii väärtuslikud. Nad võivad mõelda, kas neist on Jehoovale veel mingit kasu. Laulu 71 kirjutajal oli sarnaseid tundeid. Ta palus Jehoovat: „Ära jäta mind, kui mu ramm raugeb.” (Laul 71:9, 18.) Samas oli ta veendunud, et kui ta teenib Jehoovat ustavalt edasi, juhatab ja toetab Jehoova teda. Ta mõistis, et Jehooval on hea meel neist, kes teevad raskustest hoolimata tema teenistuses oma parima. (Laul 37:23–25.) Armsad eakad vennad ja õed, püüdke näha oma olukorda nii, nagu Jehoova seda näeb. Ta võib aidata teil vaimses mõttes õitseda, kuigi te võite tunda, et füüsilises mõttes olete närtsimas. (Laul 92:12–15.) Ärge keskenduge sellele, mida te enam teha ei saa, vaid püüdke mõelda sellele, mida te teha saate. w24.10, lk 28, lõigud 14–16

Ebaküpsel kristlasel on sageli raske teha otsuseid küsimustes, mille kohta pole piiblis kindlat reeglit. Mõned tunnevad, et sel juhul võivad nad teha, mida iganes tahavad, ja mõned küsivad teistelt, mida oleks õige teha. Näiteks Korintose kristlased ilmselt küsisid Pauluselt, kas nad võivad süüa ebajumalatele ohverdatud toitu. Paulus ei öelnud neile, mida teha, vaid andis mõista, et see on südametunnistuse küsimus ja et igaühel on valikuvabadus. Ta tõi välja põhimõtteid, mis aitasid kristlasel teha otsuse, mis jättis tema südametunnistuse puhtaks ega pannud teisi komistama. (1. Kor. 8:7–9.) Niimoodi aitas Paulus korintlastel vaimselt kasvada ja treenida oma eristusvõimet, et nad ei otsiks iga asja kohta reeglit ega ootaks, et keegi teine nende eest otsustaks. w24.04, lk 5, lõik 14

Niinevelastel oli Joona päevil võimalus oma tegusid kahetseda. Tuleta meelde, mida Jeesus rääkis tulevase ülesäratamise kohta. Ta ütles, et ülesäratatute hulgas on need, kes tegid halba, ning et nende üle mõistetakse kohut. (Joh. 5:29.) Seega on võimalik, et vähemalt mõned Soodoma ja Gomorra elanikud äratatakse samuti üles ning meie saame aidata neil Jehoovat ja Jeesust tundma õppida. Jehoova uurib läbi südamed ja teab igaühe sisimaid mõtteid. Kui ta hakkab inimesi üles äratama, tasub ta „igaühele tema teid mööda”. Ta ei tee oma põhimõtetes järeleandmisi, kuid halastab, kui see on vähegi võimalik. Seepärast ei peaks me mitte kellegi kohta arvama, et teda ei äratata üles, kui see just piiblist selgelt välja ei tule. w24.05, lk 6, lõigud 15–16

Minevikus andsid Jehoova enda sõnad tema teenijatele jõudu, kui neil oli täita mingi keeruline ülesanne. Näiteks oli Jeremija väga mures, kui Jehoova käskis tal tema sõnumit kuulutada. Ta kurtis Jehoovale: „Ma ei oska ju rääkida, ma olen nii noor!” (Jer. 1:6.) Kuidas Jeremija oma ebakindlusest üle sai? Ta ammutas jõudu Jehoova sõnadest ja ütles: „Ta sõna oli mu südames nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse. Ma ei suutnud seda enam enda sees hoida.” (Jer. 20:8, 9.) Kuigi need, kellele Jeremija pidi kuulutama, ei tahtnud teda kuulda võtta, andis Jehoova sõnum talle jõudu seda tööd jätkata. Tänapäeval annavad meile jõudu Jehoova sõnad, mis on kirjas piiblis. Paulus kirjutas, et Jehoova tahte täpne tundmine aitab kristlastel tuua oma eluviisiga Jehoovale au ja kanda vilja igas heas töös. (Kol. 1:9, 10.) w24.04, lk 14–15, lõigud 2–4

Saadok jäi Jehoovale ustavaks hoolimata sellest, et ülempreester Ebjatar otsustas toetada Adonija võimuhaaramiskatset. Taavet teadis, et võib talle alati loota. Kui Adonija salakaval plaan välja tuli, käskis Taavet Saadokil, Naatanil ja Benajal Saalomoni kuningaks võida. (1. Kun. 1:32–34.) Kahtlemata julgustas ja lohutas Saadokit see, et ta sai olla koos Naatani ja teiste Taaveti toetajatega, kes kõik ustavalt Jehoovat teenisid. Kui Saalomon sai kuningaks, määras ta Ebjatari asemel ülempreestriks Saadoki. (1. Kun. 2:35.) Kuidas sa saad Saadoki eeskuju järgida? Kui mõni su lähedane hülgab Jehoova, siis näita Jehoovale, et sina seisad kindlalt tema poolel. (Joosua 24:15.) Sinu taevane isa annab sulle jõudu ja julgust, mida sa vajad, et talle ustavaks jääda. Räägi temaga sageli palves ja hoia oma usukaaslaste ligi. Jehoova peab sinu ustavust väga kalliks ja ta annab sulle selle eest tasu. (2. Saam. 22:26.) w24.07, lk 6–7, lõigud 16–17

Laul 15:2 ütleb, et Jehoova sõbraks võib olla „see, kes käib laitmatuses, teeb, mis on õige”. Ja seda on vaja teha kogu aeg. Ent kas ebatäiuslikul inimesel on tõesti võimalik käia laitmatuses? Kui teeme oma parima, et Jehoovale kuuletuda, siis võime olla tema silmis laitmatud. Kui pühendusime Jehoovale ja lasime end ristida, siis me otsekui alustasime teekonda koos temaga. Ent pelgalt see, et keegi on Jehoovale pühendunud ja lasknud end ristida, ei tähenda automaatselt, et ta võib olla külaline tema telgis. Näiteks oli Iisraeli rahvas tervikuna Jehoovale pühendunud, kuid mõnede kohta neist öeldi, et nad küll hüüavad „Iisraeli Jumala poole, kuid mitte tões ja õiguses”. (Jes. 48:1.) Selleks et Jehooval oleks neist hea meel, tuli neil tema põhimõtteid tundma õppida ja neid oma elus järgida. Ka meil tuleb jätkuvalt teha seda, mis on õige. w24.06, lk 9, lõik 4; lk 10, lõik 6

Milles ilmneb Jehoova heldekäelisus? Näiteks hoolitseb ta meie põhivajaduste eest. Me ei pruugi küll luksuses kümmelda, kuid tänu Jehoovale on meil olemas kõik, mida eluks vajame, näiteks toit, riided ja peavari. (Laul 4:8; Matt. 6:31–33; 1. Tim. 6:6–8.) Kas Jehoova hoolitseb meie vajaduste eest pelgalt kohusetundest? Sugugi mitte. Mõtleme Jeesuse sõnadele tekstis Matteuse 6:25, 26. Jeesus rääkis lindudest ja ütles, et „nad ei külva seemet, nad ei lõika ega kogu aitadesse”. Pane aga tähele, mida ta ütles järgmisena: „Teie taevane isa toidab neid.” Seejärel esitas ta mõtlemapaneva küsimuse: „Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” Mis on selle näite iva? Kui Jehoova hoolitseb nende eest, siis kahtlemata hoolitseb ta ka meie eest. Ta on justkui isa, kes kannab oma pere eest hoolt, kuna ta armastab neid. (Laul 145:16; Matt. 6:32.) w24.09, lk 26–27, lõigud 4–6

Koguduseabiline on ristitud vend, kelle püha vaim on määranud kogudusevanemaid aitama. Koguduseabilised on eelkõige vaimsed mehed, kes armastavad Jehoovat ja elavad tema põhimõtete järgi. Samuti armastavad nad oma usukaaslasi. (Matt. 22:37–39.) Mida saab vend teha, et temast võiks saada koguduseabiline? Piiblis on kirjas nõuded koguduseabilistele. (1. Tim. 3:8–10, 12.) Uuri neid lähemalt ja tee kõik, mis suudad, et neile nõuetele vastata. Esmalt aga tuleks sul mõelda, miks sa soovid koguduseabiliseks saada. w24.11, lk 15, lõigud 4–5

Mõned inimesed väidavad, et nad on lugenud piiblit kümneid kordi. Kas nad aga usuvad, et see raamat on Jumalalt? Kas nad rakendavad loetut ellu ja lasevad sel end mõjutada? Paraku enamik seda ei tee. Ent meie teeme kõik endast oleneva, et selle õpetuste järgi elada. Piibli lugemine ja selle õpetuste ellurakendamine ei pruugi olla alati kerge. Meil võib olla raske leida selleks piisavalt aega. Võime kippuda lugema kiirustades ja süvenemata. Samuti võib meid muserdada see, kui näeme, mida kõike on meil vaja enda juures muuta. Jehoova abiga suudame aga kõik takistused ületada. Kui laseme tal end aidata, siis me pole mitte unustavad kuuljad, vaid tegutsejad. Mida rohkem me piiblit loeme ja loetut ellu rakendame, seda õnnelikumad me oleme. (Jaak. 1:25.) w24.09, lk 7, lõigud 15–16

Kui meie elus juhtub midagi hirmsat, lohutab Jehoova meid oma püha vaimu kaudu. Kui sind tabab mõni kohutav katsumus, siis räägi Jehoovaga nii sageli ja nii pikalt, kui soovid. (Laul 86:3; 88:1.) Palu temalt korduvalt püha vaimu. Sa võid olla kindel, et ta kuulab sinu palveid. Kas tunned oma raskuste tõttu, et oled täiesti nõrgaks jäänud ega jaksa enam midagi teha? Kui see on nii, võib Jehoova anda sulle oma püha vaimu kaudu jõudu, et suudaksid teda edasi teenida. (Efesl. 3:16.) Mida sul tuleks teha, kui oled Jehoovalt püha vaimu palunud? Osale tegevustes, mille kaudu ta saab sulle seda anda: käi koosolekutel ja tee kuulutustööd. Samuti loe iga päev piiblit, et täita oma mõistust Jehoova mõtetega. (Filipl. 4:8, 9.) Seda tehes oleks hea mõelda vanaaja jumalateenijatele, kel oli igasugu katsumusi, ja sellele, kuidas aitas Jehoova neil vastu pidada. w24.10, lk 9, lõigud 12–14

Nagu Jehoova ja Jeesus, armastame meiegi inimesi. (Õpet. 8:31.) Meil on kahju neist, kes on „ilma lootuse ja Jumalata selles maailmas”. (Efesl. 2:12.) Nad on uppumas elumuredesse ja vajavad päästevesti ning meil on see olemas: see on hea sõnum Jumala kuningriigist. Armastus ja kaastunne ajendavad meid pingutama, et seda sõnumit neile rääkida. See võib anda neile lootust, muuta nende elu paremaks juba praegu ja avada neile väljavaate saada uues maailmas tõeline elu. (1. Tim. 6:19.) Armastus ajendab meid inimestele rääkima ka sellest, et praeguse kurja maailma lõpp on lähedal. (Hes. 33:7, 8.) Me soovime, et nad teaksid, mis sel kohtumõistmisajal toimub: kõik väärusud hävitatakse ja pärast seda hävib Harmagedoonis kogu jumalatu maailm. (Ilm. 16:14, 16; 17:16, 17; 19:11, 19, 20.) w24.05, lk 16, lõigud 8–9

Anda maad Jumala vihale tähendab lasta Jehooval õiglus jalule seada, kui selleks on tema arust õige aeg. Pärast seda, kui meie vennale Johnile oli liiga tehtud, ütles ta: „Mul oli kange tahtmine ise midagi ette võtta, kuid Roomlastele 12:19 aitas mul oodata Jehoovat.” Kui usaldame õigusemõistmise Jehoova hoolde, säästame end üleliigsest koormast. Püüd ise õiglust jalule seada tekitaks ainult frustratsiooni. Jehoova pakub meile abi, ta otsekui ütleb: „Jäta ülekohus minu hooleks. Las mina tegelen sellega.” Ta on lubanud, et tema tasub kätte. Me võime olla kindlad, et ta lahendab asja parimal võimalikul viisil. w24.11, lk 6, lõigud 14–15

Meil tuleb olla hoolas, et materiaalsed asjad ei saaks meie elus kõige tähtsamaks. Oma esimeses kirjas korintlastele rääkis Paulus sellest, mis juhtus iisraellastega, kui nad olid Siinai mäe juures. Ta hoiatas kristlasi, et nad ei ihaldaks halba, nagu iisraellased ihaldasid. (1. Kor. 10:6, 7, 11.) Jehoova andis oma rahvale kõrbes ime läbi mannat süüa, ent nemad hakkasid „isekalt himustama paremat toitu”. (4. Moos. 11:4–6, 31–34.) Ka siis, kui nad kummardasid kuldvasikat, istusid nad maha „sööma ja jooma ning tõusid seejärel üles lõbutsema”, näidates sellega, et kõik see oli neile tähtsam kui Jehoovale kuuletumine. (2. Moos. 32:4–6.) Paulus rääkis sellest, mis juhtus iisraellastega, et hoiatada kristlasi, kes elasid enne juudi ühiskonna hävingut aastal 70 m.a.j. Meiegi elame lõpuajal, niisiis tuleks ka meil Pauluse hoiatust kuulda võtta. w24.12, lk 6, lõik 13

Jehoova on õnnelik Jumal ja ta tahab, et ka meie oleksime õnnelikud. (1. Tim. 1:11.) Ta on teinud meile palju kingitusi, et võiksime elu nautida. (Jaak. 1:17.) Üks selline kingitus on abielu. Kui mees ja naine abielluvad, tõotavad nad teineteist armastada, austada ning kalliks pidada. Kui nad hoiavad oma armastuse tugevana, on nende abielu õnnelik. Kahjuks unustavad paljud abielupaarid pulmapäeval antud tõotuse ja seepärast pole nende abielu õnnelik. Mida aga Jehoova abielumeestelt ootab? Jehoova käsib abielumehel oma naist austada. Selleks tuleb tal kohelda teda armastavalt, lahkelt ja lugupidavalt. (1. Peetr. 3:7.) w25.01, lk 8, lõigud 1–2; lk 9, lõigud 4–5

Kahtlemata aitas Pauluse kiri heebrea kristlastel eesootavateks katsumusteks valmistuda. Paulus ütles oma usukaaslastele, et neil tuleb hoolsalt Jumala sõna uurida, et seda paremini mõista. See aitas neil ära tunda õpetused, mis oleksid võinud nende usku nõrgendada, ning need kõrvale heita. Samuti innustas Paulus neid oma usku tugevdama. Tugev usk aitas neil viivitamata kuulda võtta Jeesuse hoiatust ning järgida nende juhatust, kes olid koguduses eestvedajateks. Paulus tuletas neile ka meelde, et kui nad raskustes vastu peavad, saab Jehoova neid tugevdada ja nende isiksust lihvida. Kui meiegi võtame kuulda Pauluse nõuandeid, siis peame lõpuni vastu. (Heebr. 3:14.) w24.09, lk 12, lõik 17; lk 13, lõik 19

Piibli järgi on lunastushind hind, mille maksmine lepitab inimesed Jumalaga. See annab Jehoovale aluse taastada inimkonna algne olukord. Mismoodi? Aadam ja Eeva kaotasid oma täiusliku elu, mis võinuks kesta igavesti. Lunastushind pidi olema võrdväärne sellega, mis oli kaotatud. (1. Tim. 2:6.) Seega sai seda maksta täiskasvanud mees, kes 1) oli täiuslik, 2) kes oleks saanud elada maa peal igavesti ja 3) kes oli valmis ohverdama oma elu teiste eest. Miks just Jeesus sai maksta lunastushinna? 1) Ta oli täiuslik, „ta ei teinud pattu”. (1. Peetr. 2:22.) 2) Ta oleks saanud elada maa peal igavesti. 3) Ta oli valmis surema ja andma oma elu teiste eest. (Heebr. 10:9.) w25.02, lk 4, lõigud 11–12

Jehoova armastab sind ja soovib, et sa oleksid tema pere liige. Seda ei muuda ka see, kui sul tuleb ristimisele minekuks suuri takistusi ületada. Esimesel sajandil ütles Jeesus oma jüngritele: „Kui teie usk oleks kasvõi sinepiseemne suurune ja te ütleksite sellele mäele: „Mine siit sinna”, siis see läheks ning miski poleks teile võimatu.” (Matt. 17:20.) Need, kes seda kuulsid, olid olnud Jeesuse järelkäijad vaid mõned aastad. Seega oli neil tarvis usus veel kasvada. Ent Jeesus kinnitas neile, et kui nad seda teevad, aitab Jehoova neil üle saada lausa mäekõrgustest takistustest. Ja sedasama aitab ta teha ka sul. Kui sinu elus on midagi, mille tõttu sa ei saa veel lasta end ristida, siis tegele sellega viivitamata. Pühendu Jehoovale ja lase end ristida. See on parim otsus, mille sa üldse võiksid teha. w25.03, lk 7, lõigud 18–20

Me võime katsumustega toime tulla, kui hoiame meeles, et Jehoova on alati meie kõrval. Kui mõtleme sellele, mida ta on minevikus oma teenijate heaks teinud, kasvab meie usaldus tema vastu. (Jes. 37:17, 33–37.) Samuti tasub lugeda meie veebisaidilt lugusid selle kohta, kuidas ta on seda teinud nüüdisajal. Ja võiksime mõelda ka sellele, kuidas ta on meid endid aidanud. Ilmselt pole me kogenud midagi tohutult erilist. Ent tõsiasi on see, et Jehoova on meist igaühele palju head teinud. Ta on meid enda juurde tõmmanud, igaüht isiklikult. (Joh. 6:44.) Me võiksime Jehoovat paluda, et ta aitaks meil meenutada, kuidas ta on meie palvetele vastanud, meid just õigel ajal toetanud ja mingis keerulises olukorras aidanud. Kõigele sellele mõtlemine kasvatab veelgi meie usaldust tema vastu. w24.06, lk 21, lõik 8

Meiegi oleme ebatäiuslikud ja keegi meist pole kiusatuste suhtes immuunne. Ja paraku lihtsalt soovist teha seda, mis on Jehoova silmis õige, alati ei piisa. (Rooml. 7:21–23.) Kiusatused võivad tabada meid nagu välk selgest taevast. Et Jehoovale ja Jeesusele ustavaks jääda, tuleb meil püsida valvel, et me ei annaks kiusatusele järele ega patustaks. Patt varitseb meid kõiki, sest igaühel meist on omad nõrkused. Üks võib tunda kiusatust teha hooruspattu. Teine võib tunda tugevat tungi masturbeerida või vaadata pornograafiat. Kolmas võib pidada võitlust selliste nõrkustega nagu inimkartus, iseteadlikkus või keevalisus. Ja näiteid võiks tuua veel ja veel. w24.07, lk 14, lõik 3; lk 15, lõik 5

Kujutle, mida oleks võinud tunda see kahetsev mees, kui kogudusevanemad poleks teda kogudusse tagasi võtnud või kui vennad-õed oleksid tema vastu külmad ja ükskõiksed olnud. Liigne kurbus oleks võinud ta enda alla matta. Ta võinuks hakata mõtlema, et tema olukord on lootusetu ning et tal pole mingit võimalust oma suhteid Jehoovaga taastada. Kui vennad-õed poleks sellele mehele andestanud, oleksid nad ka omaenda suhted Jehoovaga ohtu seadnud. Miks võib nii öelda? Kuna sel juhul poleks nad olnud Jehoova kombel halastavad ja andestavad, vaid hoopis karmid ja halastamatud nagu Saatan. Nii oleks neist võinud saada tööriistad Saatana käes ja oleks võinud juhtuda, et see mees poleks enam kunagi Jehoova juurde tagasi tulnud. (2. Kor. 2:10, 11; Efesl. 4:27.) w24.08, lk 16, lõik 7; lk 17, lõigud 10–11

Mõned mehed määras Jeesus kogudusi teenima erilisel viisil. Tema juhatuse all andsid Jeruusalemma koguduse vanemad Paulusele, Barnabasele ja teistele ülesande teenida reisivate ülevaatajatena. (Ap. t. 11:22.) Miks Jeesus seda tegi? Samal põhjusel, miks määratakse ametisse abilisi ja vanemaid: et kogudusi üles ehitada. (Ap. t. 15:40, 41.) Ringkonnaülevaatajad reisivad pidevalt eri koguduste vahel, mõnikord lausa sadu kilomeetreid. Iga nädal esitab ringkonnaülevaataja mitu kõnet, teeb karjasekülastusi, viib läbi koosolekuid pioneeride ja kogudusevanematega ning kuulutustöökoosolekuid. Ta pühendab palju aega ka selleks, et kõnesid ette valmistada ja kokkutulekuid korraldada. Lisaks õpetab ta pioneeride koolis ning korraldab koosolekuid ringkonna pioneeridele. Samuti võib harubüroo määrata talle eriülesandeid, mis võivad olla pakilised. w24.10, lk 21, lõigud 12–13

Jeremija pani kirja Jehoova sõnad, mis on tänaseks päevatekstiks. Ka Paulus tsiteeris neid sõnu. (Heebr. 8:12.) Kuid mida need tegelikult tähendavad? Piiblis ei tähenda väljendid „meelde tuletama” ja „meeles pidama” alati kellelegi-millelegi mõtlemist või kellegi-millegi meenutamist. Need võivad tähendada ka tegutsemist. Kurjategija, kes Jeesuse kõrval postil rippus, ütles Jeesusele: „Pea mind meeles, kui sa kuningavõimu saad.” (Luuka 23:42, 43.) On selge, et ta ei mõelnud nende sõnadega, et Jeesus teda tulevikus lihtsalt meenutaks. Ja Jeesuse vastusest on näha, et ta lubas tema heaks midagi teha: ta üles äratada. Niisiis, kui Jehoova ütleb, et ta ei tuleta meie patte enam meelde, tähendab see, et ta ei karista meid tulevikus pattude eest, mis ta on meile juba andestanud. w25.02, lk 10–11, lõigud 14–15

Meil tuleb Jehoovat hästi tunda: tema omadusi, eesmärki ja seda, mida ta armastab ja vihkab. Enne mingi otsuse tegemist küsi endalt: „Võttes arvesse seda, mida ma Jehoova kohta tean, siis milline otsus talle meeldiks?” (Efesl. 5:17.) Vahel võib juhtuda, et kui tahame olla meelepärased Jehoovale, valmistame pettumuse oma lähedastele. Näiteks võivad mõned vanemad käia oma tütrele peale, et ta abielluks mehega, kes on majanduslikult kindlustatud, kuid kel vaimses mõttes nii hästi ei lähe. Loomulikult soovivad vanemad oma lapsele head ja mugavat elu. Ent tütar peaks mõtlema, kuidas sellise mehega abiellumine tema usule mõjuks ja kuidas Jehoova sellisesse liitu suhtuks. Jehoova mõtteviis ilmneb tekstist Matteuse 6:33, mis ütleb: „Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki.” Kuigi me austame oma vanemaid ja teisi inimesi, on meile kõige tähtsam valmistada heameelt oma taevasele isale. w25.01, lk 17, lõigud 9–10

Me vajame Jehoova abi, et tagakiusamise ajal innukalt edasi kuulutada. (Ilm. 12:17.) Miks me võime olla kindlad, et ta toetab meid? Oma palves, mis on kirjas Johannese 17. peatükis, palus Jeesus, et Jehoova kaitseks tema apostleid, ja Jehoova vastas sellele palvele. Apostlite tegude raamatust võib näha, kuidas ta aitas neil hoolimata tagakiusamisest kuulutustööd teha. Jeesus palus ka nende eest, kes apostleid kuulda võtsid ja samuti tema järelkäijaks said. Kuna sinagi oled Jeesuse järelkäija, võid olla kindel, et nii, nagu Jehoova aitas apostleid, aitab ta ka sind. (Joh. 17:11, 15, 20.) Mida lähemale selle maailma lõpp jõuab, seda raskem võib meil olla innukalt head sõnumit kuulutada. Kuid Jeesus kinnitas, et ta toetab meid. (Luuka 21:12–15.) w25.03, lk 17–18, lõigud 13–14

Jehoova teenijad on talle väga tänulikud ja seepärast lausa „hõiskavad südamerõõmust”. Meie süda on rõõmus, kuna tunneme oma taevast isa ja oleme veendunud, et tema tõotused täituvad. Samuti on meil lunastusohvri alusel lootus elada igavesti. Meile meeldib väga neil teemadel rääkida. (Laul 34:8; 133:1–3.) Vaimset paradiisi iseloomustavad armastus ja ühtsus. Jehoova teenijate vahel valitseb armastus, mis on „ühtsuse täiuslik side”, ja see annab meile aimu sellest, milline saab olema elu uues maailmas. (Kol. 3:14.) Selleks et kogeda tõelist õnne ja rahulolu, tuleb olla vaimses paradiis. See, et me teenime Jehoovat, ei pruugi aga teistele meeldida. Nad võivad meie peale lausa viltu vaadata. Kuid me võime olla kindlad, et Jehoova, tema vaimpoegade ja meie usukaaslaste silmis on meil hea maine. (Jes. 65:15.) w24.04, lk 21, lõigud 7–8

Kuidas saavad teised koguduses vallalistele toeks olla? Üks viis on jälgida, et me ei ütleks midagi mõtlematut. (Efesl. 4:29.) Näiteks oleks hea mõelda järgmistele küsimustele. Kas mul on kombeks tögada neid, kes tahavad abielluda? Kui näen vallalist venda ja õde omavahel rääkimas, kas teen kohe kiiresti järelduse, et nende vahel on midagi? (1. Tim. 5:13.) Samuti ei tohiks me panna vallalisi vendi-õdesid tundma, et nad on kuidagi teistest kehvemad, kuna pole abielus. Selle asemel oleks hea selliseid vendi-õdesid hoopis kiita või neile mõni julgustav sõna öelda. Mida aga teha siis, kui meile tundub, et mõni vend ja õde sobiksid omavahel hästi? Piiblis ergutatakse meid teiste tunnetega arvestama. (Rooml. 15:2.) Paljud vallalised ei soovi, et keegi mängiks kosjasobitajat ja püüaks neile kaasat leida. (2. Tess. 3:11.) Teistel ei pruugi selle vastu midagi olla, kuid siiski ei tohiks tegutseda nende seljataga. (Õpet. 3:27.) w24.05, lk 24–25, lõigud 14–15

Me elame maailmas, kus ootamatused võivad meid läbi raputada või meie elu lausa pea peale pöörata. Õnneks aga võime iga kell abi saamiseks Jehoova poole pöörduda. Kui me tema abikätt kogeme, võime ise veenduda, et „Jehoova on elav”, nagu ütles Taavet. (Laul 18:46.) Kohe pärast neid sõnu nimetas ta aga Jumalat oma kaljuks. Miks võrdles ta elavat Jumalat Jehoovat elutu objekti kaljuga? Piiblis nimetatakse Jehoovat kaljuks, et aidata meil mõista, milline ta on. Sageli esineb see metafoor salmides, mis ülistavad teda kui Jumalat, kellele pole võrdset. Esimene selline tekst on 5. Moosese 32:4. Samuti ütles Hanna oma palves: „Pole teist sellist kaljut kui meie Jumal.” (1. Saam. 2:2.) Habakuk ütles Jehoova kohta: „Mu kalju.” (Hab. 1:12.) Laulukirjutaja nimetas Jumalat oma südame kaljuks. (Laul 73:26.) Ja ka Jehoova ise räägib endast kui kaljust. (Jes. 44:8.) w24.06, lk 26, lõigud 1, 3

Iisraeli kuningad, kes olid Jehoovale meelepärased, teenisid teda kogu südamest. Joosija kohta on kirjas, et „enne teda polnud ühtki temasarnast kuningat, kes oleks pöördunud tagasi Jehoova juurde kõigest südamest”. (2. Kun. 23:25.) Ent Saalomoni kohta, kes oma elu lõpupoole polnud Jehoovale kuulekas, on piiblis öeldud, et „tema süda ei olnud enam täielikult oma Jumala Jehoovaga”. (1. Kun. 11:4.) Ja ka kuningas Abijami „süda ei olnud täielikult ... Jehoovaga”. (1. Kun. 15:3.) Piiblis kasutatakse tihti sõna süda, et kirjeldada inimese olemust. See hõlmab tema soove, mõtteid, iseloomu, hoiakuid, võimeid, ajendeid ja eesmärke. Me teenime Jehoovat kogu südamest, kui teeme seda pühendumusega ja armastusest tema vastu, mitte lihtsalt sellepärast, et me teame, et seda on õige teha. Ja me soovime teenida Jehoovat sel viisil kogu oma elu. w24.07, lk 21, lõigud 4–5

Jehoova on öelnud: „Ma kaotan su üleastumised, otsekui kataksin need pilvega, ja su patud, otsekui kataksin need paksu pilvega.” (Jes. 44:22.) Need sõnad näitavad, et kui Jehoova meile andestab, siis on meie patud täielikult kadunud. Ta otsekui katab need paksu pilvega, nii et neid pole enam näha. Mida me sellest õpime? Kui Jehoova on meie patud andestanud, ei pea me süükoormat kogu elu kaasas kandma. Jeesuse lunastusohvri alusel on meie patuvõlg tühistatud ja sellest pole enam jälgegi järel. Kui lohutav on küll teada, et kui me oma eksimusi kahetseme, siis just sel moel Jehoova meile andestabki. Kui Jehoova on meile andestanud, siis võime olla kindlad, et ta on taas meie sõber. See teadmine võib aidata meil süümepiinadest vabaneda. w25.02, lk 10, lõigud 11–14

Jehoova on andnud kogudusevanematele vastutuse hoida kogudust puhtana ja arvata sealt välja need, kes ei taha manitsust kuulda võtta. (1. Kor. 5:7.) Samas soovivad kogudusevanemad väga, et kõik eksinud oma tegusid kahetseksid. Nad ei kaota mitte kellegi suhtes lootust, sest nad võtavad eeskuju Jehoovast, kes on „väga hell ja halastav”. (Jaak. 5:11.) Samasugune hoiak oli ka apostel Johannesel, kes kirjutas: „Mu armsad lapsed, ma kirjutan teile neist asjust, et te ei teeks pattu. Aga kui keegi siiski teeb mingi patu, on meil aitaja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.” (1. Joh. 2:1.) Kahjuks aga vahel ei kahetse eksinu oma tegusid. Kui see on nii, tuleb ta kogudusest välja arvata. w24.08, lk 25, lõigud 19–20

Sa võid kippuda end teistega võrdlema, kuid püüa seda mitte teha, kuna Jehoova ei taha, et me seda teeksime. (Gal. 6:4.) Kust me seda teame? Näiteks tegi Maarja Jeesusele kingituse, võides teda väga kalli healõhnalise õliga. (Joh. 12:3–5.) Vaene lesknaine aga pani templi annetuskasti kaks väga väikse väärtusega münti. (Luuka 21:1–4, allmärkus.) Jeesus ei võrrelnud neid naisi omavahel ning teadis, et mõlemad väljendasid oma andidega oma tugevat usku. Ka Jehoova peab väärtuslikuks kõike, mida sinu usk temasse ja armastus tema vastu ajendavad sind tegema, ja seda isegi siis, kui sa ise tunned, et seda on liiga vähe. Meil kõigil on aeg-ajalt kahtlusi, ent piibel aitab need hajutada. Asenda siis oma kõhklused veendumusega. Jehoova tunneb sind ja hoolib sinust. Ta hindab väga ohvreid, mida oled tema teenimise nimel toonud, ja tahab sulle tasu anda. Ta hoolib kõigist oma teenijatest ja armastab neid väga. w24.10, lk 25, lõik 3; lk 29, lõigud 17–18