August

Me palvetame selle eest, et veel võimalikult paljud võtaksid hoiatussõnumit kuulda ja hakkaksid koos meiega Jehoovat teenima. Ent mis saab neist, kes seda praegu kuulda ei võta? On võimalik, et Jehoova päästab ka need inimesed, kes hakkavad temasse uskuma alles siis, kui näevad Suure Babüloni hävingut. See teadmine aitab meil veelgi paremini mõista, kui oluline on inimesi tulevaste sündmuste eest hoiatada. See, mida me räägime neile praegu, võib neile meenuda siis, kui nad neid sündmusi näevad. (Vrd Hes. 33:33.) See võib ajendada neid Jehoova poolele asuma, enne kui on liiga hilja. Nii nagu üks Filippi vangivalvur hakkas Jehoovasse uskuma alles siis, kui toimus suur maavärin, nii võib mõne vaimsest unest üles raputada alles Suure Babüloni häving. (Ap. t. 16:25–34.) w24.05, lk 16–17, lõigud 9–10

Pauluse kirjast heebrealastele on veel midagi õppida. Ta ütles, et mõned heebrea kristlased on „jälle sellised, kes vajavad piima, mitte tahket toitu”. See tähendab, et nad polnud vaimselt kasvanud. (Heebr. 5:12.) Nad polnud võtnud vastu uusi tõdesid, mida Jehoova oli neile järk-järgult avaldanud. (Õpet. 4:18.) Näiteks uskusid paljud juudikristlased, et tuleb järgida Moosese seadust, kuigi juba 30 aastat varem oli see asendunud Kristuse seadusega. (Tiit. 1:10.) Oma kirjas heebrealastele tahtis Paulus neid aidata ja rääkis neile sügavatest pühakirja tõdedest. See oli just see, mida need kristlased vajasid, tugevdamaks oma usku sellesse, et uus viis Jehoovat teenida on palju parem. Samuti andis see neile julgust teha kuulutustööd. (Heebr. 10:19–23.) w24.04, lk 6, lõik 15

Alates sellest, kui Aadam ja Eeva Saatana mässuga ühinesid, on surnud miljardeid inimesi. Mis saab neist, kes surevad? 144 000 Jeesuse järelkäijat äratatakse üles taevasse, kus nad saavad surematuse. (Ilm. 14:1.) Suur hulk Jehoova teenijaid, kes surmaund magavad, on õiged, kes äratatakse üles uues maailmas. Kui nad Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ja lõpliku proovilepaneku ajal ustavaks jäävad, saavad nad maa peal igavesti elada. (Taan. 12:13; Heebr. 12:1.) Tuhandeaastase rahuriigi ajal äratatakse üles ka ülekohtused. Nende hulgas on need, kes pole kunagi Jehoovat teeninud, ja ka need, kes on elu jooksul teinud väga palju halba. Neile kõigile antakse võimalus end muuta ja hakata Jehoovat teenima. (Luuka 23:42, 43; Joh. 5:29.) Mõned inimesed aga olid äärmiselt kurjad ja paadunud ning neid Jehoova üles ei ärata. (Luuka 12:4, 5.) w24.05, lk 2, lõik 3; lk 6, lõigud 15, 17

Jehoova sõbraks saab olla vaid see, kes „räägib tõtt oma südames”. (Laul 15:2.) See tähendab midagi enamat, kui hoiduda valetamisest. Jehoova soovib, et me oleksime läbinisti ausad. (Heebr. 13:18.) See on väga oluline, „sest Jehoova jälestab salalikku, kuid õigetega seob teda lähedane sõprus”. (Õpet. 3:32.) See, kes räägib tõtt oma südames, ei ole salalik ega järgi Jehoova seadusi vaid siis, kui teised näevad. Salalik inimene võib hakata kahtlema, kas neid kõiki on ikka tark järgida. (Jaak. 1:5–8.) Ta ei pruugi Jehoovale kuuletuda nendes asjades, mis ei tundu talle eriti olulised. Ja kui ta näeb, et sellest midagi ei juhtu, võib ta hakata rikkuma teisigi Jehoova seadusi ning tema jumalateenimine võib muutuda tühiseks. (Kog. 8:11.) Meie seevastu soovime käituda kõiges ausalt. w24.06, lk 10, lõigud 7–8

Jehoova teenijad armastavad piibli tõdesid. Meie usk põhineb nendel. (Rooml. 10:17.) Me oleme veendunud, et Jehoova rajatud kristlik kogudus on „tõe sammas ja alustugi”. (1. Tim. 3:15.) Saatan hõõruks heameelest käsi, kui kaotaksime usalduse piibli ja Jumala organisatsiooni vastu. (Efesl. 4:14.) Peagi kasutab Saatan jõulist propagandat, et ässitada kõiki maailma rahvaid Jehoova vastu üles. (Ilm. 16:13, 14.) Samuti püüab ta järjest enam eksitada Jehoova teenijaid. (Ilm. 12:9.) Seepärast on tähtis, et õpiksime üha paremini tegema vahet tõel ja valel ning kuuletuksime tõele. (Rooml. 6:17; 1. Peetr. 1:22.) Sellest sõltub meie ellujäämine suures viletsuses. w24.07, lk 8, lõigud 1–3

Kui Jehoova tegi iisraellastega lepingu ja andis neile seadused, tõotasid nad talle kuuletuda. Kui nad täitsid neid seadusi, siis ta kaitses ja õnnistas neid. Kui nad aga tema vastu mässasid ja hakkasid kummardama ebajumalaid, võttis ta neilt oma kaitse ja õnnistuse ning nad pidid kannatama. Ent isegi siis ei hüljanud ta neid. Neil oli võimalus pöörduda „tagasi oma Jumala Jehoova juurde” ning kuulata ta häält. (5. Moos. 30:1–3, 17–20.) Teisisõnu, nad said oma patte kahetseda. Kui nad seda tegid, olid nad taas Jehoovaga lähedased. Jehoova rahvas mässas korduvalt tema vastu. Selle tagajärjel pidid nad ise kannatama. Ent Jehoova püüdis seda isepäist rahvast aidata. Ta saatis ikka ja jälle nende juurde prohveteid, et nad kahetseksid oma patte ja pöörduksid tema juurde tagasi. (2. Kun. 17:13, 14.) w24.08, lk 9, lõigud 4–5

Pärast Jeesuse surma oli Jeruusalemmas ja Juudamaal elavatel heebrea kristlastel raske aeg. Peagi pärast seda, kui moodustati kristlik kogudus, hakati kristlasi ägedalt taga kiusama. Umbes 20 aastat hiljem kogesid nad suuri majanduslikke raskusi, võimalik, et näljahäda tõttu, mis varem maal oli olnud. (Ap. t. 11:27–30.) Ent 61. aasta paiku elasid kristlased üsna rahulikes oludes, võrreldes sellega, mis neid ees ootas. Sel ajal said nad Pauluselt kirja ja nagu hiljem selgus, oli see just see, mida nad siis väga vajasid. Pauluse kiri heebrealastele oli ajakohane, kuna rahuaeg ei jäänud kestma. Paulus andis neile häid nõuandeid, et nad võiksid tulevastes katsumustes vastu pidada. w24.09, lk 8, lõigud 1–2

Kui meil on raske aeg, on meie usukaaslased otsekui elav kinnitus selle kohta, et Jehoova armastab meid. Nad võivad meid lohutada, kui kuulavad meid osavõtlikult või siis on lihtsalt koos meiega. Samuti võivad nad meile lugeda mõne julgustava piiblisalmi või meiega koos palvetada. (Rooml. 15:4.) Vahel võib mõni vend või õde tuletada meile meelde, kuidas Jehoova asjadesse suhtub, ja see võib meil aidata näha oma olukorda õiges valguses. Samuti võivad usukaaslased pakkuda meile praktilist abi, näiteks meile süüa valmistada. Et teised saaksid meile abiks olla, tuleb meil ehk neilt abi paluda. (Õpet. 17:17.) Vennad-õed ei pruugi teada, kuidas me end tunneme või mida me vajame. (Õpet. 14:10.) Kui oled emotsionaalselt täiesti läbi, siis räägi mõne küpse sõbraga. Anna talle teada, kuidas ta saaks sind aidata. Sa võid ka rääkida ühe või kahe kogudusevanemaga, kellega sa tunned end vabalt. Mõned õed on saanud kergendust, kui on rääkinud mõne küpse õega. w24.10, lk 10, lõigud 15–16

Paljud inimesed jälgivad hoolega, mida nad söövad, ja püüavad korrapäraselt liikuda, et neil oleks hea tervis. Samas nad ei arva, et tänu sellele nad ei vanane ja võivad elada igavesti. Pelgalt mõte igavesest elust võib neile tunduda ebarealistlik. Ja praeguste eluraskuste ning kõrge eaga kaasnevate vaevuste tõttu nad isegi ei soovi seda. Jeesus aga näitas selgelt, et igavene elu on võimalik, ja piiblist võib teada saada, et see on lausa vaimustav. (Joh. 3:16; 5:24.) Jeesus toitis ime läbi ära tuhanded inimesed. See oli hämmastav juhtum, ent see, mida ta järgmisel päeval ütles, oli veelgi hämmastavam. Rahvahulk järgnes talle Galilea mere kaldal asuvasse Kapernauma, kus ta rääkis neile ülesäratamisest ja võimalusest elada igavesti. (Joh. 6:39, 40.) Jeesuse sõnadest ilmneb, et paljud meie sõbrad ja lähedased võidakse surmaunest üles äratada ning me võime koos nendega tunda rõõmu igavesest elust. w24.12, lk 8, lõigud 1–2

Ühest hiljutisest Maailma Terviseorganisatsiooni aruandest nähtub, et paljud mehed väärkohtlevad oma naisi, kas siis füüsiliselt, verbaalselt või emotsionaalselt. Mõni neist võib küll teiste ees naist kenasti kohelda, kuid koduseinte vahel on lood teised. Miks mõned mehed oma naist väärkohtlevad? Võib-olla on neil olnud vägivaldne isa ja seepärast nad mõtlevad, et selline käitumine ongi normaalne. Teised on üles kasvanud keskkonnas, kus arvatakse, et tõeline mees peab oma naisele näitama, kes on boss. Ja mõnedele pole õpetatud, kuidas oma emotsioone, sealhulgas viha, talitseda. On ka mehi, kelle suhtumist naistesse ja seksi on moonutanud pornograafia vaatamine. Ning uuringud näitavad, et koroonapandeemia ajal perevägivallajuhtumite arv kasvas. Muidugi ei õigusta ükski neist teguritest naise väärkohtlemist. w25.01, lk 8, lõigud 2–3

„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma jõu ja mõistusega.” (Luuka 10:27.) Nende sõnadega näitas Jeesus, mis on Moosese seaduses kõige tähtsam. Meie armastus Jehoova vastu peaks hõlmama meie soove, tundeid, jõudu ja kõike, mis meil on. Samuti peaks see hõlmama meie mõistust ehk seda, kuidas me mõtleme. Meie mõtteviis peaks sarnanema Jehoova omaga niipalju kui võimalik. Kuigi me ei mõista kunagi täielikult, kuidas Jehoova mõtleb, saame sellest järjest enam aimu, kui uurime Kristuse mõtteviisi. Tema tunneb ju Jehoovat kõige paremini ja mõtleb samamoodi nagu tema. (1. Kor. 2:16.) w25.03, lk 8, lõik 1

Täiusliku mehena oli Jeesus võrdväärne esimese inimese Aadamaga, enne kui too patustas. (1. Kor. 15:45.) Tänu Jeesuse ohvrile saavad inimesed tagasi selle, millest Aadam nad ilma jättis. (Rooml. 5:19.) Seega sai Jeesus „viimaseks Aadamaks”. Enam pole vaja, et keegi annaks oma elu lunastushinnaks, sest Jeesus tegi seda „ühe korra ja lõplikult”. (Heebr. 7:27; 10:12.) Mis vahe on lepitusel ja lunastushinnal? Lepitamine on tegu, mis teeb võimalikuks selle, et inimestel oleksid Jumalaga head suhted. Lunastushind on hind, mida oli vaja maksta, et lepitus oleks võimalik. Jeesus maksis selle hinna, kui ohverdas oma täiusliku inimelu. (Heebr. 9:14.) w25.02, lk 4–5, lõigud 12–13

Teadmine, et Jehoova on elav Jumal, aitab meil katsumustesse õigesti suhtuda. Miks võib nii öelda? Kuna see aitab meil keskenduda sellele, mis on kõige tähtsam, ja pidada meeles, et meie katsumused on seotud vaidlusküsimusega, mille Saatan tõstatas. Ta väitis, et kui meil on raskusi, siis me hülgame Jehoova. (Iiob 1:10, 11; Õpet. 27:11.) Ent me teame, et kui me ei anna katsumustes alla, näitab see, et armastame Jehoovat. Samuti tõendame sellega, et Saatan on valetaja. Näiteks võidakse meid taga kiusata, me võime olla rahalises kitsikuses või siis võivad inimesed hea sõnumi suhtes ükskõiksed olla. Sellistes olukordades on hea meeles pidada, et need annavad meile võimaluse Jehoova südant rõõmustada. Samas julgustab meid väga teadmine, et ta ei lase meile osaks saada suuremaid katsumusi, kui suudame kanda, vaid annab meile jõudu vastu pidada. w24.06, lk 22, lõik 9

Kas sa tead, millised on sinu nõrgad kohad? Me petaksime endid, kui oma nõrkusi eitaksime või arvaksime end olevat piisavalt tugevad, et patust hoiduda. (1. Joh. 1:8.) Paulus andis mõista, et isegi küpsed kristlased võivad kiusatusse sattuda, kui nad endal silma peal ei hoia. (Gal. 6:1.) Meil tuleb olla iseendaga aus ja teadvustada, mis võib panna meid libastuma. (2. Kor. 13:5.) Kui teame, mis võib meid libastuma panna, peaksime tegema kõik endast oleneva, et kiusatustele vastu seista. Piibliaegadel olid linnamüüri kõige nõrgemad kohad selle väravad, seetõttu olid need kõige suurema valve all. Niisamuti tuleb meil oma nõrkadel kohtadel eriliselt silma peal hoida. (1. Kor. 9:27.) w24.07, lk 15, lõigud 5–7

See hea töö, mida mainitakse tänases päevatekstis, hõlmas ka hea sõnumi kuulutamist. Kui loeme piiblit ja loetu üle mõtiskleme, tugevdab see meie usku ja aitab mõista, miks on hea sõnumi kuulutamine nii tähtis. Me ei tohiks piiblit lugedes ja uurides kiirustada. Kui sul on mingit salmi raske mõista, siis ära hüppa sellest lihtsalt üle. Püüa meie väljaannete registri või lühiregistri abil leida selle salmi kohta selgitust. Kui võtad piibli uurimiseks aega, võid leida üha enam tõendeid, et piiblis on kirjas tõde. (1. Tess. 5:21.) Kui oled selles veendunud, on sul lihtsam ka teistele rääkida, mida oled teada saanud. w24.04, lk 15, lõigud 4–5

Taavet kirjutas Jehoova kohta, et ta on „hea ja valmis andestama”. (Laul 86:5.) Prohvet Miika küsis: „Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks eksimused ja läheb mööda ... üleastumistest?” (Miika 7:18.) Ning Jesaja ütles: „Jumalatu jätku oma tee ja nurjatu oma mõtted. Ta pöördugu tagasi Jehoova juurde, kes halastab tema peale, meie Jumala juurde, sest tema annab heldelt andeks.” (Jes. 55:7.) Korintose kristlastele öeldi, et nad võtaks kahetseva mehe soojalt kogudusse tagasi ja kinnitaksid talle, et nad armastavad teda. Nad tegid nii ja näitasid sellega, et on „kuulekad kõiges”. On tõsi, et mees oli kogudusest välja arvatud vaid mõni kuu tagasi. Kuid selle aja jooksul oli ta hakanud oma tegu kahetsema ning end muutnud. Seega polnud mingit vajadust tema kogudusse tagasivõtmisega kauem oodata. w24.08, lk 17–18, lõigud 12–13

Me elame suurte muutuste ajal. Peagi mõistab Jeesus kohut iga inimese üle. Ta kirjeldas sellele kohtumõistmisele eelnevat aega, kui andis oma järelkäijatele tundemärgi oma „kohaloleku ja selle ajastu viimsete päevade” kohta. (Matt. 24:3.) See ennustus on kirjas Matteuse 24. ja 25. peatükis ning paralleeljutustustes Markuse 13. ja Luuka 21. peatükis. Et aidata meil selleks kohtumõistmiseks valmis olla, rääkis Jeesus kolm mõistujuttu: lammastest ja kitsedest, arukatest ja rumalatest neitsitest ning talentidest. Iga mõistujutt aitab meil aru saada, mille alusel Jeesus inimeste üle kohut mõistab. w24.09, lk 20, lõigud 1–2

Jeesust, kes on meile kõigile parim eeskuju, ajendas teisi teenima armastus nende ning oma taevase isa vastu. Ta oli valmis teiste heaks kõvasti vaeva nägema ja tegema ka selliseid töid, mida mõned pidasid alandavaks. (Matt. 20:28; Joh. 13:5, 14, 15.) Kui sindki ajendab armastus, siis Jehoova õnnistab sind ja aitab sul saavutada eesmärke, mis oled tema teenistuses seadnud. (1. Peetr. 5:5.) Ambitsioonikaid inimesi üldiselt imetletakse. Kuid Jehoova organisatsioonis see nii pole. Vend, keda ajendab armastus, ei pürgi koguduseabiliseks, et saada teiste üle mõjuvõimu või kõrgemat positsiooni. Kui ametisse määrataks selline auahne inimene, keelduks ta ilmselt tegemast mõningaid lihtsaid töid, mida on vaja teha, et Jehoova rahva eest hoolitseda. Ta võib tunda, et sellised ülesanded on tema jaoks alandavad. (Joh. 10:12.) w24.11, lk 15, lõigud 6–7

Kõikjal maailmas on vaja vendi, kes oleksid valmis usukaaslasi teenima. (Efesl. 4:8.) Kui sa oled ristitud vend, siis kas sul on „jõudu ... aidata”? (Õpet. 3:27.) Kas võiksid võtta eesmärgiks saada koguduseabiliseks või -vanemaks? Kas sul on võimalik elus muudatusi teha, et saaksid täita kuningriigi kuulutajate kooli avalduse? Selles koolis saad vajaliku väljaõppe, et Jeesus võiks sind veel rohkem kasutada. Kui sa tunned end ebakindlalt, siis otsi Jehoovalt abi. Palu temalt püha vaimu tuge, et olla valmis mistahes ülesandeks. (Luuka 11:13.) Vennad, kes meie heaks kõvasti töötavad, on selge tõend, et Jeesus juhib meid neil viimseil päevil. (Matt. 28:20.) Kas pole sa tänulik, et meil on niivõrd armastav, lahke ja osavõtlik kuningas, kes hoolitseb meie eest küpsete vendade kaudu? w24.10, lk 23, lõigud 16–17

Kuigi ka Jehoova teenijatel on palju raskusi ja nad on palju haiget saanud, teavad nad, et uues maailmas on endised hädad unustatud, „need on [Jehoova] silme eest kadunud”. (Jes. 65:16.) Jehoova kõrvaldab kõik meie probleemid ja ajapikku hääbub valu, mida mälestused vanast maailmast meile on põhjustanud. Koosolekutel olles võime juba praegu tunda, kuidas pinged hajuvad, ja me ei mõtle enam nii palju igapäevamuredele. Kui ilmutame selliseid omadusi nagu armastus, rõõm, rahu, lahkus ja tasadus, teeme vaimset paradiisi veelgi kaunimaks ning meie vendadel-õdedel on seal hea ja mõnus olla. (Gal. 5:22, 23.) Kahtlemata oleme Jehoovale väga tänulikud, et meil on võimalus olla tema rahva hulgas ja elada vaimses paradiisis. Kui me sinna jääme, siis näeme, kuidas Jehoova tõotus luua uus taevas ja uus maa täitub täielikult. w24.04, lk 22, lõigud 9–10

Kuigi aeg, mil kohtamas käiakse, võib olla väga meeldiv, tuleb paaril sel ajal teha ka tähtis otsus, kas abielluda või mitte. Pulmapäeval annab paar Jehoova ees tõotuse teineteist armastada ja teineteisest lugu pidada nii kaua, kui nad elavad. Enne mistahes tõotuse andmist tuleb sellega seotud asjaolusid hoolega kaaluda. See peab paika ka abielutõotuse puhul. Kohtamas käimine võimaldab paaril teineteist tundma õppida, et saada selgust, kas nad soovivad abielluda või mitte. Kui paar läheb lahku, ei tähenda see, et midagi oleks untsu läinud. Kohtamas käimine täitis oma eesmärgi, aidates neil langetada targa otsuse. Miks on oluline silmas pidada kohtamas käimise eesmärki? Kui vallaline seda mõistab, ei hakka ta kellegagi lähemalt suhtlema, kui tal pole mingit kavatsust temaga abielluda. w24.05, lk 26–27, lõigud 3–4

Noorel ei pruugi alati olla piisavalt enesekindlust, et seista oma uskumuste eest. Näiteks võib tekitada ärevust see, kui koolis hakatakse rääkima evolutsiooniteooriast. Miks? Sest õpetajad esitavad seda enamasti kui teada-tuntud fakti. Mis aitaks lapsel olla veelgi kindlam selles, et piiblis on kirjas tõde? Kinnita talle, et tal pole põhjust häbeneda, et ta teab tõde selle kohta, kuidas elu alguse sai. Ka paljud teadlased tunnistavad, et elu ei saanud tekkida iseenesest ega juhuslikult. Elusloodu keerukus on pannud neid järeldama, et selle taga peab olema intelligentne looja. Seepärast ei usu ka nemad evolutsiooniteooriat. Samuti võib noorele abiks olla see, kui ta uurib, mis on teisi koguduses veennud selles, et elu on loodud. w24.12, lk 18, lõigud 14–15

Jeesus oli kindel, et on veel inimesi, kes soovivad head sõnumit kuulda, ja see aitas tal suhtuda oma teenistusse positiivselt. Näiteks 30. aasta lõpus, kui Jeesus oli juba ligikaudu aasta kuulutustööd teinud, nägi ta, et veel paljud inimesed on valmis teda kuulama. Ta ütles kuulutustööpõllu kohta, et see on „valmis lõikuseks”. (Joh. 4:35.) Umbes aasta pärast ütles ta oma jüngritele: „Lõikustööd on palju.” (Matt. 9:37, 38.) Hiljem ta rõhutas seda mõtet uuesti, öeldes: „Lõikustööd on palju ... paluge lõikuse isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele.” (Luuka 10:2.) Jeesus ei kaotanud kunagi lootust, et leidub veel inimesi, kes tahavad head sõnumit kuulata. Ja kui ta nad leidis, rõõmustas see teda väga. Jeesus aitas ka oma jüngritel indu alal hoida, aidates neil mõista, et nende tööl on head tulemused. w25.03, lk 18–19, lõigud 15–16

Jehoova on varjupaik. Just nagu kalju võib pakkuda kaitset tormi ajal, kaitseb Jehoova meid siis, kui meid räsivad elutormid. Ta ei lase meil kannatada jäädavat kahju, vaid aitab meil jääda ustavaks. Ta on lubanud, et tulevikus kõrvaldab ta kõik tegurid, mis võiksid meie rahu ja turvatunnet ohustada. (Hes. 34:25, 26.) Mis aitab meil teha Jehoovast oma kaljutaolise varjupaiga? See on palvetamine. Kui palvetame, annab Jehoova meile Jumala rahu, mis kaitseb meie südant ja mõtteid. (Filipl. 4:6, 7.) Jehoova on meie jaoks alati olemas. Ta on „igavene kalju”, kes ei kõigu iial. (Jes. 26:3, 4.) Ta peab oma tõotusi, kuulab meie palveid ja on meile toeks. Me saame Jehoovale loota ka sellepärast, et ta on oma ustavatele ustav. (2. Saam. 22:26.) Ta ei unusta kunagi head, mida oleme teinud, ega jäta meile tasumata. (Heebr. 6:10; 11:6.) w24.06, lk 27, lõigud 4–6

Sobimatu meelelahutus, halb seltskond ja soov rohkem raha teenida võivad nõrgendada meie armastust Jehoova vastu. Kui märkame, et see on hakanud juhtuma, tuleb meil viivitamata ja otsustavalt tegutseda. (Matt. 5:29, 30.) Meil tuleks olla valvsad, et me ei hakkaks ennast petma ja mõtlema, et kui püüame Jehoova teenistuses rohkem teha, siis ei pea me nii hoolega hoiduma kõigest, mis võiks meile halba mõju avaldada. Kujutle näiteks, et tuled krõbeda külma käest tuppa ja keerad kütet juurde, et sooja saada. Sellest poleks aga midagi kasu, kui jätaksid välisukse lahti. Sel juhul oleks peagi toas vaat et sama külm kui õues. Mis on selle näite iva? Et meie suhted Jehoovaga oleksid soojad ja lähedased, on meil vaja teha midagi enamat, kui tublisti piiblit uurida. Meil on vaja nii-öelda sulgeda uks, et selle maailma külm õhk ehk sõnakuulmatuse vaim ei tungiks meie südamesse. Kui see juhtuks, poleks meie süda enam täielikult Jehoovaga. (Efesl. 2:2.) w24.07, lk 21, lõigud 6–7

Võib vaid ette kujutada, millist valu ja alandust Jeesus tundis, kui ta postile naelutati. Tema aga ei lasknud halval endast võitu saada. Ta ei ihanud kättemaksu, vaid hoopis palvetas sõdurite eest: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.” (Luuka 23:34.) Kui ka meie palvetame nende eest, kes meid halvasti kohtlevad, aitab see meil vihast vabaneda ja neile isegi head soovida. Kuni see maailm kestab, kogeme ebaõiglust. Ükskõik mis kujul see sind ka ei tabaks, ära kunagi lakka Jehoovalt abi palumast. Püüa reageerida ülekohtule nagu Jeesus ja pea alati kinni piibli põhimõtetest. Sel juhul võid olla kindel, et Jehoova on sinuga. (1. Peetr. 3:8, 9.) w24.11, lk 6, lõik 16; lk 7, lõigud 17, 19

Jehoova ei salli kurjust ja vihkab pattu. (Laul 5:4–6.) Ta ootab, et elaksime tema normide järgi, mis on kirjas piiblis. Muidugi ei oota ta ebatäiuslikelt inimestelt täiuslikkust. (Laul 130:3, 4.) Kuid need, kes „ei karda Jumalat ja õigustavad oma jultunud käitumist Jumala armuga”, ei saa olla talle meelepärased. (Juuda 4.) Piiblis öeldakse, et Harmagedoon on „jumalakartmatute inimeste kohtu- ja hävingupäev”. (2. Peetr. 3:7; Ilm. 16:16.) Ent Jehoova ei taha, et keegi hukkuks. Piiblist tuleb selgelt välja, et ta soovib, „et kõik oma patte kahetseksid”. (2. Peetr. 3:9.) Kogudusevanemad püüavad Jehoovast eeskuju võtta, aidata kannatlikult patustanul end muuta ja oma suhted Jehoovaga taastada. w24.08, lk 26, lõigud 1–2

Nagu Jehoova, tahame meiegi teisi materiaalselt aidata, kuna armastame neid. Ehk teame mõnda usukaaslast, kes vajab toitu või riideid. Jehoova võib meie läbi need talle anda. Jehoova teenijate heldekäelisus ilmneb eriti hästi kriisiolukorras. Näiteks koroonapandeemia ajal jagasid vennad-õed toitu, riideid ja muud vajalikku nendega, kel oli kitsas käes. Paljud tegid ülemaailmse töö heaks annetusi ning tänu sellele saadi kogu maailmas korraldada humanitaarabi andmist. Kõik need vennad-õed järgisid üleskutset tekstis Heebrealastele 13:16: „Ärge ka unustage head teha ja jagada teistega seda, mis teil on, sest sellised ohvrid on Jumalale meelepärased.” w24.09, lk 27, lõigud 6–7

Oletame, et otsid oma pere ülalpidamiseks tööd. Sulle on tehtud kaks pakkumist. Sa oled mõlema kohta välja uurinud, mis laadi tööga on tegemist, milline on ajagraafik, kui kaugel töökoht on ja nii edasi. Mõlemad tööd on kristlasele sobilikud. Võib-olla tundub üks töö sulle ahvatlevam, kas siis töö laadi või parema palga tõttu. Ent on veel muidki faktoreid, millega arvestada, enne kui teed lõpliku otsuse. Näiteks võiksid mõlema töö puhul mõelda järgmistele küsimustele. Kas see takistab koguduse koosolekutel käimist? Kas selle tõttu jääb mul liiga vähe aega, et hoolitseda oma pere emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste eest? Sellised küsimused aitavad sul esmatähtsad asjad, nagu jumalateenimine ja perekonna heaolu, rahateenimisest ettepoole seada. Kui kõiki neid tegureid arvesse võtad, saad teha otsuse, mida Jehoova õnnistab. w25.01, lk 17, lõigud 11–13

Isegi kui teised kohtlevad sind halvasti, võid olla kindel, et Jehoova armastab sind ja peab sind väärtuslikuks. Kui sina tunned, et sul on „purukspekstud vaim”, siis pea meeles, et Jehoova näeb sinus head ja et ta on sind isiklikult enda juurde tõmmanud. (Joh. 6:44.) Ta on alati valmis sind aitama, sest sa oled talle kallis. Me võime Jehoova tunnete kohta palju teada saada, kui mõtleme Jeesusele. Oma maapealse teenistuse ajal pööras Jeesus tähelepanu neile, kellele vaadati ülalt alla, ja ta kohtles neid kaastundlikult. (Matt. 9:9–12.) Kui üks naine, kel oli piinarikas haigus, puudutas Jeesuse kuube, et terveks saada, siis lohutas Jeesus teda ja kiitis teda tema usu eest. (Mark. 5:25–34.) Jeesus järgib kõiges oma Isa eeskuju. (Joh. 14:9.) Seepärast võid olla kindel, et oled Jehoova silmis väga väärtuslik ja et ta paneb tähele sinu häid omadusi, sealhulgas sinu usku ja armastust tema vastu. w24.10, lk 7, lõigud 4–5

Taavetit tabasid mitmed rängad raskused. Teda taheti tappa ja mõned tema lähedased reetsid ta. (1. Saam. 19:10, 11; 2. Saam. 15:10–14, 30.) Kord kirjutas ta: „Ma olen väsinud ohkamast. Öö läbi leotan ma pisaratega oma voodit, ujutan nutuga oma sängi.” (Laul 6:6.) Hoolimata kõigest, mida Taavet oli läbi elanud, oli ta veendunud, et Jehoova armastab teda. Ta kirjutas: „Jehoova kuuleb mu nuttu.” (Laul 6:8.) Ja tänase päevateksti sõnadega maalib ta kauni pildi sellest, kui väga Jehoova meist hoolib. Ta tundis, et Jehoova justkui kogub kõik tema pisarad lähkrisse ja paneb need kirja raamatusse. Taavet oli kindel, et Jehoova märkab tema valu ja peab seda meeles. Ta oli veendunud, et Jehoova mitte ainult ei tea, mis olukorras ta on, vaid mõistab ka, mida ta tunneb. w24.12, lk 22, lõigud 11–12